Majanduspoliitika uurimistöö (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
Majandusteaduskond  
Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut 
 
 
 
 
 
 
Diana  Roots 
RIIKIDE OODATAVA ELUEA JA EAKATE  INIMESTE 
VAESUSE SEOSED 
Uurimistöö 
 
 
 
 
Juhendaja : Marit  Rebane , PhD 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2018  
 
SISUKORD 
ABSTRACT .................................................................................................................................... 3 
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 
1 
TEOREETILINE  RAAMISTIK  .............................................................................................. 5 
1.1 
Oodatav eluiga .................................................................................................................. 5 
1.2 
Vaesus eakate seas ............................................................................................................ 7 
2 
METODOLOOGIA  ................................................................................................................. 9 
2.1 
Andmete kogumine ........................................................................................................... 9 
2.2 
Andmete analüüs ............................................................................................................... 9 
3 
TULEMUSED JA ANALÜÜS .............................................................................................. 10 
3.1 
Korrelatsioonianalüüs ..................................................................................................... 10 
3.2 
Regressiooni analüüs ...................................................................................................... 10 
4 
ARUTELU ............................................................................................................................. 12 
KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 13 
KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................... 14 
LISAD ........................................................................................................................................... 15 
Lisa 1. Regressiooni analüüsi tulemused ................................................................................... 15 
 
 
 
 
2 
 
 
ABSTRACT 
Nii  tuleviku  kui  ka   oleviku   eeldatava  eluea  prognoosid  ja  vaesuse  määrad  vanurite  seas  on 
vajalikud tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja pensioni planeerimiseks. Antud töö eesmärgiks on 
uurida, kuidas on seotud  eeldatav  eluiga ja eakate inimeste vaesuse olukord  erinevates riikides. 
Uuring  viidi  läbi  kvantitatiivse  analüüsi  uurimismeetodil,  mille  andmeid  võeti   OECD  
andmebaasist.  Uurimistulemused  näitasid,  oodatava  eluea  ja  66- aastaste   või  vanemate  inimeste 
vaesuse  määra  vahel  esineb  nõrk  negatiivne  seos  ehk  ühe  näitaja   suurenemisel   teine  väheneb. 
Vaesuse määr mõjutab ligikaudu 6% oodatava eluea muutumisest.  
 
Võtmesõnad: oodatav eluiga, vaesus , eakad  inimesed, vaesuse määr 
 
 
 
 
3 
 
 
SISSEJUHATUS 
Uurimistöö on teostatud majanduspoliitika aine raames ning autor valis uurimistöö teema seoses 
eelnevalt sõnastatud paradoksiga, mida  teostati  majanduspoliitika aines. Autori poolt sõnastatud 
paradoks  kõlas järgnevalt: „Miks oodatav eluiga Lõuna- Koreas  suureneb prognoositavalt 2030. 
aastaks maailma kõige suurimaks (naiste oodatav eluiga 90. a., meeste oodatav eluiga 84. a.), 
kuigi peaaegu pooled üle 65-aastased Lõuna Korea kodanikud elavad sügavas  vaesuses  OECD 
andmetele  põhinedes .“ 
Uurimistöö teostamiseks ning tulemuste leidmiseks püstitati järgnev  uurimisküsimus : Kuidas on 
seotud riigi oodatav eluiga ja riigi üle 65-aastaste inimeste vaesuses elamise  olukord? Uurimistöö 
eesmärgiks on põhjalikult uurida oodatava eluea muutumise põhjuseid ja tuleviku näitajaid, anda 
ülevaade vaesuse  levikust  üle 65-aastaste inimeste seas ning analüüsida, kuidas on seotud oodatav 
eluiga ja eakate inimeste vaesus.  
Kirjandusülevaate  koostamisel  on  kasutatud  peamiselt  teadusartikleid  ning  vastavaid   teemasid  
kajastavaid  internetiallikaid.  Kõige  põhjalikumalt  on  uuritavaid  teemasid   käsitletud  
teadusartiklites  „Future  life  expectancy  in  35  industrialised  countries“,  „Impact  of  population 
ageing and elderly  poverty  on macroeconomic aggregates“ ja „The  double -gap life expectancy 
forecasting model“. 
Töö teoreetiline osa on jaotatud kaheks  peatükiks . Esimeses peatükis käsitletakse oodatava eluea 
statistikat, põhjuseid ja muudatusi. Teises  peatükkis  antakse ülevaade 65-aastaste või vanemate 
vaesus elavate inimeste tänapäeva olukorrast. 
Kvantitatiivses   analüüsis   võeti  andmed  OECD  andmebaasist,  mis  kajastavad  erinevate  riikide 
oodatavat eluiga ja 66-aastaste või vanemate elanike vaesuse määra. Seejärel tehti andmete põhjal 
regressiooni ja korrelatsioonianalüüsi analüüs. Lisaks koostati  tabelid ning diagramm. 
 
4 
 
 
1  TEOREETILINE RAAMISTIK 
2017 . aasta  aprillis  avaldati  teadusartikkel , mille  uuringus  prognoositakse 35. erineva riigi oodatav 
eluiga 2030. aastal. Uuringu tulemustes selgus, et 2030. aastal on oodatav eluiga kõige kõrgem 
Lõuna-Koreas.  (Kontis  et  al.   2017 )  Samal  ajal  on  teada,  et  Lõuna-Koreas  üle  50%  eakatest 
inimestest (65-aastased või vanemad) elavad vaesuses ning peavad töötama, et elada. Lõuna-Korea 
eakate inimeste  vaesust  kajastatakse paljudes uudistes, näiteks  Channel  NewsAsia ja The Guardian 
väljaannetes  (Shushan  2017;  McCurry  2017).  Seega  esineb  paradoks:  „Miks  oodatav  eluiga 
Lõuna-Koreas suureneb prognoositavalt 2030. aastaks maailma kõige suurimaks (naiste oodatav 
eluiga 90. a., meeste oodatav eluiga 84. a.), kuigi peaaegu pooled üle 65-aastased Lõuna Korea 
kodanikud elavad sügavas vaesuses.“. 
Antud uurimistöö eesmärgiks on välja uurida, kas esineval paradoksil on seost ning, mis mõjutab 
oodatava eluea pikenemist ja vaesust eakate seas, sealhulgas selgitatakse välja, kas Lõuna-Korea 
riik on vaid üksik erand. Seega uurimistöö uurimisküsimus kõlab järgnevalt: Kuidas on seotud 
riigi oodatav eluiga ja riigi üle 65-aastaste inimeste vaesuses elamise olukord? 
1.1  Oodatav eluiga 
Alates  1840.  aastast  kuni  2014.  aastani  on  kõrgeima   naissoost   oodatava  eluea  rekordi  hoidjaid 
olnud rohkem kui  seitse  riiki; alustades Rootsist ja Norrast 19. sajandil ja lõpetades tänapäevase 
Jaapaniga. Samuti  ajavahemikus  1950 kuni 2014 muutus rekordit hoidev riik keskmise oodatava 
eluea suhtes üle 15 korra 5 erineva riigi vahel (Pascariu et al. 2017) See näitab, et oodatava eluea 
pikkust ei mõjuta vaid majanduslik olukord, näiteks 1960. – 1980. aastal suured  investeeringud  
viisid  riike  industrialiseerimiseni  ja  sellele  järgnenud  majanduskasvuni.  Kuid  suure  ja  püsiva 
kasvumääraga riikides ei suurendanud paranev majandusolukord oodatavat eluiga sünnimomendil, 
ei vähendanud suremust  või ebavõrdsust ( Luna   2016 ).   
Suure  sissetulekuga  riikides,  välja  arvatud  sõja-,  nälja-  ja  nakkuspuhangute  ajal,  on  rahvuste 
oodatav  eluiga  pikenenud  aastakümnete  jooksul  järjepidevalt.   Olulisteks   näitajaks,  mis 
suurendavad  oodatava  eluea  pikkust  tänapäeval,  on  infektsioonidest  tulenevad  laste  ja 
täiskasvanute  surmajuhtumite  vähenemine  ning  kroonilisest  haigusest  tingitud  surmade  edasi 
lükkamine.  Samuti  suurendab  oodatavat  eluiga  riigi  majandusliku  olukorra  paranemine  (sh 
haridus ), mis parandab laste ja noorukite toitumist, laiendatud juurdepääsu tervise kontrollile ning 
5 
 
meditsiinitehnoloogiate kiiret laienemist. Lisaks on Lõuna-Koreas ja  Jaapanis  kõrgemad oodatava 
eluea  näitajad,  kuna  inimesed  on  säilitanud  madala  kehamassiindeksi  ja  vererõhu  ning 
suitsetatakse vähem erinevalt lääneriikidest. (Kontis et al. 2017). 
Üheks väga heaks näiteks oodatava eluea paranemisest võib tuua Jaapani, kus riik, kellel oli väga 
madal  eluiga  pärast  II   maailmasõda ,  parandas  oma  olukorda  nii  hoogsasti,  et  jõudis  madala 
suremusega  rahvastiku  nimekirja  ja  tänapäeva  seisuga  ka  oodatava  eluea  rekordiomanikuks. 
(Pascariu et al. 2017) 
Toetudes teadusartiklile Future life expectancy in 35 industrialised countries suureneb tõenäoliselt 
oodatav eluiga sünnimomendil jätkuvalt Ameerikas, Austraalias, Kesk-Euroopas, Lääne-Euroopas 
ja  Aasia  Vaikse ookeani piirkonna tööstusriikides (vt joonis  1).  Oodatav eluiga suureneb kõige 
rohkem Lõuna-Koreas, mõnedes Lääne-Euroopa riikides ja areneva majandusega riikides. Kõige 
vähem kasvab oodatav eluiga sünnimomendil USA-s, Jaapanis, Rootsis, Kreekas, Makedoonias ja 
Serbias. (Kontis et al. 2017) 
 
Joonis 1. Naiste ja meeste oodatav eluiga 2030. aastal 
Allikas: Kontis et al. 2017 
6 
 
1.2  Vaesus eakate seas 
Kiirelt  vananevas  ühiskonnas  paljud  eakad  inimesed  kannatavad  vaesuse  kõrgete  tervisehoiu 
vajaduste käes ( Jeon  et al. 2017). 21. sajandi alguses oli Euroopa Liidu 25. liikmesriigis 13 miljonit 
eakat  inimest,  kes  olid  vaesuse   piiril .   Statistilised   andmed  näitavad,  et  vaesuse  all  kannatavate 
vanurite  osakaal  suureneb  ning  selle  arv  kasvab  koos   vananeva   elanikkonnaga.   Teadusartikli  
„Impact  of  population  ageing  and  elderly  poverty  on  macroeconomic  aggregates“  andmetel 
Euroopa Liidu 15 liikmesriigis (EL15) on vaesusrisk üle 65- aastastel  elanikel peaaegu 19%, mida 
väljendab  ka  eakate  inimeste  sõltuvuse  suurenemine   noortest   (vt  joonis  2).  Seega  vananevat 
ühiskonda peetakse tänapäeval  globaalseks  probleemiks. Valitsused üle kogu Euroopa tegelevad 
ülemääraste  valitsemissektori  kulutustega,  mis  hõlmavad  ka  elanikkonna  vananemisega  seotud 
tervishoiukulude suurenemise  küsimusi . (Orlicka 2015) 
 
Joonis 2. 65-aastaste või vanemate elanike  sõltuvus perekonnast (%) 
Allikas: Orlicka 2015 
Kuigi 13 miljonit inimest, kelle vanus on üle 65 aasta, elavad vaesuse piiril, mõjutab see enamasti 
eakamate  naiste   osakaalu .  Eakad  naised  elavad  vaesus  rohkem  kui  samas  vanuses  mehed. 
Ligikaudu iga viies ehk 20% vallalistest, lahutatud või leskedest naisest jõuavad vaesuse piirini 
ning see risk suureneb koos veelgi vanusega. (Orlicka 2015) 
Ameerika  Ühendriikides  on  eakate  mustanahaliste  tingimused  märkimisväärselt  ebasoodsamad 
kui valgenahalistel eakatel inimestel ( Kimmel  2016). 65-aastastel või vanematel  mustanahalistel  
elanikel  on  risk  elada  vaesuses  on  2  korda  suurem  kui  valgenahaliste  elanike  seas  hoolimata 
valitsuse ja diskrimineerimisvastaste ühingute pidevatest jõupingutustest (Orlicka 2015) Vanurite 
tingimused  varieeruvad  vanuse  järgi,  65-  kuni  69-  aastastel  mustanahalistel  on  ligikaudu  49% 
7 
 
suremuse ebasoodsate tingimuste võimalus (ingl. k.  mortality  disadvantage), 80- kuni 84-aastastel 
mustanahalistel on umbes kuni 12% suremuse ebasoodsa tingimuste võimalus. Erinevate  rasside  
suremust  ebasoodustav  olukord  ühtlustub  pärast  85.  eluaastat.  Peamisteks  põhjusteks  esinevate 
eelmainitud  näitajale  on  erinevused  musta-  ja  valgenahaliste  inimeste  hoolduse  kättesaadavus, 
kindlustuskaitse  ja  bioloogilised  näitajad,  sh  ägedate  ja  krooniliste  haiguste  levimus.  (Kimmel 
2016) 
Tervisehäiretega  (puuetega)  eakad  moodustavad  samuti  suure  osakaalu  vaesuses  elavatest  65-
aastastest või  vanematest  elanikest. Tervisehäirega eakad ei ole hästi kaitstud nii sissetulekute kui 
ka  tervishoiusüsteemide  poolt,  sest  puuetega  inimeste  ja  vanurite  poliitikad  ei  ole  paljudes 
sotsiaalkindlustusvaldkondades  vastastikku  seotud,  näiteks  Lõuna-Koreas  praegune  puuetega 
inimeste riiklik poliitika on suunatud 18-64-aastastele inimestele, kui puuetega inimene saab 65-
aastaseks,  muutub  tervisehäirega  eakate  inimeste  mitmesuguste  sotsiaaltoetuste  saamise  õigus. 
(Jeon et al. 2017) 
 
 
8 
 
 
2  METODOLOOGIA 
2.1  Andmete kogumine 
Uuringu kvantitatiivse poole teostamiseks kasutati  Majanduskoostöö  ja Arengu Organisatsiooni 
(ingl. Organization for  Economic  Co-operation and  Development , OECD) andmeid, mis asusid 
organisatsiooni  kodulehel.  Autor  võttis  OECD  kodulehelt  andmeid  kahe  erineva  näitaja  kohta: 
riikide keskmine oodatav eluiga ja vaesuse määr 66-aastaste või vanemate inimeste seas. Riikide 
oodatava eluea näitajateks olid võetud riikide mõlema soo keskmise eluiga, ei võetud eraldi meeste 
ja naiste oodatavat eluiga. Vaesuse määr näitas suhet inimeste arvu vahel, kelle sissetulek langes 
allapoole vaesuse piiri, ning kogu riigi elanikkonna keskmise sissetuleku vahel, ehk vaesuse määr 
näitab protsentuaalselt kui suur osa vanuritest elab vaesuses. 
Kvantitatiivses  analüüsis  kasutati  kokku  38  erineva  riigi  oodatava  eluea  ja  66-aastaste  või 
vanemate inimeste vaesuse määra näitajaid, mis olid OECD poolt registreeritud 2014. aastal. Autor 
valis vastava aasta seoses sellega, et 2014 aastal oli registreeritud kõige rohkem erinevate riikide 
66-aastaste  või  vanemate  inimeste  vaesuse  määra  näitajaid,  seega  sai  kvantitatiivses  analüüsis 
kasutada rohkem andmeid. 
2.2  Andmete analüüs  
Andmeanalüüsi  teostamiseks  teostati  regressiooni  ja  korrelatsioonianalüüs  ning  koostati 
diagrammi ,  mis  väljendab  regressiooni  analüüsi  tulemusi.  Enne  andmeanalüüsi  läbiviimist 
korrastati andmed: autor liigitas kõik andmed riigiti ning analüüside teostamiseks muutis andmete 
vormindust. Kõik analüüsid viidi läbi Microsoft Exceli   programmis . 
Regressiooni analüüsis uuriti, millisel määral mõjutab keskmine oodatav eluiga 66-aastaste või 
vanemate inimeste vaesuse määra, ning korrelatsiooni analüüsis analüüsiti kahe atribuudi seose 
tugevust. Analüüside tulemustest koostati tabelid ning regressiooni analüüsile koostas autor lisaks 
ka diagrammi. Regressiooni analüüs on välja toodud  Lisas  1 ning korrelatsioonianalüüsi tulemused 
on välja toodud tabelis 1. 
 
 
9 
 
 
3  TULEMUSED JA ANALÜÜS 
3.1  Korrelatsioonianalüüs 
Korrelatsioonianalüüsi  eesmärgiks  on  uurida,  kas  oodatava  eluea  pikkuse  muutumine  on  66-
aastaste  või  vanemate  inimeste  vaesuse  määra  muutumise  eeldus.  Samuti  uuris  autor 
korrelatsioonianalüüsiga seose tugevust ja suunda.  
Analüüsides  korrelatsiooni  tulemusi,  selgus,  et  oodatava  eluea  ja  66-aastaste  või  vanemate 
inimeste vaesuse määra vahel esineb nõrk seos, kuna korrelatsioonikordaja väärtus on 0,245 (0 – 
0,2  nõrk või  puuduv  seos; 0,3 – 0,6 keskmine seos; 0,7 – 1 tugev seos). Samuti  ilmnes , et esineb 
negatiivne  korrelatsioon ehk ühe näitaja väärtuse kasvades teise näitaja väärtus kahaneb (vt Tabel 
1). Saab järeldada, et kui väheneb riigi 66-aastaste ja vanemate inimeste vaesuse määr, suureneb 
riigi oodatav eluiga,  ning vastupidi. 
Tabel 1. Korrelatsioonianalüüsi tulemused 
  
Oodatav eluiga 
Vaesuse määr (66+) 
Oodatav eluiga 
1 
  
Vaesuse määr 
-0,245 
1 
Allikas: Autori arvutused 
3.2  Regressiooni analüüs 
Regressiooni analüüsiga uuris autor, millised statistilised seosed esinevad oodatava eluea ja 66-
aastaste või vanemate inimeste vaesuse määra vahel (vt Lisa 1). Regressiooni analüüsis kasutati 
samuti 38 erineva riigi OECD andmete näitajaid. 
Uurides  regressiooni  analüüsi  tulemusi,  ilmnes,  et  determinatsioonikordaja  väärtus  on  6%,  mis 
tähendab, et 6% ühe  muutuja  muutumisest on selgitatav teise poolt. Seega vaesuse määr mõjutab 
ligikaudu 6% oodatava eluea muutumisest. Samuti tulemuste analüüsis on näha, et oodatava eluea 
ja 66-aastaste või vanemate inimeste vaesuse määra vahel ei  esinenud  statistilist olulist erinevust, 
kuna statistiliselt olulise erinevuse väärtus oli 86,2% (p=0,138). 
Vaadates regressiooni analüüsi käigus saadud diagrammi (vt joonis 3), on samuti näha, et näitajate 
vaheline  seos  on  nõrk.  Diagrammil  näitajad  on  kõvasti   hajutatud ,  kahe  riigi  näitajad  erinevad 
tulemuste  poolest  oluliselt  teiste  riikide  näitajatest,  mille  väärtused  on  sarnased.  Regressiooni 
10 
 
analüüsi Trendline võrrandiks kujunes y = -0,0053x + 0, 5604 . Saadud võrrandi analüüsist, võib 
taaskord  järeldada, et oodatava eluea ühiku muutumisel muutub 66-aastaste või vanemate inimeste 
vaesuse määr vastassuunas . 
0,500
0,450
0,400
0,350
0,300
y = -0,0053x + 0,5604
0,250
R² = 0,0601
0,200
0,150
0,100
0,050
0,000
55,0
60,0
65,0
70,0
75,0
80,0
85,0
90,0
 
Joonis 3. Regressiooni analüüsi kajastav diagramm 
Allikas: Autori arvutused 
 
 
11 
 
 
4  ARUTELU 
Oodatav eluea  uurimisel , selgus, et üldiselt pikeneb eluiga aastakümnete jooksul järjepidevalt ning 
kõige  pikemaid  keskmise  oodatava  eluea  väärtuseid  on   omanud   mitmed  väga  erinevad  riigid. 
Oodatavat  eluiga  ei  mõjuta  üksnes  majandusolukord,  tänapäeva  olulisteks  näitajateks  on  ka 
haigustesse   surevate  inimeste  arvu  vähenemine  ning  inimeste  tervislik  elustiil,  mis  hõlmab  
tervislikku toitumist ning suitsetamisest loobumist.  
Analüüsides teooriaosa teist peatükki, ilmnes, et vaesus vanurite seas on väga levinud ühiskonna 
probleem. Selle peamiseks põhjuseks, miks üle 65-aastased inimesed elavad vaesuses, on vananev 
ühiskond,  inimeste  eluiga  pikeneb,  kuid  nõudlus  tervishoiu  järele  suureneb.  Paraku  tänapäeval 
ravimid  muutuvad kallimaks, mille tõttu eakad inimesed sõltuvad rohkem oma peredest. Suurt osa 
vaesuses elavatest vanuritest moodustavad vallalised naised ja puuetega inimesed. 
Riikide oodatav eluiga ja üle 65-aastaste inimeste vaesuses elamise olukord on omavahel seotud 
vähesel  määral.  Kui majandusolukord paraneb, saavad nii vanemad kui  ka  nooremad  inimesed 
lubada endale rohkem ravimeid ning elada tervislikumat elustiili, mille tõttu pikeneb ka oodatav 
eluiga  riigis ja väheneb  vanurite vaesuse määr. Seega  Lõuna-Korea on vaid  üksik näide riigist, 
millel on üks kõrgemaid oodatava eluea väärtuseid kui ka vanurite vaesuse määrasid. Peamiselt 
suurenevad näitajad vastassuunaliselt ehk ühe näitaja suurenemisel teine väheneb. 
 
 
12 
 
 
KOKKUVÕTE 
Käesoleva töö  eesmärgiks oli välja uurida, kuidas on seotud  oodatav eluiga ja  eakate inimeste 
vaesus, kirjeldada oodatava eluea muutumise põhjuseid, anda ülevaade vaesuse levikust üle 65-
aastaste inimeste seas. Samuti toodi välja oodatava eluea tuleviku prognoosi ning kirjeldati eakate 
inimeste vaesuse erisusi. 
Kirjanduse  ülevaates  kirjeldati  oodatava  eluea  statistikat,   muudatuste   põhjuseid  ja  tuleviku 
prognoosi ning anti põhjalik ülevaade 65-aastaste või vanemate inimeste olukorrast, kes elavad 
vaesuses.  Lisaks  tehti  ülevaade  eakate  inimeste  erinevate  klasside  olukordadest  nagu 
mustanahalised ja puuetega vanurid. 
Uurimistöö  alguses  püstitatud  eesmärgid  said  täidetud  ning  vastused  uurimisküsimusele  leitud. 
Tulemustest  ilmnes,  et  oodatav  eluiga  ja  üle  65-aastaste  inimeste  vaesuses  elamise  olukorra 
omavaheline seos on nõrk ning vastassuunaline. 
Töö kvantitatiivses osas uuriti, milline on eelmainitud näitajate vaheline seos, mille jaoks teostati 
regressiooni ja korrelatsioonianalüüs. Lisaks selgus, et statistiliselt olulist erinevust näitajate vahel 
ei esinenud ning vaesuse määr mõjutab ligikaudu 6% oodatava eluea muutumisest. 
Autori arvates tuleks antud teemat uurida veel põhjalikumalt. Selleks peaks  suurendama  valimit, 
ning tegema regressiooni ja korrelatsioonianalüüsi erinevate aastate lõikes. See aitaks teha parema 
üldistuse,  andes  ülevaate erinevate aastate tulemustest. Samuti tuleks teha põhjalikuma teooria osa 
uuringu. 
 
13 
 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
Jeon, B., Noguchi, H., Kwon S., Ito, T., Tamiya, N. (2017).  Disability , poverty, and  role  of the 
basic  livelihood  security  system on health services utilization  among  the elderly in  South  Korea. 
– Elsevier Social   Science  &  Medicine .  No 178, 175-183. 
Kimmel, P. L., Fwu, C. W.,  Abbott , K. C., Ratner, J.,  Eggers , P. W. (2016), Racial disparities in 
poverty  account  for  mortality   differences   in  US  medicare  beneficiaries.  –  Elsevier  SSM  – 
Population Health. No. 2, 123 – 129. 
Kontis,  V.,  Bennett,  J.  E.,   Mathers ,  C.  D.,  Li,  G.,  Foreman,  K.,  Ezzati,  M.  (2017).  Future  life 
expectancy  in  35  industrialised  countries:  projections  with  a  Bayesian  model  ensemble.  –  The 
Lancet, Vol. 389. 
Luna, V. M. I. (2016). The persistence of Poverty in Capitalist Countries – Economia Informa, 76. 
McCurry, J. (2017). South Korea’s inequality paradox: long life,  good  health and poverty. – The 
Guardian. 
Kättesaadav:   https://www.theguardian.com/inequality/2017/aug/02/south-koreas -
inequality-paradox-long-life-good-health-and-poverty, 16. jaanuar 2018 . 
OECD.  (2017)  Social  Expenditures  aggregates.  OECD  Life  Expextancy  at  Birth  (database) 
[Online]  https://data.oecd.org/healthstat/life-expectancy-at-birth.htm  (05. jaanuar 2018) 
OECD.  (2017)  Social  Expenditures  aggregates.  OECD  Poverty   rate   (database)  [Online] 
https://data.oecd.org/inequality/poverty-rate.htm  (05. jaanuar 2018) 
Orlicka,  E.  (2015).  Impact  of  population  ageing  and  elderly  poverty  on  macroeconomic 
aggregates. –  Procedia Economics and Finance . No. 30, 598-605. 
Pascariu,  M.  D.,  Canudas-Romo,  V.,  Vaupel  J.  W.  (2017).  The  double-gap  life  expectancy 
forecasting model. – Elsevier Insurance:Mathematics and Economics.  
Shushan, L. (2017).  Poor  and on their own, South Korea’s elderly who will „ work   until  they die“. 
–  Channel  NewsAsia.  Kättesaadav:   https://www.channelnewsasia.com/news/asiapacific/poor -
and-on-their-own-south-korea-s-elderly-who-will--work-until-8577758, 15. jaanuar 2018. 
 
 
14 
 
 
LISAD 
Lisa 1. Regressiooni analüüsi tulemused 
 
 
15