Tehtud villasest ja linasest kangast Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m) Kokku loetud sadu inimfiguure, sadu loomi (hobuseid, loomi) Kesksel kohal lahingusündmused (Hastingsi lahing 1066) ja anglosakside kuninga tapmine Aga olulisel kohal ja Lamanche'ist üle purjetamine (pikaajaline) Miniatuurmaal: Tehti edasi ka miniatuurmaali Kesksel kohal Pariisi koolkond Tehti ka kloostrites, mungad kirjutavad raamatuid ümber Miniatuurmaalikunst, esialgu jäädi Bütsantsi meistritele alla, Tänapäeval hinnatakse väga romaaniajastu miniatuurmaalikunstis kõige rohkem Lõuna-Prantsusmaal tehtud maalingute seeriat Saint-Severe'i apokalüpsis ehk Johannese Ilmutusraamat Seda hinnavad ekspressionistid ja sürrealistid Võib näha arvukamalt kujutatud saatanat koos oma põrguinglitega ja deemonitega Usulise vaimustuse aeg, kus koguaeg oodati maailmalõppu
kaitsealuste seas otsustas too loobuda kangekaelsest võitlusest ning hakkas hedonistiks. Kuules Meemeti märkimisväärseid saavutusi süttib Leemeti mõttes latern, et ehk on see võti mis talle Manivaldi matusel usaldati Meeme poolt see mis viib Põhja Konnani. Koos Intsuga võeti kätte ja mindi siis sõrmuse juhtides otsingutele, kuid need kulgesid tulemusteta. Tee peal aga kohtasid nad paksu munka, Leemet räägib kuidas oli noorena arvanud, et mungad on raudmeeste naised kuna neil kleidid ja tissid kuid kui ta kord nägi ühte neit kusemas jooksis ta onu Vootele juurde suurest vaimustusest, et mungal on noku ja onu Vootele rääkis siis, et nad pole naised vaid lihtsalt väga paksud mehed. Igatahes üks nesit munkadest tuli neile vastu raja peal ja nähes Leemeti sõrmust, ihaldas seda ning näppas too mille vastu reaktsioonina Ints kallale tungis. Kuid munk oli sõrmuse neelanud ning Ints mitte tahtes oma uhket nahka määrida
· Ingli pea Verrocchio maalil "Kristuse ristimine" (umbes 1472-1475) Loodud Verrocchio töökojas San Salvis asuva kloostri jaoks munkade tellimusel. Praegu asub Firenzes. · "Madonna lillega" (ka "Madonna Benois") 1478 Praegu asub Peterburis, Ermitaais. · "Kuningate kummardamine" alustatud 1481 Maal, mille tellisid Scopetos asuva San Donato kloostri mungad oma kiriku altarimaaliks, jäi lõpetamata ja üle andmata ning sama süeega asenduspildi maalis Filippino Lippi. · "Madonna kaljukoopas" 1483-1486 ja 1503-1508 Maalist on kaks varianti, mõlemad väga sarnased. Arvatakse, et Leonardo da Vinci ise maalis esimese, varasema maali ning aitas Ambrogio de Predisel luua teist samasugust. 7
Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta seda, mida austasid". Kloostrikoolid: seitse vaba kunsti. Püha Benedictus- uus kloostri põhikiri. Benediktlaste ordu. Rändmunkade ordud: augustiinlased, karmeliidid (Karmeli mäel Palestiinas klooster; ristisõdijate järeltulijad), dominiiklased, frantsisklased. Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist.
Tema piiblitrkke on ilmunud le 20, viimane 1945.aastal. Tema t on kestnud Phjasjast meie ajani. Nuanne noorele piiblist: naudi noorust, ra halvale teele mine. Mtle noores eas oma loojale, sest varsti juavad ktte need vanaduse aastad, kus sa tled, et need ei meeldi mulle. KESKAEGNE KIRJANDUS Keskaeg 476-1492 pKr Haridust hinnati Roomas. Eeskuju veti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei kinud koolis. Hariduse osathtsus vhenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid lesthendusi, mberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vhe. Kirjakeeleks oli ladina keel. Leidus neid, kes tundsid laialdasemat huvi oma elupiirkonna suhtes. Mdid ja muinasjutud silisid Euroopa realadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud mtidesse hsti ja need kuulutati valeks. Nende asemel pdsid vaimulikud edasi kanda jumalasna mtide jms asemel. realadel silis folkloor paremini. Islandi eepika: Vanem Edda teadaolevalt vanim Germaani ja Phjala himude
mida tuntakse La Mervelle'i nime all. Mont-Saint-Michel elas üle piiramised Saja-aastase sõja ajal ja Prantsusmaa ususõdades. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muudeti klooster vanglaks ja see tegutses vanglana kuni 1863. aastani. Aastal 1874 kuulutati Mont-Saint-Michel ajaloomälestiseks ja seda hakati restaureerima. 19. sajandi lõpul ehitati kloostrile ka torn ja tornikiiver, mida kroonib peaingel Miikaeli kuju. 1966. aastal pöördusid kloostrisse tagasi mungad. Siena katedraali ehitamist alustati 12. sajandil romaani stiilis, kuid 13. sajandist rajati seda edasi gooti stiilis ning nüüd on sellest väljakujunenud üks parimaid Itaalia gooti arhitektuuri näiteid. Kiriku seinad on on kaetud valge ja musta marmoriga ning katedraali marmorpõrandad on dekoreeritud Domenico Beccafumi poolt. Pinturichio maalis Piccolomini raamatukogu freskod, mis rajati 1495. aastal kardinal Franssesco Piccolomini poolt, kellest hiljem sai paavast Pius III.
Asub kaheksa ajaloolise tänava ristumiskohal Kiriku platsil Peale Tallinna vallutamist taanlaste ehitati sellesse paika puukirik. 1220 hakatakse puukiriku asemele rajama ühelöövilist kivikirikut. Kuulus domiiklaste kloostri munkadele, kes asusid siia Taani Ribe kloostrist. 1233 mainitakse kirikut esmakordselt ürikutes, kuna samal aastal toimus suur verevalamine mõõgavendade ja skandinaavia vasallide vahel, mille tulemusena taani mungad Eestist põgenevad. Peatselt saavad taanlased Stensby rahu (1238) kohaselt tagasi oma valdused Põhja-Eestis, seega ka Tallinnas. Ehitustegevus jätkub. 1239 Pühitsetakse kirik sisse Waldemar II poolt ja ta jääb alluma Lundi piiskopile ning PühaNeitsi Maarjale pühitsetud kirik saab peakirikuks, millises staatuses on ta püsinud tänase päevani 1779 pärineb barokne kirikutorn ,oskuslikult seotud gooti stiilis kirik ning barokne kaheksatahuline torn 1684.06.06
koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma
värskeid valdusi kaitsta, asustati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning
Teutooni e Saksa ordu.
11) Mille poolest erinesid vaimulikud rüütliordud vaimulikest mungaordudest? Tooge kaks näidet.
Rüütliordud püüdsid ristiusku levitada relva abil, mungaordud aga jutluste ja ümberveenmise teel.
Olid ühtaegu nii mungad kui rüütlid ja ei elanud kloostrites.
12) Mille poolest sarnanesid vaimulikud rüütliordud vaimulikele mungaordudele? Tooge kaks näidet.
Mõlemad pidid andma mungatõotuse(vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematel)
Mõlemad tegutsesid kristluse nimel
Mõlemad allusid Paavstile.
13) Seletage mõisted:
· Kirik (
pikk ning kulub mitu paari jalatseid. Enne kingadeks üleminekut olid kasutusel paksust vanutatud riidest poolsaapad. Pikad pehmed sääred seoti kinni paelaga, alla pandi nahast või puust tallad. Karl Suure pojapoja, kuningas Bernardi hauast (9.sajand) on leitud ka punased puutaldadega nöörsaapad. Oskuste paranemisega, hakati tegema kitsamaid ja graatsilisemaid jalanõusid. See arenes pikalt, ligi viissada aastat. 972. aastal heitis Reimis piiskop ette, et mungad on omale liiga pika ninaga jalanõud teinud. Nad lõid ninaotsad läikima, vahel kinnitasid ka peeglitükke, et ennast imetleda. 14.sajandil pandi paika kindlad kinganinade pikkused seisuste järgi. Vürstidel ja printsidel 75 cm, kõrgematel aadlikel 60 cm, rüütlitel 45 cm, jõukamatel kodanikel 30cm ja lihtrahval 15 cm. Kuna nende jalatsitega oli raske kõndida, siis seoti kinganinad nööriga vöö või põlve külge. Samuti kõnniti ka varbad väljapoole. Pikk kinganina
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituri...
mobiilpangandus Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus · säästude säilitamise ebapiisav turvalisus · säästude parem kasutamine Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid pankasid kui: · hoiuste võtjaid · laenude andjaid · raha vermijaid · raha vahetajaid Esipangad olid templid ja pühakojad, mis: · pakkusid garantiisid säästudele · olid ümbritsetud paksude müüridega, mis kaitsesid vaenlaste rünnakute eest · preestrid ja mungad jutlustasid aususest ja õiglusest, mistõttu nende endi aususesse usuti Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla ja/või omandisuhteid fikseerida Pühapaikadega oli seotud uskumus, et nende rüvetajaid karistab jumala viha Pankade baasteenused nii iidsetel aegadel kui tänapäeval: · klientide rahafondide turvalisuse tagamine · klientide laenuvajaduste rahuldamine
ole tihti ning keetmata joogivesi ei kõlba on tee just sobiv jook kõrbetingimustes. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) „Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud – oletatakse selle põlvnemist Kagu- Hiinast. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel.“ (Wikipedia) Jaapanisse jõudis tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Mungad leidsid, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. „Euroopasse jõudis tee esmakordselt tänu araablastele, kes valitsesid tol ajal kogu Kagu-Ida vahelist kaubandust. Kõrgemalt hinnati kaamelikaravaniga mitu aastat läbi kõrbe rännanud brikett-teed kui purjelaeva trümmide niiskuses loksunud teed.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
· ka ilmikud on olulised Hinajaana (väike sõiduk): · virgumine võimalik vaid munkadele mõtluse eesmärk püütakse tühendada oma meel ning saavutada meelerahu nirvaana taaskehastumiste ahelast vabanemine budismis, tühjus, mitteolemine 5 elujuhist kõigile: · ära tapa · ära varasta · ära ela kõlblusetult · ära valeta · ära tarvita joovastavaid jooke munkade-ilmikute suhe: üksteisega lakkamatult seotud. Rännakutel saavad mungad söögi ja öömaja ilmikutelt ning ilmikud võivad veeta lühemaid või pikemaid perioode kloostris. Konfutsianism (u 500 eKr) Konfutsiuse elulugu: Kong Fuzi (551-479 eKr) sündis ühe ülikusuguvõsa vaesunud harus ning sai päritolule vastava hariduse (kuue kunsti valdamine: rituaalid, vibulaskmine, muusika, kaarikujuhtimine, kalligraafia ja aritmeetika). Abiellus 19-aastaselt, sai 2 last. Täiseas köitis ta tähelepanu ühiskonna mandumine
katkematult tuhandeid aastaid. Hiina inimesed on teadlikud, kui tähtis on nende panus maailma tsivilisatsiooni arengusse. Tõepoolest, mida teeks inimkond ilma paberi, pasta, portselani, kümnendsüsteemi, vihmavarjude, siidi, kompasside, kärude,printimise, püssirohu, tee, hambaharjadeta. VENE HARIDUS „Õppimine on valgus, mitteõppimine – pimedus,“ ütleb vene vanasõna. Sellele vaatamata olid Venemaal pikka aega ainukesed haritud inimesed mungad. Nemad panid kroonikatesse kirja sündmusi, mis riigis aset leidsid. Koolid tekkisid neil ammustel aegadel samuti kloostrite juurde. Praegu antav haridus jaguneb üld- ja kutsehariduseks. Üldharidus hõlmab lasteaedu ja koole. Tehnikumid ja kolledžid ehk keskeriõppeasutused annavad õppureile elukutse. Kõrgkoolide hulka kuuluvad instituudid, ülikoolid ja akadeemiad. Venemaa olulisim kõrgkool on Mihhail Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool (MRÜ)
385 pKr Viimase teadaoleva olümpiavõitjana läheb ajalukku armeenia rusikavõitleja Varazdates. 393 pKr Peetakse viimased antiikolümpiamängud. 394 pKr Rooma keiser Theodosius I keelustab olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veetakse Konstantinoopolisse, kus see 476. p.Kr. tulekahjus hävib. 420 pKr Keiser Theodosius II määrab Zeusi templi hävitamisele. U 450 pKr Bütsansi mungad ehitavad Olümpias Pheidiase töökoja kohale klosstri. 522 pKr Suur maavärin purustab Olümpia ehitised. 551 pKr Teine suur maavärin täiendab purustusi. U 600 pKr Kladeose jõesängi muutumisega kaasnenud üleujutused haaravad Olümpia ning matavad varemed liiva, savi ja kivirusude alla. (Kuningas/Voolaid 1997: 28-30) Ebaõnn antiikolümpiamängudel: -Arrachion, kes võitis postuumselt oma kolmanda olümpiakrooni 54. mängudel(564 eKr),
Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. Skriptoorium ruum, kus mungad tegid ümberkirjutustöid. Dormitoorium ühine magamisruum ordus. Peatükk 16-17 Jumalarahu kiriku püüd pudurdada relvakandjate agressiivsust, mis nägi ette karistuse pühapõhipaikades ja avalikes kohtades vägivallatsemise eest. Paremini aitas sõjakuse väljapoole kanaliseerimine (ristisõjad). Ristisõdade suunad läänemere äärde, läänemere lõunakaldale, idamaadesse. Idamaade ristisõdade põhjused Jeruusalemm ja Palestiina Jeesuse kohad; et saata tülikam
linnad soovisid suurendada oma sõltumatust, milleks vajati aga õiguslikke akte. Seega kujunes õigusteadus peamiselt linnriikide tekke ajendil. Keskaegsete ülikoolide tekkimine Ülikooli ladinakeelne nimetus universitas tähendas algselt mingi eriala spetsialistide ühendust või gildi, hiljem juba kitsamalt akadeemikute ühendust. Ülikoolid arenesid välja kloostri- ja toomkoolidest, mis meenutasid oma olemuselt algkoole, kuid seal õppisid noorukid ning õpetajateks olid mungad ja preestrid. Ülikoolide peamiseks erinevuseks sai see, et ülikoolid hakkasid pakkuma kvaliteetset teadus- ja õppetööd. (Havlidis 2015) Kõikvõimalikel korporatsioonidel oli keskajalal kombeks erineda üksteisest oma privileegide poolest, nii ka ülikoolidel. Kõige tähtsam nendest privileegidest oli 4 autonoomsus. See tähendas seda, et ülikoolid olid asutused, mis ajasid oma sise- ja
See õnnestus islamiriikide killustatuse tõttu. Kultuuriliselt madalal tasemel lääne sõjamehed panid toime metsikuid tapmisi ja rüüstamisi kõrgema haridustasemega Ees- Aasia rahvaste hulgas. Euroopa haridus ja majandus hakkas järele jõudma islamimaadele, mis näitasid omakorda stagneerumistendentse. Antiikne kultuuripärand hakkas tagasi voolama Euroopasse. 1119.a. asutati Palestiinas Templiordu, mille ülesandeks oli kaitsta Püha maad muhameedlaste eest. Ordus ühendati mungad ja rüütliideaal. 1187.a. vallutasid islamirahvaste ühendatud sõjajõud kristlastelt tagasi Jeruusalemma, millega algas tõsine rünnak Ees-Aasia sillapeale. 1270. a. VIIMANE RISTISÕDA, arvult kaheksas, lõppes õhtumaalaste täieliku lüüasaamisega. Pärast seda loobuti ristisõdade ideest. KÕRGKESKAJA ALGUS 1291.a. langes kristlaste viimane tugipunkt Palestiinas, Akka linn, muhameedlaste kätte. Rikkad rüütliordud kolisid Vahemere saartele ja
arvukalt õlinäärmeid. ÕIS 1 cm pikkune, tihedatesse tähkõisikutesse koondunud, meelõhnaline, meelitavad kogu suve jooksul meelitavad ligi mesilasi ja kimalasi. Õitseb juuli september. SEEMNED viljaks pähklike Ajalugu Iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju mainitud juba Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks. Kasvatamine - Iisop armastab päikesepaistelist kohta, pinnas peaks olema kuiv, kobe ja lubjarikas, pikkade juurte pärast ka sügavapõhjaline. Kasvab hästi ka pütis. Talub põuda, Väga külmadel talvedel tuleks teda veidi katta. Kevadel lõigata kuivanud kohad välja, vajaduse korral lõigata kogu taim tagasi. Üldiselt on iisop vähenõudlik.
Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt küsimuse ja vastuse vormis välja antud algastme õpikut ja A. De Villa Dei värsivormis esitatud grammatikareegleid. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit. Eestikeelse kirjasõna vastu tundsid huvi kõige enne dominiiklastest mungad Tallinnas. Ristiusu õpetamiseks andis ordu ülemkapiitel juba 1236. aastal korralduse, et mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. Tallinna dominiiklaste kloostris oli eestlasi, kes võisid teha tõlketööd ja õpetada eesti keelt ka oma võõramaalastest kaaslastele. 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta
Puudus püsivus, kus perekond seotud altariga ja kultusega. Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega. Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi. Dünamünde 13saj I pool, Padise, Kärkna ka tsisterstslaste klooster. Oli ka paar naiskloostrit, mille eesmärgiks olla aadlidaamide hoolekandeasutus. Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj. Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis. Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad. Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule. 15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab kirikukriitika. 1517 Lutheri asi jõudis üsna ruttu Liivimaale. Siin oli varemgi katseid olukorda parandada. Tehti konsiiliume ja kõrgemaid koole, aga vastuseisu tõttu jäi tulemata
Kujunes germaanlaste peamiseks usuks. 5saj levis monofüsiitlus kristus on läbinisti jumalik. Ortodokse õpetuse järgi olid kristluses lahutamatult seotud nii inimlik kui ka jumalik. Kloostrid Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda. Tekkisid liha suretajad ehk askeedid. Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus. Aadam ja eeva langesid paradiisi aias pattu mis kandus igaveseks kogu inimkonnale. Kuulsaim teos De civitate Dei ehk jumala riigist.
ametissepühitsemise ja täieliku pattude andeksandmise õiguse. Ta andis neile kaasa kirjad, milles ta muuhulgas palus suurkhaani venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari oli tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe. Nad andsid messer Niccolóle ja messer Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis. Kui Polod saabusid linna nimega Kemenfu, kus suurkhaan sel ajal asus, läksid nad valitseja paleesse, kus leidsid eest suurkhaani ja hulga paruneid. Nad andsid üle volitused, kirjad ja püha õli, mis tegi valitsejale head meelt. Hubilai tervitas ka väga sõbralikult noorukest Marcot.
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
teda kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine teistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid. Kui aga suureneb vaktsineerimata inimeste osakaal, võivad tekkida haiguspuhangud. 3 Vaktsineerimise ajalugu 7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. Esimesed viited rõugevastase immuunsuse tekitamisele pärinevad 10. sajandi Hiinast; 17. sajandi lõpus kasutati Hiinas nelja rõugetevastase immuniseerimise viisi. Variolatsiooni ehk pärisrõugepookeid hakkasid regulaarselt kasutama 16. sajandil India brahmiinid. Variolatsiooni kui vaktsineerimise meetodit tutvustas Inglismaal esimesena 1721. aastal leedi Mary Wortley Montagu, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Tema
Keemiliselt puhast umamimaitset tuntakse (mono)naatriumglutamaadina (lühendatult MSG), mida leidub muuhulgas aroomisoolas. Omaette väärtus on lõunarahu. Jaapanlaste vaatevinklist peab söögiaeg olema oodatud paus ka kõige rutlikumas igapäevaelus. Ja veelgi enam lausa soovitatav on argielu asemel keskenduda vaid toidule. Toit peab virgutama oma mitmekesisuse, mitte hulgaga. Isegi Jaapani zen-budistliku kloostri askeetlikud mungad suhtuvad oma kokast vennasse tema söögitegemisoskuste tõttu erilise austusega. 5 Joogid Jaapani toidu kõrvale sobib suurepäraselt kuiv hele õlu või tavaline roheline tee (millele võib lisada röstitud riisiteri). Sobib ka lihtsalt vesi. Toidu soolased ja kergelt magusad maitsed tulevad paremini esile mitte punase vaid koos valge veiniga ning ka riisiveini sake'ga
importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti ,,valge kulla" nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara. Räägitakse, et üks piiskop ostnud aastaid Portugali kaupmeestelt suhkrut kokku ja hoidnud seda oma kambris. Kui ta suri, jagati tema varandus kloostri munkade vahel. Muu vara hulgas jagati ära ka suhkur. Mungad maitsesid seda ootusärevalt, kuid nende näod venisid pikaks. Magusa asemel tundsid nad ebameeldivat kibedat maitset. Nad ei teadnud, et suhkur veeti läbi Egiptuse kaamelite seljas. Reisi ajal imes suhkur endasse kaamelite higi, see muutiski suhkru kibedaks. Kuna magus maitse oli rikutud, oli suhkur nüüd väärtusetu. Suhkru tootmise kasv Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse
Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aast...
Henrik tundis ka siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas ka eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, nt malewa, wanem, Lembitus, Viliende ning sisaldab üksikuid lauseid. Kroonikas saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale Eesti = Maarjamaa Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosavormis. Keskajal kirjutasid kroonikaid enamasti mungad ning see oli ajalookirjanduse valitsev zanr. Seal ei selgitata ega analüüsita sündmuste sügavamais seoseid. 13. sajandi teiseks esileküündivaks kirjalikuks mälestusmärgiks Henriku kroonika kõrval on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate nimekiri, nn Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele.
Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad
Dina hakkas arveraamatuid läbi vaatama, et end sissetuleva ja väljamineva rahaga kurssi viia. Ta avastas, et raamatutes olid puudujäägid. Esimene kahtlusalune oli Niels ning Dina hakkas teda jälgima. Ta avastas, et mees ei osta endale peaaegu midagi, ta kulutab naeruväärselt vähe raha rõivaste peale. Mõni aeg hiljem sai ta aru kuhu Niels enda raha peidab ning võttis selle temalt ära. Tänapäeval pole palju spartalike elukommetega inimesi. Nii võivad ja saavad elada pigem siiski mungad. Nii peavad elama ka kahjuks väga vaesed inimesed, kes ei saagi endale midagi sageli osta. Nemad hoolitsevad eelkõige selle eest, et neil midagi süüa oleks. „„Aga minust oli vahepeal hundikutsikas saanud.““ (H. Wassmo „Dina raamat“, lk 314) Dina heidab oma isale ette, et too ei kasvatanud teda üles vaid saatis ta endast eemale. Noorest peast viidi Dina väiksesse kandikohta, mille nimi oli Helle. Ta isa maksis rikkalikult – rahas, jahuga, tööpäeva- dest vabastades
kannatusele saab teha lõpu (põhjuse kaotamisega) selleks on 8-astmeline tee (märk 8 kodaraga ratas) Põhimõtted: Õige vaade- mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine- jutt, tegu,eluviis- hangitakse toitu õigel viisil,püüdlemine-positiivne mõtlemine püsimaks teel,mõtlus-ärkvelolek- olla teadlik mõtetest ja tegudest,keskendumine-ekstaas- kõik suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budistid- mungad väldivad igasugust liha. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Budismi õpetuse alusepanija Siddhartha Gautama elas 6 saj. eKr. Algne budism oli ateistlik. Mahajaana-budismis austatakse jumalana Buddhat, samuti muid jumalusi ja bodisattvasid. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduism tekkis 1. aastatuhende keskel eKr brahmanismi
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
*kannatusele saab teha lõpu(põhjuse kaotamisega) *selleks on kaheksa astmeline tee(märk kaheksakodaraga ratas) Budismi põhimõtted: *vaade mõistmine, õigekavatsus, kõnelemine, jutt, tegu. *eluviis toitu hangitakse õigel viisil. *püüdlemine positiivne mõtlemine püsimaks teel. *mõtlus, ärklev olev olla teadlik mõtetes ja tegudes. *keskendumine ehk staas kõik suunatud ühte, kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budisti mungad väldivad igasugust liha, joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et elusolendeid alla ei neelaks. Judaism Uskliku juudi koguelu on allutatud usundilises -rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu, rõivaid, päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte: *Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit oli
importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti „valge kulla” nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara. Räägitakse, et üks piiskop ostnud aastaid Portugali kaupmeestelt suhkrut kokku ja hoidnud seda oma kambris. Kui ta suri, jagati tema varandus kloostri munkade vahel. Muu vara hulgas jagati ära ka suhkur. Mungad maitsesid seda ootusärevalt, kuid nende näod venisid pikaks. Magusa asemel tundsid nad ebameeldivat kibedat maitset. Nad ei teadnud, et suhkur veeti läbi Egiptuse kaamelite seljas. Reisi ajal imes suhkur endasse kaamelite higi, see muutiski suhkru kibedaks. Kuna magus maitse oli rikutud, oli suhkur nüüd väärtusetu. Suhkru tootmise kasv Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse
Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad
-16. sajandil kirik likult Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondadeks, millest kaks viimast olid ühtlasi feodaalriigid. Piiskoppide kiriklik võim ulatus laiemale alale kui ilmalik. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile, Tartu ja Saare-Lääne omad Riia peapiiskopile. Et pärast Jüriöö ülestõusu kuulus ka Põhja-Eesti Liivimaa ordule oli kogu meie maa nii või teisiti kiriklike isandate täieliku võimu all. Ka ordu oli kiriklik organisatsioon, ordurüütlid olid ühtlasi mungad. Piiskopile andis nõu ja abistas teda piiskopkonna valitsemisel 12 toomhärrast koosnev toomkapiitel, mis ühtlasi valis uue piiskopi eelmise surma või lahkumise korral. Valik vajas paavsti kinnitust. Et piiskopiamet oli üpris tulutoov, määrasid paavstid siinsetele piiskopitoolidele sageli oma soosikuid, kes pahatihti ise siia kristliku maailma barbaarsele ääremaale ei reisinudki. Sellise suhtumise juures pole ime, et vaimulike meeste moraal Vana- Liivimaal ajapikku alla käis
kõlblikus , kannatlikkus, tarmukus , mõtlus, mõistmine · Ise ei pannud midagi kirja · Tripitaka ( tipitaka) . kolmikkorv põhakiri Vinajapitaka reeglite korv o Patimokkha Suutrapitaka Buddha õpetused o Dhammapada kõik meeleolud on mööduvad, kui seda mõistate siis pääsete kannatustest. See on puhastumistee Abidharmapitaka õpetuse kommentaarid · Paali kaanon ( 1. Saj eKr) Sangha · Mungad ja nunnad Bhikku / Bhiksu (kerjus) Bhikkuni / Bhiksuni · Kolmekordne pühendumistõetus · Viis käitumisjuhist Hoidu elusolenditele kahju tegemast Hoidu selle võtmisest, mida pole antud Hoidu sugulisest kõlvatusest Hoidu valelikust kõnest Hoidu teadvust ähmastavatest ainetest · Munkadele ja nunnadele kümme käitumisjuhist , lisanduvad Hoidu söömast valel ajal Hoidu laulust, tantsust, muusika ja teatrietendustest
( soodustab ,,hea tuju hormooni" teket organismis), tõstab D3 vitamiini tootlikkust organismis, tapab nahal asetsevaid baktereid. Ravi ei soovitatata südameveresoonkonna haigetele. Naha kuivamise oht, kui ei kreemita piisavalt. SOOLARAVI E. HALOTERAAPIA: Haloteraapia (soolaravi) põhineb ammu-tuntud ravimeetodil "speleoteraapial", mis seisneb viibimisel looduslikus karstikoopas või soolakaevandusekäikudes. Juba ammustel aegadel tavatsesid mungad viia hingamisraskustega inimesi soolakoobastesse, kus mungad purustasid stalagmiite, tekkidades sellega sissehingatavat soolatolmu, mille sisse hingamisel said inimesed kergendust oma hingamisraskustele. Soolakamber kujutab endast kuiva steriilset, ja hermeetilist 2-30m2 ruumi, mille sisepinnad on kaetud neljakordse soolakihiga. Soolakambri jaoks on vaja 1000 - 5000 kg lumivalget NaCl - kivisoola. Soolageneraatori võimsus ei ületa 200W; soolatarbimine - kuni 100 g iga seansi kohta
- Loobus lihasuretamisest, sõi kõhu täis, istus puu alla maha ning kirgastus- temast sai ametlikult Buddha. See toimus siis kui ta oli u 40 aastane. - Läheb Sarnathi linna, otsib üles oma õpilased, jutlustab neile ning paneb käima Dharma ratta. - Ülejäänud elu käib Indias ringi ning otsib uusi õpilasi. Tema õpilased hakkavad omakorda õpetust edasi andma ning neist saavad mungad , asutavad koguduse Sangha. - Buddha loob kogudusele reeglid ning kogu aeg täiustab ja juhib seda. - Tema nõbu Devada Ha tahab saada pärandust, aga Buddha ütleb, et ta on asjast valesti aru saanud ning Devada Ha üritab teda kolm korda mõrvata. - Buddha sureb u 80 aastaselt. Sai süüa midagi, mis talle kõhulahtisust tekitas- verine düsenteeria . Ta piinleb u 2 nädalat ning sureb. · Budhha õpetus- milles seisneb Dharma - 4 üllast tõde:
8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 2. Prantsuse maalikunst 17. Sajandil
Suurimat töhelepanu pöörati kirikuriistadele nt ristid, vaagnad, kastikesed reliikviate hoidmiseks. Valmistati tihti väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid. Merovingide ajastu töhtsamaks kunstipärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Peaaegu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik ja muidugi on käsikirjad usulise sisuga. Neid kirjutati ja illustreeriti kloostrites. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvkunsti kogemust. Kirjutasid ümber piiblit jm usulise sisuga kirjandust. Käsikirju kaunistati, et rõhutada jumalasõna väärtust. Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, millesse mõnikord vana barbarite loomastiili kohaselt põimiti skemaatilisi kisklevaid koletisi. Oranmendile lisati mõni kristlik märk. Inimese kujutamisel olid need iiri mungad väga kohmetud ja abitud. Vastuolu antiikkunstiga oli täielik
Väikekodanluse hulka kuulusid poodnikud ja käsitöömeistrid. Seisuslik kord Prantsuse ühiskond jagunes rangelt seisusteks. Privileeritud seisused oli vaimulikud ja aadel, nendesse mittekuuluvad inimesed moodustasid nn. kolmanda seisuse, kes oma töö ja maksudega pidi ülal pidama kaht privilegeeritud seisust. Esimene privilegeeritud seisus, vaimulikkond, moodustas umbes 0,5% elanikkonnast. Vaimulikkond jagunes "mustadeks" ja "valgeteks". Esimesed olid kloostrites elavad mungad ja nunnad, teised vaimulikud väljaspool kloostreid. Kõrgvaimulike ja tavaliste kogudusepreestrite vahel valitsesis suured sotsiaalsed ja elulaadilised erinevused. Peapiiskopid, piiskopid jt. kõrgvaimulikud pärinesid enamasti kõrgaadlikest, neil olid lossid ja nad elasid üpris ilmalikku seltskondlikku elu. Kogudusevaimulikud (küreed, vikaarid) olid oma elulaadilt lähedased talupoegadele ja käsitöölistele. Aadli hulka kuulus koos perekonnaliikmetega umbes 550 000 inimest.
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahel...
); 5) abielu laulatus ( abielu sakramendiks pidavad kirikud suhtuvad abielulahutuse vaenulikult); 6) viimne võidmine ( raskelt haigele või surijale); 7) preestriks pühitsemine. Preestriks pühitsemisega annab õigeusu kirik edasi algkogudusest pärit õnnistuse ja meelevalla. Preestreiks võivad olla ainult mehed. Nad võivad abielluda ainult enne preestriks pühitsemist. Kõrgemad vaimulikud ( alates piiskopist) ei tohi olla abielus, seetõttu on nad kas mungad või lesed. Õigeusu preesterkond jaguneb nii : 1) p a t r i a r h i d ( kirikupead); 2) metropolid ( mingi riigi või suurema maa- ala ülempiiskopid); 3) peapiiskopid ja piiskopid; 4) ülempreestrid ja preestrid; 5) diakonid ( preestrit abistavad alamvaimulikud). Mingeid erilisi munga- ja nunnaordusid, vennas- või õeskondi õigeusu kirikus pole. Kloostrid alluvad piiskoppidele. Suurem osa õigeusu kirikuid on iseseisvad ehk a u t o k e f a a l s e d, väiksem
kuid tänapäeval on seda raske mõista. Sellel ajal, kui inimesed veel metsas elasid, võis taoline käitumine ning loomadega suhtlemisse uskumine olla reaalne, kuid tänapäeval tundub see utoopiline. Tegelased on jaotunud peamiselt kahte gruppi, ühed kes elavad metsas ja teised kes on metsaelu kõrvale paisanud ning külla kolinud. Samas võib märkida ära ka kolmanda grupi, mis tegelikult pole eriti tähtis ja ei mängi suurt rolli. Selleks grupiks oleksid mungad, raudmehed ja paavstid, keda külainimesed austavad, kui autoriteete, kuid keda metsarahvas 3 vihkab ja ei salli silmaotsaski, olenemata nende staatusest. Teose peategelased püsivad enamjaolt romaani ulatuses samad, kuid esineb mõningaid muutusi. Kõige keskmes on Leemet. Teose alguses on suur roll ka tema perel, emal ja onu Vootelel. Samuti ka sõpradel Pärtlil, rästik Intsul ning Hiiel. Pidevalt on tähelepanu all ka
MUST KASS Ma ei looda ega palugi, et keegi usuks seda kõige pöörasemat, aga kummatigi lihtsat lugu, mida kavatsen kirja panna. Oleksin tõesti hull, kui loodaksin seda juhtumi puhul, kus mu oma meeleorganid kuuldut-nähtut keelduvad tunnistamast. Ometi – hull ma ei ole – ja päris kindlasti ei näe ma ka und. Aga homme ma suren ning täna tahan vabastada oma hinge sellest koormast. Mu otsene eesmärk on esitada maailmale selgelt, lühidalt ja ilma seletusteta rida igapäevaseid juhtumeid. Oma tagajärgedega on need juhtumid mind kohutanud – piinanud – hävitanud. Aga ma ei püüagi neid tõlgendada. Minule pole nad tähendanud midagi peale jubeduse – paljudele ei paista nad mitte niivõrd kohutavate, kuivõrd eriskummalistena. Tulevikus võib-olla leidub tark inimene, kes taandab mu pettekujutelma argitõeks – minust rahulikum, loogilisem ja mitte nii kergesti erutuv inimene, kes näeb asjaoludes, millest mina aukartusega nii üksikasjalikult jutustan, ...
Tema õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis Lukas. Tartu linna aukodanik. Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia. Kroonikate eripärad ajalooallikatena- Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm, kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Kroonikud paistavad silma erapoolikusega. Nt õukondade kroonikud paistavad silma sellega, et väljendavad otseselt valitsejate ja ülikute huvisid.. 13 saj kirjutasid kroonikaid peamiselt mungad. Eesti ajaloo kuulsamad kroonikud olid Läti Hendrik Balthasar Russow( kirjutas sündmustest 12 saj- 1578) Ta suhtus talupoegadesse hästi ja kritiseeris aadleid. Päevikute ja mälestiste eripära- Kirjutatakse tavaliselt siis, kui aktiivset tegevust enam ei toimu, on enamasti ühe inimese arvamus asjast. Puudub vahel kp ja koht. Kronoloogia definitsioon ja põhimõisted- ajaloo abiteadus, mis uurib ajaarvestussüsteeme ja kalendreid ja aitab kindlaks määrata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
