Tee - ajalugu, ränne, traditsioonid (0)

Tee - ajalugu, ränne, traditsioonid
Tartu 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
Tee ajalugu ja ränne 4
Tee sordid ja tootmine 5
Teejoomise traditsioonid: Inglismaa 7
Teejoomise traditsioonid: India 7
Teejoomise traditsioonid: Hiina 8
Teejoomise traditsioonid: Venemaa 9
Huvitavad teejoomise traditsioonid 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Antud referaat on teemal „Tee- ajalugu, ränne ja traditsioonid“. Referaat annab ülevaate tee, kui ühe enim tarbitava joogi ajaloo kohta. Kuidas on saanud sellest joogist mitme riigi üks lahutamatu osa ning missuguseid traditsioone on see endaga kaasa toonud .
Lisaks tutvustab referaat lühidalt kuidas valmivad erinevad tee sordid ning mis riigid on maailmas tee tootmise esirinnas.
Täpsemalt tuleb referaadis juttu Inglismaa, Hiina, Venemaa ja India teega kaasas käivatest traditsioonidest. Lisaks on välja toodud referaadis ka Tiibeti ja Saksamaa kohta huvitavaid fakte nende eripäradest seoses teega.
Referaadi materjal pärineb suurel osal Greenfiled tee koduleheküljelt ning K. Kroon ja A.Kang raamatul „Tee“.

Tee ajalugu ja ränne

Tee on maailma jookide tarbimiselt vee järel teisel kohal – iga sekund tõstab teetassi suule üle 55 000 inimese. Viimase viiekümne aasta jooksul on teetoodang kasvanud rohkem kui kaks korda. Spetsiaalsete kvaliteetteede järele suureneb nõudlus pidevalt. Iirlased , kes on suurimad teejoojad, tarvitavad inimese kohta peaaegu 4 kilo teepuru aastas. Inglased tarbivad see-eest aastas vaid 2,5 kilo. Araablased tarvitavad sammuti teed väga palju, kuna puhast joogivett ei ole tihti ning keetmata joogivesi ei kõlba on tee just sobiv jook kõrbetingimustes. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
„Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud – oletatakse selle põlvnemist Kagu-Hiinast. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel.“ (Wikipedia)
Jaapanisse jõudis tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Mungad leidsid, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti , mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada.
„Euroopasse jõudis tee esmakordselt tänu araablastele, kes valitsesid tol ajal kogu Kagu-Ida vahelist kaubandust. Kõrgemalt hinnati kaamelikaravaniga mitu aastat läbi kõrbe rännanud brikett -teed kui purjelaeva trümmide niiskuses loksunud teed.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Euroopas liikus tee algselt Hollandisse sealt edasi nii Saksamaale, Inglismaale , Prantsusmaale ning seejärel Euroopast Ameerikasse. Hollandi, Rotterdami ja Ostende sadamasse saabusid teelaadungid. Hollandit nimetatakse ka teekaubanduse pioneerideks. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Saksamaal ei olnud teejoomine populaarne . Sakslaste arvates oli teejoomises mängus liiga palju tundeid, see polnud piisavalt ratsionaalne tegevus. Ida- Friisimaa, oli kunagi Madalmaade provints ning seetõttu said nemad teepisiku hollandlastelt. Tänapäeval just Ida-Friisimaa joob neljandiku kogu tee hulgast Saksamaal. Ida-Friisimaa on pidanud tee pärast palju võitlema, sest tee hind oli kord olnud liiga kõrge ning neid sunniti nagu õiged Sakslased tarbima õlut. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Londonisse jõudis tee aastal 1647. Inglased eelistasid musta teed sest see oli palju magusam ja aromaatsem. Roheline tee tundus neile kibe ja kerge. Tee joomine sai populaarseks Charles II kaasale Catherine de Braganzaga, kelle eeskujul hakkas kogu inglismaa teed jooma. Inglismaal oli tee kallis (teemaks oli kuni 200%). 1711 -1810 koguti teemaksu 17 miljonit naela ning mis rahastas Napoleoni ja Krimmi sõdu. Kuna tee oli liiga kallis hakkas levima Inglismaal, läbi ebaausate ärimeeste roheline tee, mis oli asendatud sarnase välimusega aine vastu. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Venemaale hakati teed Hiinast sisse tooma 17. sajandi lõpus. Selleks ajaks joodi teed juba pea igas lääneriigis. Alguses tehti seda kõikjal innukalt, varsti aga kaotas jook nii mõnelgi maal oma populaarsuse. Kuid  venelased  ja britid jäid vankumatuteks.
„Ameerikasse jõudis tee New Amsterdami hollandi kolonistide kaudu juba 17.sajandil alguses. Kui 1674 . aastal sai New Amsterdamist inglaste ülevõtu käigus New York , säilisid ja arenesid traditsioonid edasi. Ajapikku aga muutus Inglise valitsuse sissetoodavale teele kehtestatud maksukoorem liiga rängaks ja mitmed teed puudutavad maksuseadused ajasid kolonistidel harja punaseks.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
1773.aastal maksuseaduste tõttu tekkis suur protest, mida tuntakse kui Boston Tea Party , millekäigus visati Bostoni sadamas merre üle 340 vineerkasti, milles oli Hiinast eksporditud must tee. Seda üritust peetakse ka kaudselt Iseseisvussõja alguse põhjuseks. Ameerika on läinud ajalukku kui jäätee leiutajatena. Aastal 1904, Louisianas pakuti maailmanäituse käigus esmakordselt rahvale jääteed. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
„Eestis hakati teelehti müüma  1695  Tallinna raeapteegis.“ (Wikipedia)

Tee sordid ja tootmine

„Kõik teesordid - roheline, must, valge ja oolong - saavad alguse ühest ja samast teepõõsast. Teelehti korjatakse käsitsi iga 7 kuni 10 päeva tagant. Jahedamas, näiteks Himaalaja kuulsal Darjeeling mäejalamil kasvanud teepõõsad "kõnnitakse" läbi iga 21 päeva tagant, sest varem ei saa teepungad lihtsalt valmis. Siin kasvanud tee peen ja kordumatu aroom meenutab professionaalsetele degustaatoritele Muscat-marja, roose ja tsitruselisi puuvilju ning seda teed juuakse isegi Inglismaal ehedana - piimata.“(Eesti Ekspress )
„Valge tee tarvis korjatakse teepõõsa okste küljest ära vaid kõige ülemised ja veidi avanenud lehepungad, mis seejärel ära kuivatakse. Tänase päevani Hiinas elus püsinud traditsioon näeb ette, et valget teed korjatakse kinnastatult. Nimelt ei tohi hinnaline tee vana uskumuse kohaselt puutuda füüsiliselt kokku inimesega enne, kui seda teeb tee jooja - oma tassist teed juues. Vaid nii säilib tee vägi ja võim.“ (Eesti Ekspress)
„Roheline tee saadakse teepõõsa iga oksa tipus kahest ülemisest lõpuni avanenud lehest. Seda teed ei kääritata, vaid see lihtsalt närtsitatakse, et vältida oksüdatsiooni, siis purustatakse või rullitakse (ja siis tükeldatakse) ning kuivatatakse siis lõplikult“ (Eesti Ekspress)
„Musta tee puhul lastakse pärast teelehe purustamist teepurul õhu käes, mille jooksul tee tumeneb ning seda hakkab iseloomustama spetsiifiline aroom ja maitse. Viimaks tee kuivatatakse kuuma õhu abil, et stabiliseerida teelehes toimuvaid ensümaatilisi protsesse.“ (Eesti Ekspress)
„Oolong tee lehtedel lastud oksüdeeruda lühemat aega, seega võib öelda, et tegu on rohelise ja musta tee vahepealne variandiga.“ (Tea coffee centre )
Täna on maailma on suurim teetootja India - Assami ja Darjeelingi piirkond. Tseiloni (endine Sri Lanka ) toodab teed, mis veetakse peaaegu täielikult maalt välja. Et tunda ära ehtsat Tseiloni teed tuleb otsida paki pealt lõvi kujutist, see garanteerib, et tegu on 100% Tseiloni teega. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Hiinas tegeleb teepõõsa kasvatamisega ja tee tootmisega 19 provintsi. Jaapanis , mis on oma teetoodangult maailmas kümnendal kohal, juuakse põhiliselt rohelist teed. Ainult 2% sellest läheb välismaalastele. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Aafrika riikidest on peamine tee tootja Keenia . Märkimisväärne teetoodang tuleb ka Indoneesiast, Türgist, Vietnamist, Iraanist, Argentinast. Teefännid üritavad rajada teeistandusi ka väljaspoole troopikat- eksperimenteerivaid teeaedu on rajatud Toscanas, Baskimaal, Lõuna-Prantsusmaal ja Ameerika mandril Bostoni lähedal. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Osatähtsused tee tootmises maailmakaardil: India - 25.63% Hiina - 25% Keenia - 10, 25% Tseilon (Sri Lanka) - 9,65% Türgi - 6,42% Indoneesia - 5,31. (KHK)

Teejoomise traditsioonid: Inglismaa

Kõige kuulsamad inglaste poolt juurutatud tee joomise traditsioonid on kellaviietee ja tee piimaga . (Greenfield)
Igal endast lugupidava aristokraadil oli päevaplaanis kindel koht teel. English Breakfast oli tee, mida joodi hommikuti . English Breakfast koosneb Tseiloni ja Assami või Darjeelingu teedest . Enne õhtusööki oli tähtsal kohal kella viie tee. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
„ Five o’ clock ” traditsioonile pani aluse 19. sajandi alguses seitsmes vürstinna Bedford Anna Maria. See asendas söömise vajaduse sel kellaajal kuna moe kohaselt sõi peen seltskond lõunat hiljem, keskpäeva asemel umbes kella 7 või 8 ajal õhtul. (Greenfield)
Inglased joovad teed enamasti vahekorras 1:2 (üks osa piima, kaks osa teed), mille tulemus on värskendav, toitev ja mitte väga kuum jook. (Greenfield)
Piimaga tee joomisel jagunevad inglased kahte koolkonda : need, kes panevad piima tassi enne teed ja need, kes kallavad piima tee hulka. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Suhkrut sellele enamasti ei soovitata lisada, sest asjatundjate sõnul hävitab suhkur tee maitse. (Greenfield)
Igapäevaselt joob britt päevas mitu tassi kanget ja ergutavat teed, jätkates sellega traditsiooni, mis tekkis 350 aastat tagasi. (Greenfield)

Teejoomise traditsioonid: India

„ Indiasse jõudis tee suhteliselt hilja , XIX sajandil. Tee tõid Indiasse britid. Seda on peaaegu võimatu uskuda , kuna tee etendab hindude elus väga tähtsat osa – eriti Põhja-Indias (lõunas eelistatakse traditsiooniliselt kohvi). Vaatamata sellele, et hindud elasid aastatuhandeid teepõõsaste kõrval, said nad teada, et selle lehtedest võib valmistada värskendavat ja ergutavat jooki , just sahiibidelt, kelle jaoks tee joomine oli võimalus puhata raskest tööst ja mõtiskleda kaugest kodumaast .“ (Greenfield)
„Üks tore traditsioon seisneb selles, et teed pakutakse kõikides raudteejaamades, mõnikord isegi rongides. Selle ergutava „tee” väärtust hinnatakse just mussoonide hooajal, kui palavus muutub talumatuks. Suurtest kannudest valatakse tee väikestesse savitassidesse – kui tee on joodud, lüüakse need puruks. Seda on vaja selleks, et teeline oleks kindel: keegi madalamast kastist ei saa temaga ühest tassist juua.“ (Greenfield)
India üks tuntumaid jooke on Chai. Indias kutsutakse teed müüvaid tänavakaubitsejaid chaiwallah. Need chaiwallahid kannavad chai kanne ja serveerivad seda värskelt kuumutatud savitassides, mis visatakse peale kasutamist ära. Samuti on India perekondlik traditsioon kostitada külalisi tassikese chaiga. Igal perekonnal on oma retsept ja valmistamise meetod. (Coffee tea info)
Koostisosad ja meetodid chai valmistamiseks varieeruvad igas perekonnas – siinkohal ei ole ühtegi vale viisi selle valmistamiseks. Kõige sagedamini kasutatavad koostisosad on: Ingver, kaneel , nelk, pipar , kardemon. Lisaks kasutatakse ka: lõhnavat karusköömet, nelkpipart, koriandrit, šokolaadi, apteegitill, lagritsajuurt, muskaatpähklit, vaniljet. Chai valmistamiseks kasutatakse Darjeering teed, Nilgiri teed, Assami teed. Valmistamiseks kasutatakse ka rohelisi teid, kuid need ei säilita hästi tugevaid vürtse ja seega ei tohi neid keeta ega lasta tõmmata kauem kui 3 minutit või tulemuseks on kibe tõmmis . (Coffee tea info)
„Chai magustamise valikud on sama varieeruvad. Tavaline valge suhkur sobib hästi chais, kuid ei lisa midagi muud peale puhta magususe. Kui kasutatakse mett, siis on vajalik kasutada apelsini- või nelgimett ( mesilased korjavad nektarit kas apelsini- või nelgiõitelt) tugevama maitse saavutamiseks. Magustatud kondenspiim on sagedasti kasutuses ja annab juurde magusust ning pruunistatud piimast maitset .“ (Coffee tea info)

Teejoomise traditsioonid: Hiina

„Maa, kus teed juuakse enam kui neli tuhat aastat, on õigusega uhke selle joogiga seotud tavade rohkuse üle. Teed pakutakse külalisele (on olemas spetsiaalne riitus „tee pakkumine külalistele”), serveeritakse ametlikel vastuvõttudel ja ärikohtumistel.“( Greenfield)
„Kuid ekslik on arvata, et tee on alati olnud selline, nagu meie teda tunneme : tuhandeid aastaid on hiinlased katsetanud erinevaid tee lehe töötlemise ja tee keetmise meetodeid . Alguses värskeid tee lehti lihtsalt keedeti. Ajaloolises traktaadis „Jin dünastia lugu” on öeldud : „U kuningriigi elanikud keedavad tee lehti ja kutsuvad seda aromaatseks pudruks”. Seejärel leiutati keerulisem töötlemise meetod: lehed praeti pruuniks ja hõõruti pulbriks. Seda teed enam ei keedetud, vaid valati sellele peale kuuma vett – nagu meiegi praegu. Hiljem tekkis plaaditee, mille tegemiseks valmistati tee lehtedest tainas ja see kuivatati.“ (Greenfield) 
„Alles Min dünastia ajal, XIV sajandi alguses hakkab Hiina koorekiht jooma teed sellisel kujul, nagu see eksisteerib tänapäeval. Huvitav on asjaolu, et tavainimesed hakkasid juba varem eelistama seda teed just valmistamise lihtsuse pärast. Harv juhus , kui ühiskonna kõrgemad kihid võtavad madalamatelt kihtidelt kombed üle. Raamatus „Lisapeatükid metsikusest ja saavutustest” ütles Shen Defu: „Kaasaja inimesed armastavad teepungade tõelist maitset, nad pöördusid lätete juurde tagasi, vahetasid luksuse lihtsuse vastu, tulid esivanemate poolt valitud tee maitse juurde tagasi.” (Greenfield)
Samal ajal oli Hiinas väga populaarsed teemajakesed, kuhu inimesed tulid, et juua tass teed ja puhata meeldiva vestluse saatel. (Greenfield)
„Tänapäeva Hiinas hoitakse vanu ja luuakse uusi teejoomise traditsioone. Tee ei ole siin pelgalt jook, see on elustiil. Iga hiinlane tunneb teesid ja hindab võimalust maitsta mõnda tõeliselt tuntud teesorti. Luuletaja Su Shi lause: „Oivaline tee on alati olnud sama ihaldusväärne kui kaunitar .”( Greenfield)

Teejoomise traditsioonid: Venemaa

Venelased leiutasid samovari – unikaalse tee keetmise masina. Esimesed samovarid on pärit XVIII sajandi algusest, Jelizaveta I valitsemise ajast. Seadeldise nimetus juba räägib selle tööpõhimõttest: ta ise keedab teed, õigemini teevett. (Greenfield)
Just samovariga on seotud venelaste teejoomise omapära – see on väga pikk protsess, samovar saab hoida tee soojana praktiliselt lõpmatuseni. Seega tee joomine samovarist võis kesta tunde, täites nende inimeste jõudeaega, kes ei pidanud töötama või pakkudes puhkust pereringis madalamate klasside esindajatele. (Greenfield)
Tavaliselt joodi teed suhkruga – hoides suhkrutükki suus ja lastes tee läbi selle. Osaliselt oli see seotud asjaoluga, et suhkur oli veel kallim kaup kui tee. (Greenfield)
„Aleksandr Puškin on öelnud, et õndsus on klaas teed ja suhkrutükk suus.“ („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Tänapäeva teejoomise traditsioonid on muutunud. Samovarist on saanud haruldus , eriti linnaperedes, kuid ikka veel eelistatakse Venemaal ühekordsetele teepakkide asemel lehtteed, mida peab tegema teekannus. Juuakse teed reeglina ilma piimata, mis tingib tee sortide valiku – kerged Tseiloni teed on populaarsemad kui paksud India teed (Venemaa on suurim Tseiloni tee importija maailmas). Roheline ja taimetee hõlmavad ainult 5% turust. (Greenfield)
Igas peres tuuakse pärast lõuna- või õhtusööki lauale tingimata kange, aromaatne tee. Venemaal kutsutakse ja tullakse külla „tassikesele teele”, see on sõbraliku vestluse üks oluline osa. Arvestades pikaajalist teejoomise traditsioone, tunnevad venelased teesid ja võib väita, et jutt käib tassikesest väga heast teest. (Greenfield)

Huvitavad teejoomise traditsioonid

Saksamaa
Tassi pannakse tükk suhkrut „kluntje”, valatakse peale tee ja lisatakse rõõskkoor. Idee on selles, et jooki ei tohi segada ja tuleb nautida erinevate maitsete gammat: koorest tavalise teeni ja teest magusa kooreni. Segamise keeluga on seotud teelusika eriline osa selles tseremoonias: pannes lusika tee sisse näitab külaline , et ta ei kavatse teejoomist jätkata. (Greenfiled) Saksamaal, täpsemalt Friisimaal sulatakse kuumas tees kristalseid karamellipulki. („Tee“ K. Kroon; A. Kang)
Tiibet
Traditsioonilisel viisil valmistatakse teed Tiibeti mägedes seda vahustades. Rohelise tee brikett jahvatatakse, keedetakse vees ja kurnatakse. Kurnatud leotis vahustatakse jakipiima, või ja soolaga . (Coffee tea info) Tee sisse lisatakse ka läbipratud jahu. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) Tee vahustamine on igapäevane rituaal . Valmistamise ajal viiakse tee katlasse, et seda soojas hoida. (Coffee tea info)

Kokkuvõte

Tee on maailma jookide tarbimiselt teisel kohal. Rohelinetee on Aasias tuntud juba üle 5000 aastat. Jaapanisse jõudis tee 729. aastal ning Euroopasse jõudis tee esmakordselt tänu araablastele.
Hollandi on oli üks suurimaid tee importijaid, tänu kellele see levis üle Euroopa. Ida- Friisimaa, oli kunagi Madalmaade provints ning seetõttu said nemad teepisiku hollandlastelt.
1647. aastal jõudis tee ka Inglismaale, kus see on tänapäeval üks suur osa nende kultuurist. Inglased on saanud kuulsaks just nende poolt juurutatud tee joomise traditsioonist, mis on kellaviietee joomine ning tee joomine koos piimaga. 
Venemaale hakati teed Hiinast sisse tooma 17. sajandi lõpus. Lisaks leiutasid venelased samovari, mis on unikaalne tee keetmise masin.
Kõik teesordid - roheline, must, valge ja oolong - saavad alguse ühest ja samast teepõõsast. Ainuke erinevus on nende töötlemine, mille tulemusel saadakse soovitud tee.
Täna on maailma suurim teetootja India. India üks tuntumaid jooke on Chai, mis koosneb teest ning erinevatest vürtsidest. Indias on väga populaarsed tänavakaubitsejaid, kes müüvad teed, neid kutsutakse chaiwallah’ks.
Hiinat võib pidada tee kodumaaks , sest sealne tee kultuur ja traditsioonid on enam kui neli tuhat aastat vanad.

Kasutatud kirjandus

K. Kroon, A. Kang (2007). Tee. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=1224 (14.03.15 )
http://et.wikipedia.org/wiki/Tee_(jook) (14.03.15 )
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=1225 (14.03.15 )
http://www.greenfield.ee/et/tee-joomise-traditsioonid (14.03.15 )
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=1230 (14.03.15 )
http://e-ope.khk.ee/oo/2011/tee_ja_teejoogid/teeriigid_maailmakaardil.html (14.03.15 )
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=1239 (14.03.15 )
http://ekspress.delfi.ee/news/gurmee/teeturul-on-kuum?id=69023629 (14.03.15 )