Kingade stiile läbi aegade (0)

Põlva Ühisgümnaasium
Helena Lattik
11.b klass
Kingade stiile läbi aegade
Uurimistöö
Juhendaja : õp. Vesta Naruski
Põlva 2014

Sisukord

1jalatsite algus 5
2 Stiilid 7
1.1Chopinid 7
1.2Puukingad 8
1.3Stiletod 9
1.4Kannata king 10
1.5Mary Jane ’d 10
1.6Sandaalid 11
1 Mehed ja Kontsad 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15

sissejuhatus

Uurimistöö autor valis just sellise teema, sest see huvitas teda ennast kõige rohkem. Kuna talle meeldivad kingad , siis oli see hea võimalus nendest rohkem teada saada ja teha neist uurimistöö. Kingad on naiste üks tähtsamaid aksessuaare ja need tõmbavad endale inimese tähelepanu, vahel isegi rohkem kui rõivastus ise.
Töö eesmärgiks on uurida kingade ajalugu, millised on stiilid ja kuidas on need arenenud. Samas tahab autor inimestele näidata, et kingad on olnud inimeste elus juba väga pikalt ja on olulisel kohal. Kontsaga kingi ei kannud ainult naised, sest alguses olid mehed suured kontsakinga kandjad . Kui vaadata kuulsate kingabrändide loojaid, siis on nii mitmeski kohas näha, et firma loojaks on olnud mees. Tuntumad firmade eesotsas on just mehed nagu näitkes Giuseooe Zanott, Bruno Frisoni, Pierre Hardy , Jimmy Choo ja palju teisi. Seega ei kuulu kingad ainult naiste valdkonda.
Uurimistöös on kirjutatud miks ja kuidas jalatsid moodi tulid ja millised on nende äärmused. Eriline tähelepanu pööratakse kontsaga jalanõudele, tuuakse välja erinevad stiilid ja vormid. Põhilselt on kirjutatud nende ajaloost ja mis kunagi moes on olnud. Välja on toodud tuntumad seitse stiili.
Uurimistöö kirjutamisel on kasutatud Internetiallikaid ja ajakirju.

jalatsite algus

Ella Vende kirjutab, et vajadus kaitsta jalgu - kas külma, kuuma, liiva, teravate kivide või okkaliste taimede eest- on sundinud inimest jalatsite väljamõtlemisele. Jalatsite kandmine, ei näidanud kui rikas inimene on, sest ka valitsejad käisid üsna kaua paljajalu . Kahtlemata kanti jalanõusid ka enne, aga sellest ei ole andmeid. Esimesed jalatsid olid kättesaadavast materjalist tald , mis seoti paeltega jala külge. Ilusaimaks jalanõuks kujunes Kreeka nahksandaal. Alguses valmistati jalanõusid mõlemale jalale ühesugused, kuid peagi loobuti ja hakati tegema paremale ja vasakule jalale eraldi, sest ühesugused olid kohmakad ja ebamugavad.
Vana-Roomas oli aga jalatsitel suurem tähtsus, nii jõukuse kui ka sõjaretkede poolt. Neil kujunesid välja jalatsid sandaalist säärikuni. Praktilisem jalanõu oli pael- ehk krook-king, meile tuntud kui pastel . Valmistamiseks kasutati pargitud loomanahka kuid ka paksemat riiet. Pastel on ilma tugeva tallata ja kroogetega. Eestis on need tuntud kui talupoegade jalavarjud, aga mujal maailmas kandsid neid ka valitsejad. Pastel on sandaalist parem, sest kaitseb varbaid, ei lase liiva sisse ning alla saab panna paksemaid jalarätte. Tegemine on kõigile jõu- ja oskuskohane. Pastlaid pandi kaasa ka hauda, sest usuti , et teekond parimatele jahimaadele pikk ning kulub mitu paari jalatseid. Enne kingadeks üleminekut olid kasutusel paksust vanutatud riidest poolsaapad. Pikad pehmed sääred seoti kinni paelaga, alla pandi nahast või puust tallad . Karl Suure pojapoja, kuningas Bernardi hauast (9.sajand) on leitud ka punased puutaldadega nöörsaapad.
Oskuste paranemisega, hakati tegema kitsamaid ja graatsilisemaid jalanõusid. See arenes pikalt, ligi viissada aastat. 972. aastal heitis Reimis piiskop ette, et mungad on omale liiga pika ninaga jalanõud teinud. Nad lõid ninaotsad läikima, vahel kinnitasid ka peeglitükke, et ennast imetleda. 14.sajandil pandi paika kindlad kinganinade pikkused seisuste järgi. Vürstidel ja printsidel 75 cm, kõrgematel aadlikel 60 cm, rüütlitel 45 cm, jõukamatel kodanikel 30cm ja lihtrahval 15 cm. Kuna nende jalatsitega oli raske kõndida, siis seoti kinganinad nööriga vöö või põlve külge. Samuti kõnniti ka varbad väljapoole. Pikk kinganina oli Idamaade leiutis. Kinganinade pikkus polnud ainus viis seisuste eristamiseks: Vanas Egiptuses olid sandaalid ainult valitsejatel, isegi valitseja naine oli paljajalu. Toogakandjate jalatsiteks olid pahkluudeni ulatuvad ja varbaid paljastavad calceus. Punaseid kandsid patrisiidid ja musti senaatorid. Meestel oli keelatud kanda jalatseid, mis olid punased, kollased , rohelised või valged. Naised võisid kanda värvilisi kingi, aga ilma vääriskivideta. Bütsantsi valitseja ja tema perekond kandsid punaseid sefiannahast saapaid. Pika kinganinaga jalanõud asendusid 16.sajandil laianinalise sandaletikujulise jalatsiga. Nahktaldadega jalatsitel hakkasid kujunema kontsad, mis puutaldadel olid juba varem olemas.
Kolmekümneaastane sõda tõi moodi säärikud, mida tunti ka juba varem. Hispaanias oli samal ajal moes sageli üle põlve ulatuvad kitsad šagräännahast saapad . Mujal Euroopas olid aga sääred sirged ja kõvad, materjaliks nahk. 17.sajandi keskel tulid moodi säärikud, mille ülemine äär oli lai ja ulatusid sääremarjadeni. Hiljem hakati ülemist äärt kaunistama pitside, paelte, rüüšide ja muu materjaliga . Samuti tulid moodi kontsad. Säärikutega kaasnesid ka kannused, mis olid sageli kullatud ja liblikakujulise kabaga. 1660.a. Bordeaux ’ kingsepp Lertrange valmistas Louis XVI pulmakingiks paari laianinalisi punaseid kingi ja sellega läksid säärikud moest . Säärikud jäid talupoegadele ja sõduritele ning samuti jahil käimiseks. Poolteist sajandit hiljem, peale Prantsuse kodanlikku revolutsiooni, tulid säärikud tagasi moodi. Nad olid vormilt väga erineva kuju ja stiiliga. Tihti nimetati säärikuid suurete väepealike järgi. 19.sajandil kaudsid säärikud meeste moest täielikult, kui kasutusele tulid pika säärega püksid. 17.sajandi kaunistasid meeste kingi naiselikud kaunistused. Alates 20. sajandist kandsid mehed ainult nööp- või nöörsaapaid, musta või pruuni värvi. Mehed tohtisid kanda värvilisi jalatseid ainult 1. aprillist kuni 1.oktoobrini ning siis ka ainult kindla värvi ja lõike juurde.
Meeste- ja naistejalatsite vorm on üldiselt olnud sama, kuid naistel ei olnud jalatsid nii pikkade ninade ja säärikud nii kõrge säärega. Naistel on olnud valitsevaks jalatsiks kingad. Mida vähem oli naise kingi näha, seda väärtuslikum ta oli, selle pärast olid nende kingad värvilisemad, õrnemad ja hinnalisemad. Huvitavaimaks nähtuseks said koturnid. Need oli paksu tallaga jalanõud, aegade jooksul hakati neid jalatseid üha rohkem kandma. Praktiliseks said need siis kui tänavad olid üle ujutatud. Daami pidid aga toetama teenijad. Senat hakkas selliste jalanõude kandjaid trahvima, aga naistele meeldisid need nii, et nad ei hoolinud trahvidest. Meestele meeldisid need sellepärast, et naised ei käinud enam nii palju ringi ja enam ei saadud tantsida.
17.sajandil oli jalanõul hästi kohandatud konts, mis kannab tänapäevani nime prantsuse konts. Ainult Hispaanias jäi kehtima nõue, et naiste jalad ei tohi välja paista. Õpiti kõndima nii, et astuti seelikuservale. Prantsuse kingad muutusid graatsilisemaks ja neid hakati tegema hinnalistematest materjalidest . 18.sajandil tuli moodi antiikne rõivastus ja hakati kandma sandaale. Jalad kadusid jälle seeliku alla. Kahekümnes sajand on aga moepildis otses mõttes kingade sajand. (Vende. 1971 : 24-27)

2 Stiilid

Chopinid

Kõrgusrekordi purustasid 15.sajandil Hispaanias, hiljem Prantsusmaal moodi tulnud chopined, mis olid kuni meetri kõrgused. Valmistatud olid puust või korgist ning kaetud olid naha, tikandite ja hinnaliste kaunistustega. Kõndimiseks vajasid nad abi ja see näitaski nende üleolekut ja staatust. Peale rikkurite kandsid neid kingi ka prostituudid . Joonis 1. Platvormkingad.
Palju turiste sõitsid Veneetsia , et näha, kuidas inimesed nendel naeruväärsetel kingadel kõnnivad. Voltaire nimetas neid kohmakateks näitlejateks, kes on pooleldi inimesed ja pooleldi kingad. Isegi Shakespear viskas nende üle nalja oma raamatus Hamlet . Chopinide populaarsus hakkas vähenema, kui rasedad naised kukkusid ja nende rasedus katkes. Mood püsis Euroopas 19.sajandini. Platvormkingad on nüüdseks moodi tagasi jõudnud. (Põldroos. 2007: 77) Idamaades ulatusid kontsad 27 sentimeetrini ja neid kasutati kümblus-ja pulmarituaalidel (Paillie. 2007: 85) .
1938. aastal kavandas Ferragamo ühed esimesed kingaajalukku läinud platvormkingad, kobakad jalavarjud koos kirevate paksude taldadega ja kuldsete rihmadega . Alguses kandsid naised neid kingi rannas ja pikkade laiade pükstega. Sõja puhkedes olid need väga praktilised, sest taldu sai valmistada kõigest ja paelasid sai samuti kombineerida kõigest. Eestis kasutati rahvariide vöösid. Platvormi järgmine tulek oli 1970ndatel. Tallad olid veel kõrgemad, eriti rokilavadel. (Kanasaar. 2005: 129)
1990ndatel Vivienne Westwood tõi platvormid jälle moodi, kui tema disaini kandis Naomi Campell . Campell kukkus nendega moelaval. (Ritchie 2012) Joonisel 1 on kujutatud just Vivienne Westwoodi loomingut.
Pilt: http://www.zdnet.com/blog/stewart/think-of-the-platform-not-the-browser/366

Puukingad

Puukate armastajad kiidavad, et talvel on nad soojad ja suvel jahedad. Kingad toestavad jalgu ja annavad hea rühi. Puit imab aga higi ja võimaldab jalgadel hingata . Realistid aga ütlevad, et puukingad on rohmakad ja täitsa kindlasti on võimalik sääreluu murda või jalg välja väänata. Joonis 2. Puukingad
Joonisel 2 on on näha tänapäeva puukingad.
Ajalooliselt on puukotad traditsioonilised Euroopa tööjalatsid. Neid kanti kaevandustes, tehastes ja farmides . Läbiaegade on Hollandi meestel traditsioon kinkida graveeritud puukingi oma kihlatule. Inglismaa töölised kandsid puutallaga kingi 19. sajandi 40ndatest kuni 20. sajandi 20ndateni. Prantsusmaal kandsid neid töölisklass 18.-19. sajandil. Põhja-Itaalias ja Lõuna-Šveitsis kuuluvad aga puukingad rahvariiete hulka. Hispaanias kandisd neid aga farmerid . 70ndatel ja 80ndatel tulid nad moepilti Rootsis ja nad olid populaarsed nii meestel kui naistel. 80.—90.ndatel jätkus puukingadest inspiratsiooni saanud kingade võidukäik.
Esimesed kirjalikud märkmed Taanis pärinevad 1481. aastast. Järgmise 400 aasta jooksul kanti just neid jalatseid kõige rohkem. Seal oli palju kotameistreid taludes , osav meister valmistas 5 paari päevas. 19. sajandil hakati kotasid suitsetama, et muuta need vastupidavamaks ning sellepärast on tolleaegsed puukingad punakaspruunid . 1900. aastal olid populaarsemad kingad nahaga pealt kaunistatud puukingad. 1907 avas Christen Meldgaard Andersen , Taanis Herningis, kotatöökoja. Müük sai hoo sisse ja 1924. aastal kolis ta oma äri suuremale pinnale. 1958. aastal viidi tootmine üle kompaniisse A/S Sanita. See on tänaseni üks tuntumaid puukota valmistaja firmasid. 1970. aastal hakati tootma värvilisi puukotasid ja aasta suurhitti- puutallaga saapaid. 2008.aastal tegid puukingad kerge tagasituleku, kui neid kanti Viktor ja Rolfi šõul. 2010.aastal tõid puukingad moodi tagasi Lagerfeld, Prada ja Jacobs. (Karik. 2010: 52-53)

Stiletod

Tehnilistel põhjustel ei saadud kaua aega äärmustesse laskuda. 1950ndate tehniline progress andis võimaluse kõiksugused piirid selja taha jätta ja teha nõelteravad tikk -kontsad - stiletod. Silett on peene teraga pistoda . Stiletod on ühed 20. sajandi tähelepanuväärsemaid saavutusi. Peene kontsaga ja saleda ninaotsaga kingad saavutasid suure populaarsuse. Tikk-kontsadega kaasnes ka probleeme. Üheks suurimaks probleemiks sai vaipkatete ja põrandate rikkumine . Keskmise kaaluga naine avaldab ligi kahetonnise surve pinnale. (Hansen. 2012: 84-85)
Naise armastavad stiletosid, sest kõrged kontsad tõmbavad tähelepanu: teevad jala pikemaks ja annavad pöiale ahvatlevalt kaarduva joone. Salvatore Ferragamo tegi imesid oma klientidega. Ta ühendas ortopeedilise mugavuse stiilsuse ja elegantsiga. Elav tõestus oli Marilyn Monroe . Kõrgetest kontsadest sai naiste seksikuse tunnus. 2000ndatel tegid USA teleseriaalid kõrgetest kontsadest iseseisva naise sümboli. (Kanasaar. 2005: 128) Joonis 3. Stiletod.
Joonisel 3 on stiletod.
Pilt: http://www.mommyxoxo.me/ArticlePage/415/STILETTOS-AND-PREGNANT-BELLYS-ARE-NOT-FRIENDS.#.Ux9P9z-SzA0

Kannata king

Kannata kingi aitas populariseerida Marilyn Monroe. Algselt olid nad rohkem toakingad, seepärast seostati neid ka bordelliga. 1950ndatel aastatel paranes kannata kinga halb maine kui need buduaaridest tänavatele toodi. 1990ndate alguses on kannata kingad, eriti lahtiste varvastega, saavutanud armastatud suvekinga rolli. (Kanasaar. 2005: 128-129)

Mary Jane’d

Ei ole teada, kes on sellist tüüpi kingade autor, aga teatakse , et taolisi kingi kanti juba keskajal. Kandjateks olid nii mehed kui naised, kuid 19.sajandil said madala tallaga ja pandlaga kingadest eelkõige laste jalatsid. Jalatsid said nime ameeriklastelt, kui koomiksikuntstnik Richard Outcault joonistas uue koomiksirea, kus üheks tegelaseks oli Mary Jane ja ta kandis just neid kingi. 20.sajandi algul ei olnud jalatsid mõeldud ainult tüdrukutele, sest raamatus „Karupoeg Puhh ” kandis neid Christopher Robin ja 1963.aastal John Kennedy -noorem oma isa matustel. Tõeline Mary Jane’ide tähelend algas 1920.aastate moestiili artedeco’ga. Lastekingadest arenesid välja elegantsed naistekingad. Rihm oli kingadel tähtis, sest oli aeg, kui tantsiti palju. Kahekümnendate lõpus pakkus Coco Chanel välja mudeli kontrastselt kombineeritud nahast. Meeridžeinide võidukäik jätkus ka kolmekümnendatel, kui neid leidus kinolavalt. Teine maailmasõda tõi kingade levikusse väikese pausi, kuid kuuekümnendatel olid nad jälle tagasi, kui tuli moodi lasteriiete eri elemendid. Täiesti uue hoo said Mary Jane’id sisse üheksakümnendatel, kui Courtney Love’i jalga ilmusid laval esinedes just need kingad. (Martson. 2011: 39-40) Joonis 4. Mary Jane'd

Sandaalid

Esimestest sandaalilaadsetest jalatsitest on möödas 5 miljonit aastat. Kõige kuulsamaks kanti sandaalid antiikajal. Iidses Roomas olid peamised jalatsid gladiaatorisandaalid või lahtised tänavajalanõud just kliima pärast. Sandaalid olid pahkluudeni või põlvedeni ulatuvate rihmadega, kaunistuste ja kividega. Roomlaste sandaalid pakuvad inspiratsiooni tänapäeva moeloojatele. Ka egiptlased meisterdasid sandaale, kuid papüürusest või palmilehtedest. Need olid mugavad ja üllatavalt vastupidavad. Kõikjal valmistati sandaale sellest materjalist, mis kätte saadi. Tugevam tald alla ja rihmad peale, just nii palju, et sandaal jala alt plehku ei paneks. Tänapäevalgi on sandaalid moes ja võtmekohal on mugavus. Jalatsi suurim pluss on avatus . Ligi 10 aastat tagasi tekitas lahtise varbaga ballile ilmumine poleemikat, siis nüüdseks on plätudes punasele vaibale ilmumine normaalne. Sandaalide kandjad on tõestanud, et ilus ja seksikas saab olla ka ilma kontsata. Sandaal laiendab oma positsiooni üle maailma. (Ratas. 2011: 65-67) Joonis 5. Sandaalid.
Pilt: http://www.staceymrobertson.com/personal/graduation-from-shoes-to-speeches/

Mehed ja Kontsad

Aastal 1598 läksid kaks inglasest venda Pärsia armeesse. Tagasi tulles kandsid Anthony ja Robert kontsadega ratsasaapaid. Sellest sai silmapilk moehullus. Kontsad muutsid ratsutamise lihtsamaks, kuid kaitsesid ka aadlike peeneid rõivaid tolmu ja muda eest.
Päikesekuningas Louis XIV lubas punaste kontsadega kingi kanda ainult aristokraatidel. Prantsusmaa hakkas sellest ajast paele moodi dikteerima, tehes seda siiani. Kui naiste kingad olid peened ja graatsilised, siis meeste omad olid kandilised ja robustsed. Alates 1730 . aastatest kadusid kingad meeste jalanõude seast. 19.sajandil võtsid kontsad kasutusele Ameerika kauboid, et jalad paremini jalutsis püsiksid. 60. aastatel taasavastasid mehed kontsad. Eesotsas oli ansambel The Beatles , kes kandsid üsna kõrgete kontsadega saapaid. 1968.aasta seksuaalrevolutsioon ja unisex-mood muutsid kontsad meeste seas veel populaarsemaks. 70.aastate glamrock-tähtede tunnusmärgiks said sõjaväesaabastega sarnased tornikõrgused kontsad. Teleseriaal „Seks ja linn” tegi kontsaga kingadest naise sümboli. (Hansen. 2012: 84-85)
2012. aastal vallutas India moeringkondades uus trend- siletod meestele. Ka Pariisis on mõned aastad juba nähtud meeste jalas kontsaga kingi. (Naistekas 2012)

Kokkuvõte

Läbi sajandite on olnud kingad ja kingade sarnased jalavarjud inimeste igapäeva elus väga vajalikud asjad. Neid on olnud erinevate kujude, kontsa kõrguste ja värvidega. Nende kandjad olid nii mehed kui naised. Algselt ei olnud olemas eraldi meeste ja naiste kingi vaid kõik kandsid samu jalatseid. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas tekkima meeste ja naiste jalatseid. Ajamöödudes loodi ka kõrgema säärega jalatseid. Kõige vanemad ja esimesed teada olevad jalavarjud on sandaalid. Neid on mugav kanda ja pealegi väga lihtne valmistada. Need on küll kantavad vastavas kliimas, kuid tänapäeval ülemaailma vägagi kuulsad . Mõned inimesed kannavad jalanõusid nagu aksessuaare kuid teistele on kingad nagu tarbeasjad, milleta hakkama ei saada.
Conclusion
Through centuries shoes have been neccesary things in people`s everyday lives . Shoes have been in various shapes, heel heights and colours . They were worn by men and women . Originally, there was no men or women shoes. As time goes by more men and women shoes were appeared. Over time higher leg shoes were made. The oldest and the first known shoes are sandals. They are very comfortable and very easy to make. Although they are wearable in certain climate, nowadays are they very famous all over the world. Some people wear shoes as accessories but others wear them as proper footwear without they could not live .

Kasutatud kirjandus

• Hansen, J H. 2012. Tolmusest sõdurisaapast sai patune sileto. - Ajalugu nr 1, lk 84-85
  
• Kanasaar, M. 2005. Kõrged kontsad ja paksud tallad. - Avenüü nr 43, lk 126-128
  
• Karik, K. 2010. Tööjalatsist moekingaks. - Mood nr 04.10, lk 52-53
  
• Martson, I. 2011. Aha-ai, aha-pai, kust see laps need kingad sai? – Mood nr 4, lk 38-40
  
• Paillie, E. 2007. Peadpööritavad kontsad, kultuslik disain. – Stiil nr 12, lk 85
  
• Põldroos, R. 2007. Kõrgel ja kaunimalt. - Stiil nr 8, lk 77
  
• Ratas, B. 2011. Varbad välja. –Mood nr 6, lk 64-67
  
• Ritchie, R. Now & then: The history of platform shoes. – Ecosalon. http://ecosalon.com/now-then-the-history-of-platform-shoes/ (11.03.2014)
  
• Vende, E. 1971. Jalats läbi sajandite. - Siluett nr 4, lk 24-27
  
• Uus trend: meeste stilettod vallutavad maailma! 2012. Delfi Naistekas. http://naistekas.delfi.ee/ilumood/trendid/uus-trend-meeste-stilettod-vallutavad-maailma.d?id=64150995 (09.03.2014)