Miari ja teised religioossed juhid. KUJUNEMISLUGU Sufid on üldistatult pärit Lähis-Idast. Nagu ka budism on ju Indiast pärit õpetus, kuid on sealt peaaegu kadunud ja alles jäänud vaid kauges põhjaservas ning Brima ümbruses, aga sellel on arvukalt järgijaid võõrastes riikides, on ka sufisid indias väga vähe. Selle järgijad elavad Pärsias ning teistes moslemimaades. Ilma Indiata ei oleks sufismi, sest ilma sufide Indiast pärit õpetusteta oleksid nad ortodokssed muhameedlased. Tutvudes sufide alussüsteemiga on need pärit vedaantast ja bhakti-joogast. Sõna Sufi on tulnud pärsia (araabia tüvega) sõnast ,,suf", mis tähendab vill. See tuleneb sellest, et muistsed sufid loobusid kallistest ja luksuslikest riietest ja kabndsid jämedast värvimata villast tehtud lihtsaid ürpe. Maal oli vill kõige odavam materjal nagu ka indias askeetide poolt kantav odav paberikangas. TEKKIMISE PÕHJUSED
Araabia Ühendemiraadid araabia Al-Imrt al-`Arabyah al-Muttahidah Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres. Pindala: 82 880 km2 Riigi ja rahvuslipp Araabia Ühendemiraatide lipp on Araabia Ühendemiraatide ametlik lipp. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsembril 1971. aastal. Punane pärineb emiraatide lippudelt ja sümboliseerib verd. Roheline on lootuse värv. Valge tähistab neutraalsust ja puhtust. Must aga viitab emiraatides leiduvale naftale ja sümboliseerib kättemaksu. Araabia Ühendemiraatide vapp Araabia Ühendemiraatide vapp on Araabia Ühendemiraatide ametlik vapp. Vapp on kasutusel alates 2008. aastast. Haldusjaotus Araabia Ühendemiraadid jagunevad seitsmeks emiraadiks: Abu Dhabi emiraat Ajmni emiraat Dubai emiraat ...
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodussead...
ISLAM Sõna ,,islam" tähendus: alistuvus, kuulekus (jumalate). Järgijad: moslemid (,,aslam" uskujad) Muhamedi järgijad; kasutatakse ka sõna ,,muslimid" kuid ,,muhameedlased" ei ole sobilik. Sümboolika: Algselt oli kuusirp seotud jumalanna Dianaga. Võeti islami sümboliks 14. saj. Täht ainuvõimu ja jumalikkuse sümbol; võeti kasutusele hiljem. Fatima käsi sümboliseerib islami 5 ususammast. Püha värv roheline. Levik: Üldarv: u 1,4 miljardit. 1) Lähis-Ida: Iraan, Iraak, Afganistan, Jordaania, Pakistan, Türgi jne. 2) Põhja-Aafrika araabia riigid: Egiptus, Maroko, Liibüa jne. 3) Must Aafrika: eriti lääneosa, Sudaan. 4) Kesk-Aasia: Kasahstan, Usbekistan. 5) Indoneesia. 6) Euroopa: Bosnia ja Albaania protsentuaalselt kõige rohkem; Prantsusmaa 10 %; ...
· kokkuvõttes ei saavutatud midagi · 6. ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II pretendeeris abielu kaudu Jeruusalemma kuninga tiitlile · õnnestus kaubelda välja Jeruusalemm ja 10-aastane vaherahu vastutasuks pidi F sultanit vaenlaste vastu toetama · paavst väitis, et Püha Linnaga ei saa olla mingit kauplemist · 1244 vallutasid Jeruusalemma uuesti muhameedlased · 7. ristisõja (1248 1254) organiseerisid paavst Innocentius IV ja Prantsuse kuningas Louis IX pühapäev · sihiks oli Egiptus järjekordne nurjumine · 8. ristisõda peeti Louis IX juhtimisel Tunise all (aastal 1270) · kristlaste leeris hakkasid levima haigused ka kuningas suri lõpuks · järgnevatel aastatel langesid kristlaste tugipunktid muhamedlaste kätte TAGAJÄRJED:
saj pärast Lääne Rooma riigi lagunemist, kui germaani hõimurühm frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 495.a lasi ta end kaaskonnaga ristida, sellega sunniti ka rahvas ristiusku. Karl Martell suurendas majordoomuse võimutäiust. Tema ajal tungisid Hispaaniast tungisid riiki araablased, kuid nad tõrjuti tagasi 732.a Poitiers lahingus. Järeltulevad põlved panid Karlile nimeks Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. Pippin Lühike valitseja sidemete teke paavstiga. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Pippin pani aluse 756.a kirikuriigile. Chlodovech Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Karl Suur Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli
jätkasid Sassaniidide alistamist. Paraku olid nad peagi sunnitud pöörama kogu tähelepanu üha kasvavatele pingetele kogukonnas Othmani ja teiste grupeeringute vahel. Ta tegi palju järeleandmisi rahvale, kuid ikkagi ühe järjekordse mässu ajal piirati ta sisse oma majas ja tapeti esimese kaliifi poja poolt. 7 5. NEILJAS KALIIF ALI, MUHAMEDI TÜTREPOEG Othmani surmaga langes islami maailm kodusõtta, kus muhameedlased sõdisid esimest korda muhameedlaste vastu. Kohe peale Othmani surma deklareeris Ali ennast kaliifiks. Tal olid eelkõige siiitidest toetajad. Vastaspool, eelkõige Mu'awiya kuulutas Ali Othmani mõrvariks, kuna viimane polnud suutnud ega tahtnud mõrvareid kinni püüda. Puhkesid lahingud ja need tekitasid paljudes moslemites ebameeldivaid tundeid, sest siiani ei olnud muhameedlane sõdinud muhameedlase vastu. Selle tulemusena Ali järgijate väeleerist 657 aastal eraldusid haridziidid
c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 10. Kas toodud väide on õige või vale: Kõigel kolmel usundil on 1 jumal - kristlased - muhameedlased - hinduistid (väide on vale, hinduistidel on 3 peajumalat) B rea küsimused 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Selles raamatus oli kirjas 5 käsku: 1. Allah on ainujumal. 2. 5x päevas peab näoga Meka poole palvetama. 3. 1 kuu aastas peab paastuma. 4. 1x elus peab käima Mekas palvetamas. 5. 25% varast annetama vaestele. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Araabia kalifaat ja selle lagunemine
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse v...
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...
Rüütliajastul oli armastus kõikemääravaks jõuks. Armastatu oli rüütlile kõrgeim olend, kes rõõmustas rüütlit oma ilmumisega, kurvastas puudumisega, õhutas lahkusega või ajas meeleheitele julmusega, isegi siis, kui rüütel polnud kunagi armastatuga kõnelenud. Süürias on kuiv maastik liivased kõrbed, kaljurünkad ja kuristikud, mäekitsused ja avarad lagendikud, koopad, kuid leidub ka oaase. Enamik kloostritest suleti, kui muhameedlased Palestiina vallutasid, kuid mõned säilisid. Engaddi salakabel, mis oli rajutud kõvasse ja tugevasse kaljusse, oli gootis stiilis. Kabelis oli veel altar. Moslemid ei murra kunagi oma sõna, nende toit on kasin, nad ei tohi süüa sealiha ega juua veini. Neil on patriarhaalsed õigused ning nende arvates ühe kaaslasega koos olla on orjus. Ei sobinud vaadata naise katmata nägu. Moslem palvetas Meka poole, ilmakaare poole, kuhu pidi pööratud olema iga prohveti järglase palve
iseennast, mistõttu on ülemine korrus avaneb kui hämarates sinna võimalik ehitada läbi kaaravade kesklöövi külglöövides arvukalt avausi Hagia Sophia katedraali Asukohaks Türgi, Pärast Konstantinoopoli Muhameedlased on kinni Tänapäeval on kirikus sise-ja välisvaade/ Istanbul. Rajati aastatel langemist türklaste kätte katnud maalingud ja muuseum ning osa ehitustehnilised andmed 532-537 ning hoone 1453.aastal muudeti hoone mosaiigid, mis katsid maalingutest ja kõrguseks on 54,8 meetrit moseeks ja selle ümber seinu ja kupleid mosaiikidest on siiski
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on k...
Aasia 9.B klass 2011 a. Liibanon .Liibanon on riik Lähis Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjast ja idast Süüriaga, lõunast Israeliga. Liibanoni elanikest on 57%muhameedlased (35%Siidid ja 22%Sunniidid),36%kristlased ja 7% druusid(2001.A.). Liibanonis on hetkel sõja olukord Hetkel on Liibanoni relvajõududel on käimas haarang, mille käigus on Bekaa orus Majdal Anjari linnas läbi otsitud hulk maju ja rajatisi, teatas portaal Now Lebanon. Afganistan Afganistan on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Afganistani pealinn on Kabul Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia laheja Araabia mere ääres. Pealinn on Abu Dhabi ,aga suurim linn on Dubai. Armeenia Armeenia on merepiirita riik Ees-Aasias Lõuna- Kaukaasias. Mis piirneb Gruusia,...
4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Islam Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil. Koraan koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Muhameedlased peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas- Mekas. Islami alla kuuluvad: siiidid, ismailiidid, karmaadid, mustaliidid, nizariidid, babism, behaism, ahmadija, hurufism, druusid. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias. Maailmas on umbes 1 miljard usklikku. Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas.
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut Bhakti-jooga Referaat Õppeaine: Idamaade psühholoogia Tudengid: Maris Annely Gerri Õppejõud: Anti Kidron Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Swami Vivekananda........................................................................3 Bhakti jooga vormid.........................................................................4 Ishvara.........................................................................................4 Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus...................................
Paljudes kohtades asutati budistlikud klooster- ülikoolid, mis olid ühtaegu nii usu- kui õppeasutused. Sel ajastul õitsesid Indias teadus, tehnika ja insenerikunst, kirjandus ja matemaatika ning filosoofia. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 15 6.2. Islami periood Indias: Islami sissetung sai Indias alguse pärast seda, kui muhameedlased olid kanda kinnitanud Afganistanis ja alustasid sealt lähtudes 12.saj Põhja-India vallutamist. Põhja- ja Kesk-India aladel kujunes muhameedlaste vallutuste tulemusena välja Dehli sultanaat (13.-16.saj). Muhameedlaste sissetungi tulemusena hakkas Indias levima islami usk. Osa indialasi võttis selle maksusoodustusi lootes ka üle. Nii sai eriti just Loode-Indias valitsevaks religiooniks islam. Muudes piirkondades jäi jätkuvalt
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.........................................................................
Neljanurkse ruumi katmine viklite (sfäärilised kolmnurga kujulisede arhitektuursed vormid, mis kannavad keskset hiigelkuplit) abil. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised, ülemine korrus avaneb kesklöövi. Aknad on külglöövi ülaosas külgseintel 2 rida + ringina kupli alumises servas. Palju valgust, kuppel ,,hõljub". Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Muhameedlased on kinni katnud maalid ja mosaiigid. 9. VARAKRISTLIK KIRIK (BASIILIKA): Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis Abeba - 1 913 000, Diredaua - 117 000 ja Dese - 88 000 elanikku. Rahvastik Etioopia rahvastik on väga kirev. Suurem osa elanikke on amharad või tigraid, kes on semiidi päritolu ning segunenud aafrika rahvastega. Hamiidi rahvaste hulka kuuluvaid oromisid on 40% elanikest. Ligikaudu pooled etiooplased on kristlased ning alluvad oma kohalikule kirikuvõimule. Ülejäänud on muhameedlased või animistid (omistavad igale asjale, olgu see elus või mitte, hinge olemasolu). Riigis on ka omapärane 30 000 liikmega juudi kogukond, falasid, kellest enamik on hiljuti emigreerunud Iisraelist. Enim räägitakse semiidi keelte hulka kuuluvat amhari keelt. Kuid tegelikult on Etioopias tegu tõelise rahvaste ja keelte paabeliga, sest lisaks ametlikule amhaara keelele on kasutusel veel 84 keelt ja umbes 200 dialekti. Kuid enam kui pooled etiooplased on kirjaoskuseta Majandus
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. ...
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................... 3 India, kui riik....................................................................................... 4 Vana India............................................................................................ 5 Loodus................................................................................................. 5 Kunst................................................................................................... 7 Tavad ja kombed.................................................................................. 8 Söömine, joomine. Söögiajad ja tüüpilised road................................. 8 Riietumine........................................................................................... 10 Raha ja hinnad..................................................................................... 11 Sport ....................
Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. Dzihaad on islami usukohustus. 23.Muhamed: kes ta oli, mida tegi, millal elas, millal kolis Mekast Mediinasse. Pärimuse järgi rajas islami prohvet Muhamed (570-632) 7. sajandil. Ta olevat olnud lihtne kaupmees, kes sai ilmutuse jumal Allahilt. Mediinasse kolis 622.a. 24. Muhameedluse levik mis maad vallutati, millal, miks õnnestus araablastel nii suured maad vallutada, kuidas kalifaati valitseti, mis oli pealinn. 630 alustasid Muhameedlased edukaid vallutussõdu. Bütsantsilt vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus. Vaid Väike-Aasia jäi Bütsantsile. Täielikult purustati Uus-Pärsia. VII sajandil vallutati veel ka Põhja-Aafrika. 711 tungisid araablased ka Euroopasse, vallutades Hispaania. Sooviti ka vallutada Frangi riiki, ent see ei õnnestunud. Esialgu sai pealinnaks Damaskus, hiljem muudeti pealinnaks Bagdad. Ristisõjad: miks tekkisid, mis eesmärgil peeti. Millal toimusid, mitu neid oli. Kes olid
988.aastal algas ristimine. Ristiusu tulekuga kaasnes bütsantsi kultuurimõjude tugevnemine, suur tähtsus kirjaoskuse levikul. Tähestikud glagoolitsa ja kirillitsa. Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus. Kirjaoskus levis ka madalamatele kihtidele. §12Bütsantsi ja vanavene kunst Islam ehk muhameedlus on tekkeajalt kõige hilisem maailmaregioon ja üks levinumaid usundeid. Levinud peamiselt Põhja-Aafrikas, Edela-Lõuna- ja Kagu-Aasias. Araabia rahvad enamjaolt muhameedlased, samuti türklased, iraanlased. Moslemid on enamuses ka Pakistanis, Põhja-Indias ja Indoneesias. Araabia ps on vilja kõrb, ainult rannikul hea kliima ja taimekasv. Nn Õnnelikus Araabias Araabia ps. Edelanurgas oli loodus ülihelde. Hedza Meka ja Mediina linnad arendasid kaubavahetust lõuna ja põhja vahel ning teenisid rikkalikult kaubavahetusest. Araablased elasid suguharudena ja olid sageli omavahel riius. Ainult 4 kuul valitses rahu
Clodovech frangi kuningas, võttis vastu ristisus ja sundis peale ka oma rahvale Justianus I Bütsantsi keiser, kelle ajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust Rjurik varjaagipealik, kes vastas kutsele venemaad valitsema tulla Vladimir venemaa vürst, kes lasi ennast ja oma riiki ristiusustada (988) Muhamed prohvet araabias, kellele jumal kuulutas ilmutused, Meka kaupmees Karl Martell frangi kuningas, kes hakkas andma maatükke sõjameestele, ta suutis purustada muhameedlased Karl Suur Pippin Lühikese poeg, kelle valitsusajal oli frangi riigi piirid suurima ulatusega, taastas keisrivõimu Otto I Pani aluse Püha Rooma Keisririigile Erik Punane Norrast põgenenud pealik, kes läks Gröönimaale Leif Eriksson Erik Punase poeg, kes jõudis Põhja-Ameerikasse Pippin Lühike Karl martelli poeg , sõlmis lepingu paavstiga ja pani aluse kirikuriigi tekkele William I Vallutaja Normandia hertsog, kes tungis Prantsusmaalt Inglismaale, pani alguse
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
vastuolud. Peep Reimer 9 NB! Austria-Ungari põhiprobleemiks oli rahvusküsimus. · Riik oli paljurahvuseline (Vt. joonis õpik lk.30). · Enamus vähemusrahvuseid nõudis laialdast autonoomiat või täielikku iseseisvust. · Küsimust teravdas veelgi Bosnia-Hertsegoviina annekteerimine 1908, millega saadi juurde veel serblaseid ja bosnia muhameedlased (1878.aastast Austria-Ungari poolt okupeeritud). · NB! Vt. karikatuuri õpik lk.30. Kuidas seda mõista? · Austria-Ungari peamine välispoliitiline konkurent oli Venemaa (mõlemad üritasid oma mõju laiendada Balkani poolsaare lõunaosas); rivaliteet Venemaaga viis Austria-Ungari lähenemiseni Saksamaaga. 3.5. ITAALIA (lk.31-32): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia (Vittorio Emanuele III 1900-1946). · 1870.aastaks viidi Sardiinia eestvedamisel Itaalia ühendamine lõpule.
1) kohalikud – kohaliku kami tempel – väga palju 2) ühe teatud liiki kultuse pühamud – INARI pühamud, mida külastatakse äris edu saavutamise eesmärgil 3) riikliku ja poolpoliitilise tähtsusega pühamud – ise-pühamu, NIKKO-pühamu 15 Islam Sõna tähendus „Islam“- araabia k „aslama“- „andumus“/ „kuulekus“ (jumalale) Usu järgijad Moslem e muslim („uskuma“)- nn M. Esimesi järgijad Muhameedlased Sümboolika Värv: roheline Algselt oli kuusirp jumalanna Diana sümbol. Võeti islami sümboliks 14.saj. Täht võeti kasutusele hiljem Fatima ehk jumala käsi- sümboliseerib islami 5 alussammast Arv ja levik Üldarv- üle 1 miljardi ( II koht) kasvab Levik Aafrika- kogu Põhja-Aafrika Aasia 1. Lähis-Ida i) Kõik naftariigid (Saudi-Araabia, Kuveit jne) ii) Teised: Iraan, Iraak, Süüria 2. Paksitan, Bangladesh, Aafrika 3. Osa Indiast
Umbes 200 000 Hispaania juuti põgenes Osmani impeeriumi laiadele aladele, kus sultan nad lahkelt vastu võttis. Tollest ajast on pärit ka pikka aega kestnud suurte juudikogukondade kohalolek Põhja-Aafrika riikides (Maroko, Tuneesia jt). (Gibbons, 2000) 1099 vallutasid Euroopast pärit ristisõdijad Jeruusalemma ja hukkasid kogu linna elanikud, nii juudid kui moslemid. Nad rajasid sinna Palestiina kuningriigi, kuid 10 1187 ajasid muhameedlased nad välja. Kuigi neile jäi osa territooriumist, aeti nad 1291 Palestiinast lõplikult minema ja riik jäi erinevatest mamelukkide dünastiatest pärit islami valitsejate kätte. Kokku laastasid Püha Maad viis suuremat ja hulgaliselt väiksemaid ,,Pühi sõdasid". Nüüd olid siinsetele rahvuslikele ja poliitilistele vastuoludele lisandunud ka religioossed. Türklaste valitsemine (1516-1918) ei leevendanud kohapeal juba väljakujunenud vastuolusid
[Põhja-Ameerika,Euroopa põhjaosa],kümnendik kristlasi on õigeusku(Venemaa,Ukraina,Valgevene), anglikaani kirik (Suurbritannia)Inimese elu määravad isiklikud saavutused. Islam- muhameedlaste religioon,tunnistab üht ja ainust jumalat Allahit.Muhamed kes sündis Mekas. Jumala õpetused Muhamedile pandi kirja koraani, muhameedlaste pühakirja.Islam tähendab täielikku allumist Allahile.Peale Muhamedi surma jagunesid muhameedlased : suniitideks(80%) ja siitideks(radikaalsemad)Islam on levinud Põhja-Aafrikast Kagu-Aasiani. Iraagis,Iraanis ja Jeemenis on enamuses siidid mujal aga sunniidid.Ateismi ei aktsepteerita ja islam mõjutab igapäevaelu.Muslimitel on kindel riietus,söök ja kombed püsinud põlvkondade vältel peaaegu muutumatutena.Inimese elu määravad sageli pere ja klassikuuluvus.Keelatus alkoholi tarvitamine,hasartmängude mängimine,sealiha söömine jne.Ramadaan- 30päevane paast ja palvekuu
KARL MARTELL JA FRANGI RIIGI TUGEVNEMINE. Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline ühe piirkonna majordoomus Karl Martell kogus 687 aastal kogu Frangi riigi võimu enda kätte. Portiers' lahingus 732 aastal võitis Hispaaniast ründavaid araablasi. Oht püsis, ning Karl Martell jätkas ratsaväelaste tugevdamist. Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. FRANGI VALITSEJATE JA PAAVSTIDE LIIT. KIRIKURIIGI SÜND. Pippin Lühikese (Karl Martell poja) ajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega, sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin Lühikese frankide kuningaks. Vastutasuks vajasid paavstid abi langobardide vastu võitlemises. Mõne aasta möödudes suundus Pippin
Millised olid Karl Suure sõjalised ja kultuurilised saavutused? 800. Frangi suurriigi kuningatel oli liit paavstidega, paavstid toetasid neid. Vastutasuks pidid frangid levitama ristiusku germaanlaste seas. Võitlus araablaste vastu: majordoomuste võims riigis oli hakanud tugevnema, veel enam kindlustas seda Karl Martell. Tema valitsusajal tungisid riiki araablased, kes suudeti lüüa ja ning tõrjuti tagasi. Oma nime Martell e Haamer sai ta sellejärgi, et oli purustanud muhameedlased. Nii säilis ristiusk ja Euroopas ei levinud islam. Kui araablased oleksid suutnud edasi tungida, oleks tõenäeoliselt tänapäeval valdavaks usundiks Euroopas islam. Täna muhameedide vallutustele piiripanemisele, säilis senine kultuur, tavad ja kombestik. Frangi kuningas Pippin Lühike pani aluse iseseisvale kirikuriigile (kinkis paavstile Kesk-ja Põhja- Itaalias Rooma ja Ravenna ümbruse). Karl Suur (767-814) oli üks tähtsamaid valitsejaid
pikka aega taunitud, mida aga muu maailma kohta veel öelda ei saa. Kollase rassismi ideoloogid on oma õpetust püüdnud põhjendada nii Aasia vanade kõrgkultuuridega kui ka sellega, et kollasesse rassi kuuluvate inimeste aju on suurem kui valgetel või mustadel. Musta rassi üleoleku tõenditena soovitakse näha negriidide tugevat kehaehitust või ka seda, et mitmete teadlaste arvates sai inimelu alguse just Aafrikas. USA- s on sõjakas must rassism seostunud islami lahuga mustad muhameedlased. Selle õpetuse järgijad rõhutavad, et esimesena lõi Jumal mustad, kelle hulka kuulub nende arvates ka kollane rass. Nüüdisajani võib teravaid rassivastuolusid näha Lõuna- Aafrika Vabariigis, kus mustade ja valgete suhteid on pingestanud pikaajaline rassieralduspoliitika, mille lõpetamise järel valge vähemus - enamikus hollandlaste järeltulijad afrikanderid ehk buurid - tunneb oma püsimajäämist tõsiselt ohustatuna. Rassidevahelisi hõõrumisi esineb aga palju laiemal alal
Templiordu (kõige rikkam) Johanniitide ehk hospitalliitide oru Saksa ordu II ristisõda 1147-1149 · 1144 olid ristisõdijad kaotanud Edessa · osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III · ajutiselt ühinesid kaks kuningat Damaskuse piiramiseks, mis aga ebaõnnestus · ristisõda lõppes täieliku krahhiga III ristisõda 1189-1192 · Muhameedlased olid hakanud oma jõude ühendama Egiptuse valitseja Salah- ad-Pimi juhtimisel · Ristisõdadest osavõtjate poolest märkimisväärsem ja kõige rohkem kajastust leidnum · Saladin oli väga hinnatud ja austatud · Muhameedlastel õnnestus 1187 vallutada Jeruusalemm · Eesotsas inglise kuningas Richard Lõvisüda, prantsuse kuningas Philip II August ja saksa kuningas Friedrich I Barbarossa · Koostööd ei tehtud
1219.aastal see vallutati, kuis ristisõdijaid püüti lõksu ning enda päästmiseks tuli neil see 1221.aastal tagasi muhamedlastele anda. KUUES RISTISÕDA 1228-1229 13 Eesotsas Saksa keiser Friedrich II. Ta kauples Aijubiididelt välja Jeruusalemma ja 10-aastase rahulepingu, kohustudes sultanit toetama sõjaliselt. 1244.aastal vallutasid Jeruusalemma jälle muhameedlased. SEITSMES RISTISÕDA 1248-1254 Organiseerijateks oli paavst Innocentis IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha. Sihiks oli Egiptus, sõda lõppes taas nurjumisega. Samuti ka Kaheksas ristisõda Louis IX Püha juhtimisel 1240.aastal Tunise all. 14
732 aastal Politiers´ lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi. Araablaste sissrtungi oht aga püsis ja Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima enldae ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse.Järeltulevad põlved andis Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnus muhameedlased purustada. Karl Suur-Frankide võim tõusis haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal(768-814). Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis ka langobardide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis ta araablastega ja Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Edukate sõdade tulemusel alus talle suur osa Lääne-Euroopast
Rahvus on ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus. Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Samasse religiooni kuuluvad inimesed tunnevad üksteist ära usukombestiku järgi. Näiteks kogunevad paljud katoliiklased tähtsamatel kirikupühadel jumalateenistusele Vatikani, 9 Tänapäeva maailm miljonid muhameedlased osalevad iga-aastastel palverännakutel Mekasse. Sotsioloog Samuel Huntingtoni arvates mõjutavad usunditevahelised erisused ja võimalikud konfliktid maailma julgeolekut tänapäeval märksa rohkem kui riikidevaheline poliitiline või majanduslik konkurents. Oma kuulsas raamatus „Tsivilisatsioonide kokkupõrge” puudutab Huntington kaudselt ka Eestit. Tema arvates on Baltimaadel ohtlik geopoliitiline asend, kuna nad paiknevad lääne ja ida kultuuride vahel.
Frangi riik 5.-8. sajandil Chlodovech. Majordoomused. Karl Martell. Pippin Lühike. Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit. Chlodovech- (481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. Majordoomused- kuninga majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karl Martelli- (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, hakkas ratsaväelastele maatükke jagama, pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele. Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega.
Majordoomused. Karl Martell. Pippin Lühike. Karl Suur. Karolingide poliitiline pärand. Karolingide renessanss. Chlodovech(481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. 6. 7. saj kuningavõimu nõrkus ja majordoomuste-(Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem) võimu kasv. Karl Martelli(714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, pani aluse feodalismi kujunemisele. Pippin Lühike(741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst tra frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse kirikuriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Karl Suur korraldas u. 50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas
Kristus lubas, et kui Christophoros omal käes oleva kepi maasse toetab, on see hommikuks õisi ja vilju täis. Vägilasest sai kristlane. Christophorost kujutatakse tavaliselt läbi vee astumas, Kristuslaps õlal, käes palmipuust kepp. Püha Christophoros on rändurite kaitsepühak. Kolumbuse karavellid Genovas Granada linna Kagu-Hispaanias Andaluusias rajasid ibeerid. 7. saj pKr oli linn varemeis. 711 vallutasid selle maurid e. Põhja-Aafrikast (v.a. Egiptusest) pärit muhameedlased ning ehitasid lähedusse Gharnatha kindluse. 1238-1492 oli Granada samanimelise emiraadi pealinn ning suur majandus- ja kultuurikeskus. Linnamüüril oli 1030 torni. 1492 vallutasid (reconquista lõpp) linna (araablaste viimse tugipunkti) hispaanlased ja liitsid Kastiiliaga, pärast seda minetas linn tähtsuse. Granada piirkonnas paiknevad peamiselt mustlasasukatega koobaselamud. Kuulsaim kristlaste poolt rajatud ehitis Granadas on Granada katedraal oma
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja...
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
riigi Juuda provints. Juudid korraldasid roomlaste vastu 2 suuremat ülestõusu. 66-73.a. toimunud Juudi sõja tulemusena hävitati 70.a. Jeruusalemma linn, s.h. Jahve tempel. Bar-Kohba ülestõusu (132-135) mahasurumise järel keelas keiser Hadrianus juutidel Palestiinas elamise, provints sai uue nime - Syriae Palaestina, Jeruusalemm nimetati Aelia Capitolinaks. Pärast Rooma impeeriumi jagunemist 395.a. läks Palestiina Ida-Rooma (Bütsantsi) koosseisu. 634.a. vallutasid piirkonna muhameedlased ning liitsid ta Araabia kalifaadiga. Pärast Bar-Kohba ülestõusu ning juutide väljasaatmist toimus oluline juutide diasporaa suurenemine, seni eelkõige tihedalt Palestiinaga seotud juutide ajalugu laienes üle tema piiride. Õigusajalooliselt tähendas viimane asjaolu, et vana-heebrea õiguse toimimispiirkond laienes tuntavalt, sest omariikluse kaotanud juudid "võtsid" oma õiguse kaasa. Siinjuures on oluline eelkõige Talmudi roll. 2. ÕIGUSLIK ARENG 2.1
Vohu Maha ('hea mõte') loomariigi kaitsja 3. Ksata Vairya ('ihaldatav õiglus ja võim') hõlmab kõiki metalle Ahura vasakul käel on naisena kujutatud vaimud 1. Spenta Airmaiti ('pühendumus, püha aulisus') valitsusala on maa 2. Haurvatat ('kõiksus, terviklikkus, tervis') vetemaa valitseja 3. Ameretat ('surematus') taimeriigi valitseja Indiviid zoroastrismis tänapäeval: Religioon hakkas hääbuma 7 saj pKr, mil muhameedlased tungisid Iraani. Tänapäeval on selle usundi pooldajad erinevates riikides vähemuses seda järgib vähem kui 200 000 inimest Iraanis ja Indias. India kogukond asub Mumbai linna ümbruskonnas ja neid kutsutakse parsideks. Nad lahkusid kodumaalt 8 saj pKr, kuna moslemid kiusasid neid taga. Kohalik India valitsus lubas neil sinna elama asuda eeldusel, et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu
a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks. 831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane). 826 lasi Taani kuningas end ristida. 1015 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati. 12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks. 13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa, Preisimaa. 1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond. Loode Leedu ristiusku 15. sajandil. Hispaanias, Lõuna Itaalias, Sitsiilias elavad nii muhameedlased kui kristlased. Lõuna Itaalias ja Sitsiilias sulandusid Lääne ja Ida kristlus. Paavsti pretensioon olla kogu kristliku maailma pea. Tema võim sõltus tema isikust, kuidas ta suudab end maksma panna. Paavstid pärinesid Rooma nobiliteedist, valimine sõltus Rooma aadliparteide suhetest, võimu teostamine sõltus samuti aadliparteidest. 754 ja 757 tegid frangid sõjakäike Itaaliasse ja purustasid langobardid. Tunnistasid majordoomus Pippin Lühikest kui kuningat
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
juhuslikkuse põhimõttel. Seejärel määrab kohtunik karistuse. Vandemehi kasutatakse ka Mandri-Euroopas. 15 Euroopa Liidu liikmesriikides kasvab Euroopa Liidu õiguse osatähtsus. Islamimaailmas kasutatakse islami õigust e sariaati, mis reguleerib inimeste elu palju rohkem, nt söömist, riietumist, usukommete täitmist jne. Kriminaalõigus on üsna arhailine, karistustena kasutatakse nt käe maharaiumist ja kividega surnuksloopimist. Islamiseadusi peavad muhameedlased järgima üle maailma. Põhiseadus Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus mahutab endas eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
