Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kordamisküsimused - Keskaeg

Ajaloo kordamisküsimused - Keskaeg (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga?
Keskaegses linnas?

Ajaloo kordamisküsimused

Frangi riigi teke ja 4 valitsejat?

Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga?

Feodaalühiskonna olemus?

Lääni suhted
Kolm seisust
Pärisorjus
Naturaalmajandus

Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga?

Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas?

Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus?

Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal?

Rooma katoliku kiriku korraldus?

Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas?

Benedictuse reegli olulisemad põhimõtted?
Mõisted:

Chlodovech – (466 – 511) Frangi riigi kuningas, Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia.
Karl Martell – (688 – 741) Frangi riigi majordoomus. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased , kuid said lüüa ja tõrjuti tagasi.
Pippin Lühike – (714 – 768) oli Frangi riigi kuningas, Karl Martelli poeg. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall.
Karl Suur – (768 – 814) Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare.
Karolingide dünastia – on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Majordoomus – (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem.
Kirikuriik – paavsti valitsetud riik.
Verduni leping – Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja.
Feood – suurfeodaalilt alamfeodaalilie antud maavaldus .
Vasall – alamfeodaal
Senjöör – suurfeodaal
Naturaalmajandus – rahatu majandus, kus kõik vajalik toodakse sisse või saaadakse vahetuskaubanduse vahendusel.

Pärisorjus – feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid.
Sunnismaisus – feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada; üks pärisorjuse põhitunnuseid.
Karolingide renessanss – oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase.
Raad – omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan.
Gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing.
Hansa Liit – oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Linnaõigus – seadustik, mille alusel linn oma elu korraldaks.
Tsunft – linnakäsitöökiste kutseühing kesk- ja varauusajal.
Paavst – roomakatoliku kiriku pea.
Piiskop – on roomakatoliku kiriku ülemvaimulik.
Preester – vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks.
Katedraal – toom- ehk peakirik
Visitatsioon – kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest.
Eremiit – jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud inimene.

Tekkis 5.saj pärast Lääne – Rooma riigi lagunemist, kui germaani hõimurühm frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 495.a lasi ta end kaaskonnaga ristida, sellega sunniti ka rahvas ristiusku.
Karl Martell – suurendas majordoomuse võimutäiust. Tema ajal tungisid Hispaaniast tungisid riiki araablased, kuid nad tõrjuti tagasi 732.a Poitiers lahingus. Järeltulevad põlved panid Karlile nimeks Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada.
Pippin Lühike – valitseja sidemete teke paavstiga. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Pippin pani aluse 756.a kirikuriigile.
Chlodovech – Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia.
Karl Suur – Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare.

Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga. Pippin Lühike pani aluse aastal 756 paavsti otsese võimu all seisval kirikuriigile. Karl Suur oli valdavalt kristliku Lääne – Euroopa valitsejana sobiv kandidaat taastamaks 5 saj. katkenud Lääne – Rooma keisrivõimu.

Feodaalühiskond:
Arenes järk – järgult riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ning vasalli suhted põhineva feodaalkorrale 11 saj. Vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke(feood), see oli naturaalmajanduse ajal parim makseviis. Ajapikku vasallid ei allununud ülepingetele ja tekkis ebastabiilsus. Kaootiliselt arenenud feodaal suhete tagajärjel olid Frnagi riigi lagunemine ning Lääne –Rooma killustumine 9 – 10 saj.

Kolm seisust:

Vaimulikud , kes kõigi eest palvetasid
Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid
Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid

Lääni suhted:

8 saj. viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele, et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada.
Seda maatükki hakati tähistama nim. lään ehk feood.
Maatükkide jagamine oli sobivaim viis tasuda sõjameeste teenistuse eest ja tagada nende ustavus .
Maatüki sissetulek pidi piisav olema varustuse hankimiseks.
Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama.

Pärisorjus:

Sõjakäikudest ja röövelretkedest ohustatud talupojad andsid end suurmaa suurmaavaldajate kaitse alla oma maatükki eest.
Maatükk säilis nende käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma .

Naturaalmajandus:

Eluks vajaliku valmistasid talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised.
Kaubelid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamiste luksusesemetega.
Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustatuse ajajärgul 9 ja 10 saj.
Feodaalsed kodusõjad ja eriti viikingite ning ungarlaste rüüsteretked tegid lõpu paljudele asulatele ja halvasid majandussidemeid.
Naturaalmajandus oli sellistes oludes möödapääsmatu.

Sotsiaalne struktuur linnas ja maaühiskonnas:
Linnas
• Linnaelanikud organiseerusid ametite korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse
• Kolm kogukonna kihti –
a) Aadlikud , vaimulikud
b) Kaupmehed , jõukamad käsitöölised – kullasepad, pagarid , rätsepad jne
c) Prostituudid , ketserid, kerjused, invaliidid, timukad
Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse
Maaühiskond

Kolm seisust –

a) Vaimulikud
b) Aadlikud
c) Talupojad

Olmetingimused linnas:

Rikkamad ja aadlikud elasid esinduslikes kivimajades
Vaesemad agulite odavates puumajades v katusekambrites
Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem
Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut
Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu

Ellu suhtumine ja väärtused:
Linnas
• Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad
• Eeskätt sõlmisid kesk – ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi.
• Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud , kus küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut
• Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid ajajooksul leplikumalt suhtuma .
• Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks vajalikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike neidude ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali.
• Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada.
• Rikkus olulisem, kui päritolu
• Taoline suhtumine läks vastuollu ristiusu õpetusega, mis pidas kõike materiaalset teisejärguliseks hinge ning Jumala kõrval.
• Kirik suhtus taunivalt liigkasuvõtmisse e kõrge intressiga raha laenamisse
• Kiriku silmis oli liigkasuvõtja laiskleja, kes ei hangi igapäevast leiba oma tööga nagu Jumalale meelepärane, vaid rikastub teiste arvelt ise midagi tegemata.
• Kirik ei kahelnud, et taolise käitumise tulemusel läheb inimene pärast surma otseteed põrgusse.
• Hinge päästmiseks sundis see nii mõndagi pankurit ja kaupmeest enne surma oma varandust vaestele jagama
• Oma rikkuse ja jõukuse näitamise parimaks viisiks peeti aadlike kombel toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist

Paavsti võimu tugevnemine:

1059 kardinalid hakkasid endi seast paavsti valima
Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust
1077 tunnistas Keiser Heinrick 4 paavsti; ülimuslikkest

Piiskopkonnad , mille eesotsas piiskopid ning mitu piiskopkonda moodustasid peapiiskopkonnad kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Katedraal oli piiskopkonna keskus. Piiskop pühitses preestreid kelle ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistus. Piiskopid korraldasid visitatsioone, et kontrollida vaimulike tegevust.

Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas: lk 86,87

Head ristiusu levitajad
Naturaalmajanduslikud majapidamised
Kirjaoskuse levitamine

Benedictuse reeglid:

Kultuuri laienemine Karl Suure ajal
Õukonnaakadeemia
Karl Suure huvi õpetlaste vastu, õppis lugema
Piibli uurimine
Karl Suure eestvedamisel rajati koole

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 6 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Morka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

o kirjakeele ühtlustamine (karolingide minuskel) o koolide rajamine o antiikkultuuri väärtustamine Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj)

Ajalugu

doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud t

Ajalugu

docx

Mõisted

10. Peatükk Chlodovech frangi kuningas (481-511). Lasi ristida end koos oma kaaskonnaga, sundis ristiusu peale oma rahvale. Tungimine Galliasse 5.saj lõpul, tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Karl Martell frangi kuningas (714-741). Jagas ratsaväe tugevdamiseks meestele maatükke (feodaal). 732 Poitiers lahing, Hispaaniast tungisid riiki araablesed, kes said lüüa. Karl Suur frangi kuningas (768-814). Laiendas riiki igas suunas. Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst. Pippin Lüh

Ajalugu

doc

,,Keskaegne ühiskond ja eluolu''

Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Suur rahvaste ränne:  Dateering- 400-600 aastal  Ajend- Hunnide sissetung Euroopasse  Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv  Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile.  Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid  Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna  Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused.  Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev  Erinevate hõimude tase oli erinev  Riik oli jõuga kokku liidetud  Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine.  Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev k

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis

Ajalugu

docx

10. klassi kontrolltöö (11-13 ja 15-17)

Ajaloo KT, 10-13 ja 15-17 1. Võrdle kolme Frangi riigi valitseja tegevust: Chlodovech, Karl Martell ja Karl Suur (valitsemine, ümberkorraldused, sõjad) · Chlodovech Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. Tema juhtimisel tungisid Reini alam ja keskjooksu aladel elanud frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. · Karl Martell Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. Aastal Poitiers lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi. Ta hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse. Purustas muhameedlased. · Karl Suur Laiendas riiki peaaegu k?

Ajalugu

doc

Keskaeg

Keskaeg: mõiste, ajalised piirid, periodiseering (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86). Ülevaade Karolingide re

Ajalugu

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid