Bulgaaria (5)

ROCCA al MARE KOOL
Humanitaarainete õppetool
Bulgaaria
Referaat
Juhendaja:
Tallinn 2005
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Bulgaaria Loodus 5
Rahvastik ja Kultuur 6
Majandus 7
Relvajõud 8
Tervishoid 9
Turism 9
Lühiajalugu 9
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Valisin selle teema, kuna enne selle referaadi kirjuatmist ma ei teadnud sellest riigist mitte midagi ja mõtlesin võtta just sellise riigi millest ma saaksin kõige rohkem uut informatsiooni. Referaati kirjutama hakates ei oleks ma osanud ise vist sõnagi Bulgaaria kohta kirjutada. Iga fakt mille ma leidsin oli mulle uus. Referaadi teeme oli isegi liigagi raske, Bulgaaria riigi kohta eestikeelsed andmed peaaegu, et puuduvad. Nii oli mul vaja teha topelt tööd. Kokkuvõttes olen rahul et just Bulgaaria võtsin ja minu arvates oli päris huvitav selle kohta informatsiooni otsida ja teada saada. Tänu sellele referaadile tean ma nüüd peale Eesti veel ka teise riigi loodust, ajalugu ja teisi asju väga hästi. Riigist tean et tal on Eestile võrdne jalgpalli koondis ja et Eesti korvpalli koondis on kohtunud Bulgaaria koondisega.
Bulgaaria statistilised andmed
Täisnimi: Bulgaaria Vabariik
Pealinn : Sofia (1,09 milj. elanikku).
Suuremad linnad: Suuremad linnad Plovdiv (379 000) ja Varna (181 000)
Iseseisvus : 3. märts 1878
Pindala :
Kogu: 110,910 km2
Maismaad: 110,550km2
Vett: 360km2
Rannajoon : 354 km
Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km
Rahvastik : 7,517,973 (juuli 2004)
Vanuse struktuur:
15-64 aastased : 68.5% (mehi 2,533,784; naisi 2,615,968)
65aasased: 17.1% (mehed 535,954; naised 751,610)
0-14 aastased: 14.4% (mehi 553,801; naisi 526,856)
Iive: -0.92%
Keskmine eluiga : kokku : 40.5 , naised: 42.4, mehed: 38.4
Rahvastiku tihedus: 68 in/km²
Maakood : 359
Rahaühik: lev (BGL)

Bulgaaria Loodus

Bulgaari on riik Kagu-Euroops Balkani poolsaarel, Musta mere läänerannikul. Tema naabriteks on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Montenegro ning Makedoonia ja lõunas Kreeka ja Türgi.
Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik. Neist omakorda lõuna poole jääb Traakia tasandik sinna jäävad ka Bulgaaria parimad põllumaad. Edelaosa on Bulgaarias väga mägine seal asuvad Rila , Pirini ja Rodope mäed. Rodope mäed moodustavad Kreekaga piiri. Bulgaaria kõrgeim mäe tipp on Musala mägi asub 2925 m kõrgusel merepinnast Rila mägedes. Lisaks Alam-Doonaule madalikule on Bulgaarias Musta mere ääres Musta mere rannikumadalik ning maa lääneosas ja pealinna Sofia ümbruses. Mäed ja madalikud kokku hõlmavad 72 % Bulgaaria maa-alast.
Doonaud kulgeb Bulgaarias 471 km ja tema lisajõed on: Lom, Iskar, Ogosta, Jantra. Egeuse merre suubuvad Maritsa, Struma ja Mesta.
Bulgaarias valitseb peamiselt kontinentaalne kliima aga osaliselt ka vahemereline kliima. Madalikel on harilikult soe suvi ja külm ja lumine talv. Venemaalt liikuvad õhumassid võivad tekitada järsu ilmamuutuse. Jaanuari keskmine temperatuur jääb -2 ja +2 vahele, juulis on aga soe kuni 25 kraadi ehk Põhja-Bulgaarias on keskmine jaanuaris -2 ja juulis 23 kraadi ja Lõunas vastavalt 2 ja 25 kraadi. Aasta keskmine sademete hulk on 500-600 mm.Dorbutšas sajab 450mm aga mida kõrgemal mägedes seda rohkem ka sademeid(kuni 1200mm) Lumekate võib kesta 10 päevast 200 päevani. 10-20 päeva Musta mere ranniku aladel ja kuni 200 päeva mägedes.
Bulgaarias madalikud on ülesharitud, aga mägedes on säilinud võsa ja metsa ligi 35 riigi pindalast on kaetud sellega, kuna paljudes kohtades ei ole maa vilelus võimalik ilma niisutamiseta. Lõuna pool Maritsa jõe orus kasvatatakse ekspordiks tubakat , vähesel määral maisi ja viinamarju. Bulgaarias on tugevalt arenenud veinindus. Peale tubaka eksportimise eksporditakse ka veine .
Maavarasid leidub riigis päris palju. Energeetilstes maavaradest leidub pruunsütt ja ligniiti, väheses koguses ka naftat ja maagaasi neid leidub põhjas. Metallimaakidest on olemas plii-, tsingi-, vasemaake ja väikestes kogusets ka raua- ja mangaanimaaki. Rohkesti leidub kivisoola ja paljusid ehitusmaterjalide tooraineid. Mineraalvee allikaid on säilinud umbes 800. 1929 aastal loodi esimesd looduskaitsealad , kuid kaitsma hakati loodust juba peale teist maailmasõda. Praeguseks on neid loodud 7 ja suueim neist on Vitoša(22800 ha.).

Rahvastik ja Kultuur

Lõunaslaavalste hulka kuuluvaid Bulgaarilasi on ligi kaudu 83% , suuremad vähemusrahvuslased on türklased 9%, rumeenlasi 4% ja 2 % muid. Ida-Rodopes, mustlased ja rumeenlased. Usklikest tunnistavad enamik õigeusku, türklased on muhameedlased u üks kümnendik rahvastikust. Rahvaarvu kasv on aeglustunud loomuliku iibe vähenemise tõttu kuna 1970 oli iive 7,2% aga juba 1980-1981 3,2 promilli. Linna- ja maarahvastiku vahekord on 70% ja 30%. Noorte linna siirdumise tõttu on eriti väike maa iive. Rahvastiku tihedus on umbes 68ini/km2. Tihedamalt asustatud on madaliku ja nõgude alad . Muidugi mägi aladel on tihedus selle võrra väiksem. Hoolimata usulise ja keelelise vabaduse andmisest 1989a. rändas ligi 300 000 türklast riigist välja üle Euroopa. Ja neist ainult 30% läks tagasi Türki elama. Nende väljarändamise tõttu nõrgenes tugevalt põllumajandus kuna nad olid selles osavad. Uue türklaste välja rände põhjustas maade erastamised mis jätsid paljud türklased maata. Mustlasvähemik on kaitseta ja kannatab kõigil tasanditel taga kiusamist. Kirjaoskajad on 98%. Bulgaaria muudab oma nõukogulikku haridus süsteemi Euroopa- pärasemaks sest ta tahab liituda Euroopa liiduga siis peavad ka kooli vastama euro nõuetele.
Vaatamisväärsused: Püha Sofia kirik Aleksander, Makedoonia Philipp II amfiteater; Püha Nädala, Püha Dimitri ja St. Marina kirikud Plovdivis. Püha Sofia kirik Aleksander, Kuningapalee, patriarhi kirik, kindlusmüürid Kuningate künkal Veliko-Târnovos, aga samuti Püha Soluni Dimitri, Püha Peetri ja Pauli ning Püha Neljakümne Kannataja kirikud. Gabrovo - ülemaailmne pilke pealinn. Pirini mäestiku edelaosas asuvad püramiidid ja Püha Nikolai Imetegija kirik. Nesebâri linn on kantud ülemaailmsesse kultuuripärandite nimestikku. Bulgaaria teadlased on viimasel ajal sattunud. Käesoleva aasta augustikuus jõuti veel teisegi silmapaistva mälestusmärgini.
Bulgaaria idaosas Plovdivi ringkonnas asuva Staroseli küla läheduses avastati 2500 aasta vanuse templi varemed, kuhu on maetud V sajandi II poolel e.Kr. valitsenud Traakia üks võimsamaid kuningaid Sitalk (Sitalces). Tegemist on grandioosseima, suurejoonelisema ja paremini säilinud traaklaste pühapaigaga, mis Bulgaarias iial leitud. Selle suurtest kiviplokkidest monumentaalse hoone näol on tegemist Traakia ajaloo uurijate ehk trakoloogide suurima avastusega viimase 150 aasta jooksul.

Majandus

Bulgaarias on hästik välja arenenud tööstus- ja põllumajandus. Tööstuses ja ehutses on tegev 44% rahavastikust ja nende toodang moodustab 59% tulust, põllu- ja metsamajandus protsendid on 24% tööhõivelisest rahvastikust ja nende toodang moodustab 20% rahvatulust. Tööstus kogutoodangust moodustavad tootmisvahendid ligi 65% ja keemiakaubad umbes 8 %. Juba ammusest aegadest püsib tähtsal kohal toiduainetööstus. Päris suur osa energeerilisi maavarasid imporditakse Venemaalt. Kohalikest maavaradest ja kütustes leidub Bulgaarias ligniit ja pruunsütt. Elektrienergi toodetakse põhiliselt söekaevanduste lähedal või sadamates ja sadamalinnades asuvatest soojuselektrijaamadest. Rumeenia koostööga rajatakse Doonaule, Nikopoli ja Turnu Magarele hüdroelektrijaama piirkonda. Bulgaaria masinatööstused teevad põhiliselt laadimis-, tõstmis-, ja transpordiseadmeid. Peale selle ka toiduaine tööstuses kasutatavaid masinaid, elektrimootoreid ja arvutusseadmeid.
Madalikest on haritud ligikaudu 70% maast põldudeks. Kuna mullad on suhteliselt kuivad siis neid peab niisutama, et nad oleksid kasutatavamad. Taime- ja loomakasvatus kogutoodang jaguneb enam-vähem pooleks (looma 49% ja taime 50 %). Sooja kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ja veelgi rohkem musta ploom. Bulgaaria on päris kõrgel tasemel veini valmistaja. Tehnilistest kultuuridest on eskohal päevalill, neile järgnevad tubakas , suhkrupeet ja eeterlikud õlitaimed, mille viljelemises kuuleb Bulgaariale ka esikoht terves maailmas. Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed , kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild . Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata. Bulgaaria sisevedudest on kõige populaarsemad raudtee ja autotransport ja väliskaubandusesjõe- ja mereveondus. Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km. Ise ekspordib ta riideid , jalanõusid, rauda, veine, tubakat, terast ja masinate osasid. Aga samas impordib kütust, mineraale , toormaterjale, masinaid ja metallimaake.
Eksport: Venemaa 15%; Saksamaa7%; Kreeka 6% ; Itaalia 6% ; Rumeenia 2 % ; ja muud.
Import : Venemaa 30%; Saksamaa 12 %; Itaalia 5 %; Austria 3 % ; Suurbritannia 3% ja muud 47 %.
Tugevad küljed: kvisüsi ja maagaas. Põllumajandus, eriti viinamarjakasvatus , veivi tootmine ja tubakakasvatus.
Nõrgad küljed: võlad. Aegunud seadmed. Asend raskendab hõlpsat ligipääsu ülejäänud Euroopasse.

Relvajõud

Bulgaaria rahvaarmee koosneb maa-, õhu-, õhukaitse-, ja merejõududest ning piirivalvest. Relva jõud moodustati 1944 fasismivastase võitluses. Neid juhib kaitseminister , kellele alluvad kindral staap ja tööd juhib Peavalitsus. Väed komplekteeritakse üldise sõjaväekohustuse alusel, teenistus aeg 2 aastat. Rahvaarmee võttis osa Saksa fasistlike vägede purustamisel Jogoslaavias, Ungaris ja Austrias . Nüüdis ajal osalevad Bulgaaria väed Varssavi lepingu Organisatsiooni ühendatud relvajõududes sotsialismimaade kaitsevõime tugevdamises.

Tervishoid

1979 oli Bulgaarias 185 nii nimetatud suurhaiglat ja neis kokku 73 033 kohta, laste meditsiiniasutusi oli 1051. Arste töötas 1980 aatal 26 000. 10 000 elaniku kohta 30 kohta. Aastast 1951 on arstiabi tasuta. 1971 muudeti arstiabi riiklikuks, erapraktika keelati. 1977. tegutses 182 sanatooriumi ja kuuroti ning 1400 puhkekodu, neis sai ravi ja puhkas ligi 920 000 inimest. Tuntumad kuurodid asuvad Musta mere ääres ja need on : Zlatni , Slancev, Družba ja Albena.

Turism

Sotsialismi ajal teenindas Bulgaaria turismimajandus Ida-Euroopa massiturismi, mis hõlmas u kaks kolmandiku külastajaid. 1993 suurenes turistide arv ennenägematult, sest suusa- ja rannaturism madala hinna eest. See tegi need alad lääne turistide jaoks ligitõmbavaks. Bulgaaria erastab turismimajandust ja loodab maa omapära rõhutades turistide arvu suurendada.

Lühiajalugu

1396 -1878 valitsesid Bulgaariat türklased. Iseseisev kunigngriik moodustati 1908, aastail 1947-1989 oli võimul kommunistide valitsus, viimasel 35 Todor Zovkovi juhtimisel. 1990. aastad, kui riik suusndus demokraatia poole, tõid kaasa poliitilise aebastabiilsuse.
Kuni iseseisvuse saavutamiseni 1908 oli Bulgaaria viis sajandit Osmani impeeriumi osa. Kuningas Ferdinandi valitsusajal sõdis Bulgaaria Esimese maailmasõjas Saksamaa poolel ja pidi hiljem loovutama väärtuslikku terrirooriumi Kreekale ja Serbiale. Kuningas Borisi ajal oli Bulgaaria Teise maailmasõjas taas Saksamaa poolel.1943 Kuningas Boris jureb. 1944 pommitavad liitlased Sofiat. Nõukogude sõjaväe sisse tung. Fašismivastane Isamaarinne, kes on koalitsioonis Agraarpartei ja Bulgaaria Kommunistliku Parteiga haarab veretu riigipöördega võimu. Peaministriks sai Kimon Georgiev.1946 aasta septembris tühistas rahvahääletus monarhia ja kuulutati välja vabariik. Oktoobris toimuvad üldvalimised lõpevad BKP võiduga.1947 kahtlustab peaminister Dmitrov Agraarpartei liidrit Nikola Petkovit, laseb ta arreteerida ja hukata.Dimitri valitsus sai rahvusvahelise tunnustuse. Võetakse vastu sotsialismi tüüpi põhiseadus. Rajatakse üheparteiline rahvavabariik ehk siis Bulgaaria Rahvavabariik, millele järgnes massiline reorganiseerimine. 1949 suri Dmitrov ja uueks peaministriks valitakse Vasil Kolarov ka tema sureb juba järgmine ja võimule tuleb „Väike Stalin “ ehk Vulko Šervonkov. Ta alustab BKP puhastamist ja kollektviseerimist. 1953 sureb Stalin ning Šervekovi võim hakkas kiiresti kahanema. Ta annab oma võimu üle Todor Živkovile, kes kavatses muuta Bulaaria Nõukogudeliidu lahutamatuks osaks. 1968 abistavad Bulgaaria väed Nõukogudeliidu vägesid Tšehhoslovakkiasse tungis. 1984 pidid Türklaste vähemusrahvus endale võtma slaavi nimed. Islamikke õigusi kärbitakse ja algavad ülemaailmsed vastuhakud. 1989 toimus väga suur türklaste väljaränne umbes 300 000 inimest.Sofias toimusid massilised meeleavaldused demokraatlike raformide toetuseks . 1990 oli majanduse kokkuvarisemine, nimelt toidu- ja kütesenappus. Järgmine aastal kaotati piirhinnad; järsk hindade tõus. Juunis kinnitatakse uus põhiseadus. 1992 jätkuvad meele avaldused . 1996 pinged türgi vähemiku poliitiliste õiguste pinnal.

Kokkuvõte

Teeme kohta otsimine oli tohutult raske,aga kokkuvõttes olen väga rahul. Igast allikast võtsin enda arust 100% vajaliku.
Bulgaaria on väga mägine maa. Madalikud on haritud põldudeks, kus kasvatatakse viinamarju ja tubakat. Viinamarjades tehakse veine. Bulgaarias leidub maavaradest pruunsütt ja ligniiti. Bulgaarias on suhteliselt soe aastaringselt ja sademeid on umebes 700mm aastas. Praegusel hetkel on rahvaarv 7,5 miljonit, aga see kahaneb iga aastaga. Pindalalt on natukene suurem kui Tennesee, ligi 111 000 km2.. Bulgaaria ajalugu meenutas mõnes asjas Eesti ajalugu. Nad olid türklaste võimu all ligi 500 aastat.

Kasutatud kirjandus

Ene
Maailma maad
Internet
http://www.odci.gov/cia/publications/factbook/print/bu.html
http://www.infoplease.com/ipa/A0107365.html
http://www.bulgaria.cc/
http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3236.ht m
http://www.bulgaria.com/
http://www.lonelyplanet.com/destinations/europe/bulgaria/
http://www1.cs.columbia.edu/~radev/cgi-bin/bgfaq.cg i
http://www.omda.bg/indexa.ht m
14