Islam (0)

ISLAM
Sõna „ islam “ tähendus: alistuvus, kuulekus (jumalate).
Järgijad: moslemid („aslam“ – uskujad) – Muhamedi järgijad; kasutatakse ka sõna „muslimid“ kuid „muhameedlased“ ei ole sobilik.
Sümboolika:
Algselt oli kuusirp seotud jumalanna Dianaga. Võeti islami sümboliks 14. saj.
Täht – ainuvõimu ja jumalikkuse sümbol; võeti kasutusele hiljem.
Fatima käsi – sümboliseerib islami 5 ususammast. Püha värv – roheline.
Levik:
Üldarv: u 1,4 miljardit.
1) Lähis-Ida: Iraan , Iraak, Afganistan , Jordaania, Pakistan , Türgi jne.
2) Põhja-Aafrika araabia riigid: Egiptus, Maroko , Liibüa jne.
3) Must Aafrika: eriti lääneosa, Sudaan .
4) Kesk- Aasia : Kasahstan, Usbekistan .
5) Indoneesia .
6) Euroopa: Bosnia ja Albaania – protsentuaalselt kõige rohkem;
Prantsusmaa – 10 %;
Suurbritannia – 6 %;
Saksamaa – 6 %;
Eesti – 10 000;
Venemaa – 20 % (30 %).
Vanus ja tekkekont:
Islam on noorim monoteistlik maailmareligioon . Tekkis 7. saj pKr Araabia poolsaarel. Islamit on mõjutanud nii judaism kui kristlus .
Islami seos kristlusega:
Õpetus:
1. Islami põhidogmaks on usk Allahisse, kes on loonud taeva, maa, inimesed, inglid, deemonid (peadeemon – Iblis).
Lühike usutunnistus : „Ei ole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet “. „La ilaha illa Allah Muhammad rasul Allah“.
2. Islami kohaselt on inimese kõige tähtsam omadus kuulekus Allahile. Kõrvuti Allahiga kummardavad nad ka palju prohveteid – jumalasaadikuid. Muhamedi kinnituse kohaselt olla Allah saatnud aegade jooksul inimeste juurde mitmeid prohveteid, kellest tähtsamad on Aadam , Nuh - Noa, Ibrahim – Abraham, Mussa – Mooses , Iža – Jeesus , Muhamed – viimane prohvet, kes kuulutas õiget usku.
3. Moslemite maailmapildis on tähtsal kohal õpetus maailma lõpust, põrgu ja paradiisi olemasolu. Paradiis – džanna.
4. Omane on fatalism – saatuse poolt ettemääratus.
5. 621. a andsid Muhamedi esimesed poolehoidjad nn. naistõotuse, mis sisaldab 10 lühikeses lauses islami põhiõpetust.
6. Püha sõja mõiste – džimhad. Võitlus islami usu eest. Suur džimhad – inimese võitlus iseendaga. Väike džimhad – võitlus islami eest.
7. Islamis puudu pärispatu mõiste, mistõttu ei ole vajadust lunastuse järele. Elamine vastavalt Allahi tahtele on usklike peamine ülesanne.
8. Islamis puudub otsene vaimulik hierarhia . Vaimulik on imaam – inimene, kellel on vajalikud teadmised Koraani tõlgendamiseks ja ta peab valdama liturgilist tehnikat . Imaam peab jutlusi ja juhib koguduse jutlusi. Ordinatsiooni (pühitsemine) ei ole.
Mulla – „väike“ õpetlane.
Mufti – Šariaadi tõlgendaja.
Ajatolla – šiitidel kõrgem vaimulik.
Pühad tekstid:
Koraan – islami pühakiri.
„al koran “ – „ lugema; ettekandmine“ araabia keeles.
Koraan on eelkõige liturgiline tekst, mitte lugemisraamat. Koraani retsiteeritakse. Koraani lugemine ei ole moslemile kohustuslik. Juba Muhamedi eluajal pandi kirja tema jutlusi ja manitsusi, mida kultusliku tekstina ette loeti. Pärast Muhamedi surma korraldas Abu Bakr kõigi ilmutuste üleskirjutuse. Kolmanda kaliifi ajal tuli kokku komisjon , mis viie aasta jooksul töötas välja üldjoontes praeguseni kehtiva Koraani teksti. Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. Veelkordselt korrastati Koraan 10. saj ja tekst kuulutati kanooniliseks. Moslemite arvates on Koraan täpne koopia Taevasest Koraanist ning seega veatu. Koraani tohtis lugeda vaid araabia keeles, tõlkimine oli keelatud. On kirjutatud klassikalises araabia keeles, mida enam ei kasutata. Esimene tõlge 12. saj ladina keeles. Koraan on kirjutatud riimproosa vormis. Puudub kindel süsteem. Koosneb üle 6000 värsist, mis jagunevad 114 suuraks. Suurad on järjestatud pikkuse järgi: algab kõige pikemate, lõpeb kõige lühemate suuradega. Erandiks on 1. suura , mis on lühike („Avaja“). Tähtis on 112. suura „Puhas siirus “. Koraan sisaldab islami religioosse ja ühiskondliku õpetuse.
Koraani täiendavad moslemitele 2 väga olulist raamatut: „ Sunna “ ja „Šariaat“.
„Sunna“ – kirjutati hiljem, sest Koraan ei andnud vastuseid kõikidele praktilistele küsimustele. Sisaldab Muhamedi esimeste kaliifide kohta käivaid pärimusi.
„Šariaat“ („šarja“ – „õige tee“, „seadus“) – on Koraanile ja Sunnale tuginev usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Etendab ka tänapäeval islamimaades määravat osa. Šariaadis on kirjas nt. kuidas palvetada, paastuda, äri ajada, abielluda , lahutada, tappa loomi jne. Lubatud on võtta 4 naist.
Keelud
Keelatud: alkohol , sealiha , veretooted, hasartmängud, liigkasuvõtmine.
Karistused:1) islami usust taganemine – surmanuhtlus.
2) vargus – käsi maha!
3) abieluväline seks – kividega surnuks loopimine, piitsahoobid.
Islami 5 usussammast

Šahada – usutunistus. Tunnistada, et ainus jumal on Allah ja Muhamed tema prohvet.

Salat – palvetamine . Palvetada tuleb 5 korda päevas: päikesetõusul, keskpäeval, pärastlõunal kell 15 – 16 vahel, päikeseloojangul, enne magamaminekut. Naistel on menstruatsiooni ajal palvetamine keelatud (nagu ka Koraani lugemine). Tähtis ei ole mitte palvetamise koht, vaid aeg. Palvetada võib kõikjal v.a. surnuaiad, wc läheduses, loomade tapmise kohtades.
Muezzin – palve väljahõikaja. Väljahüüdmine toimub minarettides. Muezzin on pime, et mitte näha minaretist, mida teised teevad.
Nägu peab alati olema suunatud Meka poole. Moslemi palve on Allahi ülistamine. On 7 palveasendit. Kuuel tavalisel päeval palvetab moslem omaette . Reedel minnakse ühispalvusesse mošeesse. Palveliigutusi tehakse üheaegselt imaami järgi. Reedel loeb imaam ka Koraani ja peab jutlust.

Saum – paast. Kalendri 9. kuu e. ramadan ’il ei tohi moslem päikesetõusust loojanguni suitsetada, seksida, ravimeid tarbida, lõbutseda (on riike, kus see on lubatud). Vabastatud on: nooremad kui 10 aastased, imetavad naised, rasedad, haged, sõdurid (kes on sõjas), rändajad.

Zakat- maksu tasumine (2,5 %). Kasutatakse: koolide, haiglate ja mošeede ehitamiseks; relvade andmiseks , kui on džimhad.

Hadž – palverännak Mekasse. Toimub 1 kord elus. Vabastatud on vaesed ja haiged. Meeste riietus – 2 valget hõlsti (õmblust ei tohi olla). See on koht, kus naistel ei tohi olla rätikut näo ees.
Palverännakul täidetakse kindlaid riitusi:
a) Meka linnas asub Al- Haram ’i mošee, mille keskel paikneb kõige püham Kaaba tempel. Idapoolses seinas on must kivi ( meteoriit ). Palverändur käib 7 korda ümber Kaaba templi. Igaüks peab saama kehalise kontakti musta kiviga.
b) Koridor – juuakse zam-zam allikast.
c) Päikeseloojangul palvetatakse ühiselt Arafati mäel, kus Muhamed pidas oma viimase jutluse.
d) Meka ja Arafati mäe vahel asub Mina tasandik ( seal ka ööbitakse). Asub ka 3 kivist sammast – sümboliseerivad Iblist – sinna pihta viskab igaüks (3x) 7 kivi.
e) Lõpp – ohverdamispüha. Kogu islamimaa tähistab tappes loomi.
Islami põhiharud
Parast Muhamedi surma tekkisid moslemite hulgas lahkhelid, kes peaks saama moslemite juhiks. Tekkisid konfliktid ka õige õpetuse osas. Konfliktid viisid kahe suuna tekkimiseni, mis eksisteerivad tänaseni.
I Sunniidid – 80 % (enamik araalased).
Põhiseisukohad:

Koraanis ja Sunnas ei ole vigu. Eksisteerivad muutumatul kujul alates Muhamedi eluajast.

Kaliifid valitakse.
II Šiidid – 20 % (Iraan, suur osa mitte-araablasi).
Põhiseisukohad:

Väidavad, et Muhamed olla surivoodil kinnitanud, et vastavalt Allahi tahtele saava tema järglasteks Ali ja Fatima järeltulijad. Nende esimene juht oligi Ali.

Ali’t ja tema poolehoidjaid juhtis Allah isiklikult ning nemad ainukesena oskasid ka Koraani ja islami õpetust tõlgendada ning parandada.

Ei tunnista Sunnat (vaid osaliselt tunnistatakse).

Palverännakukoht Karbala linn Iraagis .
Islami fundamentalistid – islami sissid – islamistid
Liikumine tänapäeval:

Tahavad taastada islami traditsioonilisel kujul.

Ainuke seadustekogu on Koraan. Eiravad antud riigi (kus tegutsevad) seadusi, seega satuvad seadusega vastuollu.

Ususõjad – võtavad täht-tähelt.

Eesmärk saavutatakse sõdadega, terroriaktidega, kohalike tapmistega.
Sufism (Türi vennaskond – dervišid):

tekkis 8. saj

Seotud müstikaga – rõhutab inimese sisemaailmale.

Jumalateenistusel kasutatakse muusikat ja tantsu.
Vahhabiidid – kõige rangem suund (põhiliselt Saudi-Araabia).