Ajaloo kontrolltöö - Absolutism

Q: Kuidas aitas loodusteaduste ja filosoofia areng kaasa valgustusideede kujunemisele?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltöö - Absolutism

Q: Mis muutus absolutismi tulekuga?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltöö - Absolutism

Q: Milliste osapoolte vahel toimus inglismaal kodusõda?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltöö - Absolutism

Q: Millega lõppes?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltöö - Absolutism

koppel, johana

Ajaloo kontrolltöö - Absolutism (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas aitas loodusteaduste ja filosoofia areng kaasa valgustusideede kujunemisele?
Mis muutus absolutismi tulekuga?
Milliste osapoolte vahel toimus inglismaal kodusõda?
Millega lõppes?

Ajaloo kontrolltöö
Absolutism

Valgustus
Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus)
Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.
Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega)
Valgustajad :

Voltaire – ( Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg , jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodusseadustest. Ta rõhutas ka isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism (valitseja ja filosoofi liit), valitseja pidi juhinduma filosoofi nõuannetest.
Montesquieu – ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat . Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabadust. Ühiskonna arenguks oli tal geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest .
Rousseau – rahva suveräniteet, mis tähendas, et võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit.
Denis Diderot – hakkas välja andma entsüklopeediat, mis käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra vastu. See koondas erinevaid inimesi, kes muidu poleks kokku saanud
Thomas Hobbes – absolutismi pooldaja
Cant – iseseisev mõtlemine, „alaealise elu on mugav, kuna ta ei vastuta“
John Locke – ühiskondliku lepingi teooria, võimude lahususe printsiip, puhas leht.

Kuidas aitas loodusteaduste ja filosoofia areng kaasa valgustusideede kujunemisele? Need mõlemad panid inimese mõtlema teist moodi. Lahtuti pigem sellest, mis oli olemas, mitte ei loodud endale mõtetesse kujutluspilti.
Tuntumad valugustusfilosoofid Prantsusmaal: Voltaire; Rousseau; Montesquieu; kelle seisukohte pean kõige uuenduslikumaks: Rousseau, kelle arvates lähtus võim rahvast; Kelle tegevuse praktilisi tulemusihindan ühiskonnale kõige kasulikumaks: Denis Diderot, kuna ta hakkas välja andma entsüklopeediat, milles käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme, samuti koondas see palju erinevaid inimesi.
Valgustatud filosoofia tunnused: ratsionalistlik maailmakäsitlus,eeskujuks loodus, humanism; tanapäeva ühiskonnas teostunud on võimude lahususe teooria.

Absolutism
Absolutismi põhitunnuseks on, et valitsejal on ainuvõim. Tekkepõhjus:
Mis muutus absolutismi tulekuga? alaline sõjavägi, võim koondus kindla isiku kätte, ametnikkonna kujunemine

Prantsusmaa

Louis XIII – teda abistas valitsemise Richelieu , kes oli tol ajal pigem Prantsusmaa valitsejaks. Ta pani aluse Prantsuse absolutismile. Edikt , mis muutis aadli elulaadi (nende kindlused lõhuti ning duellid keelati). Ametisse seati ka piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale .
Louis XIV(Päikesekuningas) – valitseja alaealise aastatel juhtis riiki Jules Mazarin, kes oli kuninga ema (Austria Anna) armuke . Fronde- võimude vastu tegutsemine. Kui kuningas täiskasvanuks sai ning Mazarin suri, hakkas ta absolutistlikult valitsema. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu; „Riik – see olen Mina“. Ta väärtustas kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi oma tahte järgi, karistas ja andis armu . (Colbert- tähtsaim riigimees Louis XIV kõrval, kes lahendas eeskätt rahandusprobleeme)
Louis XV – korraldas pidusid ning ei huvitunud riigivalitsemisest.
Louis XVI – abiellus Marie- Antoinette ’ga. Vaja oli riik uuesti käima saada.Määras rahanduse peakontrolöriks Turgoti, kes hakkas ellu viima reforme (nt. aadli ja vaimulike maksuvabastuse kaotas), ta mõtles lihtrahva vajaduste peale, vaba viljakaubandus. Tema surma järel reformid tühistati, absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku kutsuti taaskord generaalstaadid .

Prantsuse absolutismi alusepanija – Richelieu, kuna ta kasutas oma võimu ära oma isiklike varanduste omandamiseks. Ta tegi kõik endast oleneva kuningavõimu tugevdamiseks.

Inglismaa
James I – Šoti kuningas, tal oli raske mõista inglasi ja Inglismaa õiguskorda. Talle oli eeskujuks absolutism ning parlamendi õigused olid talle vastuvõetamatud.
Charles I – kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta saatis parlamendi laiali, mis oli aga elanikele vastuvõetamatu. Charles I’le oli terve aja parlamendiga kokkupõrked. Kunigas hukati 30. Jaanuaril 1649 .
Oliver Cromwell ja vabariik (1649- 1653) – parlamendi asemel loodi täidesaatva võimuorganiks Riiginõukogu. Lihtrahva nõudmisi ei rahuldatud.
Charles II – parlament tuli uuesti kokku.
James II – katoliiklane, usuline lahknevus, mille tõttu moodustati 2 parteid:James II (toorid/ konservatiivid ); Jamesi vanema tütar ja ta mees Oranje Willem ( viigid / liberaalid )
Oranje Willem /William III – viigid ja toorid olid Jamesi vastu ning William kutsuti troonile, ta kukutas kuninga. Riigipööre ilma verevalamiseta – kuulus revolutsioon. Parlament võttis vastu Õiguste billi : 1) kunigas ei saa peatada seaduste toimet; 2)parlament koguneb regulaarselt; 3)maksude määramisega ja sissenõudmisega tegeleb parlament.
Anne (James II noorem tütar) – kuningavõim nõrgenes edasi ja parlamentarism arenes.
Hannoveri dünastia.
Milliste isikute või sündmustega oli seotud absolutismi kujuneminePrantsusmaal ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal? Prantsusmaal oli seotud Richelieu, kuna tema tegi kõik endast oleneva et kuningavõimu suurendada, see läks tal läbi. Inglismaal on parlamentarismi kujunemine seotud Suure revolutsiooniga, kus James II kukutati troonilt ja valitsejaks asus William III, kes tegi parlamendiga koostööd. Parlament andis välja Õiguste billi, milles oli paka pandud kuninga ja parlamendi kohustused.
Absolutism Prantsusmaal: Kuningavõim, edikt, kasutati riikiametnike või teiste tähtsate inimeste abi, kuna kuningad ei huvitunud riigivalitsemises, pidutsemine , iga kuningas püüdis oma võimu suurendada.
Parlamentarism Inglismaal: parteid, Õiguste bill, parlamendil seadusandlik võim.
Milliste osapoolte vahel toimus inglismaal kodusõda? Millega lõppes? Sõda toimus katoliiklaste ja puritaanide vahel. Lõppes Charles I hukkamisega

Preisimaa (saksamaa)
Friedrich Wilhelm I (Sõdurkuningas) – tohutu sõjaväe loomine (4. Koht euroopas tol ajal). Marsisamm, hakati nõudma sõjaväelist haridust (ei piisanud aadlikuks olemine). Sõjavägi jaotati garnisonideks, et saaks paremini majutada ja toitlustada. Ta valitsemisviis oli äärmiselt robustne ning ta võis isegi tavakoduses inimesi kepiga lüüa. Majanduspoliitikas aktiivse kaubandusbilansi tähtsus (importkangad keelati; relvamanufaktuurid). Üldine koolikohustus, õpetati lugemist, sügavamaid teadmisi mitte, õpetajateks vahel ka allohvitserid, kes samuti kasutasid keppi.
Friedrich II (Friedrich Suur) – valgustatud valitseja, valitsejal täielik võim, kes peab reforme läbi viima, ei parlamentidele. Ei teinud midagi aadlivastast, seega läks talurahvapoliitika (teotöö mahu vähendamine) läbi vaid riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Agraarpoliitikas rajati uusi asulaid ja külasid soode peale (palju inimesi tuli selle tulemusel riiki, kuna neile anti tasuta materjali, vabastati mõneks ajaks maksudest ja sõjaväekohustusest jne). Riiklik maj.poliitika ei toetanud eraettevõtlust ja maj. tegevuse vabadust. Pikk kohtuprotsess asendati lühema suulise menetlusega, osad surmanuhtlused asendati eluaegse vanglakaristusega. Koolide rajamine, kuid õpetajaid ikka polnud.

Austria
Maria Theresa ja Joseph II – absolutismi läbiviijad. Maria Theresa oli absolutismi vastane, kuid pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Ajalehti kontrollis range tsensuur . Maria Theresa valitses iga päev ise ja nautis seda.
Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa. Sõjaväeakadeemia, see oli amet mida tuli õppida.
Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kõrged tollid luksuskaupadele (seal huljas viin ja vein).
Hariduse edendamiseks rahva- ja kutsekoolid . Samuti Viini Ülikool tuli riigi kätte, kuna eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke, kes kindlustaksid absolutislikku monarhiat.
Tolerantsuspatent – vahemusrahvustel (v.a juudid ja muhameedlased ) oli õigus nagu tavalistel linnakodanikel.
Valgustatud reform agraarmajanduses – teotöö vähenes, suuremas osas kaotati riigis pärisorjus.
Austria on valgustatud despootia, kuna reformid viisid läbi valitsejad ja kohalikud esinduskogus kaasa rääkida ei saanud.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 52 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

johana koppel Õppematerjali autor

Absolutism ja valgustus Euroopas. Tuntumad valgustajad ning nende põhimõtted ja teooriad. Absolutism Inglismaal, Prantsusmaa, Saksamaal (Preisimaal) ja Austrias

absolutism valgustus ajalugu voltaire montesquieu rousseau cant louis charles james

Sarnased õppematerjalid

doc

Uusaeg spikker

aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast: 1) Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi 2) Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid Pidev võimuvõitlus parlamendi õiguste ümber. Valitseja James I kujundas asju nii, nagu see oli koombeks Sotimaal. Oli veendunud, et on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest

Ajalugu

doc

Uusaeg

Voltaire (1694-1778) · Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane · Pidas peavaenlaseks katoliku kirikut · ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" · Uskus kõrgema olevuse olemasolusse · Lähtus loodusõiguse teooriast inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest · Õiglane on ühiskonnakord, mille aluseks vabadus ja omand · Rõhutas isikuvabadust, sõna- ja trükivabadust, sõltumist seadustest · Ideaal valgustatud absolutism valitseja liit filosoofidega Charles Montesquieu (1689-1755) · ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduse vaim", ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" · Arvustas Prantsusmaa olusid · Analüüsis kolme valitsemisvormi despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik · Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat · Keskel kohal oli võimude lahususe teooria · Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud

Ajalugu

docx

Absolutism ja valgustus

tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle

Ajalugu

doc

Ajaloo arvestus V periood

......................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil.....................................................................5 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism.....................................................................5 11. Vene riik 17. sajandil...............................

Ajalugu

rtf

Absolutism ja valgustus

Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism.Montesquieu keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus peateoseks kujunes 1748.a. avaldatud Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva ,,Seaduste vaim". Montesquieu analüüsis tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga kolme peamist valitsemisvormi, mis tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust tema arvates olid despootia. Ideaalseks Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa,

Ajalugu

docx

Uusaeg

,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia.

Ajalugu

doc

Uusaeg

Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Arvas, et on vaja kahelda kõiges. "cogito, ergo sum"- ma mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire- põhiteos "filosoofilised kirjad" . kuulus lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele.

Ajalugu

doc

Ajaloo kontrolltöö 10.klassile - UUSAEG

AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk