Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 HALB

X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA:
1. Kolmas maailm:

1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid).
1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid.
1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias.
Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega.

2. Koloniaalsüsteemi lagunemine :

Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus , Afganistan, Iraak , Jeemen ).
Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki.
Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad:

Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alžeerias 1954.a.-1962.a.
Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a.
Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates.
Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga.

3. Kolmanda maailma riikide sarnased tunnused:

Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest. Põhjuseks- endiste kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga ja koloonia ülesandeks oli metropoli varustamine toorainega või põllumajanduse saadustega.

tööstuse ja põllumajanduse arengutase oli madal
monokultuuride kasvatamine (näiteks teravili, suhkruroog, kohvi, banaanid) või orienteeritus maavarade ekspordile (nafta Araabiamaadel)
suur riigivõlg suurriikidele ja rahvusvahelistele organistatsioonidele
majanduslik sõltuvus suurriikidest - kas endisest emamaast, USA-st või NSVL -ist
madal elatustase ja elanike suur varanduslik ebavõrdsus (väiksearvuline rikas eliit )
väga algeline või puudulik sotsiaalabisüsteem

Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riikide sisepoliitikasse.

NSV Liidult majanduslikku abi saanud riigid teatasid, et nad on valinud sotsialistliku arengutee .

Sisepoliitiline ebastabiilsus :

enamustes riikides valitseb kas autoritaarne või totalitaarne diktatuur:

Ladina-Ameerikas domineerisid sõjaväelised diktatuurid (v.a. Mehhikos ); alates 1970-ndatest aastatest algasid paljudes Ladina-Ameerika riikides demokratiseerimisprosessid, mille tulemusel 1990-ndatel likvideeriti autoritaarsed diktatuurid (v.a. Kuubal ).
Aafrikas nii sõjaväelised- kui ka üheparteidiktatuurid.
Osades Araabiamaades islamifundamentalistlikud režiimid ( Pakistan 1977.a., Iraan 1979.a.); islamifundamentalism - islamiusu reeglite kehtestamine ja range järgimine ühiskonnas; vaenulikkus muu-ususliste suhtes.

sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded (diktaatorid vahetuvad). Selle põhjuseks:

demokraatiatraditsioonide puudumine
madal haridustase ( massiline kirjaoskamatus)
Aafrikas tribalism e. hõimusisene solidaarsus , mis tähendab parteide ja valitsuste moodustamist kitsal etnilisel alusel oma hõimu esindajatest ja riikliku poliitika teostamist ühe hõimu huvides (suurim konflikt 1967.a.-1970.a. Nigeeria kodusõda - 3,5 miljonit hukkunut)
kodusõdadesse sekkusid suurriigid , toetades üht või teist vaenutsevat rühmitust ja varustades neid relvadega
riigivõimu suur korrumpeeritus / riigivõimuga kaasneb korruptsioon
Kolmanda maailma riikide omavahelised suhted:

külma sõja ajal mitteühinemisliikumine - 1950-ndate lõpul (ametlikult 1961.a.) Sellega ühinesid riigid, kes ei soovinud valida poolt kahepooluselises maailmas. Liidriteks Jogoslaavia diktaator Tito , Egiptuse president Nasser, India liider Nehru . Põhimõtted:

mitteühinemine sõjaliste blokkidega
desarmeerimine
rahulik kooseksisteerimine
sõltumatute võrdõiguslike riikide koostöö
kolonialismivastase võitluse toetamine
riikidevahelise majandusliku ebavõrdsuse kaotamine

regiooniti on loodud oma organistatsioonid, mille kaudu üritatakse teha poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist koostööd ning suurendada oma sõnaõigust maailmas:

Ameerika Riikide Organisatsioon - 19 Ladina-Ameerika riiki + Kanada ja USA.
Aafrika Ühtsuse Organistatsioon - üle 50 Aarfika riigi.
Araabia Liiga - 22 araabia riiki.
ASEAN e. Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (Tai, Indoneesia , Filipiinid , Malaisia , Singapur , Brunei ).

Sõjalised konfliktid naaberriikide vahel. Selle põhjusteks piiriprobleemid ja usutülid (näiteks India ja Pakistan; Ruanda ja Uganda (konfliktidesse sekkusid ka suurriigid).

4. Pingekolded ja konfliktid:
4.1. India ja Pakistani vaheline konflikt:

II maailmasõja ajal laienes Briti Indias iseseisvusliikumine, mis lahenes sellega, et 1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks:

hinduistlikuks Indiaks (1950.a.-st demokraatlik vabariik)
muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.-st autoritaarne vabariik, mida iseloomustasid ebastabiilsus ja sõjalised riigipöörded)

India- Pakistani konflikti põhjused:

piirivaidlused (Punjabi ja Kashmiri piirkond; Bangladeshi e. Ida-Pakistani küsimus 1971 .a.)
majandusressursside ebaühtlane jagunemine (Indias arenenud tööstus, sh. tekstiilivabrikud; Pakistan põllumajanduslik ja peamiselt puuvilla tootmise piirkond)
usulised vastuolud ( muhameedlased contra hinduistid)
külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA)

Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990-ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva).

4.2. Lähis-Ida pingekolle : (Vt. ka õpik lk.71-74)

Selle pingekolde eellugu ulatub tegelikult sajanditetagusesse aega. Palestiina alal elanud enamus juutidest sattusid sajandite jooksul küüditamiste või vabatahtliku lahkumise tõttu elama diasporaasse (ehk juutide kogukonnad väljaspool nende ajaloolist kodumaad ).19.-20.sajandi vahetusel elas Palestiinas kõigest paarkümmend tuhat juuti.
19.sajandi lõpul tekkis sionistlik liikumine - juutide rahvuslik (natsionalistlik) liikumine, mille eesmärgiks oli oma kodumaa taasrajamine Palestiinas.Tollal elas juute kõigis Euroopa riikides, eriti aga Ida-Euroopas (Venemaa lääneosas, Poolas, Austria-Ungari aladel jm.), kus nad sattusid sageli poliitilise ja majandusliku represseerimise ohvriks (näiteks juutide vastased pogrommid Ida-Euroopas, mida soodustasid ka kohalikud võimud, sest läbi selle üritati maandada valitsusvastaseid pingeid, suunates rahva rahulolematuse juutide vastu).
Alates 20.sajandi algusest hakkas Palestiinas kiiresti suurenema juudi sisserändajate arv, kes juudi ärimeeste rahadega ostsid Palestiinas kokku maad ja rajasid sinna põllumajanduslikke kommuune (kibutsid). Juutide sisseränd kasvas peale Esimese maailmasõja lõppu, kui senine Türgi territoorium läks Suurbritannia kontrolli alla (ehk sai mandaatmaaks). Suurenev juutide sisseränne hakkas hirmutama kohalikke araablasi, kes olid seal sajandeid elanud ja hakkasid nüüd kartma oma kodumaa kaotamist. Suurbritannia püüdis omalt poolt samuti sisserännet piirata, ent tulutult. See omakorda häälestas nii juudid kui ka araablased inglaste vastu.
Hitleri genotsiidipoliitika (ehk mingi rahvuse tahtlik ja süstemaatiline hävitamine) juutide suhtes (juutide oma termin sellele on holocaust) tõstis veelgi juutide ihalust ajaloolisele kodumaale jõuda ja seal oma riik rajada. 1940-ndate teise poole alguseks oli selge, et britid enam olukorda Palestiinas kontrollida ei suuda; asja teravdas juutide relvastatud võitluse algus inglaste vastu ning juutide- araablaste vastastikused relvakonfliktid.
Tunnetades oma jõuetust, andis Suurbritannia asja otsustada ÜRO-le, kelle otsuse alusel jagati Palestiina ala kaheks riigiks- juudi riigiks ja araabia riigiks (1947.a.) ning britid tõmbasid sealt oma väed välja.
Juudi riigi rajamise otsus ei rahuldanud aga araablasi, kes nägid selles oma ajalooliste alade anastamist ning alustasid samal päeval juudi riigi väljakuulutamisega (1948.a. 14.mail) Iisraeli vastast sõda (Palestiina sõda 1948.a.-1949.a.).
Alates sellest ajast on ümbritsevate Araabiariikide (Egiptus, Süüria, Jordaania , Liibanon jt.-d), palestiinlaste (Palestiina aladel elavad araablased) ning juutide vahel toimunud pidevad konfliktid ning sõjad:

1956.a. Siinai sõda
1967.a. Kuuepäevane sõda
1973.a. Jom Kippuri sõda
1982.a. Iisraeli sissetung Liibanoni

Sõdade vaheaegadel on hoidnud pinget üleval palestiinlaste terroriaktsioonid Iisraeli vastu (selle taga on seisnud Palestiina Vabastusorganisatsioon ehk PVO, eesotsas Jassir Arafatiga; Süüria ja Iraani poolt toetatud Hamas, Hizbollah, Islami Dijhad).
Sõjategevus kulges alati ühekülgselt:

Tavaliselt alustasid rünnakuid araabia riigid või sooritasid juudid preventiivrünnaku ( vaenlast ennetava löögi).
Kõikides sõdades olid juudid sõjaliselt oma vastastest üle.
Sõjad kestsid tavaliselt väga lühikest aega.
Sõdade käigus vallutasid juudid Araabia riikide territooriumeid ja hoiavad neist enamust kuni tänase päevani oma käes ( Gaza sektor ; Jeruusalemm ; Golani kõrgendikud; Lõuna-Liibanon; mitmeid kordi Siinai poolsaar).
Vallutatud aladele rajasid juudid poolsõjaväelisi asundusi nende paremaks kontrollimiseks.

Lähis-Ida kriis oli seotud ka külma sõjaga. Alates 1950-ndatest tihenesid Iisraeli suhted lääneriikidega; aeg-ajal tehti ka tihedat koostööd (Vt. Suessi kriis /Siinai sõda 1956.a.); USA muutus tänu Eisenhoweri doktriinile Iisraeli ja tema poliitika peamiseks toetajaks ja rahastajaks ning aitas ÜRO-s blokeerida Iisraeli-vastaseid sanktsioone, mida Julgeolekunõukogu juutide korralekutsumiseks aeg-ajalt ette võttis. Samal ajal toetas NSVL Araabia riike majanduslikult ja relvade ning sõjaliste spetsialistide saatmisega (eriti Egiptust ja Süüriat). Araabiamaad omakorda karistasid Läänt Iisraeli toetamise eest naftaembargo ja nafta hinna tõstmisega 1973.a.
Teatav läbimurre Lähis-Ida konfliktis saavutati 1979.a., kui USA presidendi J. Carteri vahendusel sõlmiti Camp Davidis (USA-s) Egiptuse (president A.Saddat) ja Iisraeli ( peaminister M. Begin ) vahel rahuleping , mille alusel Iisrael tagastas Siinai poolsaare ning vastutasuks Egiptus tunnustas Iisraeli riiki.
Uus läbimurre saabus 1990-ndatel, kui Iisrael alustas PVO-ga läbirääkimisi ning lõpptulemusena saavutasid palestiinlased piiratud autonoomia , kuid mõlema poole järeleandmatuse tõttu (juudid keelduvad lahkumast osadelt okupeeritud aladelt ning loovutamast oma uusasundusi; palestiinlased korraldavad jätkuvalt terroriaktsioone) pole lõplikku rahu siiani saavutatud.
NB! Vt. ka õpik lk.166-167 Araabia- Iisreli konflikti kronoloogia.

Peep Reimer

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 294 allalaadimist

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda #1

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda #2

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda #3

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda #4

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

294 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Linzuke18 Õppematerjali autor

koloniaalsüsteemi lagunemine lähis-ida pingekolle

Sarnased õppematerjalid

docx

Vietnami sõda

NSVL'l oli qnnestunud kqigile vaatamata positsioone tugevdada.Laane autoriteet langes , ikesatud rigid mqstsid , et sealt pole abi loota. NSVL uskus , et maailma tuumasqjaga hirmutades qnnestub kapitalistlik sustem taganema sundida ning h2vitada 4.Kolooniate lagumise pqhjused 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: * Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina- Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). * Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. * Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: * Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. * Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a.

20. sajandi euroopa ajalugu

doc

Aasia suurriikide: Hiina, India, Jaapan, ajalugu.

Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega. · Alates 1998 on India ja Pakistan tuumariigid. Kolonialismi ja koloniaalsüsteemi lagunemine · Suurbritannial tekkis üha rohkem raskusi oma koloniaalimpeeriumi kooshoidmisega (Inglise-Buuri sõda 1899-1902, Iiri küsimus, autonoomia- ja iseseisvusnõudmised Indias). · Saksamaa võitles lõplikult jagamata maailmanurkade pärast (Hiina, Maroko). · USA püüdis mitte sekkuda Euroopa konfliktidesse (isolatsionism), olles aktiivne Ladina-Ameerikas. · 19. sajandi lõpul vallutasid ameeriklased Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid · Prantsusmaa, kes otsis kompensatsiooni lüüasaamise eest Prantsuse-Preisi sõjas 1870- 1871, teostas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Indo-Hiinas. · Vene keisririigil olid tõsised koloniaalpoliitilised vastuolud Suurbritannia ja Jaapaniga

Ajalugu

docx

Kolmas maailm

5) Iraak. Saddam Hussein Lahesõda 2003.a USA vägede sissetung. Kui Iraanis elavad enamasti pärslased, siis Iraagis elavad araablased. Maailmasõdade vahelisel ajal vabanenud Iraagis valitses kuni 1958 konstitutsiooniline monarhia. Siis kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi ja Iraani vahel relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit. 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid.

Ajalugu

doc

Kahepooluseline maailm

Kr. tekkis juutide riik. Sealne tähtsaim linn on Jeruusalemm. 7. sajandil asusid sinna elama islamiusulised araablased. Palestiina ja Jeruusalemm on "Püha Maa" kolmele usundile judaismile, kristlusele ja islamile. "Püha Maa" vabastamiseks islami võimu alt toimusid keskajal ristisõjad. 1516-1918 kuulus Palestiina Türgi riigi koosseisu. Sionismi mõjul hakkasid juudid 19. sajandi lõpul Palestiinasse tagasi rändama. Peale Esimest maailmasõda sai Palestiinast Inglismaa mandaatmaa (=Inglismaa kontrolli all olev maa). Inglismaa soodustas juutide tagasipöördumist, selle vastu olid kohalikud araablased. Toimusid nende ülestõusud nii juutide kui inglaste vastu. Peale Teise maailmasõja lõppu jäi Palestiina esialgu Inglismaa mandaatmaaks edasi. Teravnevate vastuolude tõttu palus Inglismaa probleemi lahendamisele appi ÜRO. ÜRO otsustas 1947, et tuleb rajada kaks riiki: juudi riik (14 000 km²) ja araabia riik (11 000 km²)

Ajalugu

doc

Elu pärast II MS, Kolmas maailm

Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda.

Ajalugu

doc

Aastad 1945-1955. Sõjajärgne aastakümme

koostöö organid: · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · ÜRO Lastefond (UNICEF) · ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) Nende eesmärkide saavutamiseks oli vaja viie Julgeolekunõukogu alalise liikme üksmeelt ja koostööd, mida ei tekkinud. USA ja NSVL pärast II MS NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 2030 milj inimest. · 1945. esitas NSVL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. · Keeldus vägesid Iraanist välja viimast; NSVL lõi seal nn Iraani Aserbaidzaani valitsuse · Moskva nõudis, et talle antaks hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli üle

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused: külm sõda

· pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat

Ajalugu

docx

Kolmas maailm 20. sajandil

). Hiina sai jagu näljahädast. Hiina kaubad jõudsid ka maailmaturule. Muudatusi tehti kuna taheti muuta Hiina suurriigiks Hiina valitsuse suhted demokraatiaga? Hiinas puudus poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Hiina Rahvavabariik on olnud pideva rahvusvahelise kriitika all seoses inimõiguste rikkumistega. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on teravalt arvustanud Hiina võimukandjaid nende soovimatuse pärast austada kodanikuvabadusi ja õigusi. Eriti karmid on Hiina võimud olnud nende vastu, keda peetakse kehtiva riigikorra poliitilisteks vastasteks.Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Mis on Kolmas maailm? "kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis ei kuulunud eiarenenud lääneriikide (esimene maailm) ega NSVL ja tema liitlaste (teinemaailm) hulka. Reeglina kuulusid siia koloniaalvõimu alt

Ajalugu

Rohkem sarnaseid