Egiptusest kuni varakristliku kunstini (0)

Slaiditöö nr.1
1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval?

• Püramiid- Louvre ’I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline
  
• Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi “Balti laevastiku kangelasliku jääretke” auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris .
  
• Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos.
  

2. SAMBAD

• Dooria - kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel . Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatüüp. Firmitas-tugev, jõuline. Kapiteeli osas abakus ja ehhiin. Talastikul triglüüfide ja metoopidega friis . Hera tempel Olymposel
  

• Joonia - peenem, elegantsem . Mitmeosaline baas, iseloomulik kapiteel (voluut ehk oinasarv )(keerukujuline kaunistus ). Maiselik, venustas, naisjumalannade templitel . Sügav kannelüüring, hammaslõikeline friis, ehisliist-munavööde, helmesnöör kapiteelil. 24 sügavat vagu . Saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Nike tempel, Erechteioni tempel
  
• Korinthose- kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad saledad ja kõrged. Tal on baas. Kõige noorem. Noorim, ilu väljenduses. Akantuselehtede rida ja voluudid. Kõige kõrgem. Baas-tüves sarnane joonia orderile. Erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Zeusi staadionil, Zeusi tempel
  

3. ATEENA AKROPOLIS- kõrge kindluse ehitis, palju templeid. Vana-Kreeka sümbol. Paikneb kõrgel kaljul. All-linnast viis sinna lai trepp , mille lõpus asus väravaehitis nn propüleed. Treppidest põhja pool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas asus aga Athena Nike tempel. Ükski tempel ei ole risti vaid on diagonaalis.
Väravaehitis- Mnesikles Propüleed-Tee Akropolile läks künka läänepoolselt, kõige kallakamalt küljelt. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava —Propüleede kaudu, mis ehitati arhitekt Mnesiklese poolt aastail 437-432. Selle marmorehitise juures oli üheaegselt kasutatud kahte stiili. Välimised sammaste read olid suursuguses dooria stiilis, kuna seespool seisid kerged peened joonia sambad. Propüleed olid ebasümmeetriline ehitis: tema põhjapoolne tiib oli suurem kui lõunapoolne. Ühes tiivas asus maalikogu ning teises raamatukogu.
Parthenoni tempel- Iktinos , Kallikrates (kaitsejumalanna Ateenale, peripte) (dooria) seest oli joonia stiilis, sammas 10,5 m. joonia ja dooria stiili ühtsus, liikumine, staatika, vabadus ja alluvus on tasakaalus, ükski stseen ei kordu. Väljendab pidulikku ülevat meeleolu. Parthenon-Juba Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad , vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale . Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast , lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks , kuna Poseidon , hobuse looja, oli ratsanike , aristokraatide patroon .
Välise sammaskäigu taga olevat templi siseruumi ümbritses seinte kõrgemas osas reljeefidega kaunistatud friis, millel kujutati üleateenaliste panatenaiade püha ajal korraldatavat pidulikku rongkäiku, kus enamiku moodustasid atika ratsanikud . Peale ateenlaste olid kohustatud sellest pidustusest osa võtma ka liitlased, kes kandsid ohvriloomi, aga samuti metoigid, kes teenisid kodanikke .
Templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose grandioosne kullast ja elevandiluust kuju. See kuju ei ole säilinud. Temast võib ettekujutuse saada arvukate koopiate ja kirjelduste põhjal.
Erechteioni tempel- Kallikrates, Philokles (Poseidonile), sambad naisekujulised Erechteion viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel. Range suuna meister oleks teinud kõik võimaliku, et maapinda tasandada ning mõlemad pühakojad ühe katuse alla ühendada. Erechteioni ehitajad aga kasutasid antud olukorda selleks, et luua tavatult mitmekesine kompositsioon . Tempel koosneb kahest iseseisvast osast, mis asuvad eri kõrgustel. Kõrgemalasetseva, Athenale pühendatud, templi idaküljele lisandub kuue joonia sambaga portikus ; esimest, vaheseinaga eraldatud ja madalamal asuval Poseidoni templil on samuti portikusega sissekäik. Templi üks originaalsemaid osi on väike karüatiididekoda lõunaküljel, kus sammaste asemel kannavad talastikku kuus naisfiguuri — karüatiidi.
Erechtieioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka arhitektuuris. Kreeka peripteer jäi ikka samaks, sõltumata sellest, millisest küljest sellele läheneti. Erechteion aga seevastu näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena. Ajaline järgnevus oli selles väikeses ehitises veel tugevamini tajutav kui vaates tervele Akropolile.
Erechteionit tuleb vaadata võimalikult lähedalt, ainult siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornamentikat. Viimane on nii peenelt välja joonistatud, nagu seda ei kohta ühelgi varasemal kreeka ehitisel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, kuid lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid.
Nike tempel- Kallikrates
Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas. Vaheldusrikas kompositsioon mõjus kogu vabadusele vaatamata siiski tervikuna . Akropoli üksikuid osi sidus üksteisega ehitiste tõus suunaga keskkoha poole, kuid iga osa, eriti aga Nike tempel, oli terviklik nagu iseseisev organism. Juba ainuüksi selle poolest erineb Akropol põhiliselt kõigist eelmistest, eriti aga Egiptuse templikavanditest, kus ehitised sulasid üksteisega täiesti ühte. Kuid teisest küljest erines see ka Kreeka varasematest pühamutest, mille üksikud isoleeritud ehitised paiknesid täiesti korrapäratult. Vaataja nägi kõiki tema poole pööratud Akropoli ehitisi ja võis iga üksiku ehitise selle ehituse järgi kergesti ära tunda.
4. PANTHENON - 120.a alustati ehitamist, aga valmis sai 2.saj maailma mastaabis suurim kuppelehitis. Väga hästi säilinud. Ümara põhiplaaniga, üks täiuslikumaid kuppelehitisi mailmas. Kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Ehituskunstiline elamus on rajatud kontrastile. Hoonele lähenedes võib näha traditsioonilist kreeka, etruski ja vanemate rooma templite juurest tuttavat sammastele toetuvat kolmnurkset viilu . Ruumi sisemus on silinder, mida katab poolkera . Kupli raskus toetub 8 eenduvale müüriosale. Sambad loovad mulje, et seinad on õhukesed ja kuppel kerge. Kassettlagi. Vanasti oli kupli sisepind kullatud . Tänapäeval erinevat värvi marmoriga seinad ja põrand. Siseruum mõjub loogilise, selge ja õhulisena. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niððid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal. Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa : alumine on kaunistatud suurte sammaste ja niððe raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli ( autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv. Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga.
5. TERMID ; TERMAKEN- (nende varemetes on säilinud kuplid), tohutu suured saunad , mitmete osakondadega. Seltskonna kokkusaamise kohad. Caracalla . Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal
Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks.
Kogu kavatis oli paigutatud umbes 12 hektari suurusele ruudukujulisele maa- alale . Pargi keskel asus peahoone , mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun. Kolmest küljest ümbritses peahoonet lilleaed, neljandal, kõige kaugemal küljel asus staadion . Kõrvalhoonees olid suured ujumisbasseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest.
Nende ülesanne oli aga hoopis laiem kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis -, massaaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid , kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada.
Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale.
(raudteejaamad, 18.saj mõisakompleksid).
6. VILLAD- Elamu ehitus: väga lihtne, elu avanes õue, ruumid jäävad vastu välisseina, keskel aiake ja bassein. Lahtise laeavaga (compluvium) aatrium , põrandas bassein (impluvium) vihmavee kogumiseks. Seinad kaeti maalidega. Maja taga asus sammasõu, kus võis olla mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi, purskaev ja aed. Aias juurviljad, bassein, põõsad, palmid. Lükanduksed.
Tetrastüül aatrium, seda toetas 4 sammast. Tablinium- söögisaal. Exedra, triklinium- söögisaal 3 istmega.
Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja. Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks . Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum. Tablinum oli ainult magamiseks. Aatrium oli must ja räpane eluruum . Hilisemas villas oli ruume rohkem. Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks. Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi. Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum. Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein. Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül. Peristüül – sammastega siseõu. Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev , lillepeenrad jne
On säilinud Hadrianuse villa – Tiburi ( Tivoli ) villa. Tiburi asus 30 km Roomast väljas. Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park. Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad. On säilinud ka Hadrianuse mausoleum, mis ei ole küll keisri tehtud. Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha Ingli kindlus ). Poolkaarsed kolonaadid, kurvilised jooned maastikus. Basseinid , kanalid, kaskaadid, grotid , purskkaevud. Vabaõhu antiikskulptuuride muuseum .
7. 4 EVANGELISTI
Matteus - inimesetaoline inglitiibadega
Markus- tiivuline lõvi
Luuka- tiivuline härg
Johannes- kotkas
8. HAGIA SOPHIA - Konstantinoopolis. Oli ehitatud kahest kirikust kokku: tsentraalkirikust (põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel) ja basiilikast. Seal on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud, katsetused - püüd ühendada toredat ja bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast kaks kirikut. Neljanurkse ruumi katmine viklite (sfäärilised kolmnurga kujulisede arhitektuursed vormid, mis kannavad keskset hiigelkuplit) abil. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised, ülemine korrus avaneb kesklöövi. Aknad on külglöövi ülaosas külgseintel 2 rida + ringina kupli alumises servas . Palju valgust, kuppel „hõljub“. Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Muhameedlased on kinni katnud maalid ja mosaiigid.
9. Varakristlik kirik ( basiilika ):
Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid . Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn . Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4- nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi.
Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid , mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed , siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid.
Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel .
Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid . Kaari kandsid piilarid.
Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. Laiemaid lööve sai katta ristvõlviga. Siiski ristvõlv oli väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada väga massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikseteks ja kitsad löövid hämaraks.