"Talisman"Walter Scott (analüüs) (0)

Kirjandusteose analüüs
17.02.2008
Talisman

Walter Scott

1. Teose sisu lühikokkuvõte
Rüütel, sir Kenneth , saadetakse tähtsa sõnumiga – jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu . Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb . Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi , kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi. Ta määrab sir Kennethi seda valvama, kuid kuninganna Berengaria meelitab pettuse abil rüütli oma postilt. Rüütel jõuab tagasi liiga hilja ning leiab, et lipp on varastatud ning ta koer suremas. El Hakim lubab sir Kennethi koera ravida ning pakub välja, et sir Kenneth võiks põgeneda kuningas Richardi karistuse eest sultan Saladini juurde. Sir Kenneth keeldub ning läheb kuningas Richardi juurde. Kuningas Richard saab vihaseks ning sir Kenneth peab surema. Hoolimata kuninganna Berengaria, kuninga nõo Edithi ja Engaddi eraku palumisest, ei muuda kuningas oma otsust. El Hakimil õnnestub rüütli elu päästa ning nad lahkuvad laagrist. Sir Kenneth saab teada, et Shiirkoof ja el Hakim on sama isik. El Shakim maskeerib sir Kennethi tumedanahaliseks nuubia orjaks ning ta naaseb koos koeraga laagrisse, et leida lipu varas. Sir Kenneth nurjab fanaatiku katse kuningas tappa ning saab ise kriimustada. Kuningas Richard taipab, et nuubia ori on sir Kenneth, kuid varjab seda. Koer süüdistab markii de Montserrat ning nõukogu otsustab korralda rüütlivõitluse markii ja kuninga asetäitja vahel. Neutraalse võitluspaiga leidmisel kasutatakse sultan Saladini abi. Sultan Saladin oli ennast maskeerinud nii saratseen Shirkoofiks kui arst el Shakimiks. Sir Kenneth võidab ning paljastatakse ta õige identiteet – David, Šotimaa kuninglik prints . Tänu oma tiitlile võib ta nüüd abielluda oma südamedaami Edith Plantagenetiga.
2. Teoses esilekerkinud probleemid

Kas oma vigu on võimalik heaks teha?

Kas nalja pärast tehtud vempu tuleks kergemini suhtuda ?

Oma isikuvarjamine – kasulik või mitte?

Usundid on erinevad, kas kokkupõrkeid nende vahel saab peatada?
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Rüütel, sir Kenneth, on kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Ta on tugev ja vastupidav, ta on võimeline suurteks pingutusteks. Teda kutsutakse Leopardi rüütliks ning ta on tuntud, kui osav võitleja ning ta on vapralt tegutsenud lahingutes. Rüütlil on helepruunid lokkis juuksed, sinised silmad, päevitunud nahk, heledad vuntsid, hoolikalt aetud habe, kreeka nina ja laiavõitu suu valgete hammastega. Ta on umbes kolmekümne aastane. Ta on aus, erinevalt teistest ristisõdijatest, ei pressinud ta altkäemaksu vaestelt pärismaalastelt, kui raha oli otsakorral. Rüütel oli inimlik, kuna ta tegi vigu. Kui sõnumitooja kutsus teda endaga kaasa, rüütel valis kohustuse asemel leedi. Ta on ustav kuningas Richardile. Peale seda, kui Richard andis ta orjaks el Hakimile, tuli ta tagasi ning isegi maskeeritult oli valmis kuningat kaitsma oma elu hinnaga. Ta ei olnud arg, isegi siis, kui talle pakuti võimalus põgeneda saratseenide poolele ning pääseda kuninga karistusest, lükkas ta pakkumise tagasi. Kui kuningas Richard tahtis ta ära tappa, ei liigutanud rüütel ennast. Rüütli häälest oli rohkem aru saada, et ta on harjunud käskima kui kuuletuma . Tegelikult rüütel oligi prints. Ta varjas oma kuninglikku seisust , et ta saaks võidelda pühas sõjas. Rüütel, sir Kenneth, on tegelikult David, Huntingdoni krahv , Šotimaa kuninglik prints. Šotimaalt oli temaga kaasa tulnud väike saatjaskond, kes aja jooksul oli kahanenud ühe haige teenrini. Kuningas Richard, kes ei teinud vahet oma alamate ja Šotimaa Williami omade vahel, pidas teda tubliks meheks. Ka de Vaux, kes suhtus šotlastesse umbusklikult tunnistas , et sir Kenneth tundub ustav ja aus. Rüütli südamedaamiks oli Leedi Edith, kelle teenimisele oli ta pühendunud. Ta parimaks sõbraks oli hurda tõugu Roswald, kes oli rüütlile igati ustav. Roswaldi abiga tabas rüütel lipu varga, markii.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Sultan on tähtsaim kõrvaltegelane, sest ta on ainus oluline mitte kristlane vaid moslem . Saladin on üle keskmise kasvuga, saledate säärte, pikkade käte ja kõhnade käsivartega. Tal on kitsas , hästi vormitud, õrn nägu, mida katab ta hästi hoolitsetud must habe, ta nina on sirge ning tal on sügavad tumedad silmad. Hoolimata saledatest liikmetest, oli ta tugev ning võitluses osav. Sõlmides vaherahu ristisõdijaga, ei murdnud ta oma sõna, olles sõnapidajamees. Mängides arst el Hakimi hoolitses ta oma patsientide eest ning uskus, et kõigil on võrdsed õigused arstiabi saamiseks. Ta arvas , et viletsa sulase, vaese koera või võiduka kuninga ravimine on ühesugune. El Hakim kandis lihtsaid riideid ning tema turbani alt ei paistnud juukseid. Arst kasutab ravimiseks üliharuldast arstimit, mida kutsutakse talismaniks. Sultan Saladin on tuntud, kui suuremeelne ja vapper vaenlane . Sultan kandis kaasas kitsast ja kõverat mõõka, millega sai, ilma suurema pingutuseta, sulgpadja kaheks tükiks lüüa.
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele

• “Miks sa tahtsid, et kuningas Richard terveks saaks?” (Sultan Saladinile)
  
• “Miks sa ei julgenud ise kuningale rääkida, miks rüütel oli oma postilt lahkunud? (kuninganna Berengariale)
  

6. Teose miljöö
Šotlased ja inglased on Inglismaal tülis, kuid pühas sõjas, sõdivad nad koos ühise vaenlase vastu, kuigi nendevahelised konfliktid pole kadunud. Ristisõjas võitlesid kristlased ja moslemid . Ristiusuridadesse kuulusid Inglismaa ja Šotimaa ning ka Prantsusmaa, Austria ja Templiordu rüütlid. Neid juhtis inglise monarh. Ristisõdijatega suheldes kasutati tavaliselt frangi keelt. Sõdimist peeti kõige tähtsamaks ja väärikamaks toiminguks.
Rüütliajastul oli armastus kõikemääravaks jõuks. Armastatu oli rüütlile kõrgeim olend , kes rõõmustas rüütlit oma ilmumisega, kurvastas puudumisega, õhutas lahkusega või ajas meeleheitele julmusega, isegi siis, kui rüütel polnud kunagi armastatuga kõnelenud.
Süürias on kuiv maastik - liivased kõrbed, kaljurünkad ja kuristikud, mäekitsused ja avarad lagendikud, koopad, kuid leidub ka oaase. Enamik kloostritest suleti, kui muhameedlased Palestiina vallutasid, kuid mõned säilisid. Engaddi salakabel, mis oli rajutud kõvasse ja tugevasse kaljusse, oli gootis stiilis. Kabelis oli veel altar .
Moslemid ei murra kunagi oma sõna, nende toit on kasin, nad ei tohi süüa sealiha ega juua veini. Neil on patriarhaalsed õigused ning nende arvates ühe kaaslasega koos olla on orjus. Ei sobinud vaadata naise katmata nägu. Moslem palvetas Meka poole, ilmakaare poole, kuhu pidi pööratud olema iga prohveti järglase palve . Araablaste laagrites olid erksad värvid – punane, kollane, sinine. Nende muusika oli kriiskav – igasuguse kõlina ja tärinaga. Tulijaid tervitati karjudes ja kisades ning nende pihta lasti ilma otsteta nooli . Nii kristlased kui moslemid pidasid oma pühaks linnaks Jeruusalemma.
7. Huvitavaid tsitaate teosest

• “Kõrbes sõpra ei kohata.” (idamaa vanasõna)
  
• “Teadus on võimu ema.” (el Hakim)
  
• “Ei ole mõistlik vaadata tagasi, kui reis ees seisab.” (el Hakim)
  
• “Inimesed pole alati need kellena paistavad,” (Shiirkoof)
  

8.1. Teised teosest
Oma elu viimasel rahulikul tööaastal, 1825. aastal, katsetas kirjanik uue teemaga – ristisõdijate teemaga. Samal ajal valmiski romaan “Talisman” (e.k. 1932), mis oli omal ajal erakordselt populaarne . Romaan räägib 3. ristisõja sündmustest 1189-1192 aastal, millest võtsid osa Saksa- Rooma riigi keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisõda.
Scott ,W.1995.Talisman.Tallinn: Perioodika
“Talisman” on raamat, mida on mõttekas lugeda mitu korda, et hinnata süžee sügavust, teemat ja eesmärki. Teos pakub meisterlikku pilguheitu seadustele ja armuandmisele, õiglusele ja halastusele, uhkusele ja alandlikkusele, reeglitele ja vabadusele, võimule ja alistumisele. See näitab, et see, mis tundub ei ole alati tõene ning, et Tõde on võidukas täielik.
Faires.M.2008.TheTalismanbyWalterScott,BookReviews.- http://www.classicreader.com/booktoc.php/sid.1/bookid.1294/.18.02.2008 .
8.2. Minu nägemus
“Talisman” on raamat, mille ühekordsest lugemisest mulle piisas. Kuigi tegelased on omamoodi huvitavad, jäi sisu poole pealt midagi puudu. Sisus keskenduti rohkem inimeste vahelistele suhtele kui sõjale.
9. Aita õpetajat

• Mida kutsutakse raamatus “talismaniks”?
  

10. Autorist
Mõnda eluloost Walter Scott (1771- 1832 ) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus Walter Scott Šotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid , säilitas kirjanik kogu eluks.
Loomingu üldiseloomustus W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse - Šoti minevikku käsitlevad teosed ja inglise tsükli teosed. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. Reas teostes lähenes Walter Scott ajaloo mõistmisele klassidevahelise võitluse seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes. Rahva esindajaid kujutab Walter Scott tavaliselt õilsate julgete inimestena, kes on võimelised kangelastegudeks ja kes peavad võitlust oma rõhujate vastu.
Olulisemad teosed Rahvalaulud : “Minstrelsy of the Scottish Border”, (1802- 1803 ). Arvustused ja keskajaainelised romantilised poeemid : “Viimse minstreli lugulaul” (1805), “Marmion” (1802), “Järveneitsi” (1810). Scott on kirjutanud ka Napoleoni eluloo (1872) ja Šotimaa ajaloo (1829-30). Romaanid “ Waverley ” ( 1814 ), “Guy Mannering” (1815), “Rob Roy” ( 1818 ), “Lammermoori mõrsja” (1819), “ Ivanhoe ” (1818), “ Klooster ” (1820), “Kenilworth” (1921), “ Quentin Durward” (1823), “Talisman” (1825).