Bütsants ja vanavene (2)

Bütsantsi arhitektuur
Bütsants
395.aastal jagunes Rooma riik lõplikult Ida- ja Lääne-Rooma riigiks, millel olid erinevad keisrid
Tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike- Aasia
Kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele
Kristlik riik, kus keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim
Kirik
Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised , mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel
Põhiplaanid olid ruudu, võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujulised
Hagia Sophia katedraal
Hagia Sophia katedraali arhitektuuriline ülesehitus
Ristkülikukujulise ruumi kohale on ehitatud kuppel , kasutades vikleid. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Domineerib keskmine kuppel
Peakupli viklid tekitavad neli suurt kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale piilarile. Nendevahelised seinad peavad kandma vaid iseennast , mistõttu on sinna võimalik ehitada arvukalt avausi
Kesklöövi (mõõtmed 68,6 x 32,5) külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi
Kesklöövi külgseinte ülaosas on kaks rida aknaid, ning aknad on ka ringina kupli alumises servas . Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides
Hagia Sophia katedraali sise-ja välisvaade/
ehitustehnilised andmed
Asukohaks Türgi, Istanbul . Rajati aastatel 532-537 ning hoone kõrguseks on 54,8 meetrit
Pärast Konstantinoopoli langemist türklaste kätte 1453.aastal muudeti hoone mošeeks ja selle ümber ehitati islami pühakoja juurde kuuluvad minaretid
Muhameedlased on kinni katnud maalingud ja mosaiigid , mis katsid seinu ja kupleid
Tänapäeval on kirikus muuseum ning osa maalingutest ja mosaiikidest on siiski avatud
Ravenna kirikud
Väike kaheksatahuline San Vitale kuppelehitis pärineb Justinianus I valitsusajast
San Vitale kiriku keskosa on kõrgem
Seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb empooridea keskmisse ruumi
San Vitale kirik on kuulus oma mosaiikide poolest
Sisearhitektuur Bütsantsis
Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid – talumid
Apsiidid pole väljast mitte ümmargused, vaid tahulised – polügonaalsed
Seinu ühendavad kitsad, eenduvad püstribad ehk liseenid
Liseene ühendavad kaared , mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud
Tsentraalehitis
6.sajandil hakati ehitama kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitisi , mida katsid viis kuplit
Üks suurem kuppel asus keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal.
Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis
Viiskuppelkirik
Levis 9.sajandil, kui oli Bütsantsi kunsti teine õitseaeg
Lähenes põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa
Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, et keskmine kuppel pääseb rohkem mõjule
Oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur
Hilisbütsantsi kirikud
Kirikud on enamasti väikesed, neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine
Mõisted
Vikkel
Sfääriline kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm, millele ehitati kupleid
Empoor
Rõdutaoline ruumiosa, kus korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi
Liseen
Seinu liigendav kitsas eenduv püstriba
Petik
Liseene ühendav kaar, mille vahele jäävad lamedad süvendid
Viiskuppelkirik
Ruudukujulise põhiplaaniga kirik, kus ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa
Tambuur
Peakupli all asuv sale silinderjas akendega ruum
Tsentraalehitis
Kirik, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel
Ikoon
Usulise sisuga pilt, pühapilt
Ikonoduul
usulise sisuga piltide pooldaja
Ikonoklast
Pildieitaja
Enkaustikatehnika
Tehnika, kus temperavärvi sideaineks oli tavaliselt sulamesi, kuid kasutati ka muna või muu orgaanilist sideainet
Bütsantsi mosaiigid ja ikoonid . Seinamaal
Bütsantsi maalikunst
Arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega
Maalikunsti on säilitatud katkendlikult, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates 15.sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla, kuid islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mistõttu on isegi Bütsantsi kunstipärandit hävitatud
Võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel
Ikonoduulid pidasid ikoone pühadeks objektideks. Nad uskusid, et pildid võivad imet teha ja usklikke aidata
Ikonoklastid lähtusid põhimõttest, et pühade asjade kujutamine pildil on nende pühaduse teotamine
Ikonoklastide seisukohad muutusid riiklikuks poliitikaks 8.sajandi alguses. Keisrid toetasid neid, et nõrgestada kloostreid, kus ikoone valmistati
9.sajandil said ülekaalu uuesti ikonoduulid ja pühapiltide valmistamine ja austamine taastati , kuna varasemat kunsti oli palju hävinud
Ravenna kirikute mosaiigid
Varase bütsantsi kunsti kuulsad näited
Nende sõnum on ühteaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks kultuseobjektiks on kõikvõimas keiser , kes juhib nii riiki kui ka kirikut
San Vitale kirikus on ühel seinal kujutatud keiser Justinianust ja tema vastasseinal keisrinna Theodorat oma õukondlaste keskel
Inimese kujutamine
Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud
Toretsevad riided ei luba aimata kehavorme
Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võidukalt
Figuurid on asetatud tihedasse ritta ning näib, nagu nad hõljuksid tühjuses
Mosaiik
Kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist
Figuuride kuldne taust on täiesti tinglik ning figuurid on tasapinnalised ja neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada
Mosaiigid tahavad rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad kõikvõimsa keisri ja tema kaaskonna igavest kohalolekut
Kristust ja pühakuid kujutatakse võimukate valitsejatena
Ikoonimaal
Ikoonide traditsioon ja tehnika oli lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest
Vanimad ikoonid on maalitud enkaustikatehnikas
Maalialusteks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel
Levinuim aines oli Maarja Jeesuslapsega.
Ikoonidel püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi. Ometi on iga ikoon kordumatu ja erineva meisterlikkustasemega
Ruumi- ja inimese kujutamine ikoonimaalidel
Ruumikujutus erineb antiikaja omast, kasutatakse ümberpööratud perspektiivi
Kujutise foon on kuldne ja riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast
Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga . Keha unustatakse või tõrjutakse
Ikoonidel on kujutatud suursugust ja rikast hingelisust. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu
Tarbekunst
Tarbekunst oli väga rikkalik
Eelistati kalleid materjale, ntx hõbedat, kulda ja kalliskivi ning keerulisi tehnikaid (brokaatkangad)
Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe
Vanavene arhitektuur ja maalikunst
Kunsti kujunemine ja mõjutused
Kunst hakkas kujunema 9.-10.sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis
Idaslaavlaste naabruses asuva Bütsantsiga tekkis kaubanduslikke, kultuurilisi aga ka sõjalisi kokkupuuteid
Ristiusu vastuvõtmine avas vanavene hõimudele bütsantsi kultuuri
Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks
Kiievi Sofia katedraal
Üks esimesi suuremaid kiviehitisi , mis rajati 11.sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel
Südamik meenutab kreeka risti. Algselt meenutas põhiplaan ruutu, kuid hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele kaks löövi, et kiriku läbimõõt põhja-lõuna suunas on suurem kui ida-lääne suunas
Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Pärast löövide juurdeehitamist oli idaseinas kokku tervelt 9 apsiidi
Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid
Novgorodi Sofia katedraal
Hilisemate laiendustega on muudetud
Välisilme on lihtne ka range
Novgorodis levis esinduslikum ja toredam laad
Novgorodi ja selle lähiümbruse kirikud
Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12.saj algus)
Ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp)
Pihkva ehituskunst
Pihkva arhitektuur sarnanes Novgorodi omaga , kuid kirikud olid sageli väga väikesed
Pihkva-pärases stiilis kirikud asuvad Petseri kloostris ja Irboskas
Vladimir-Suzdalimaa arhitektuur
Õitseng kestis 12.sajandi lõpust mongolite sisse-tungini 13.sajandi alguses
Kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris on viielööviline ja kolme apsiidiga
Levis väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kiriku tüüp, ntx Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres
Moskva
Tõusis 14.sajandil pärast Kiievi rüüstamist ehituskunsti keskuseks
Töötasid mitmed itaalia meistrid, tuntuim ARISTOTELE FIORAVANTI
Ehitati Uspenski kirik, millel oli algselt üks kuppel, kuid hiljem ehitati juurde veel neli kuplit. Lihtsaid valgeid seinu liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid
Ehituskunsti areng
Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas.
Konstruktiivne selgus ja loogika vähenesid
Alates 15.sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega põnevaid puukirikuid, näiteks Kiži saarel Oneega järves.
Suurimaks meistriteoseks peetakse Vassili Blažennõi peakirikut Moskvas (16.sajand)
Vassili Blažennõi peakirik Moskvas
Rajati Punasele väljakule tähistamaks Ivan Julma edukat sõjaretke
Ehitati aastatel 1555-1561 Moskvas
Väljast selge ülesehitusega, meenutas madalate käikude ja galeriidega ühendatud kirikute kompleks seest kitsast labürinti
Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev
Ilmalik arhitektuur
Mälestusmärke on säilinud suhteliselt vähe
Tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuuril, Moskva Kremli müürid on tuntuimaks näiteks
Tugevad ringmüürid ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja Irboskat
Skulptuur
Leidis Venemaal vähe viljelemist.
Õigeusu kirik suhtus sallimatult paganausu ebajumalaid meenutavatesse skulptuuridesse
Ümarplastikast ei saa üldse rääkida
Maalikunst
Koos arhitektidega tulid Bütsantsist ka kunstnikud , kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kiriku siseruume
Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem
Kreeka meistrite töö on ntx mosaiigid ja freskod Sophia katedraalis Kiievis
Ka hiljem jäid Bütsantsist pärit traditsioonid küllalt tugevaks
Ikoonimaal
Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist
Bütsantsist pärineb kogu ikoonide põhimõte ja maalitehnika
Tuntuim ikoon on „ Vladimiri jumalaema“
14.ja 15.sajand. Moskva tugevnemine
Sai uue kunsti õitsengu eelduseks. Tugevnesid uuesti Bütsantsi mõjud
Sellest ajast pärineb bütsantsliku ja kohaliku suuna võitlus
Moskvas ja Novgorodis hinnati kõrgelt kreeka kunstnikke
Kreeka kunstnikele anti palju tellimusi
Theophanes Kreeklane
Kuulsaim Bütsantsist tulnud maalija
Tema maalitud pühakud on sügavamõttelised ja targad
Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine niipalju värvidel kui heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega
Andrei Rubljov
Vanavene kunsti suurkuju . Leidis viisi, kuidas ühendada ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega
Kolme ühtekuuluva ingli kujutamisega viipab ta ristiusu kesksele dogmale kolmainsusest
Figuurid on siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ja nurgelisus
Ikonostaas
Ikonostaas eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistele usklikele jäetud kirikuruumist
Ikonostaasis on igale teemale ette nähtud kindel koht
Kesksel ikoonil on trooniv Kristus palvetavade Maarja ja Johannese vahel, paremal ja vasakul on kujutatud peaingleid Gabrieli ja Miikaeli, üleval apostleid, edasi külgedel kohalikke pühakuid
17.sajandi uuendused
Hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima
Ikoonidesse tungis olustikmotiive, suurt rõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule