o heljum settib o vaja hästi segada - Neutraliseerimine o kui pH erineb 7-st olulisel määral o lubjakivi, lubi, seebikivi, sooda o CO2, happed - Oksüdatsioon ja taandamine o hapendamine – klooriühendid, vesinikperoksiid, kaaliumpermanganaat o taandamine – vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit, rauasoolad - Desinfitseerimine o hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme o vanasti kloor o osoon, UV Reovete keemiliseks puhastamiseks kasutatakse keemilist sadestamist, neutraliseerimist, oksüdatsiooni ja taandamist ning desinfitseerimist. Keemilise sadestamise käigus lisatakse veele kemikaali, mis korraliku segamise järel reageerib vees oleva heljumiga ning setitab selle. Setet on vaja hiljem ümber töödelda. Näiteks koagulatsiooni käigus lisatakse
Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on tegu leeliselise saastega. Õhusaaste tõttu hõreneb puude võra, väheneb juurdekasv, puud kiratsevad ja tugeva saaste korral hukkuvad. Saasteained ladestuvad mullas, mistõttu mulla kaudu on nende toime pikaajaline. Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased, kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele.
omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11) Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid: suulaemandel/kurgumandel (2); neelumandel (1)- asetseb neelu laes; keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad. Maomahl. (Joonis 11) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Mao osad: Tallinn põhimik väike kõverik suur kõverik Maomahl koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao
Talvel ei lange temperatuur sisemaal oluliselt alla nulli, suvel omakorda ei tõuse temperatuur palju üle 30 kraadi. Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimedega. Seal kasvab puuvilla ning kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja tsitrusvilju. 4 Riigi arengutase
Need kemikaalid ei jää lihtsalt pidama põldudele, kus neid rakendati. Ebasobivate niisutamistehnoloogiate ning veemajanduse tõttu satuvad kemikaalid lähedalasuvatesse jõgedesse ning järvedesse ning reostavad põhjavett. Need kemikaalid satuvad lõpuks ka merekeskkonda. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Pestisiidid võivad tappa ka mulla mikroorganisme. Veekogudesse sattunud taimekaitsevahendid ohustavad otseselt erinevaid veeliike, kuid lisaks ka inimesi. Erinevalt taimekaitsevahendidest ei ole väetised otseselt mürgised, kuid nende olemasolu magevee- ja merealadel muudab toitainete süsteemi ja seetõttu ka spetsiifiliste ökosüsteemide liigilist koosseisu. Toitainete kõige dramaatilisem mõju on eutrofeerumine, mille tulemuseks on plahvatuslik vetikate kasv toitainete suure hulga tõttu. See kahandab vees lahustunud hapnikku,
Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik kuriolemus hakkab ununema. Ometi tasub kõigil seda teada ja meeles pidada, sest haigustekitajad ei ole lõplikult kadunud meie elukeskkonnast ning pealegi võivad reisijad neid alati võõrastest riikidest sisse tuua. Mille vastu vaktsineeritakse? Inimeste jaoks mõeldud vaktsiinid: Vaktsiine on mitut tüüpi: · Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ning leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. · Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks lastehalvatuse vaktsiin. · Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks
SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate terrorismist ning selle liikidest, tuntumatest terroristidest ja terrorirelvadest. Valisin selle teema, sest ma tahtsin teada saada, miks need islamimaadest pärit terroristidest Ahmedid ja Muhamedid neid pommiplahvatui välisriikides korraldavad ning mis eesmärkidel nad pantvange võtavad. See teema on alati olnud päevakajaline, sest sõda on siim maailmas aegade algusest saadik toimunud eri riikide vahel ning seda ka samal ajal lõpetada, et Maal oleks rahu. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kaheksa peatükki: esimeses räägin terrorismist üldiselt, teises rahvusvahelisest terrorismist, kolmandas natuke terrorismi ajaloost ja arengust, neljandas usulisest, viiendas sõjalisest terrorismist, kuuendas relvadest, seitsmendas terroristidest ja kaheksandas terrorirühmitustest. 1 TERRORISM MIS SEE ON? Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas ...
Kontrolltöö 1. 1. Milline järgnevatest vektorsüsteemidest kasutab peremeesrakku sisestatud DNA konstrukti tsirkulariseerimiseks cre rekombinaasi ? a) Plasmiid b) Mitte ükski c) Kosmiid d) YAC e) P1 2. Üheks väga levinud viisiks reaalaja kvantitatiivse PCR-i (qPCR-i) tegemisel on TaqMan proovide kasutamine. Millisel DNA polümeraasi omadusel, lisaks 5'-3' sünteesi aktiivsusele, põhineb antud tehnoloogia? a) DNA polümeraasi 3'-5' eksonukleaassel aktiivsusel b) DNA polümeraasi 5'-3' eksonukleaassel aktiivsusel c) DNA polümeraasi termostabiilsusel 3. Milliseid mehhanisme kasutatakse rakus geeniekspressiooni inhibeerimisel antisense DNA oligonukleotiididega? a) Moodustuva antisense oligonukleotiid/mRNA kompleksi katkilõikamine restriktsioonilise endonukleaasiga b) Translatsiooni blokeerimine oligonukleotiidi poolt c) DNA oligonukleotiid/mRNA kompleksi degradatsioon Dicer ensüü...
Biofilm tekib, kui mikroorganismid saavad segamatul tegutseda soodsas keskkonnas. Seda võib nimetada ka „katuks“, mis kaitseb mikroorganisme väliskeskkonna negatiivse mõju eest, ehk loob soodsad tingimused nende arenguks. Biofilm kaitseb mikroobe ka puhastusainete eest. Vaid
kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sagely pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli 9 ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia valiku mikroorganisme. Keemilised ühendid Puhastusvahenditest ja ruumis kasutatavatest või hoitavatest materjalidest eralduvad potentsiaalsed allergeenid võivad sattuda hingamisteedesse tolmu, auru või aerosoolina. Nahaga kokku puutudes aga võivad need toimida kontaktallergeenidena. Nikkel, plaatina, kroom ja nende soolad on tuntud allergeenid, mis põhjustavad allergilist nohu , silma limaskesta põletikku, astmat ja ekseemi. Paljud põrandate ja mööbli puhastamis- ja poleerimisvahendid sisaldavad
Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l) Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetoteid: toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine. Loobumine eelkloorimisest, desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile, osoneerimise kasutamine. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkushaiguseid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemik on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvvee kasutamine majapidamises. Meetoiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Veepuhastus meetodid: Reovee teke ja omadused: Heitvesi- inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi. Reovesi- osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reoained on vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul
Sisukord Sissejuhatus lk. 2 Bakterite üldiseloomustus lk. 3 Bakterite ehitus lk. 3 Bakterite kuju lk. 4 Bakterite kasv ja paljunemine lk. 4 Bakterite toitumine ja ainevahetus lk. 5 Bakterid ja keskkond lk. 6 Bakterid ja haigused lk. 7 Bakterite kasutamine lk. 7 Bakterioloogia lk. 8 Kokkuvõte lk. 9 Lisa 1 lk. 10 Lisa 2 lk. 10 Kasutatud kirjandus lk. 11 Sissejuhatus Bakterid on tillukesed olevused, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal. Ja kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures kunagi lahti ei mõtesta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Kui me puudutame ükskõik missugust eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle ku...
Halogeenide hapnikkusisaldavad happed ja nende soolad on oksüdeerivate omadustega. Kloori reageerimisel veega tekib kaks hapet: hüpokloorishape ja vesinikkloriidhape. Tekkiva atomaarse hapniku tõttu on hüpokloorishape väga tugev oksüdeerija. Hüpokloorishape sool kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO) 2 kuulub kloorlubja koostisse. Kloorlubi on kloori lõhnaga valge või hallikas pulber. Kui kloorlupja segada veega, siis tekib pleegitavate omadustega ja mikroorganisme hävitav lahus, mida kasutatakse vee kloorimisel, desinfitseerimiseks, pleegitamiseks jm. Kaaluimkloraati KClO3 nimetatakse ka Berthollet soolaks õpetlase Berthollet nime järgi. See aine on kloorhappe sool. Kloorhapet kasutatakse tuletikkude valmistamisel. Tikupea põhikoostisosadeks on KClO3 ja väävel. KClO3 kuulub ilutulestikus kasutatavate segude koostisse. Kuumutamisel KClO3 laguneb. Kui sellel protsessil kasutada katalüsaatorit MnO2, siis eraldub hapnik.
Biokäitluse eesmärk on komposti saamine või prügila orgaanilise koormusi vähendamine. Kui prügilasse orgaanilisi jäätmeid ei viida, tekib prügilagaasi vähem ning selle järelhooldus on lihtsam. 5 Kompostimine ehk aeroobne lagunemine Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja mulla elanikud näiteks vihmaussid. Kompostihunniku pinnale moodustub õhuke biokile, milles on palju mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat orgaanilisest ainest. Hapnikku saavad nad kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Kompostihunnik peab olema niiske, sest kuivad keskkonnas mikroorganismis elada ei saa. Samas ei tohi hunnik olla ka liiga niiske, sest see tõrjub õhu kompostihunnikust välja. Ka temperatuur on kompostihunnikutes oluline. Alla 5o c kompostimist ei toimu, 5 o-20 oon kompostimine aeglane ning selle soojema temepratuuniga toimub kompostimine järjest kiiremini
). Dissotsieerub kahes astmes, HSmiinusega ja Skahemiinusega. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Sulfiidid on tugevad redutseerijad. Väävli põlemisel tekib terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas, vääveldioksiid SO2. Ta on kergem kui õhk ja seetõttu tekitab happesademeid oksüdeerudes SO3-ks ja edasi kokkupuutel veega H2SO4- ks. Seda kasutatakse keldrite, ladude jt. hoidlate desinfitseerimiseks (ta hävitab mikroorganisme. Happeline oksiid, lahustub hästi moodustades väävlishappe H2SO3. Väävlishape on keskmise tugevusega, ebapüsiv , laguneb kergesti veeks ja SO2. Astmeline Dissotsiatsioon. Saadakse sool+hape, samuti särdamisel, kasutatakse palju väävelhappe tootmiseks, samuti pleegitamisel (tekstiili-paberitööstuses) ja fotograafias. Väävelhape H2SO4 on värvuseta, lõhnata, veest ligi 2x raskem vedelik. Seguneb veega igas vahekorras, eraldades palju soojust. Hapet tuleb valada vette
2-2,5l. Seda veekogust peabki lugema inimese päevanormiks. Ei soovitata juua liiga palju, kuna see suurendab südame ja neerude tööd. TOIDU KULINAARSE SOOJUSLIKU TÖÖTLEMISE TÄHTSUS RATSIONAALSES TOITUMISES Umbes 80% toiduainetest tarvitatakse pärast termilist töötlemist, see aitab kaasa toidu pehmenemisele ja tõstab selle omandamist. Peale selle, töötlemine temperatuuriga tapab kahjulike mikroorganisme ja hävitab toksiine, mis kindlustab toidu ohutust, esmakordselt loomset toitu ja juurvilju. Kuid toidu soojuslik töötlemine omab ka negatiivset mõju toidule. Selle töötlemise käigus hävitatakse vitamiine ja mõningate toiduainete ingrediente (valgud, rasvad, mineraalained) ning võivad moodustuda kahjulikud ained. RATSIONAALSE TOITUMISE TÄHTSUS Ratsionaalne toitumine tervisliku eluviisi lahutamatu osa.
soojusjuhtivusest. Viinereid ja sardelle keedetakse 10–50 minutit Keetmise ajal hoitakse kambris temperatuur 75—85 °C. Kuigi ligikaudne keetmisaeg on teada, tuleb alati kontrollida temperatuuri batooni sisemuses. Sisetemperatuuri mõõtmiseks tuleb valida batoon, mis asub kõige ebasoodsamates (tavaliselt raami keskel) keetmistingimustes. 1.7. Jahutamine Jahutamine toimub selleks, et takistada viinerite ja sardellide riknemist ja vähendada kadusid. Keedetud batoonides leidub mikroorganisme (~2%), mis võivad jahutamisel juhuslikes tingimustes teatud temperatuurivahemikus hakata arenema ning põhjustada riknemist. Jahutamisel tuleb jälgida, et mikroorganismide arenemisele eriti sobiv temperatuurivahemik (25–35 °C) mööduks võimalikult kiiresti. Jahutamise lõpptemperatuur on 2–6 °C. Pärast seda saadetakse tooted säilituskambrisse ja sealt müüki. Madalama temperatuurini jahutamine pole
Maa veevaru · Vett on Maal u 1,45*1018 tonni. · Katab 70,% Maa pinnast. · Magevesi kogu veevarust u 2,5%, enamus jääna (poolused, kõrgmäestikus) · Kasutatav magevesi u 0,8% kogu veevarust · Joogiveeallikad (põhilised): jõed, järved, põhjavesi · Inimen kasutab (põh tarbija põllumajandus) ligi 20% merre voolava vee üldkogust. · Põhjavesi puhtam kui pinnavesi, kuna filtreerub läbi pinnase kihtide -> sisaldab vähem orgaanilisi aineid ja mikroorganisme. · Ei jagune ühtlaselt: tihedalt asustatud piirkondades napid tarbimiskõlblikku vett. · 1/3 Maa rahvastikust prk-dades, kus puudus mageveest. · Biosfääri veeringe teeb globaalses plaanis veevarud ammendamatuks, lokaalsed võivad ikka ammenduda või muututda kasutamiskõlbmatuks. Merevee koostis · Soolsus ookenaides varieeeruv: ekvaatoritel suht madal, keskmiselt 35 promilli (nõrgad tuuled, palju sademeid), kõrgematel laiuskraadidel soolsus tõuseb, max 25
(päikeselise ilmaga kulub kuus, sombuse ilmaga 24 tundi) · Plantskyyd kaitseb vaid töödeldud taimeosi (preparaadi pikem tutvustus 2006.a. detsembrikuu "Maakodus") Kompos taimekaitsevahendina · Komposti mõjul lagundavad bakterid mullas seenhaiguste arengujärke tõhusamalt · Komposti vesiekstraktil on samasugused omadused: vesiekstraktist tehtud leotisega pritsides viime taimeni kahjustajaid pärssivaid mikroorganisme · Häid tulemusi on saadud jahukastete, roostehaiguste, varre-, lehe- ja viljamädanike tõrjes. · Seni uurituist on efektiivsemad olnud lehma- ja hobusesõnnikut sisaldavad kompostiekstraktid · Vee ja komposti vahekord võiks olla 4:1 või 10:1 6 · Kompost tuleb veega üle valada või siis nt. kompost vanadesse sukkadesse panna ja siis vette panna. Tähtis, et kõik kompostiosad omaksid veega kontakti
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/2012 Sisukord Orgaaniline keemia....................................................................................................................4 Valemid orgaanilises keemias...................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:........................................................................6 Alkaanide oksüdeerumine..................................................................................................... 7 Isomeeria..............................................................................................................................
Meriliud näksib vetikaid keelega sarvjate hambakestega kaetud hõõrlaga. Limajäljed, mida mereliud endast maha jätab, soodustavad uute vetikate arengut. Igal mereliual oma territoorium, mida tuleb kaitsta teiste eest. 4)Lehvik- ja kaelususlased - kallastel ja kõrgete lainetega kohtades pole lehvik- ja kaelususlastel sobivast toidust puudust: seal leidub kärbunud taimede ja kõdunenud loomade jäänuseid, tillukesi vetikaid ja planktoni koostisosaks olevaid mikroorganisme. Uss ootab, millal toit tema kombitsatele satub. Söödav osa neelatakse alla, seedimatud osakesed aga väljutatakse või kleebitakse hoopis tupeseinte külge. 5)Tõruvähid on kõvasti ühe koha peal kinni, nii et nad ei saa aktiivselt toitu hankida. Tõusu ajal sirutavad nad oma jäsemed välja ja haaravad nendega mikroskoopilisi ripsloomi ja taimeosakesi endale koja sisemusse. Tõruvähid on võimelised sööma ainult siis, kui merevesi neid üle ujutab. 4
kiiret temperatuuri muutust ja pruunistumine oleks edukas. - Toiduohutuse tagamiseks tuleks kõikide küpsetusviiside puhul saavutada liha sisetemperatuuriks 72°C (küps ehk welldone). Samas küpsetatakse veiseliha tihti ka poolküpsena (medium, sisetemp. 60-65°C) ja pooltoorena (rare, sisetemp. 50-55°C). Liha külmutamisega viiakse temperatuur liha sisemuses -18'C-ni. Nii külmas keskkonnas ei arene enamik mikroorganisme ja liha säilib pikemat aega. Liiga pikal säilitamisel rääsub esmalt rasvkude ja siis muutub kogu liha toidukõlbmatuks - seega tuleb ka külmutatud liha puhul järgida säilivusaega. Liha peaks sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub tuimaks/kuivaks. Parim temperatuur selleks on 0-+2'C. Liha võib sulatada ka tavalises toatemperatuuril või külmkapis, millest eelistada tasub viimast. Külmkapis +6'C juures säilitab liha rohkem mahlu kui kiirsulatuse puhul
RAHVUSVAHELINE TERRORISM JA VÕITLUS SELLE VASTU. Referaat aines ,,Politoloogia" HHL0130 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2011.a. SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................2 1.RAHVUSVAHELINE TERRORISM........................................................................3-6 1.1 Mis on rahvusvaheline terrorism?................................................................................3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS........................
Jahutatud lihale ja hakklihale parim säilitamistemperatuur on 0-+2C, kuid jahutatud tükilihasid võib hoida ka +2-+6C juures. Külmutatud liha säilitamistemperatuur on -18C. Külmutamine ja seejärel sulatamine halvendavad paratamatult liha kvaliteeti, mistõttu tasub seda pigem vältida. Samas on külmutamine hea moodus liha pikemat aega säilitada. Liha külmutamisega viiakse temperatuur liha sisemuses -18C-ni. Nii külmas keskkonnas ei arene enamik mikroorganisme ja liha säilib pikemat aega. Liiga liigselt pikal säilitamisel rääsub esmalt rasvkude ja siis muutub kogu liha toidukõlbmatuks - seega tuleb ka külmutatud liha puhul järgida säilivusaega. Liha peaks sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub tuimaks/kuivaks. Parim temperatuur selleks on 0-+2C. Liha võib sulatada ka tavalises toatemperatuuril või külmkapis, millest eelistada tasub viimast. Külmkapis +6C juures säilitab liha rohkem mahlu kui kiirsulatuse puhul
Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest: - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH- väärtuste reguleerimisega. Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. 7. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aerotanki, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga ning sinna lisatakse õhku, et aktiivmuda oleks pidevas liikumises. Seejärel läheb aktiivmuda järelsetitisse. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, et hoida tagastusmuda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seejärel eemaldatakse liigmuda ning juhitakse
Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: · sümbioos · röövkooselu · parasitism Bioloogilise tõrje rakendamise võimalused: *Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele kaitsevööndite jätmine annab elukoha paljudele kasulikele loomadele ja lindudele. Samuti elab mullas mitmeid kasulikke mikroorganisme, kelle elutegevust me saame soodustada õigete mullaharimisvõtetega. Näiteks haljasväetise kasutamisega on võimalik takistada haigustekitajate levikut mullas. *Kasulike putukate ja teiste elusorganismide introdutseerimine. Näiteks viinamarja-kilptäi hävitamiseks toodi Kaliforniasse kahte liiki herilasi Austraaliast. Euroopa küüliku arvu piiramiseks Austraalias viidi sinna sisse müksomatoosi tekitav viirus. *Kasulike organismide kunstlik paljundamine laborites
· Nahas asuvate higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. · Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin, mis annab nahale värvse ja takistab UV kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. · Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. · Nahal elab mitmesuguseid mikroorganisme seeni ja baktereid; enamik kaitsevad haigustekitajate eest. · TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND · Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. · Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, peavad nad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased
säästev. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: sümbioos, röövkooselu ning parasitism. Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes on väga tähtis. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele kaitsevööndite jätmine annab elukoha paljudele kasulikele loomadele ja lindudele. Samuti elab mullas mitmeid kasulikke mikroorganisme, kelle elutegevust me saame soodustada õigete mullaharimisvõtetega. Näiteks haljasväetise kasutamisega on võimalik takistada haigustekitajate levikut mullas. Biotõrjes rakendatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid näiteks repellendid, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet. Biotõrjes kasutatakse kahjustajate hävitamiseks ka taimedest valmistatud pritsimisvedelikke. Selliselt rakendatavaid taimi on palju: küüslauk, sibul, paiseleht, võilill, nõges, tomat jne
omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega. Neutraliseerimismeetodid on happelise reovee filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi, happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine, happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine, aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine, aluselisele reoveele väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4; HCl). Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Tööstusliku ja kodumajapidamise heitvee puhastamiseks kasutatakse tihti aktiivmuda protsesse, see töödati välja aastatel 1912-1914.
Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse - mitmesuguseid klooriühendeid - vesinikperoksiidi - kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) - Vääveldioksiid - Naatriumvesiniksulfaat - Rauasoolad Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 11.Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. - Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aerotanki, mis on protsessi tähtsaim osa.
kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem biotsönootiline konneks, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab b-i säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. Deflatsioon - tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt. Degradatsioon - mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine.
Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele. Päevavalgus- ja somaariumilampides on metalse Hg tilgad. Kokkupuutumisel teiste metallidega moodustab Hg sulameid amalgaame. Eriti kergesti ühineb ta kullaga, kusjuures kuldese muutub kohe hõbedaseks, mi...
Kristallsool sisaldab ideaalsüsteemi infot, kus kõik elusolendid on terved ja õnnelikud. Soola abil saavad haiged keharakud terveks ning pöörduvad tagasi energilise elu juurde. Sool vastutab meie kehas energeetilise ja elektrilise süsteemi eest. Rakkude jõud peitub kaaliumis. Ilma kaaliumi vastasoleva naatriumita meie süsteem laguneks. Esimesed soolaravi juhtumid on teada juba vanast Egiptusest, aastast 300 e. Kr. Sool sisaldab palju päikeseenergiat. See tapab ohtlikke mikroorganisme ja on juba tuhandeid aastaid olnud kiidetud ravivahend. Ilma soolata pole ka elu ega paranemist. Kui soola kasutatakse soolaravis, peab see olema testitud nii kvaliteedi, kvantiteedi, värvi (valge, oranz, punane) koha pealt ja erinevate teraapiate abil. Taimsed taastumisvahendid. Ravimtaimed. Mesi.
mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha. *Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik (10...15kg/ha). *Org väetistega mulda antud N, kusjuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal.
(12 J -40 J) plastiku tonni kohta ja heitmete vähendamist (0,8 t- 3,2 t)- CO 2 iga plastiku tonni kohta, võrreldes ühe tonniga polüetüleeni, mis on saadud orgaanisest kütusest. Õliterade põhjal valmistatud plastikute suhtes, kasvuhoonede gaaside vähendamine CO2- ekvivalendis hinnatakse suuruses 1,5 tonni rapsi õlist saadud polüoli tonni kohta. Lagundada saab bioplastikut kompostimise teel (prügimäel hapnikupuuduses lagunemist ei toimu), kasutada võidakse spetsiaalseid mikroorganisme ja ka oksüdeerivat degradatsiooni, mis tekitab radikaale ja lõhub polümeeri. Osad bioplastikud on teatud oludes korduvkasutatavad. Kõrvale ei saa jätta ka tarbijate suurenevat huvi looduslähendasemate toodete vastu ning valmidust nende eest rohkem maksta. Kasvanud ei ole mitte üksnes bioplastmaterjalide, -rakenduste ja –toodete arv, vaid suurenenud on ka nende tootjate, töötlejate ja kasutajate huk. Bioplasttoodete raendustöö on oma füüsikaliste ja mehaaniliste
ärrituste ja löövete suhtes. Kõik nahainfektsioonid operatsioonihaava piirkonnas kujutavad ohtu postoperatiivse haavainfektsiooni tekkeks. Naha ettevalmistus algab operatsioonile eelneval õhtul kui haige käib dussi alla ning peseb ennast korralikult. Üldpesu vähendab nahal olevate bakterite hulka ning peab arvestama sellega, et mida kauem patsient enne operatsiooni haiglas viibib, seda rohkem erinevaid mikroorganisme jõuab ta enda nahale koguda. Jumestus ja küünelakk eemaldatakse, sest operatsiooni ajal on tarvis kontrollida näo, huulte ja küünte värvust. Operatsioonipäeva hommikul pestakse hoolikalt hambad ja suu, eemaldatakse proteesid.Teadvusehäirega patsiendi puhul on suu puhtust vaja kontrollida. Enne operatsiooni eemaldatakse: kaelakeed, sõrmused ja muud ehted, prillid, läätsed ning proteesid.
kvaliteet ühtlane; hooldama; _ mõned reaktorkompostimise tehnoloogiad - komposti järelvalmimiseks on vaja palju on piisavalt paindlikud, et kasutada erinevaid ruumi. tooraineid; _ lagugaase saab koguda ja puhastada ning samuti saab ära kasutada tekkivat kompostisoojust. Komposti kasutamine: Komposti kasutamisviis oleneb ta koostisest. _ Kompostitavad jäätmed olema vabad reoaineist ja võõristest _ Valmiskompostis ei tohi olla: · tõvestavaid mikroorganisme, · raskmetalle, · kahjulikke mikroelemente, · mürgiseid ühendeid, · Umbrohuseemneid. · Võõriseid ( klaas, plast, metall) · Valmiskomposti omadusi oluliselt muuta ei saa · Head komposti saab vaid kvaliteetsest toormest Mõne kompostisaaduse kasutamine on Eestis seadustega reguleeritud: reoveesette kompost, õlise pinnase kompost Reovee sette stabiliseerimine: Keskkonnaministri 30. detsembri 2002 aasta määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses,
3 PÕHIMÕISTED Aseptika kõik tegevused, mille abil püütakse nakkuseid vältida. Selle eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate eest. Antiseptika haigustekitajate hävitamine või nende paljunemise pidurdamine antiseptiliste vahenditega. Eristatakse füüsikalist, mehhaanilist, keemilist ja bioloogilist haavaravi meetodit. Antiseptikum aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine.
· Sünnitegevusega algab mikrofloora kujuemine Tervel emal on suguteedes on väga normaalne ning tugevalt võitlevate omadustega mikrofloora. Paar nädalat enne sünnitust tõuseb kasulike bakterite hulk emal: laktobatsille, bifidobaktereid, mitmesugused piimhappelised streptokokid. Sünnitusteid läbides kohtub laps kohe talle väga vajaliku piimhappelist käärimist soodustava mikroflooraga. Probiootikumid e. eubiootikumid: on bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid, mis avaldavad kasulikku toimet inimese tervisele. Soodustab organismi oma mikrofloora normaalse tasakaalu taastumist Kasutamine: kui raviviisid on kahjustanud organismi kolonisatsioonresistentsust Sagedasemad probiootikumid: sisaldavad piimhapet produtseerivaid baktereid: lactoacillus sp. ja Bifidobacterium sp Kasutamine: kõhulahtisus e. diarröa, uroinfektsioonid, onkoloogilistel haigetel immuunsüsteemi tõstmiseks
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning ...
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on l...
sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; 8) H7 kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada; 10) H9 nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; 11) H10 teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust;
raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter. 3. Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-,adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme. 4.1. BASSEINIVEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1. Värvus mitte üle 15 värvuskraadi. Üks värvuskraad võrdub 0,1 mgPt/l. 2. Hägusus mitte üle 2NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägusele ühes dm³ vees. 3. pH-arv 6,7-8,0 . 4. ammooniumiooni sisaldus (NH4) kuni 0,5 mg/l. 5
mikroobid. 6. Milliseid külmsteriliseerimisviise kasutatakse? Külmsteriliseerimisviidsidest kasutatakse filtrimist, keemilist steriliseerimist ja kiirgust. 7. Millist steriliseerimisviisi kasutatakse termolabiilsete ainete steriliseerimiseks? Mehhaanilist steriliseerimist ehk filtrimist kasutatakse termolabiilseid aineid sisaldavate lahuste, söötmete ning gaaside steriliseerimseks. 8. Mille poolest erinevad desinfektandid antiseptikutest? Desinfektandid on toksilisemad ning hävitavad mikroorganisme elututel objektidel, antiseptikud seevastu elusorganisidel välispidiselt. Antiseptikud on vähemtoksilisemad ning ei hävita mikroobe vaid ihibeerivad nende kasvu. 9. Mille poolest sõltub kiirguse steriliseeritava toime efektiifsus? Efektiivsus sõltub lainepikkusest, intensiivsusest ning toime ajast. 10. Mille poolest erineb ioniseeriva kiirguse toime mitteioniseeriva kiirguse toimest? Ioniseeriv kiirgus( - ja x- kiired -> lainepikkus alla 100nm) omab suurt
valmistatud peenest võrgust, kangast, paberist, papist, keraamilisest plaadist, poorsest plastikplaadist jne. Vedelik või gaas läbib filtri, tahked osakesed jäävad filtri pinnale. Vedelik läbib plaadi kas vaba voolu teel või kunstlikult tekitatud rõhu mõjul. Filtreerimist kasutatakse vedelike puhastamiseks kõrvalistest lisanditest. Põhimõtteliselt sama on ka piima ultrafiltratsioon, mille käigus on võimalik läbi plastplaadi juhtides eemaldada piimast mikroorganisme ja mitmesuguseid valke. Setitamine on erineva tihedusega osakeste eraldamine, mahutis seisutamisega. Raskemad osakesed vajuvad mahuti põhja, sundides kergemaid ülespoole liikuma. Setitamiseks kasutatakse koonilise põhjaga reservuaare või silindrilisi mahuteid (silinder-koonilised tankid). Protsess on väga aeganõudev ja seetõttu kaasaegsetes tehnoloogiates püütakse seda asendada separeerimise, filtreerimise või tsentrifuugimisega.
vahetult naha pinnale * sekreet on NAHARASU F: võiab karvu ja nahka, soodustab sellega nende elastsust F. võie kaitseb epidermist mikroorganismidele ja ainetele - rasu nõrsistumise vähenemine-> naha ja juuste kuivus Naha funktsioonid: ● Retseptoorsed ● Kaitsefunktsioonid: ei lase läbi gaase, lahusteid, mikroorganisme ● Eritusfunktsioonid ● Termoregulatsioonifunktsioonid Nimetage nahakihid, mis moodustavad germinatiivkihi? Selle funktsioon? Basaalkiht ja sellega külgnev ogakihi sügavam osa moodustavad germinatiiv- ehk kasvukihi. Kasvukihi rakkudel on paljunemisvõime, mille arvel toimub epidermise kõikide kihtide uuenemine. 10 Millest on tingitud naha värvus?
- membraantranspordi (s.h. ka kloori vajadus. imendumise) ja vedelike Joogivees olev kloor lõhustab E- liikumise verest rakku ning vitamiini ja hävitab seedetraktis vastupidi, terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. ·soolhappe sünteesiks maos. Väävel pea kõigi organismis leiduvate ei ole määratletud Loomsetes toiduainetes on valkude ja ensüümide väävlit rohkesti lihas, rupskites toimimiseks, (maks, nahk, neerud, keel jne), ·antikehade moodustamiseks, kanas, kalades ja munavalges.
veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid. VEEPUHASTUSMEETODID: 1.Füüsikalis-mehaaniline 2.Keemiline, 3. Bioloogiline !desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine. (ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus, kaevandused jne.) Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.)
1c. Täidisega aerotank · 2. Anaeroobne puhastus 1. Aeroobne puhastamine 1a. Biofilter koreda täidisega mahuti, millest läbi nõrguv reovesi puhastub orgaanilisest ainest filtris elunevate mikroorganismide toimel. Biokile on tugimaterjali pinnale moodustuv mikroorganismidest koosnev kiht (mõni mm paksune). Tekib iseenesest vaja hapnikku ja toitaineid e reovett. Pealmine kiht biokilest on aeroobne (saab hapnikku), selle alla jääb anersoobne kiht mikroorganisme (sinna hapnik väga ei jõua). Biokile kasvab pidevalt ning toitub reoainetest, kasvades see biokile maht suureneb ja tuleb tükkidena täidise lahti. Biofiltrid jagunevad nõrg- ja sukelbiofiltriteks: o Nõrgfiltrites nõrgub reovesi aeglaselt läbi biokile tugimaterjali (tugimaterjal nt killustik, plastiktükid mistahes materjal, peaasi, et palju pinda, kuhu biolkile saab tekkida). Biokilesse seotakse reoained (biokile kasvab reoainete toel)!
Komposti tuleb kuhjata õhukeste, umbes 5-sentimeetriste kihtidena, järgides seejuures kolme põhireeglit: kohevus, niiskus ja toitained. Vaheldumisi niiskeid, lämmastikurikkaid ja jämedakoelisi, süsinikku sisaldavaid jäätmeid. Kihtide vahele tuleb raputada paar labidatäit mulda või vana komposti. Need aitavad kompostil niiskust siduda ja toovad kompostihunnikusse hädavajalikke mikroorganisme. Lisa aiakompostile lämmastikku kas kompostiäratajaga või kanasõnnikuga. Kui jäätmed on kuivad, siis tuleb neid niisuta juba hunnikusse kuhjates. Valmis komposti on raske ühtlaselt niisutada. Kompostihunnik tuleb teha piisavalt suur, et see jaksaks kõdunemisprotsessi käimas hoida. Sobiv laius kompostihunnikule on 1,5–2 meetrit ja kõrgus 1–1,5 meetrit, pikkuse võib teha vastavalt vajadusele. Kui kompostihunnik on saavutanud sobiva suuruse, võiks selle katta umbes 10 cm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
