Hüdrokeemia mõisted (0)

Q: Millised on erinevad puhastuse liigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Hüdrokeemia mõisted

Keemia - Hüdrokeemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on erinevad puhastuse liigid?

Veepuhastus
Millised on erinevad puhastuse liigid? Lühidalt midagi nende kohta öelda; VT heitveepuhastuse alt.

Biopuhastus – mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist).

Aktiivmuda puhul:
Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C
pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult
soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3

Füsiko-keemiline ( koagulatsioon , flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon,

Aeroobne biopuhastus

Põhiline heitvete puhastusviis
Toimub mikroorganismide kaasabil O2 juuresolekul

Anaeroobne biopuhastus

Toimub mikroorganismidega, kes ei vaja hapnikku
Toimub suurt hulka orgaanilisi aineid sisaldava vee kääritamisel kinnistes seadmetes
Kasutatakse kas eelpuhastusena või biopuhastite jääkide kääritmisel
Toimub NH3 teke
Jagatakse kahte rühma:

Mesofiilsed bakterid – optimumtemperatuur 35-40 °C

Termofiilsed bakterid – optimumteperatuur 55-65 °C
Metaankäärimine kulgeb termofiilses vahemikus 2 korda kiiremini kui mesofiilses.
Heitvete puhastamine

Heitveekoguste vähendamine (3 võimalust):

Jäätmevaba tehnoloogia – vaja luua tehnoloogilised protsessid, mis välisatavad jäätmete tekke ja tagava suletud süsteemid, mille korral keskkonda pääsevad heitmed on minimaalsed

Puhta vee kulu vähendamine – saab teha eelkõige jahutusvee arvel

Vee korduvkasutus

Mehaaniline ; füsiko-keemiline; keemiline, elektrooniline; biokeemiline; termiline -> enamasti kasutatakse kombinatsioonidena (enamasti esimesest neljast)
Mehaaniline: kõikide puhastusviiside esimene etapp, tagab kõikvõimalike hõljuvainete eraldamise:

Kurnamine ( filtreerimine ): võrede, võrkude, sõelade abil eraldatakse jämedad hõljuvad, ujuvad aineosakesed (puutükk, kivi, paber, liiv, räbalad), Võib olla astmeilne

Liivaüüdja: liiv settib suurema lehtrikujulise anuma põhja;

Setitid (Settebasseinid): kasutatakse samuti jämedamate osakeste setitamiseks; suured basseinid , sissevoolu puhul on mehaaniline takistus ees, et ei lööks settinud osakesi laiali.

Hüdrotsüklonid: vesi pannakse kiirelt spiraalselt liikuma, kus setted surutakse vastu seina (tsentrifugaaljõud), kust nad langevad põhja.
Koagulatsioon

Väikesed osakesed ühinevad suuremateks
Lisatakse veele alumiiniumi, raua soolasid
Vees lahustudes füdrolüüsuvad, mood kolloidosakesi
Kolloidosakesed omavad positiivset laengut -> ühinevad vees leiduvate negatiivse laenguga osakestega -> tekkivad suurehelbelised agregaadid, settivad kiiresti.
Flokulantide, pikad lineaarse ahelaga polümeersed ühendid, lisamine soodustab protsessi.

Flotatsioon

Põhineb osakeste erineval märgumisel
Puhudes läbi vee väiksi õhu mullikesi, tõusevad mittemärguvad osakesed koos mullidega pinnale vahukihti, sealt eemaldatekase vahuga
Kasutatakse lisaks vee puhastamisele ka maakide rikastamisel

Naftareostus – EI TULE
Detriit – surnud taimne aine, lagunenud orgaanilised jäänused, vees peamiselt planktiliste organismide ja veetaimestiku jäänused, mis on toiduks bakteritele, kes detriidi lõplikult lagundavad
vees hõljuvad v. veekogu põhja sadestunud surnud taimede ja loomade jäänused, pude.
BHT – biochemical oxygen demand test, biokeemiline hapnikutarbimine. Heitveed mis on suure BHT-ga võivad põhjustada lahustunud hapniku sisalduse vähenemise vetes, millesse neid juhitakse, seejärel võib hapnikusisaldus uuesti tõusta kui toimub reageerimine atmosfääris; seda protsessi saab iseloomustada hapnikuvajakuga.
Estuaarid – poolsuletud rannikuveekogud, millel on vaba ühendus ookeaniga, vesi on märgatavalt lahjendatud. Vee soolsus tavaliselt 0.. 35 promilli .

Liigid:

Suure kihistumisega estuaar : maismaalt tulev vesi voolab üle merevee pinna, mis tekitab vertikaalse soolsuse jaotuse, kus on järks soolsuse muutus mageveelt mereveele üleminekul.
Segunenud estuaar: masmaalt tulev magevesi seguneb tugevalt mereveega luues segunemistsooni, milles on sama soolsus pinnast põhjani.
Poolsegunenud estuaar: eelmise kahe vahepealne, soolsuse vertikaalne läbilõige on vahepealsete omadustega.
Hapnikuvajak – näitab, kui palju saab hapniku veel vees juurde lahustada
(kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. )
Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C
Humiinained

Tähtis ainete rühm loodulikes vetes
Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel
Tugevalt pruun või must värvus
Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni)
Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi
Jagunemine:

Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad
Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine
Humiin: lahustumatu happes ja aluses
Lämmastikuringe

Looduslikes veekogudes algab lämmastiku anorgaaniliste vormidega, põhiliselt nitraatioonidega vees.
Nitraatioonid omastatakse taimede poot fotosünteesi käigus, muundatakse ammoniaagiks ja aminohapeteks ning lõpuks taimseks aineks.
Taimse aine tarbimine loomade ja mikroorganismide poolt annab tulemuseks valguliste toitainete muundumise ammoniaagiks ja lämmastikuks ning lõppkokkuvõttes nitritiks ja nitraadiks, mistõttu ring saab täis.

Maa veevaru

Vett on Maal u 1,45*1018 tonni.
Katab 70,% Maa pinnast.
Magevesi kogu veevarust u 2,5%, enamus jääna (poolused, kõrgmäestikus)
Kasutatav magevesi u 0,8% kogu veevarust
Joogiveeallikad (põhilised): jõed, järved, põhjavesi
Inimen kasutab (põh tarbija põllumajandus) ligi 20% merre voolava vee üldkogust.
Põhjavesi puhtam kui pinnavesi , kuna filtreerub läbi pinnase kihtide -> sisaldab vähem orgaanilisi aineid ja mikroorganisme .
Ei jagune ühtlaselt: tihedalt asustatud piirkondades napid tarbimiskõlblikku vett.
1/3 Maa rahvastikust prk-dades, kus puudus mageveest.
Biosfääri veeringe teeb globaalses plaanis veevarud ammendamatuks, lokaalsed võivad ikka ammenduda või muututda kasutamiskõlbmatuks.

Merevee koostis

Soolsus ookenaides varieeeruv: ekvaatoritel suht madal, keskmiselt 35 promilli (nõrgad tuuled, palju sademeid), kõrgematel laiuskraadidel soolsus tõuseb, max 25 laiuskraadil (tugevad tuuled, vähe sademeid), edasi soolsus langeb (sademed ületavad aurumise ).
11 peamist koostisosa, mille suhe jääb praktilislet konstantseks igal laiuskraadil ( mood 99,9% üldisest lahustunud tahkest ainest)

Positiivsed ioonid : Na(+); Mg(2+); Ca(2+); K(+); Sr(2+)
Negatiivsed ioonid : Cl(-); SO4(2-); HCO3 (-); Br(-); F(-); Boor kujul H3BO3

Üle 4000 m sügavusel soolsuse kõikumine väike: 34,6..34,9 promilli
Üle 2000m sügavusel temp u 4 °C
Kui vesi ookeanis saavutab oma max tiheduse, akumuleerub ta ookeanide põhjakihtidesse ja jääb sinna määramata ajaks
Vee soolsuse mõõduks tema kloriidioonide sisaldus

Soolsus= 1,805 Kloriidisisaldus + 0,03
Täpsem määramine keemiliste tiitrimismeetoditega.

Suur hulk elemente, mida saab määrata kontsentratsiooniühikuga ppm (väike kontsentratisoon): tsink, vask, raud, kroom , molübdeen, räni, alumiinium jne.
Bioloogiliselt olulised elemendid küllalt madalates kontsentratsioonides

Lämmastik: esineb anorgaanilisel kujul nitraat -, nitrit- ja ammooniumioonidena ja orgaaniliste ühenditena; leidub keskmisel 0,5 mg/L
Fosfor: esinev ortofosfaatidena PO4(3-) ja sellega seotud ioonidega
Sügavuse suurenedes suureneb N ja P kontsentratsioon, max 1000 m juures, sügavamal konstantne .
Mesotroofne Oligotroofse (väga vähe totiaineid ) ja eutroofse (väga palju toitaineid , suur taimekasv) vahepealne olukord
N-ühendite ja o2 jaotus sõltuvalt toitelisusest

Rohketoiteline veekogu – eutroofne - O2 : Pinna kihtides ülalpool termokliini lahustunud O2 sisaldus kõrge, termokliinis langeb järsult, allpool madal

n-ühendid : pinnakihtides sisaldus madal, termokliinis tõuseb, allpool kõrge

Vähetoiteline – oligotroofne – O2 : Lahustunud O2 sisaldus vertikaalses lõikes ühtlaselt kõrge

n-ühendid: NO3 ühtlaselt vertikaalses lõikes madal, NH3 pinnakihtides väga madal, allpool termokliini pisut tõuseb
Nitrifikatsioon , etapid - (ammoniaagi oksüdeerumine bakterite toimel nitritini ja nitraadini)
Denitrifikatsioon ei ole pöördprotsessiks
Esmalt: nitrifitseerijatebakteritest toimub vees lahustunud ammooniumühendite muundumine vees lahustunud nitritiooniks.
NH4 -> NO2(-)
Teiseks: Vees lahustunud Nitritioonid muundatakse seejärel bakterite abil vees lahustunud nitraatiooniks.
NO2(-) -> NO3(-)
Denitrifikatsioon, etapid - Dentrifikatsioon on lämmastiku üleminek gaasilisteks vormideks (denitrifitseerijabakterite abil)
Vees lahustunud Nitraatlämmastik muundub atomsfääri molekulaarlämmastikuks (N2) või lämmastikoksiidideks (NO, N2O)
NO3(-) -> N2
NO3(-) -> NO/N2O
Lämmastiku sidumine
keemiline protsess, mille tagajärjel suhteliselt inertne (vähe reageeriv) molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse peamiselt mikroorganismide (näiteks tsüano- ja asotobakterite), UV-kiirguse ja välgu kaasabil redutseeritud (näiteks ammoniaagiks) või oksüdeeritud vormiks (näiteks nitraadiks)
Atmosfääri N2 ja N2O muundamine vees lahustunud ammoniaagiks.
Eutroofne toitaineid on väga palju ja sellest tulenev taimede kasv on väga suur

Lahustunud O2 pinnal kõrge, termokliinis langeb järsult, allpool termokliini madal.
Taimne aine kõrge
NO3 ja NH3 madal, peale termokliini kõrge
Tugev setete lisandumine

Oligotroofne toitaineid on väga vähe

Lahustunud O2 läbi veekogu kõrge.
NO3 madal, peale termokliini pisut tõuseb, NH3 väga madal, taimne aine madal
Piiratud setete lisandumine.

Plankton

Vees leiduvad elu väikevormid
Jagunemine:

Fütoplankton e taimhõjum – peamiselt vetikad
Bakterioplankton – bakterid, mikroseened
Zooplankton e loomplankton – ainuraksed, meduusid , vesikirbulised, aerjalalised
Lisaks leidub putukate mune ja vastseid

Hulk sõltub vee nt temperatuurist, toitumisoludest.
On toiduks kaladele.

Soojuskihistus

Stratifikatsioon
Veekogu jaotumine erineva temperatuuriga kihtideks
Sellest oleneb veekihtide tihedusest
Suurim tihedus 4 °C
Kevadel, sügisel vee segunemine / tsirkulatsioon
Suvel, talvel kihistumine /stratifikatsioon

Süsinikuringe

looduslikes veekogudes algab atmosfääris leiduva süsinikdioksiidiga, mis muundatakse fotosünteesiga taimseks aineks (fütoplankton), mida tarbitakse süsteemi teiste , organismide poolt.
Taimede, loomade ja mikroorganismide hingamise tulemuseks on süsinikdioksiidi vabanemine vette ja lõpptulemusena atmosfääri, mistõttu tsükkel sulgub.
Anaeroobse hinagmise tulemusena osa süsinikku võib muunduda ka metaaniks -> süsinikdioksiid -> hingamine -> detriit / orgaaniline aine.

Vesi ja jää looduses

Puhas vesi looduses on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik
Võrreldes teiste ainetega on suurem soojusmahtuvus, sulamissoojus , aurustumissoojus, pindpinevus , soojuspaisumine, dielektriline läbitavus, lahustamisvõime. Suht suur polaarsus ja vee molekulide vahelised vesiniksidemed -> vee keemis- ja külmumistemp kõrgemad kui teistel sarnastel ainetel .
Hea solvent soolade, halb lipiidide jaoks osa mood. pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda -> mullast satub 1)osa põhjavette, 2)osa aurub, 3)olulise osa kasutab taimestik. Äravool toimub maailmamerre tagasi.
Mandrisisene veeringe: maismaa vesi aurustub -> kondenseerub -> sajab alla
Ületab intensiivsuselt tunduvalt teisi aineringeid
Iseloomustavad veebilanss ning ringes osalevate objektide veevarud ja veevahetusperiood
Bioloogiline veeringe: veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuse käigus (fotosüntees, hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunemisel.

VEE SAASTUMINE

Peamised saasteained , mida inimühiskond toodab on suhteliselt vähetoksilised loomsed ja taimsed jäätmed. Need jäätmed on rikkad orgaanilise süsiniku ja energia poolest ja tavaliselt lastakse nad veekogudesse olmeheitveena, toiduainetööstuse jäätmetena ning samuti paberitootmise ja paljude teiste tööstusharude heitveena.
Orgaaniline aine on neis vetes tavaliselt süsivesikute, valkude, rasvade, humiinainete, pindaktiivete ainete ning nendega seotud ja neist tekkinud ainete kujul.

Fotosüntees ja hingamine on kaks fundamentaalset keemilist protsessi, mis toetavad elu Maal. Neid protsesse saab lihtsalt esitada järgnevalt
6cO2+6ho->6( ch2o )+6h2

Orgaaniliste ainete poolest rikaste heitvete lisandumine võib stimuleerida hingamisprotsesse mikroorganismide kasvukiirenemise tõttu. See haarab kaasa ka looduslikus vees sisalduva hapniku ja võib anda tulemuseks selle sisalduse olulise vähenemise.
Heitvete võimet vähendada hapnikusisaldust mõõdetakse biokeemilise hapnikutarbe (BHT)
biochemical oxygen demand test. Heitveed mis on suure BHT-ga võivad põhjustada lahustunud hapniku sisalduse vähenemise vetes, millesse neid juhitakse, seejärel võib hapnikusisaldus uuesti tõusta kui toimub reageerimine atmosfääris; seda protsessi saab iseloomustada hapnikuvajakuga.
Hapnikuvajak – kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C

Anaeroobsed protsessid saavad toimuda kui lahustunud hapniku sisadus langeb nullini biokeemilise hapnikutarbe tõttu, mis kulutab ära vees lahustunud hapniku. Neil tingimustel võib toimuda ka mürgiste gaaside nagu h2s ja nh3 teke.
Need anaaeroobsed protsessid saab esitada lihtsustatult järgnevalt:
6(ch2o) -> 3co2 + 3ch4

Suure bikoeemilise hapnikutarbega heitvete lisamine looduslikku vette võib kaasa tuua veekogu (nt jõe) ökosüseemi olulisi muutusi.
Piirkonnas, kus esineb maksimaalne saastumine, võivad esineda mõnede organismide, mis on kohastunud madala hapniku- ja kõrge orgaanilise aine sisaldusega, väga suured populatsioonid
Kui kahustunud hapniku sisaldus uuesti normaliseerub, taastub allavoolu ka liigiline mitmekesisus .

Paljud veekogud on vaesed veetaimede kasvuks vajaliku lämmastiku ja fosfori sisalduse poolest. Seega lämmastiku ja fosfori soolade lisamine nendesse veekogudesse kutsub esile taimede kasvu suurenemise. Veekogus leiduvate toitainete sisalduse suurenemine võib olla põhjustatud nii looduslikest kui ka saastumisprotsessidest. Erineva totitainete sisaldusega olekuid tähistatakse mõistetega:
Oligotroofne – toitaineid on väga vähe
Eutroofne – toitaineid on väga palju ja sellest tulenev taimede kasv on väga suur
Mesotroofne - nende kahe vahepealne olukord

Toitained veekogudes võivad pärineda erinevatest saasteallikatest. Töötlemata, esmaselt puhastatud ja teiseselt puhastatud heitvesi sisaldavad kõik olulisi koguseid toitaineid, mis võivad stimuleerida veetaimede kasvu. Lisaks sellele võivad ka nii põllumajanduslikelt kui linnaaladelt pärinevad tulgevate sademete äravooluveed sisaldada olulises konsentratsioonis toitaineid.

Kõikides veekogudes toimub tavaline lämmastiku ja fosfori muundumise ahel, kuid needn muundumised toimuvad veekogu eri osades ja eri määral. Ka stratifikatsioon on oluline füüsikalien tegur, mis mõjutab veekogus toimuvaid keemilisi muundumisi (kihistumisest keemiliste komponentide erinev verikaaljaotus).

Suure taimse massiga veekogus võib esineda lahustunud hapniku sisalduse selge ööpäevane kõikumine. Päeval võib tõusta fotosünteesi käigus toodetava hapniku tõttu väga kõrgele, öösel, kui fotosünteesi ei toimu, langeb madalale.

Kõrgelt eutroofsetes tingimustes on toksiliste sini-rohevetikate esinemissagedus kõrgem.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 42 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MonkeyTheMoo Õppematerjali autor

Hüdrobioloogia mõistete konspekt

vee puhastamine ja selle liigid vee saastumine veevaru vee seisundid merevee koostis veebilanss aineringed vee pH vee karedus soojuskihistus humiinaine hapnikuvajak estuaar BHT detriit

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga

Keskkonnakeemia

docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ; mol/ dm3

Keskkonnakeemia

doc

Konspekt

Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldal

Eesti sisevete ökoloogia

pdf

Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja

Keskkonnakeemia

txt

Konspekt aastast 2005

KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bak

Mikrobioloogia

docx

Hüdrobioloogia

Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest

Hüdrobioloogia

docx

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavut

Keskkonnakeemia

docx

Saasteainete konspekt

Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruumala kohta. Kasutat

Füüsika

Rohkem sarnaseid