Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töökeskkond (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

KOOLI NIMI
TÖÖKESKKOND
Referaat
Õpilane:

Kursuse nr:
Tallinn 2008
SISSEJUHATUS
Eestis loetakse tööealise
elanikkonna suuruseks ca 626 100 inimest, nendest 49 % moodustavad
naised (Eesti tööjõu uuring, 2001). Naiste tööhõive kasv on
olnud eriti suur viimase 30 aasta jooksul nii Eestis kui ka mujal
maailmas. Inglismaal moodustavad naised 40% tööjõust, USA-s on
tööga hõivatud 57% üle 16 aastastest naistest, Soomes oli 1991.
aastaks naistest tööturul ca 69%. Aastaks 2000 oli palgatööd
tegevate naiste hulk kogu läänemaailma tööjõus kasvanud
keskmiselt 45%-ni. Naiste suure hõivatuse tõttu tööturul muutuvad
tööga seotud tervisehäired järjest olulisemaks ning riiklikku
tähelepanu nõudvaks küsimuseks. Kui varem oli põhiliseks
probleemiks naiste vabastamine füüsiliselt raskest tööst, on täna
vaja tegeleda spetsiifiliste probleemidega, näiteks reproduktiivse
tervise häirete või ka psühhosotsiaalset laadi pingetega nagu
seksuaalne ahistamine tööl ja tööga seotud vägivald.
TööKESKKOND
Eesti majandusstruktuur on
aastatel 1991-2007 oluliselt muutunud. Tootmise
osakaal (eriti põllumajandus, kalandus ) on vähenenud, kaubanduse ja teeninduse osakaal on
suurenenud. Seetõttu on suurenenud füsioloogiliste (ergonoomiliste)
ja psühho-füsioloogiliste ohutegurite ( stress ) ning mõnevõrra
vähenenud teiste ohutegurite tähtsus töötajate tervisele. Rõhuv

Vasakule Paremale
Töökeskkond #1 Töökeskkond #2 Töökeskkond #3 Töökeskkond #4 Töökeskkond #5 Töökeskkond #6 Töökeskkond #7 Töökeskkond #8 Töökeskkond #9 Töökeskkond #10 Töökeskkond #11 Töökeskkond #12 Töökeskkond #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor murrake Õppematerjali autor
referaat 13 lk, hinne 5

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Kuuma töökeskkonna toime organismile

tingimustes), siis muutub tema mõtlemine, mis tingib omakorda käitumise muutuse. See suurendab inimvigade või tahtlikult vale käitumise tõenäosust, mis võibki tekitada õnnetuse. Õnnetusi võivad põhjustada nii häired aju informatsiooniprotsessides kui puudulik koolitus, töökoha ja seadmete halb kujundus ning töö halb organisatsioon, mis kõik kokkuvõttes näitavad, et töö pole kohandatud inimesele, s.t. et töökeskkond on ebaergonoomiline. - Inimesed võivad võtta vastu vale (ohtlikke) otsuseid ka siis, kui nad on teadlikud riskidest. - Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust. - Teisest küljest - inimesed võivad oma käitumisega võimalikke õnnetusi ka ära hoida. - Võimalike õnnetuste tagajärgi kergendab ka töötajate teadlikkus ning õige käitumine võimaliku hädaohu puhul. Siin on eriti tähtsal kohal tegevuse

Tuleohutus
thumbnail
6
docx

KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND?

KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, b

Keskkonnaõpetus
thumbnail
10
rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistet

Tööohutus ja tervishoid
thumbnail
74
docx

TÖÖOHUTUS

TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused:  difteeria  salmenolloos  toksoplasmoos  siberi katk  tuberkuloos  hepatiit  herpes  marutõbi  rõuged  mürigstused  allergia Kokkupuutumise võimalused:  toateenindajad  puugihammustus  kalatööstus – punataud  meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne)  lammutustööde tegijad – hallitusseened  tavalised inimesed – leegionääri haigus  põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on:  oht inimese tervisele  nakkusohu tõenäosus elanikkonnale  tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahe

Ergonoomika
thumbnail
27
pptx

Optometristi füüsikalised ohutegurid

Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju.

Rahva tervis
thumbnail
53
docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND [Paragrahvi 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Tööohutus ja tervishoid
thumbnail
3
doc

Ohud Õmblustööstuses

TÖÖKOHT Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Õmbleja töökoht asub enamasti õmblusmasina taga ja seal töötavale isikule on ettenähtud kindlad nõuded, et vältida kutsehaiguseid ja muid ohte. Õmbleja tool peab olema reguleeritav (seljatoe reguleermine, kui ka kõrguse), TÖÖTINGIMUSED Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskkonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga 22-260 C, mis on tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada

Ohuõpetus
thumbnail
14
docx

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS

tööruume. Tööandja on leidnud võimaluse töötajate toitlustamiseks lõunavaheaegadel, mis hoiab kokku töötaja aega ja annab võimaluse tegeleda lõunavaheajal ka kehaliste tegevustega. Töökohale kutsutakse 1 kord kahe aasta jooksul töötervishoiuarst, kes hindab töötajate tervist ja annab soovitusi töötajatele ja tööandjale paremate tingimuste loomiseks töökeskkonnas. Tööandja kohustus on luua töötajatele riskivaba töökeskkond ja viia töökeskkond vastavusse riskianalüüsi tulemustega. 5. KASUTATUD KIRJANDUS Kranich, K. Õppematerjalid. Kasutamise kuupäev 09.12.2017. Mõdriku . Moodle õpikeskkond. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (15.11.2000) Vabariigi valitsuse määrus nr 362. Kasutamise kuupäev: 09.12.2017 Allikas: Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/72421 Riski hindamise juhend. Kasutamise kuupäev 09.12.2017, allikas Tööelu: http://tooelu

Riskianalüüs ja keskkonnaohutus




Kommentaarid (4)

teemari profiilipilt
mari tee: Päris kokkuvõtlik, sain abi küll.
19:32 09-06-2010
kirsika84 profiilipilt
kirsika84: sain ikka abi seega norm
20:23 16-12-2009
karuema1 profiilipilt
ly varusk: Väga hea, oli suur abi
06:15 18-11-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun