Töökeskkond (4)

KOOLI NIMI
TÖÖKESKKOND
Referaat
Õpilane:
Kursuse nr:
Tallinn 2008
SISSEJUHATUS
Eestis loetakse tööealise elanikkonna suuruseks ca 626 100 inimest, nendest 49 % moodustavad naised (Eesti tööjõu uuring, 2001). Naiste tööhõive kasv on olnud eriti suur viimase 30 aasta jooksul nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inglismaal moodustavad naised 40% tööjõust, USA-s on tööga hõivatud 57% üle 16 aastastest naistest, Soomes oli 1991. aastaks naistest tööturul ca 69%. Aastaks 2000 oli palgatööd tegevate naiste hulk kogu läänemaailma tööjõus kasvanud keskmiselt 45%-ni. Naiste suure hõivatuse tõttu tööturul muutuvad tööga seotud tervisehäired järjest olulisemaks ning riiklikku tähelepanu nõudvaks küsimuseks. Kui varem oli põhiliseks probleemiks naiste vabastamine füüsiliselt raskest tööst, on täna vaja tegeleda spetsiifiliste probleemidega, näiteks reproduktiivse tervise häirete või ka psühhosotsiaalset laadi pingetega nagu seksuaalne ahistamine tööl ja tööga seotud vägivald.
TööKESKKOND
Eesti majandusstruktuur on aastatel 1991-2007 oluliselt muutunud. Tootmise
osakaal (eriti põllumajandus, kalandus ) on vähenenud, kaubanduse ja teeninduse osakaal on suurenenud. Seetõttu on suurenenud füsioloogiliste (ergonoomiliste) ja psühho-füsioloogiliste ohutegurite ( stress ) ning mõnevõrra vähenenud teiste ohutegurite tähtsus töötajate tervisele. Rõhuv enamik (~95%) tööstusettevõtetest on väikeettevõtted töötajate arvuga alla 100 inimese.
Ohutusnõuetele on sagedamini mittevastavad metalli- ja puidutöötlemisseadmed ning vahendid kõrguses töötamiseks. Tööinspektorid uurisid kahe aasta jooksul 732 raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid ning tegid tööandjatele ettekirjutised analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid.
Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510
tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid.
Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt
Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade
ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul. Praegu ei eraldata rangelt suurõnnetusi väikestest õnnetustest, kuna selline liigitamine võib sageli olla suhteline.
On leitud, et kui inimene on keskkonnas, mis pole tema järgi kohandatud, s.t.
on ebaergonoomiline, (näiteks, töö ebamugavas asendis, müras, puudulikus või
halvasti kujundatud valgustuses, stressis või muudes ebamugavates tingimustes), siis muutub tema mõtlemine, mis tingib omakorda käitumise muutuse. See suurendab inimvigade või tahtlikult vale käitumise tõenäosust, mis võibki tekitada õnnetuse.
Õnnetusi võivad põhjustada nii häired aju informatsiooniprotsessides kui puudulik koolitus, töökoha ja seadmete halb kujundus ning töö halb organisatsioon , mis kõik kokkuvõttes näitavad, et töö pole kohandatud inimesele, s.t. et töökeskkond on ebaergonoomiline.
- Inimesed võivad võtta vastu vale (ohtlikke) otsuseid ka siis, kui nad on teadlikud
riskidest.
- Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust.
- Teisest küljest - inimesed võivad oma käitumisega võimalikke õnnetusi ka ära
hoida.
- Võimalike õnnetuste tagajärgi kergendab ka töötajate teadlikkus ning õige käitumine võimaliku hädaohu puhul. Siin on eriti tähtsal kohal tegevuse planeerimine võimalike õnnetuste ja avariiolukordade puhul ning töötajate regulaarne koolitus.
Tööülesanded peavad lähtuma ergonoomilistest põhimõtetest selliselt , et töö
oleks kohandatud vastavalt inimesele. Töö kohandamine vastavalt inimesele tähendab seda, et oleks tagatud inimese tervis, ohutus ja mugavus.
Töö kohandamise all mõistetakse kahte erinevat viisi:
1. Füüsiline kohandamine ( Physical match) hõlmab töökoha kavandamist ja töökeskkonda.
2. Vaimne kohandamine ( Mental match) hõlmab individuaalse isiku informatsiooni ja otsuste vastuvõtmist, arusaamist tööülesannetest ja riskidest.
Inimese suutlikkuse ja tööülesannete mittevastavus on potentsiaalseks inimvigade või teadlikult vale käitumise tekke põhjuseks. On leitud, et organisatoorsed faktorid mõjutavad kõige rohkem inimeste individuaalset ja grupikäitumist. Inimvigu põhjustavad tööfaktorid, individuaalsed faktorid ja organisatoorsedjuhtimisalased faktorid. Just viimastele on suurõnnetuste analüüsil pööratud teenimatult vähe tähelepanu. Head perspektiivi kujutab siin makroergonoomika (macroergonomics) ehk organisatsioonilise ergonoomika kasutamine.
Tööfaktorid inimese mõtlemise ja käitumise muutjana:
- ebaloogiliselt (ebaergonoomiliselt) kavandatud seadmed ja instrumendid ;
- pidevad katkestamised ja segamised;
- eksitavad või ebaselged juhendid;
- halvasti hooldatud seadmed;
- suur töökoormus;
- mürarikas ja ebameeldiv töökeskkond.
Individuaalsed faktorid inimese mõtlemise ja käitumise muutjana:
- madal oskuste ja kompetentsi tasand;
- töötajate väsimus;
- töötajate tüdimus ja masendus;
- töötajate individuaalsed meditsiinilised probleemid.
Organisatoorsed- juhtimisalased faktorid inimese mõtlemise ja käitumise
muutjana :
- halvast töö planeerimisest tekkinud suur töökoormus;
- ohutussüsteemide puudumine;
- eelnevate intsidentide ebaadekvaatne hinnang;
- ühesuunaline juhtimine;
- koordinatsiooni ja vastutuse puudumine;
- tervise-ja ohutusküsimuste halb korraldus;
- madal tervise- ja ohutuskultuur.
Kutsehaiguste ja raskete tagajärgedega tööõnnetuste suure arvu põhjuseks on üha suurenev konkurents tööandjate vahel (eriti ehituses), mille tagajärjel lühenevad tööde teostamise tähtajad, kasvab töö- ja puhkeajaseaduse rikkumiste arv (pikad vahetused, ületunnitööd jne) ning vähenevad kulutused töötajate ohutuse tagamiseks.
Paljude äriühingute juhatused ei korralda tööohutuse- ja töötervishoiutööd nõutaval tasemel. Paljude ettevõtete tegevuse ebastabiilsuse, väikeettevõtete rohkuse ja puudujääkide tõttu seadusloomes on ülevaade töötingimustest tervikuna lünklik.
Tüüpilised ohutegurid töökeskkonnas
1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon , valgustus ;
2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend;
3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö;
4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained;
5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid , viirused , seened, parasiidid .
Töökoha tingimused
Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga.
Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid).
Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon . Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber.
Tihedalt on seotud ruumi temperatuuriga relatiivne õhuniiskus (protsent maksimaalsest võimalikust veeauru kogusest õhus). Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust.
Ventilatsioon
Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist . Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus .
Siseruumide temperatuur
Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajaid ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril.
Valgustus
Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga.
Puhtus ja jäätmed
Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu ja lagesid. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ning efektiivselt. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites.
Tööruumide suurus
Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste takistamatu liikumine. Normaalseks loetakse olukorda, kui tühja ruumi mahu jagamisel selles tavaliselt töötavate inimeste arvuga saadakse tulemuseks vähemalt 11 kuupmeetrit. Kõik 3,5 meetrist kõrgemad ruumid või ruumi osad loetakse kolme meetri kõrgusteks. 11 kuupmeetrit inimese kohta on minimaalne määr ja võib osutuda ebapiisavaks sõltuvalt töökoha paiknemisest ja töö iseloomust.
Tööasend
Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik töökohalt kiiresti lahkuda. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada
sobivate istmetega, mis annavad piisavat tuge selja alaosale. Töökohad, kus töö ajal ei ole võimalik jalalaba põrandale toetada, tuleb varustada jalatugedega.
Olmetingimused
Kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse tuleb rajada selleks sobivad ja piisavad sanitaarruumid ja pesemisvõimalused. Ruumid ja nendes asetsevad seadmed tuleb hoida puhtana ja peab tagama nõuetekohase ventilatsiooni ja valgustuse. Pesuruumid peavad olema varustatud sooja ja külma veega, seebiga ja puhaste rätikutega või muude puhastamis- ja kuivatamisvahenditega. Kui seda nõuab töö liik, tuleb ette näha ka dušid. Meestele ja naistele tuleb ette näha eraldi sanitaar- ja pesuruumid. Kui ei ole eraldi ruumi, peab uks olema lukustatav ja ruum kasutatav ainult ühe isiku poolt korraga.
Riietusruumid
Töötajate isiklike riiete ja eririietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad ja kindlad ruumid. Vajadusel tuleb riietusruumides ette näha võimalus riiete kuivatamiseks. Riiete vahetamise võimalus tuleb ette näha ka töötajate jaoks, kes kasutavad eririietust. Nendele ruumidele tuleb võimaldada lihtne ligipääs ja need peavad paiknema eraldi töö-, pesu- ja söögiruumidest ning tagama kasutaja privaatsuse.
Puhkealad ja söögikohad
Töötajatele tuleb ette näha nõuetekohased ja lihtsalt juurdepääsetavad puhkealad. Puhkealad või -ruumid peavad olema piisavalt avarad ja varustatud nõutava arvu seljatoega toolidega ja laudadega vastavalt neid kasutada võivate töötajate arvule. Juhul kui töökohal toimub regulaarselt söömine ja toit võib rikneda, peaksid need puhkealad ja -ruumid olema varustatud ka külmikutega. Töötajate käsutuses peavad töö vaheajal olema toolid . Toolid peavad asetsema
kohtades, kus ei pea kandma isikukaitsevahendeid. Tööalad loetakse puhkealadeks ja toitumiskohtadeks juhul, kui nad on piisavalt puhtad ja kui toitu on võimalik asetada selleks sobivale pinnale. Toitumiskohtades peab olema kuuma joogi valmistamise või saamise võimalus. Kui sooja toitu ei ole võimalik töökohal või selle lähedal saada, võib töötajatele tagada toidu soojendamise võimaluse. Rasedate naiste ja imetavate emade jaoks on vaja ette näha nõuetekohased puhkeruumid. Töökohtadest eemalasetsevad puhkealad ja puhkeruumid peavad kaitsma mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest.
Kutsehaiguste peamised põhjustajad
Müra
Müra kujutab füüsikalises mõttes hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega toonidest koosnevat aperioodilist heli. Mürana käsitletakse ka kõiki helisid , mis häirivad inimest tootmistöös ja igapäevases elus.
- Tuleb tähele panna, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik.
- Mürataset mõõdetakse detsibellides – dB(A).
- Müratase üle 85 dB(A) on tervisele kahjulik: tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav.
Peale kuulmiskahjustuse põhjustab töötamine müras ka stressi, vererõhu tõusu,
närvisüsteemi kahjustust jne.
- Tuleb tähele panna, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd teeb inimene, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes.
- Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB(A) juba kahjulik.
Bakterid
Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid . Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust.
Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sagely pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia valiku mikroorganisme .
Keemilised ühendid
Puhastusvahenditest ja ruumis kasutatavatest või hoitavatest materjalidest eralduvad potentsiaalsed allergeenid võivad sattuda hingamisteedesse tolmu, auru või aerosoolina. Nahaga kokku puutudes aga võivad need toimida kontaktallergeenidena.
Nikkel , plaatina, kroom ja nende soolad on tuntud allergeenid, mis põhjustavad allergilist nohu , silma limaskesta põletikku, astmat ja ekseemi. Paljud põrandate ja mööbli puhastamis- ja poleerimisvahendid sisaldavad kampolit ning bensalkooniumkloriidi, mis on tuntud kutseallergia põhjustajana.
Formaldehüüdi väikeste kontsentratsioonide juures on ülitundlikkusreaktsioonide tekkimine võimalik vaid siis, kui seda esineb pea kõikjal sisekeskkonnas, seega kestva kokkupuute korral. Allergeensete ravipreparaatide loetelu on pikk ning täieneb pidevalt. Näiteks kuulub sinna rida antibiootikume ning joodi sisaldavaid preparaate. Muude ravi- ja diagnostikatöös kasutatavate ainete seas on potentsiaalsete allergeenidena tuntud mitmesugused bioloogilise päritoluga ained - vaktsiinid , seerumid, mitmed anesteetikumid ja kontrastained.
TööKESKKONNA OPTIMEERIMINE INIMESE TERVISE SEISUKOHALT
Töökeskkonnas esineb arvukalt tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: mürgised ained, infrastruktuur - ja ultrahelid, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, füüsilised koormused, muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne. Tööstuses kasutatakse üle 100 000 keemilise aine, millest enamik on mürgised. Kümneid tuhandeid selliseid aineid kasutatakse igapäevases elus. Käesoleval ajal kasvab eriti psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite osatähtsus , mida näitab Põhjamaade Ergonoomika Ühingu konverentside temaatika . Tegurite mõju sõltub nende kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest (kontsentratsioon, kogus, intensiivsus) parameetritest, tegurite koosmõjust. Muutused tervises võivad ilmneda aastakümnete pärast, näiteks tekib pahaloomuline kasvaja.
Töökeskkonna optimeerimisel soovitatakse pöörata suuremat tähelepanu ettevõtetele, kus esinevad inimfaktori probleemid.
Selleks on vaja teada inimfaktori probleemi indikaatoreid, mis on toodud alljärgnevalt:
- kõrge tööjõu voolavus ;
- kõrged töölt puudumise ja haigestumise näitajad;
- tervise ja ohutusalaste eeskirjade ignoreerimine;
- riski hindamisel tuvastatud töötajate käitumise häired;
- töötajate kaebused töötingimuste ja töökorralduse peale.
Nendes ettevõtetes on soovitav teha inimese usaldatavuse analüüs (Human Reliability Assessment - HRA), mille üheks komponendiks on inimvea tõenäosuse mõõtmine - (Human Error Probability ). Siin mõõdetakse töökoha, töö organisatsiooni ning töökeskkonna vastavust ergonoomilistele soovitustele: ergonoomika eesmärk on inimeste ohutuse, tervise ja komfordi kindlustamine läbi töökoha kavandamise, töö organisatsiooni ja töökeskkonna parandamise.
Infouputus töökeskkonna optimeerimisel
Töökeskkonna optimeerimisel on tõsiseks probleemiks infouputus. Ettevõtja peab kasutama seadusi, määrusi, standardeid, direktiive, norme, tootekatalooge jne, mida on kümneid tuhandeid ja tuleb pidevalt juurde. Igaüks neist sisaldab hulgaliselt informatsiooni. Töötervishoiu normid (valgustus, müra jne) lähtuvad eelkõige kutsehaiguste vältimisest ja majanduslikest võimalustest, kuigi aasta-aastalt saab järjest tähtsamaks inimene. Juhtudel, kui normidel on küllaltki laiad piirid nt. valgustustihedus 300-500 lx, tekib küsimus optimaalsest väärtusest sõltuvalt reast töökeskkonna tegureist.
ILUTEENINDAJAD
Iluteenindajate peamised tööpaigad on ilusalong , protseduuri- ja müügiruum, kogu keha kosmeetikaks mõeldud spa-keskus, kosmeetikapood, loodustoodete või parfümeeria kauplus või tervisekeskus, nahaarsti praksis või nahakliinik.
  Juuksurite , kosmeetikute, massööride ja teiste iluteeninduse valdkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma kliendile meeldivalt ja turvaliselt. Töövahendite desinfitseerimine on kohustuslik.
Kuna pikaajaline kokkupuude mõningate juuksehooldus - ja küünehoolduskemikaaliga võib põhjustada ärritust, tuleb kanda hoolt spetsiaalse kaitserõivastuse, näiteks plastikkinnaste ja põllede kasutamise eest.
KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärgiks oli teha lühitutvustust füüsikaliste ja keemiliste töökeskkonna faktoritega, mis mõjutavad inimeste tervist, ohutust, suutlikkust ja mugavust ning mõnede ergonoomiliste lahendusteedega nendest faktoritest tingitud häirete vältimiseks. Eelpool nimetatud faktoriteks on valgustus, müra, vibratsioon, mikrokliima ja keemilised ained. Tervisekahjustuste ärahoidmine on palju odavam kui hiljem nendest kahjustustest tulenevate haigushüvitiste maksmine .
KASUTATUD MATERJAL
1. http://www.inimene.ee/pages.php3/1601
2. http://www.tervishoid.ee
3. http://www.sm.ee/est/pages/index.html
4. http://osh.sm.ee/legislation/arengukava.ht m
5. http://lex.andmevara.ee/estlex/kehtivad/AktDisplay.jsp?id=31436&akt_id=31436
6. http://www.tervishoid.ee/docs/rasedate.pdf
7. http://osh.sm.ee/legislation/esto98.st m
8.
http://osh.sm.ee/legislation/juhend-kutsehaigused.htm#2.%A0%A0%20F%DC%DCSIKALISTEST%A0%A0%20TEGURITEST%A0%A0%20P%D6HJUSTATUD%A0%A0%20KUTSEHAIGUSED
13