Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Bakterite üldiseloomustus ja ehitus (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #1 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #2 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #3 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #4 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #5 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #6 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #7 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #8 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #9 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #10 Bakterite üldiseloomustus ja ehitus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BabyCrazzy Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Bakterite üldiseloomustus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott Rühm T11KO BAKTERID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 1 Agnes Ott Bakterid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................4 2. BAKTERITE EHITUS.....................................................................................................5 2.1. VIBURID..................................................................................................................6 2.2. PIILID.......................................................................................................................6 2.3

Toiduhügieen
thumbnail
7
doc

Bakterite paljunemine, suurus, kuju ja ehitus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Siret Püi T11ME BAKTERID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Siret Püi Bakterid SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Bakterite suurus, kuju ja ehitus 3. Paljunemine 4. Kokkuvõte 2 Siret Püi Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui arhebakterid ehk arhed.

Bioloogia
thumbnail
2
rtf

Bakterite ehitus

gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline aktiivmuda,mille pinnale moodustub biokile,kuhu peale bakterite kuuluvad ka seened ja algloomad.SÜÜFILIS-võib tõmmata võrduse AIDS-iga.Selle teeb eriti ohtlikuks"maha magamine"kuna ta tungib limaskestade kaudu organismi,mille tagajärjel tekib esmashaavand,mis on valutu ja inimene ei saa aru,et tal see on. Seejärel esmashaavand kaob ning inimene mõtleb,et ta on terve.Tekib haiguse teine faas

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Bioloogia, organismid, nukleiin happed, rakud, seened, bakterid

Plasmiid ­ DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed ­ kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda. On olemas kuude rühma baktereid: · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid · Keerisbakterid e spiroheerid · Punguvad ja jätketega bakterid · Niitjad bakterid Enamik baktereid paljunevad pooldudes, mõned ka punguvad. Sporrulatsioon ­ tähendab seda, et bakter kaotab tsütoplasmas suurema osa veest. Moodustab raku ümber kesta ning aeglustab ainevahetuse maksimaalselt aeglaseks. Bakterid on olulised lagundajad, olulised lämmastiku ja süsiniku ringes. Nad põhjustavad ka haigusi. Keemia tööstuses kasutatakse ka. Need bakterid, kes elavad ühe organismiga koos, nimetatakse organismi normaalseks mikroflooraks. Inimese organismis elab kõige rohkem baktereid nahal, jämesooles, suus, ninas, suguelundite limaskestadel

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

viiruste kapsiidivalgud, rakkude membraanide valgud, lihaste valgud, mis annavad kehale kuju (nt: treenitud lihased- ei kasva mitte lihasrakkude arv vaid suureneb lihasrakkude läbimõõt). 3. Kaitse funktsioon. Passiivne kaitse (kattevalgud aga ka ogade ja kilbiste valkstruktuurid) ja aktiivne kaitse (võõrvalkude vastased antikehad, verehüübevalgud, erinevad valgulised mürgid). 4. Valkude toksilisus. Bakterite tasandil botulismi tekitaja toksiin botuliin, millel põhineb ka botox. Botuliin blokib närviimpulsi ülekande lihastesse. Taimede tasandil riitsinus ja valguks ritsiin, tehakse gastrool õli, milles ei ole valke. Loomades on kõige mürgisem tetradotoksiin kerakalades. Tetradotoksiin blokeerib naatrium-kaalium ainevahetuse (teadvus püsib, a sured ära). Paljud toksiinid on termostabiilsed. Off topic: kiudainerikas

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Mis on bakterid ja milline on nende ainevahetus ?

Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab

Bioloogia
thumbnail
28
docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

m ürgid m õjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele ( maks, neerud), raske matel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga ( kuni 12 tundi). Peale esi m esi s ü mpto m eid kaob teadvus, kra mbid--sur m. SEENTE TÄHTSUS Organismi rühm ja liik Kromosoomide DNA milj aluspaari arv bakter 1 4,6 4,6 Neurospora crassa 7 47 4-13 Aspergillus nidulans 8 25,4 3-5 Saccharomyces 16 12,8 0,2-2 commune 20 19 0,3-2 Ustilago maydis Tomat 12 2350 196 Inimene 23 3000 130

Bioloogia
thumbnail
40
docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

valgud katalüüsivad. 9. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. 10. Stromatoliidid. Stromatoliit on sinikute (sinivetikad ehk tsüanobakterid) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub. 11. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumise ja elutegevusega.

Mikrobioloogia



Lisainfo

Referaat.

Meedia

Kommentaarid (3)

markuzx profiilipilt
markuzx: Väga hea referaat oli,

mis hinde said muidu?
20:55 08-03-2009
BabyCrazzy profiilipilt
BabyCrazzy: viie ikka
21:16 12-10-2009
markuzx profiilipilt
markuzx: Said 5?
15:11 09-03-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun