Basseinivesi (0)

BASSEINIVESI
Keemia uurimistöö
Tallinn 2010
SISUKORD
1. Sissejuhatus lk 3
2. Vesi lk 3
2.1. Veekaredus lk 3-4
3. Nõuded basseinidele lk 4
3.1. Nõuded basseinide puhastamiseks lk 4
4. Nõuded basseini veele lk 4-5
4.1. Basseinivee füüsikalis-keemilised näitajad lk 5
4.2. Tallinna ujulate basseinivee kvaliteedist 2008 a. lk 6
4.3. Veetemperatuur lk 6
4.4. Äärmuslikud temperatuuriga seotud ohud lk 6
5. Basseinivee kvaliteedi tagamine lk 7
5.1. Vee töötlemine lk 7
5.2. Nõuded basseinivee puhastamisele ja desinfitseerimisele lk 7-8
5.3. Vee kvaliteediga seotud ohud lk 8
5.3.1. Keemiselised ohud lk 8
5.3.2. Keemilised ohud lk 8-9
5.3.3. Mikrobioloogilised lk 9
6. pH-taseme reguleerimine lk 9
7. Desinfitseerimine lk 9
7.1. Vahendid lk 9-10
8. Filtreerimine lk 10
9. Kloor lk 11-12
9.1. Vaba kloor lk 12
9.2. Seotud kloor lk 12
9.3. Kloorishokk lk 13
10. Vee osoonimine lk 13
11. Kasutatud kirjandus lk 14
1. SISSEJUHATUS
Valisin selle teema kuna see tundus põnev minujaoks. On hea teada mis basseinivees on ja milleks kõiki aineid ja asju vaja on.
2. VESI
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).
Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.
Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.
Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99%
Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast.
Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained – nii gaasilised , vedelad kui tahked .
Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid jne. [5]
2.1. VEEKAREDUS
Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.
Eristatakse järgmisi kareduse liike:

• karbonaatne karedus
  
• mittekarbonaatne ehk jäävkaredus
  
• üldkaredus (karbonaatne + mittekarbonaatne karedus)
  

Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. [6]
3. NÕUDED BASSEINIDELE
1. Arvestuslik veepindala ühe basseinikasutaja kohta peab olema vähemalt 6,2m².
2. Lastebasseinis peab arvestuslik veepindala ühe basseini kasutava lapse kohta olema vähemalt 3,5 m² ja basseinivee sügavus laste vanusest sõltuvalt 0,3-1,0 m.
3. Basseinivee sügavus peab olema:
1.) Pukkidelt vettehüppe sooritamisel vähemalt 1,35 m.
2.) kuni 1 meetri kõrgusel asuvalt hoolaualt vettehüppe sooritamisel vähemalt 1,8 m.
3.) 1-3 meetri kõrgusel asuvalt hoolaualt vähemalt 3,4 m.
4. Basseinis, mille sügavus on üle 1,1 meetri, peab olema võimalus puhata veest väljumata ka neil , kelle jalad põhja ei julatu.
5. Basseini seinte ja põhja konstruktsioon ei tohi halvendada vee omadusi ning peab olema veekindel, mehaaniliselt tugev, vastupidav puhastamisele ja desinfitseerimisele.
3.1. NÕUDED BASSEINI PUHASTAMISELE
1. basseini tühjendatakse, puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui kord aastas.
2. puhastamisel pestakse basseini seinad ja põhi pesemisvahendiga, loputatakse ning seejärel desinfitseeritakse ja loputatakse täiendavalt.
3. põju ja seinu puahsatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Veepinnast kõrgemal olevaid basseini seinu puhastatakse vähemalt üks kord nädalas.
4. NÕUDED BASSEINIVEELE

Basseiniveeks võetav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele.

Basseinivesi peab vastama järgmistele mikrobioloogilistele näitajatele :

Coli-laadsed bakterid * kuni 20 PMÜ/100 ml;

Enterokokid kuni 10 PMÜ/100 ml;

Pseudomonas aeruginosa *** ei ole lubatud üheski 100-milliliitrises uurtud proovis;

Stafülokokk** kuni 10 PMÜ/100 ml;

Kolooniate arv 37 C° juures kuni 100 PMÜ/ml.
*Coli-laadsed bakterid on kõige sagedamini ja kauem kasutusel olnud vee fekaalse
reostuse indikaatororganismid. See on heterogeenne bakterite grupp, kuhu kuuluvad:
G.Escherichia, G. Citrobakter, G. Enterobacter, G. Klebsiella. Coli-laadsete bakterite
esinemine viitab :
vee puudulikule puhastamisele,
töötlemisjärgsele saastumisele,
toitainete rikkalikule leidumisele vees.
Viimaste aastate uuringud on näidanud, et mõned coli-laadsete rühma kuuluvad tüved
võivad olla mittefekaalse päritoluga või paljuneda vees temperatuuril üle 200 . See
vähendab nende fekaalse reostuse tõendust, s.o. kasutamist indikaatororganismina.
Paremateks on osutunud termotolerandsed coli-laadsed bakterid ja E.coli [4].
** Stafülokokid on vähenõudlikud kasvutingimustele ning suhteliselt resistentsed
väliskeskkonna teguritele. Seetõttu on neid inimeselt ja tema ümbrusest raske
eemaldada. Neid leidub mitmetes kehapiirkondades, eeskätt nahal, ninasõõrmetes ja
seedetraktis. Stafülokokid on kõige sagedasemad haavainfektsiooni tekitajad , nende
elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Samuti võivad nad põhjustada naha
aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid),
raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame
kesta põletik). [4]
***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus
desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter.

Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero -,adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme .
4.1. BASSEINIVEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD
Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele:

Värvus mitte üle 15 värvuskraadi. Üks värvuskraad võrdub 0,1 mgPt/l.

Hägusus mitte üle 2NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägusele ühes dm³ vees.

pH-arv 6,7-8,0 .

ammooniumiooni sisaldus (NH4) kuni 0,5 mg/l.

nitraatiooni (NOֿ3) sisaldus võib olla 20 mg/l võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel.

oksüdeeritavus võib olla 3 mg/O2 võrra suurem kui veevõrgust võetaval ceel.

vees lahustunud klooriühendid (ümberarvestatuna kloorile) mis on võimelised oksüdeerima lämmastikuühendeid (edaspidi vaba kloor) võib olla 0,5-1,5 mg/l.

vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatud kloorile), mis on reageerinud lämmastiku või orgaaniliste ühenditega (edaspidi seotud kloor), võib olla veetemperatuuril kuni +31°C kuni 0,4 mg/l, veetemperatuuril üle +31°C kuni 0,5 mg/l.

välibasseinides kasutatava klooriühendeid stabiliseeriva aine isotsüanuurhappe sisaldus on kuni 50 mg/l.
4.2. TALLINNA UJULATE BASSEINIVEE KVALITEEDIST 2008.a
Norm min-max keskmine
pH
6,7-8,0
6,9-7,2
Jääkkloor vaba
0,5-1,5 mg/l
0,18-2,95
0,65-0,8
Jääkkloor seotud
Kuni 0,4 mg/l
0,4-2,9
0,75-0,8
Vaba kloor : seotud kloor
2 : 1
1 : 1 ; 1:1,5
4.3. VEETEMPERATUUR
Veetemperatuur peab olema:
Sportimiseks kasutatavates basseinides vähemalt +25°C ;
koolibasseinides vähemalt +28°C kuni +32°C;
suplemisbasseinides +28°C kuni +32°C;
väikelaste basseinis +32°C kuni +36°C;
muudes soojaveebasseinides +32°C või rohkem;
külmaveebasseinis alla +25°C.
Pärast veereostuse likvideerimist kemikaalidega peab basseini avamisel basseinivesi vastama nõuetele. Basseinivee kvaliteedi regulaarne laboratoorne kontroll ei tohi olla harvemini kui üks kord kuus. Basseinivee hägusust, temperatuuri, pH-taset ning vaba ja seotud kloori näitajaid määratakse igapäev vähemalt üks kord enne avamist , tööpäeva keskel ja tööpäeva lõpus. Vee analüüsid võetakse eestpoolt ja tagantpoolt puhastusseadet nig basseini madalamaist ja sügavamaist osast 25-30 cm sügavuselt või vaba kloori ja pH-taset kontrolliva seadme veeproovikraanist. Basseinivee kvaliteedi kontrolli tulemused registreeritakse taasesitamist võimaldaval kujul. Kui vesi ei vasta nõuetele, selgitatakse kohe vee kvaliteedi mittevastavuse põhjused ja rakendatakse vajalikke abinõusi. Vajaduse korral suletakse bassein ja teavitatakse Tervisekaitseispektsiooni.
4.4. ÄÄRMUSLIKE TEMPERATUURIDEGA SEOTUD OHUD
Sobiv temperatuur 26°C ja 30°C vahel, olenevalt kehalisest pingutusest. Kuumaveebasseinid (temp. Üle 40°C).
Ülekuumenemine – unisus, uimasus, teadvuse kadu ja uppumine.
Kuumarabandus ja surm.
Bradükardia, hüpotermia, lihaskrambid. [3]
5. BASSEINIVEE KVALITEEDI TAGAMINE
5.1.VEE TÖÖTLEMINE
* pH taseme reguleerimine
* Desinfitseerimine
* Seotud kloori (klooramiinide) kontrollimine
* Filtreerimise parandamine, filtrite õigeaegne pesemine
* Värske vee lisamine ja vee vahetamine
5.2. NÕUDED BASSEINIVEE PUHASTAMISELE JA DESINFITSEERIMISELE
Basseinivee korduvkasutamisel (edaspidi trikulatsioon) puhastatakse vesi filtreerimise ja desinfitseerimise teel. Vee puhastamiseks on lubatud täiendavalt kasutada koaguleerimist, aktiivsütt, ultraviolettkiirgust ja osoneerimist. Veekaudu asendatakse värske veega.
Basseinivee desinfitseerimiseks võib kasutada «Biotsiidiseaduse» nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid viisil ja koguses, mis ei halvenda vee omadusi ning ei kahjusta inimese tervist.
Basseinivee sisselaske restil võib vee liikumise kiirus olla kuni 0,5 m/s. Resti ehitus ja kinnitus peavad olema ohutud.
Puhastatud vee segunemine basseiniveega peab olema kogu basseini ulatuses võimalikult ühtlane.
Tsirkulatsioonpumba ees olevat filtrir pestakse regulaarselt. Filtri puhastamine toimub vastavalt vajadusele , kuid mitte harvemini kui kaks korda kuus. Filtri puhastamine reguleeritakse taasesitamist võimaldaval kujul.
Basseinivee asendamine puhastatud veega toimub vastavalt tegelikule basseinikoormusele, mis arvestatakse basseini kasutajate arvu järgi tunnis.
Iga basseinikasutaja kohta tunnis asendatakse 2m³ basseinivett puhastatud veega, järgides basseinivee trikulatsiooni nõudeid.
Basseinivee trikulatsiooniaeg oleneb basseini veetemperatuurist ja peab olema :

veetemperatuuril kuni +28°C mitte rohkem kui 4 tundi

+32°C mitte rohkem kui 30 minutit

+36°C mitte rohkem kui 10 minutit

+41°C mitte rohkem kui 6 minutit.
Ujulates ja veekeskustes, kus ei ole võimalik rakendada basseini veevahetusele ettenähtud nõudeid, peab vee täielik vahetumine puhastud veega toimuma vähemalt iga 12 tunni jooksul.
Basseinid , mille arvestuslik basseinikoormus ületab 50 basseinikasutajat , varustatakse vaba kloori sisaldust ja pH-taseme mõõtmist ning desinfitseerivate kemikaalide doseerimist võimaldavate seadmetega.
Basseini, va läbivooluga basseinid, lisatakse iga päev vastavalt tegelikule basseinikoormusele iga basseinikasutaja kohta vähemalt 30 liitrit ja soojavee basseinides 60 liitrit värsket vett. Vee hulka kontrollitakse veemõõtja järgi.
Basseinide veetemperatuur alla +36°C on vee filtreerimise kiirus kuni 30m³/h/m² ja liivakihi paksus filtris vähemalt 1 meeter ning basseinides veetemperatuuriga alates +36°C on vee filtreerimise kiirus kuni 40m³/h/m² ja liivakihi paksus vähemalt 1,2 m.[3]
5.3.VEE KVALITEEDIGA SEOTUD OHUD
* Keemiselised ohud.
*Keemilised ohud
*Mikrobioloogilised ohud
5.3.1. KEEMISELISED OHUD
Inimorganismi Veetöötlemise Desinfitseerimise
Joogivee reostus eluproduktid kemikaalid kõrvalproduktid
Vee füüsikalised-keemilised omadused
Kosmeetika
Desinfitseerimisained
trihalometaanid
Vee keemiline reostus
Uriin
pH regulaatorid
Klorofomid
Desinfitseerimisjärgsed ühendid
Mustus kehast
koagulandid
Nitrigen trikloriid
Higi,lima, naharakkude osakesed
Haloacetic acid
5.3.2. KEEMILISED OHUD
Vesinikioonide kontsentratsioon vees (pH-arv)- väljendab happe ja leelise vahekorda
vees skaalas 0...14. pH on väga tähtis tegur, kuna mõjutab kloori desinfitseerivat
toimet, suplejate mugavust ja seadmete seisukorda. Kuigi kvaliteetse vee puhul on
lubatud pH vahemikus 7,0 kuni 7,8, on ideaalne pH väärtuste vahemik 7,2 kuni 7,6.
Selline vesi ei kahjusta basseini seadmeid ja on ideaalne suplejate silmadele ja nahale.
Kui pH on alla 7,0 siis vesi muutub agressiivseks ja korrodeerib metallosasid
(basseiniseadmed), lisaks kulub kloor kiiremini. Kui vee pH on üle 7,8 siis kloori
desinfitseeriv toime väheneb tugevalt, vesi võib muutuda roheliseks (vee rohelisus ei
ole põhjustatud kloori vähesusest või puudumisest). Vesi ärritab nahka ja silmi, mis
arvatakse olevat põhjustatud liigsest kloorist, kuigi tegelikult on põhjuseks kõrge pH.
Algab kaltsiumi sadestumine seadmetele, mille tagajärjel veesoojendaja võib rikneda
ning torustik ja pump ummistuda. Viimased hakkavad takistama filtrisüsteemi
normaalset tööd. [7]
Ammooniumioon viitab värskele orgaanilisele saastele. Nitraatioon on ammoniaagi
mineraliseerumise lõppsaadus, mis viitab varem toimunud saastele. Mida rohkem on
vees orgaanilisi aineid, seda suurem on vee hapnikuvajadus bakteriaalse ja orgaanilise
aine lagundamiseks kaaliumpermanganaadiga, s.o. permanganaatne hapnikutarve
(PHT). Seetõttu on vajalik neidki näitajaid regulaarselt mõõta.[4]
5.3.3. MIKROBIOLOOGILISED OHUD
Kindlustamaks basseinivee epidemioloogilist ohutust on ujula omanik kohustatud
tagama basseini vee mikrobioloogilise kvaliteedi regulaarse kontrolli, mille kordsus
ja maht on ette nähtud kehtivate normidega [8]
6. pH-TASEME REGULEERIMINE
pH näitaja on vee aluseline/happelisuse näitaja. VV määrus sätestab pH nõude intervallis 6,7-8,0.
pH alla 6,7 – tõuseb vee agressiivsus , mis kutsub esile basseini metallosade korrosiooni, keraamiliste plaatide vuukide lõhkumise ning ärritab külastajte limaskesta, kloor kulub kiiremini.
pH = 7 – vesi neutraalne.
pH üle 8,0 – analoogselt võib tekkida naha ja limaskestade ärritus, basseinivesi on ebameeldiva lõhnaga, väheneb kloori mõju,võib tekkida lubjasete ning hakkavad vohama mikroobid .
pH näitaja määramine on väga oluline basseinivee kvaliteedi tagamisel, mida tuleks teha 2 korda nädalas või peale basseini ülekoormust. [3]
7. DESINFITSEERIMINE
Vesi vajab desinfitseerimist mikroorganismide hävitamiseks, orgaaniliste jääkide kõrvaldamiseks ja vetikate vohamise takistamiseks. [3]
7.1. VAHENDID
Desinfektsioonivahendi valik sõltub mitmesugustest teguritest, kaasa arvatud sobivus
vee varustamise allikaga (karedus ja leeliselisus), supluskoormus, oksüdeeritavus ja
varu desinfektsioonivahendi toime ning inimese tervisele ebasoodsate mõjude vahel.
Kloorimine on kõige laialdasemalt kasutusel olev basseinivee desinfitseerimise
meetod, tavaliselt tehakse seda gaasilise klooriga või naatrium - või
kaltsiumhüpoklooriga. [4]
Naatriumhüpoklorit ( NaClO ) - Vedel, stabiliseeritud kloor. Aktiivse kloori sisaldus 10%. Kasutatakse kemikaalide automaatdoseerimise korral, samuti otse basseini vette lisamiseks ( suuremates basseinides).
Kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO) - kloorlubja tähtis koostisosa , rakendatakse pleegitus-ja desinfitseerimisvahendina.
Melpoolkloorigraanulid 63G, 70/G, 50/20, 90/200.
Granuleeritud kloor 63G
Stabiliseeritud klooriühend mis sisaldab umbes 60% aktiivset kloori. Lisatakse käsitsi vahetult basseini vette. Võrreldes tablettidega kallim, kuid ohutum säilitada ja transportida. Eriti sobiv väikestes või muutliku kasutuskoormusega basseinides.
Algitsiid QAC - on aine mis takistab vetikate kasvu basseinis. Et vetikad vajavad arenemiseks otsest päikesevalgust, on see vajalik peamiselt välibasseinides.
pH - ehk hape - Vee aluselisuse neutraliseerimiseks kasutatakse soolhappe (HCl) 15% vesilahust. Lisatakse basseini vette käsitsi või automaatdoseerimisseadmega, mis kontrollib vee keemilist seisundit andurite abil.
Klooritabletid 90/200 - aeglaselt lahustuvad stabiliseeritud kloori tabletid mida kasutatakse spetsiaalses klooridosaatoris mis on ühendatud basseini filtrisüsteemi. Kloorisisaldus tabletis on kõrge, seetõttu on tablettide kasutamine ökonoomne. Et doseerimishulka reguleeritakse mehaanilise klapiga (tagasiside kloori hulgast vees puudub), siis ei sobi kasutada suure kasutuskoormusega basseinides või juhul kui vee temperatuuri basseinis sageli muudetakse.[2]
8. FILTREERIMINE
Mehaaniline puhastamine liivafiltrites
Rasvained , seep , nahaosakesed, juuksed, lima jms
Puhastamine toimub tagasipesu abil.
Vee töötlemine aktiivsöefiltris.
Klooramiini eemaldamine.
Flokuleerimine (koguleerimine)
Kõrvaldab vees hõljuvad mustuseosakesed.
Algitsiidi lisamine
Vetikate kasvu takistamine basseinis. [3]
9. KLOOR
Kloorilõhna ja silmade ärritust ujulas põhjustab seotud kloor.
Aktiivne kloor = aktiivne vabakloor + aktiivne seotud kloor.
Vaba kloor : seotud kloor =2:1 .
Vaba ja seotud kloori summaarne hulk. Seotud kloori ei tohiks olla rohkem kui kolmandik kogukloorist. [3]
Kloori lisamisel vette toimub selle hüdrolüüs, mille tulemusel tekib hüpokloorishape
Cl2 + H2O _ HClO + HCl
kusjuures pH>4 korral Cl hüdrolüüsub praktiliselt täielikult.
HClO dissotsieerumisel moodustub hüpokloriitioon
HClO _ H+ + ClOHClO
dissotsiatsiooniaste sõltub pH-st, pH_4 korral dissotseerumist ei toimu, pH_11
puhul dissotsieerub praktiliseelt kogu HClO.
Teistel andmetel (Karu, 1988) toimub neutraalses ja leeliselises keskkonnas HClO
dissotseerumine vastavalt võrrandile
HClO _ HCl + O,
kus tekkiv atomaarne hapnik on tugevate oksüdeerivate omadustega.
Kui vees on ammoniaaki või ammooniumi sooli, reageerib HClO nendega,
moodustades mono - ja dikloroamiine
HClO + NH3 _ NH 2Cl + H2 O
HClO + NH2Cl _ NHCl2 + H2 O [4]
Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37.
Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid , on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised . Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline.
Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas , mis kondenseerub temperatuuril –33 kraadi Celsiust.
Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt.
Ujumisbasseini vesi nõuab sanitaarhooldust millega hävitataks nakatavad mikroorganismid (bakterid, viirused ), kõrvaldataks liigsed orgaanilised jäägid ja takistataks vetikate vohamist . Kloor on tuntuim ja enim kasutatud desinfektant mida on olemas erinevate keemiliste ühenditena. Kasutatava kloori tüüp sõltub doseerimismeetodist, vee seisundist ja ilmastikust (õuebasseinis). Kloori kulu basseinis sõltub kasutuskoormusest, vee temperatuurist ja ilmastikust (õuebasseinis). Üldiselt on olemas kahte tüüpi kloori:
Stabiliseerimata kloor
Ökonoomne ja efektiivne, kuid ei saa kasutada kui vee esialgne CH on üle 120ppm (8.5 inglise kraadi), kuna lisavad vette kaltsiumi mis teatud tingimustel hakkab sadestuma. Kasutatakse kloorishokiks ja vee esialgse kareduse korral alla 200 ppm (14 Inglise kraadi).Sellesse rühma kuulub 70/G.
Stabiliseeritud kloor
Need sisaldavad stabilisaatoreid mis võimaldab kloori säästlikku kasutamist. On olemas nii aeglaselt lahustuvaid ühendeid pidevaks kloreerimiseks kui ka kiirestilahustuvaid kloorishokiks. Sellesse råhma kuuluvad 63/G, 90/200 ja naatriumhüpokloor. [1]
9.1. VABA KLOOR
Aktiivne vaba kloor (HOCl) ei lõhna, ei ärrita nahka ja silmi.
Vees lahustunud klooriühendeid(ümberarvutatuna kloorile), mis on võimelised oksüdeerima lämmastikuühendeid (edaspidi vaba kloor) võib olla 0,5-1,5 mh/l.
Osa vees olevast kogukloorist mis ei ole muundatud bakterite, vetikate või muu orgaanilise aine poolt ja millel on suur oksüdeerimise ja desinfitseerimise võime et hoida vesi puhas ja selge. Peab märkima et vaba kloori desinfitseerimisvõime sõltub ka pH tasemest. Nagu varem mainitud , kõrge pH vähendab kloori efektiivsust isegi kui analüüs näitab suurt vaba kloori hulka. See on üks põhjus miks pH tuleb hoida normis . [3]
9.2. SEOTUD KLOOR
Inimorganismi eritised – uriin, higi, lima on basseini vee reostuse põhifaktorid. Kõik nad sisaldavad lämmastikku. Vaba kloor peab neid eritisi neutraliseerima, mille reaktsiooni lõpp- produkt ongi seotud kloor ehk klooramiinid (NH 2Cl, NHCl2 ). Need klooramiinid kutsuvadki esile basseini külastajate ebameeldiva kloorilõhna ja silmade limaskesta ärrituse kaebusi.
Vees lahustunud klooriühendid, mis on reageerinud lämmastiku või orgaaniliste ühenditega, võib olla temperatuuril kuni +31 °C kuni 0,4 mg/l, veetemperatuuril üle +31°C kuni 0,5 mg/l. [3]
Seotud kloor (Klooramiinid) on see osa kloorist mis on seotud ammooniumiühenditega mis tekivad muuhulgas higist, päevituskreemist ja sellest kui väikesed lapsed rikuvad basseinivett. Klooramiinid tekitavad ka kloorihaisu mis arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist. Ka ärritavad nad nahka ja silmi. Klooramiinid tekivad sageli vees mille pH on madal. Kuigi ka klooramiinil on on desinfitseerimisvõime on see 100 korda väiksem kui vabal klooril. Stabiliseeritud klooriühendid tekitavad vähem klooramiine kui stabiliseerimata. [4]
9.3. KLOORISHOKK
Kloorishokk ehk superkloreerimine
Kloorishokk tähendab kloori 5…10 kordset üledoseerimist. Kloorishokil on mitu otstarvet: see tapab mikroorganismid mis peavad vastu normaalsele kloorihulgale vees; peatab vetikate kasvamise ja üldjuhul kõrvaldab klooramiinid. Seetõttu on regulaarne kloorishokk loomulik basseinihoolduse osa. Kloorishokiks on olemas kiirestilahustuv shokikloor, kuid sobib kasutada ka granuleeritud ja vedelat naatriumhüpokloori.
On tähtis meeles pidada et ebameeldiv kloorihais ja silmade ärritamine mis arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist on tegelikult põhjustatud vaba kloori vähesusest ja seotud kloori suurest hulgast!
Vee kloorisisaldust tuleb kontrollida sageli, soovitatavalt iga kord peale intensiivset kasutamist. [2]
10.VEE OSOONIMINE
Osoonimine on ainuke desinfitseerimismeetod mis pakub üldlevinud kloorile
tõsisemat konkurentsi. Osoon (O3) on hapniku allotroopne vorm, looduslikul kujul
esineb põhiliselt atmosfääri ülakihtides, kus ta tekib fotokeemilisel teel päikese
kiirguse toimel. Osoon on tugev hapendaja .
Osoon on universaalne reagent. Ta võimaldab üheagselt vett desinfitseerida,
kõrvaldada selle värvust, parandada lõhna- ja maitseomadusi. Osooni võib kasutada
selliste ühendite lagundamiseks, mis kloori toimele ei allu. Osooni peamine puudus
on aga selles, et tema mõju on lühiajaline. Jääkosoonina teda vette ei jää.
Vee osoonimine on kallis meetod. Eelkõige on see seotud elektrienergia kuluga .
Samuti on kallid vastavad seadmed . [4]
11.KASUTATUD KIRJANDUS
[1] http://et.wikipedia.org/wiki/kloor
[2] www.basseinitehnika.ee/index.php?show=plaintext&main_id=12,24&lang=est
[4] www.tervisekaitse.ee/documents/vesi/suplusvesi/Tartu_ujulad.pdf
[5] http://et.wikipedia.org/wiki/Ves i
[6] http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_karedus
[7] Ülevaade bassinivee hooldamisest..., 2002.
[8] Ujula tervisekaitsenornid..., 1996.
12. LISA
16