Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel (0)

Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel

Taimede välised haigustunnused – sümptomid.

Taimehaiguste põhitüübid:

• Mädanikud

• Närbumine

• Laiksused

• Padjandid e. pustulid

• Kirmed

• Eritised

• Mumifitseerumine

• Lehtede enneaegne varisemine

Mädanikud

• Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos – märgmädanik

• Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks

• Kartuli kuivlaiksus

Närbumine

Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel

Laiksused

Kahjustunud taimeosadel laigud:

• Kudede suremine – nekroosilaigud

• Klorofülli vähenemine – kloroosilaigud

Võivad olla piiritletud servadega laigud – nt. kartuli lehemädanik

Hajuvate servadega laigud – nt. odra-pruunlaiksus

Padjandid e. pustulid

• Taime pinnal tekivad padjanditaolised kõrgendikud – sealt väljuvad taimekoe rebenemisel parasiitseente eosed (teraviljade roostehaigused)

Kirmed

• Taimeosad, eriti lehed, kattuvad valkja või hallika kirmega – tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted)

Eritised

• Haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Selliseks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus e. gummoos

Deformatsioon ja uusmoodustised

• Kas kogu taim või taimeosade (lehed, viljad) kuju muutub ebanormaalseks. Nt. lehed rulluvad, lähevad krimpsu, võib tekkida ka kääbuskasv, võib esineda ka haigestunud kohas taimerakkude massilist paljunemist

Mumifitseerumine

• Haigestunud taimeosad kuivavad muumiataolisteks ja võivadki sügisel puu otsa rippuma jääda

Lehtede enneaegne varisemine

• Lehed varisevad enne veget. per. lõppu. Samas võib see olla ka ebasoodsate ilmastikutingimuste või pestitsiidide vale kasutuse tagajärg

Seenhaigused

• Seenhaigused e. mükoosid. Nakkushaigustest kõige laialdasemalt levinud. Seenhaigustel pole klorofülli – toituvad elavate taimede kulul või surnud org. ainest

• Seene vegetatiivkehaks on seeneniidistik e. mütseel, koosneb seeneniitidest e. hüüfidest

• Strooma – tihe hüüfide põimik, selles või selle pinnal tekivad seene paljunemisorganid

• Neil on nii suguta paljunemine – spooridega, kui ka suguline paljunemine – gameetidega, mood. Viljastunud rakk e. sügoot, mis areneb edasi eosteks

• Tõusmepõletikud (nt. levkoil, alpikannil, fütoftoroosid (nt. maasikal ja kartulil), ebajahukasted (nt. korvõielistel, sibulal), jahukasted, helelaiksused, kärntõbi puuviljadel, valgemädanikud, lendnõgilaadsed, kõvanõgilaadsed, roosteliselaadsed

Bakterhaigused

• E. bakterioosid (neid haigusi Eestis vähem kui seenhaigusi)

• Neil puudub klorofüll ja nad elavad ainult valmis org.aine arvel.

• On nii suguta (pooldumine) kui ka sugulisel teel paljunemist.

• Põhjustavad mädanikke, närbumist, kärntõbe, laiksusi ja pahkade teket

Bakterhaiguste tõrje

• Seemnete ja istutusmaterjali tervendamine (keemiliste ja füüsikaliste meetoditega)

• Nakkuskollete (taimejäänuste) likvideerimine

Viirushaigused

• e. viroosid – koosnevad valgust ja DNA-st või RNA-st

• Paljunevad taimerakus – sunnivad taimerakku enda jaoks “orjama”

• Viirused levivad putuksiirutajate – lehetäide, lehelutikate abil, ka mullas olevate nematoodide ja taimehaiguse tekitajatega. Viirused levivad nii taime vegetatiivsete kui ka generatiivsete osadega

Viirushaiguste tõrje ja viiruste avaldumine

• Viirusvaba seemnematerjal – ja istikud (meristeemmeetod)

• Putuksiirutajate hävitamine

• Viroosid avalduvad taimedel kolroosina, kimar – ja keerdlehisusena, nekroositäppide – ja triipudena, võivad põhjustada ka taimede kääbuskasvu

Viroidid

• On RNA molekulid, kes häirivad taimerakus raku elutegevust. Nt. krüsanteemi kääbusjas viroid

• Levivad mehh. Kontaktiga, nakatunud taime seemnetega.

• Tõrjuda nii nagu viirushaigusi (vt. “viirushaiguste tõrje”)

Mükoplasmad

• On rakulise ehitusega, aga puudub tuum ja rakukesta asemel kolmekihiline membraan (nad on väljaspool taimerakku väga ebapüsivad)

• Põhjustavad kasvupeetust ja ka roheõielisust

• Haigused kanduvad edasi veget. Paljundamisega ja putuksiirutajatega.

• Seemnete ja surnud taimeosadega ei levi!

• Kasutada tervet taimmaterjali, termoteraapiat ja hävitada siirutajaid´

Looduslikud taimekaitsepreparaadid

NeemAzal-T/S

• Rakendatakse närivate ja imevate kahjurite tõrjeks

• Tulemusi andnud ploomipuu ja maasikakahjurite (ploomipuu-lehetäi, ploomivaablane, maasika-õielõikaja) tõrjes

Kaltsiumkloriid

• Selle lahusega pritsimine aitab vähendada viljapuude füsioloogilisi – ja seenhaigusi

Allgrow® bioplasm

• 100% looduslik mikroorgaaniline taimelahus

• Sisaldab 20 taimele vajalikku toiteelementi, sh kaltsiumi

• Preparaadiga pritsimise tagajärjel suureneb vastupidavus nii haiguste kui ka kahjurite suhtes, paraneb taime kasv ja saagikus ning saagi kvaliteet ja säilivus

• Preparaati saab kasutada nii puuvilja- kui ka marjakasvatuses

Plantskydd

• Loomsest proteiinist pulber, mis tõrjub metsloomi. Peletav toime ulukitele seisneb selles, et preparaadil on värske vere lõhn

• Saab kasutada nii viljapuuaedades kui ka istutatud noortes metsades

• Pulbrist tehtud lahusega kas pritsitakse (metsataimede ladvad) või piserdatakse taimed üle (lehtpuude tüvi ja oksad)

• Vahend sobib ka ilutaimede kaitseks

• Eesti tingimustes oleks soovitav preparaadiga töötlemist teha u. kolme kuu möödudes (pakendil kirjas 6 kuud). See vajadus tuleneb meie ilmastikutingimustest

• Plantskyyd võib kasutada aastaringselt, kuid töötlemise päeval peab temp. olema üle 0°C. samas ei sobi töötlemiseks ka liiga kuum ilm.

• Preparaat sobib ka nt. vaarikate kaitseks

• Ka ilutaimi ja lilli saab selle preparaadiga kaitsta – pritsige lehti ja vältige lahuse sattumist õitele. Köögiviljadel ärge töödelge söödavaid osi

• Lehed võivad pärast töötlemist tumeneda, normaalne värvus taastub 18-36 tunni pärast

• Preparaadiga töödeldud käsnu või nn. “oasiseid” võivad hulkuvad koerad, rebased või kullid minema viia – tuleb olla tähelepanelik ja vajadusel kadunud preparaadialus asendada uuega.

• Preparaadiga töödeldud taim peab enne vihma ära kuivama (päikeselise ilmaga kulub kuus, sombuse ilmaga 24 tundi)

• Plantskyyd kaitseb vaid töödeldud taimeosi

(preparaadi pikem tutvustus 2006.a. detsembrikuu “Maakodus”)

Kompos taimekaitsevahendina

• Komposti mõjul lagundavad bakterid mullas seenhaiguste arengujärke tõhusamalt

• Komposti vesiekstraktil on samasugused omadused: vesiekstraktist tehtud leotisega pritsides viime taimeni kahjustajaid pärssivaid mikroorganisme

• Häid tulemusi on saadud jahukastete, roostehaiguste, varre-, lehe- ja viljamädanike tõrjes.

• Seni uurituist on efektiivsemad olnud lehma- ja hobusesõnnikut sisaldavad kompostiekstraktid

• Vee ja komposti vahekord võiks olla 4:1 või 10:1

• Kompost tuleb veega üle valada või siis nt. kompost vanadesse sukkadesse panna ja siis vette panna. Tähtis, et kõik kompostiosad omaksid veega kontakti.

• Kompost võib leos olla üks tund kuni 14 päeva. Mida kauem leotamine kestab, seda suurem on keskkonna mikrobioloogiline aktiivsus (Effekt meie jaoks!)

• Leotist hoitakse kaanega kaetud nõus,

kuid tuleb jälgida, et õhk pääseks

leotisele vabalt juurde

(soovitav massi 1 kord päevas segada)

• 10 liitrile kurnatud segule lisada pool klaasi suhkrut (selle asemel võib olla ka suhkrutööstusjääk melass, maltoos või vetikaekstrakt) ja kolm spl. Õunaäädikat.

• Pritsida tuleb nii lehe ülemisi kui ka alumisi külgi

• Töötlemist tuleb korrata peale tugevaid vihmasadusid või haigestumisohtlikel perioodidel

• Lahuse mõju seisneb selles, et kompostileotisega pritsides jäävad selles olevad mikroorganismid taimedele – haigustekitajatel puudub nüüd sinna juurdepääs

ROTSTOPiga juurepessu vastu

• Juurepess (Heterobasidion spp.) on Euroopa (sh Eesti) metsade kõige ohtlikum haigustekitaja. Kuuse- ja männimetsades on see põhiline juuremädanike põhjustaja, vähendades oluliselt puidutoodangu mahtu ja kvaliteeti.

• Juurepessu saab piirata-reguleerida looduslähedasel viisil, kasutades biopreparaati ROTSTOP (stopp mädanikule!).

• Tõrjeefekt põhineb kahe seene vahelisel olelusvõitlusel – suur korbik kasvab juba nakatunud kändudes juurepessust üle ja tõrjub viimase välja. 

• Rotstoppi valmistatakse Soomes saprofüütsest (kõdul kasvav) puitulagundavast seenest – suurest korbikust (Phlebiopsis gigantea).

• Rotstop on tõhus vahend võitluses juurepessu vastu, vähendades värskete kändude nakatumist juurepessu eostega nii hooldus- kui lageraielankidel.

• Känd töödeldakse Rotstopiga puutüve läbilõkamisel või vahetult pärast raiet (hiljemalt 3 tunni möödudes), kasutades selg- või käsipritsi.

• Patogeeni eoste leviku seisukohalt on oluline teha seda perioodil, kui haigustekitaja eoste levikuks on soodsad tingimused, s.t. kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületab 5°C.

Vedel roheline seep

• e. taimeõli kaaliumseep.

Taimekaitsevahendina:

• Lahustada 150 mg seepi 1 liitris vees – lehetäide tõrjeks

• 20 ml seepi + 5 g pesusoodat lahustada 1 liitris vees – jahukaste vältimiseks (pritsimist korrata 2-3 nädala pärast)

• Lisada kõigile taimsetele leotistele – toimib kleepainena

Bordoo vedelik

• Vaskvitriol + kustutamata lubi – kasutatakse viljapuuistandikes ja ka metsataimekasvatuses seenhaiguste vastu.

Oleks soovitav hoida puukesed pidevalt kaetuna sinakashalli kirmega

1-aastaste seemikute puhul kasut. 0,5 … 1% lahust ja 2- aastaste seemikute puhul 2% lahust, sügisel võib kasutada ka 2,5% lahust

Pritsida kuival ajal – pritsimiskiht peab jõudma ära kuivada.

• Pritsida ei tohi kuumal keskpäeval!

Kaaliumpermanganaad

• nn. “Lilla lahus”

• Kasutatakse desinfitseeriva vahendina haiguste tõrje eesmärgil 0,4 …0,5% lahust kas peenarde kastmiseks enne külvi või istutust

• Sellesse lahusesse võib panna paariks tunniks ligunema ka nt. tippsibulad või sibullillede sibulad

Taimpreparaadid

Taimede toimespekter

• Peletavad kahjureid lõhna või maitsega

• Toimivad närvimürgina

• Pidurdavad putukate toitumist või toidu seedimist

• Põhjustavad arenguhälbeid

Taimsed putukatõrjevahendid e. bioinsektitsiidid

• Mõjuvad kindlatele kahjurigruppidele

• Lagunevad looduses kiiresti

• Kahjurid ei muutu resistentseks

Bioinsektitsiidid

• Neile esitatavad nõuded väga ranged ning ühe preparaadi tootmine võib maksta miljoneid dollareid - nende loomises huvitatud vähesed kompaniid

• Seetõttu kasutataksegi biotõrjes taimeekstrakte – ja leotisi (seda nii arengumaades kui ka tööstusmaades

Taimede kogumine

Toime tugevus sõltub:

• Vanusest

• Kasvufaasist

• Kasvukohast

• Mullastikust

• Ilmastikust

Taimeosade ainesisaldused

• Alkaloide (teatud kontsentratsioonis kahjulikud ained) sisaldavad rohkem taimede õied, seemned, koor ja juured. Seega nt. liilialiste suguk. kuuluvate taimede sibulaid ja noori lehti korjata kevadel

• Eeterlikke õlisid sisaldavad peamiselt taime õied ja seemned (koguda suvel ja sügisel)

Taimeosade ainesisaldused

• Toimeaineid sisaldavaid juuri, mugulaid ja koort koguda sügisel (nt. tedremarana ja võilille juuri)

Taimede korjamine

• Korjata hea (tugeva) kasvuga terveid taim

• Päikesepaisteline ilm

• Korjata hommikul peale kaste kuivamist

Taimeekstraktide valmistamine

Töötlemise viisist sõltuvalt võib saada: kääritisi, leotisi, tõmmiseid ja keediseid

Rusikareegel:

• 10 liitri vee kohta 1-2 kg

tooreid taimi või 150 – 200 g

taimepulbrit

Külma vee leotis

• Pange värskelt peenestatud toored taimed 12 – 14 tunniks külma vette likku (soovitav kasutada vihmavett)

Selline viis sobib kõrvenõgese leotise valmistamiseks

• Pole tarvis jahutada

ja lahjendad

Kuuma vee tõmmis

• Peenestatud materjalile valatakse peale keev vesi ja lastakse 24 tundi seista

• Järgnevalt tuleb tõmmis kurnata (nt. kasutada vana sukka) ja vajaduse järgi lahjendad

• Selliseid tõmmiseid

saab soolikarohust,

osjadest, koirohust.

Taimetee

• Toored taimed või taimepulber valatakse üle keeva veega

• Nõu kaetakse soojalt kinni ja lastakse 10 – 15 minutit tõmmata

• Kurnatakse ja kasutatakse kohe peale mahajahtumist.

Keedis

• Toores taimmaterjal või pulber pannakse 24 tunniks likku

• Leotist keedetakse pool tundi veevannil ja jahutatakse

• Kurnatakse ja lahjendatakse

Leem

• Taimedele valatakse peale külm vesi

• Pannakse pooleks tunniks nõrgale tulele keema

Kääritis

• Oma olemuselt vedelväetis, valmistatakse taimmaterjalist ja soovit. Vihmaveest puu – või plastnõus.

• Nõu täidetakse taimse materjaliga ning vett valatakse nii palju, et taimmaterjal oleks kaetud (mitte nõu ääreni !!!)

• Kääritatav mass segatakse vähemalt 1 kord päevas läbi (peab jätkuma hapnikku !)

• Kääritis on valmis, kui segu ei vahuta enam ja on tumedalt värvunud (aega kulub 2-3 nädalat)

• Kääritist võib teha nõgeset, soolikarohust, osjadest, võilillest, varemerohust jne.

• Sellise kääritise kasutuse

tagajärjel suureneb

harilikult taimede

vastupidavus kahjuritele

ja haigustele

Lahjendada 1:5 või 1:10

Võilill

• Taimes leidub parkaineid, eeterlike õlisid, valke ja antibiootilisi aineid

• Olemas nii K, Fe, Ca, P, Mg, Si, Zn, ja palju mangaani ning A-, B-, C- ja D- vitamiin

• Taime lehed ja õied eritavad etüleeni – panna paberist kotiga puuviljade vahele – valmivad rutem.

• Leotist võib valmistada nii juurtest kui ka lehtedest

• Ekstrakte kasutatakse lehetäide ja kedriklestade tõrjeks

Kõrvenõges

• Sisaldab rauda, kaltsiumi, väävlit, naatriumi, kaaliumi, fosforit, räni ja A ning C- vitamiini. Kõrvekarvad sisaldavad rohkesti räni – ja lubiühendeid

• Nõgesest soovit. valmistada kääritist.

• Kui võtame 1 kg tooreid nõgeseid ja 10 liitrit vett, siis tuleb 2-3 nädala pärast lahust lahjendada 1:10, kui tahame kääritist varem kasutada, peame tegema suurema lahjenduse.

• Nõgeseekstrakte

kasutatakse peamiselt

lehetäide tõrjeks

• Ekstraktide valmistamisel

alles jäävat nõgesematerjali võib

kasutada kompostilisana, sest ta aktiveerib valmimisprotsessi

Põldosi

• Põldosjaleotisel on

eelkõige haigusi ennetav

mõju ning arvatavasti ka

mikroobidevastane toime

• Põldosja droog (kuuma vee tõmmis) sisaldab üle 10% ränihapet

• Hea vahend seenhaiguste

ohjamiseks

• Võib kasutada jahukasteseente, nõgiseente ja roosteseente vastu – räniühendid muudavad taimerakud tugevamaks ja haigustele vastupidavamaks. Ettevaatust – taim on üsna mürgine

Koirohi

• Päikesepaistelisel kasvukohal toitainevaesel mullal on toimeainete sisaldus kõrgem

• Absindi (koirohujoogi) pidev tarbimine tekitab ajukahjustusi ning vaimset allakäiku

• On tuntud koide, kirpude, prussakate, tigude ning hiirte ja rottide peletaja

• Enamik taimi ei tunne end koirohu kõrval hästi

Soolikarohi

• Temas leidub kaltsiumi,

magneesiumi ja eelkõige

kaaliumi – on heaks

kompostimaterjaliks

• Soolikarohi peletab eemale kahjureid, takistab nende munemist ja toitumist

• Soolikarohi peletab kapsa-tuhktäid, õunamähkurit

• Kui majja riputada soolikarohukimbud, siis ei meeldi see kärbestele, sipelgatele ja hiirtele

• Soolikarohu leotisega pritsitud kartulipealsed ei meeldi kartulimardikatele,

• Leotisega töödeldud kapsad ei maitse väike kapsaliblika – ja kapsakoi röövikutele

Tomat

• Tomatileheleotis võib aidata kapsaliblikate puhul.

• Retsept:

2 peotäit hakitud tomatilehti

2 liitrit kuuma vett

Lasta sel segul kaks tundi seista, ära kurnata ja kapsaid selle leotisega pritsida

Biodünaamiline aed

Ühe peenra külvikord

• 1. aastal kaunviljad – nt. oad ja herned. Nad aitavad mulda rikastada toitainetega

• 2. Aastal toitainete suhtes nõudlikumad kultuurid: kapsas, porru, juurseller, varsseller, kabatšok või kõrvits

• 3. aastal veidi väiksema toitainetenõudlusega kultuurid – kartul, lehtpeet, sibul, kaalikas ja pastinaak

• 4. aastal võiksid sellel maal kasvada toitainevaesemas mullas kasvada armastavad kultuurid – porgand, salat,

till, petersell

• 5. aastal istutada sellele maale punast ristikut või lutserni – rikastavad mulda toitainetega

Meie sõbrad

• Jäta aiaäär veidi metsikuks, eriti hea, kui seal kasvavad (eriti vanad) puud ja põõsad – koduks lindudele, siilidele, konnadele, nahkhiirtele, jooksiklastele, lepatriinudele, õielutiklastele (söövad võrgendilesta, lehetäisid), kiilassilmad (söövad lehetäisid ja lestade arengujärke), käguvaablastele (osa liike parasiteerib mardikalistes ja vaablastes), kapsaliblika juulukas jne.

Lepatriinude talvekoda

• Pange aeda õlgede või heintega kast – lepatriinud lähevad sinna talvituma ja järgmisel aastal on juba aegsasti lehetäide hävitajad platsis

Imelised lilled

Kasvatage kõrvuti lilli ja köögivilju:

• Peiulill tõrjub oma lõhnaga kapsaliblikaid ja kaitseb taimede juuri nematoodide eest

• Saialilled ei meeldi kapsaliblikatele

• Kress aitab lehetäisid ohjeldada

• Köögiviljaaia võiks ääristada lavendli-, tüümiani- või majoraanihekiga – meelitab tolmeldavaid putukaid ligi, kuid kahjuritele nad ei meeldi

Head naabrid

• Kasvata porgandeid kapsaste ja tomatite läheduses

• Kõrvitsalised sobivad hästi ubade ja maisiga

• Oad armastavad kasvada kartuli ja kapsa kõrval

• Sibulad ja kapsad mood. hea koosluse

Kahjustajad

• Hahkhallitus – maasikaistanduses aitab seda probleemi leevendada põhumultš või saame haigust tõrjuda puutuhaga, mida raputame taimedele varakevadel (kindlasti ka õitsemise ajal)

• Jahukaste – nakatab sõstra – ja karusmarjapõõsaid – aitab varakevadel taimele puistatud puutuhk või enne pungade puhkemist kuuma vee šokk

• kapsaliblika- ja kärbse vastu aitab rohelise seebi või tomatilehe leotis ja peiulilled

• Kartuli-lehemädaniku tõrjeks pritsida taimi kompostiveega. Vali haiguskindlamaid sorte!

• Lehetäid – imevad tipulehtedest magusat nestet - tõrjeks lepatriinud ja nõgesevesi ja rohelise seebi – piirituse lahus

• Maakirbud - nende vastu aitab katteloor ja puutuhaga ülepuistamine ning taimede väetamine

• Metsloomakahjustused – neid võib tõrjuda nt. verejahu baasil tehtud leotistega, nende hulka kuulub ka Plantskydd.

Metsloomad ei söö nartsisse, liiliaid ja lauke.

• Nematoodid – elavad mullas ja kahjustavad mullas paiknevaid taimeosasid – aitab külvikorra rakendus ja peiulillede kasvatus

• Närilised – niitke muru ja kasvatage püvililli. Abiks tulevad ka kassid ja rebased

• Porgandi-lehekirp ja porgandikärbes – peenar peab paiknema valgusrikkas ja tuultele avatud kasvukohas. Aitab ka katteloori kasutus. Porgandi naabriteks valida sibul, tomat, redis, juurpetersell. Taimedele raputada puutuhka, maapinnale laotada soolikarohulehti, kaneeli, nuusktubakat. Aitab ka nõgesevesi.

• Sibulakärbes – vastsed parasiteerivad sibulal. Soovitav kasvatada porgandi naabruses ning kasta nõgeseleotisega

• Teod – taimed ei tohi olla liiga tihedalt istutatud, puista taimi üle puutuhaga. Loo oma aias soodsad tingimused siilidele ja lindudele.

• Tigudele meeldib õlilõhn – teeme neile õlipüünised ja neile meeldib õlu

• Naksurlaste vastsed – uuristavad kartulisse ja porgandisse auke