Vesi (3)

Vesi:
Globaalsed veeprobleemid :
Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik . Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit.
Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri , 2,6% magevesi . Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara.
Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70%, tööstus 20% kodune majapidamine 10%, Eestis põllumajandus 9%, tööstus 84% ja olme 7%
Peale 1950 aastat on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30 % pidevalt uuenevast veevarus. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta. Puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelnikel.
Kui veevarud oleksid jaotunud ühtlaselt jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 kuupmeetrit , veepuuduse all kannatav on alla 1000 kuupmeetri s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on lisaks veel veeuputused.
Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärneb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada 1000 tonni vett et toota üks tonn nisu väärtses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14000 dollari võrra.
Vee säästmine:
Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks. Tammide ja veehoidlate rajamine võimaldab vett varuda kuivperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul . Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist.
Tarbevee uued tehnoloogiad :
Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega.
Eutrofeerumine:
Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega . Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise ine lisanudmise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt muldade erosioon , mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse , liigne põldude väetamine, maaparandus valglal jm. Inimtegevus. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine.
Veemajandus, veetehnika:
Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb kas punktreosteallikatest või hajureostusest, millest koguneb veekogu reostekoormus.
Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine. Veepuhastusjaam on raatiste ja seadmete kompleks , milles vesi läbib järestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid nind kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained.
Veevarustus Eestis: Aasas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit kuupmeetrit vett. Eestis moodustab kasutatavast veest 4% merevesi , 17% põhjavesi ja 79 % pinnavesi. Vett kasutatakse 9% kalakasvatus, 5% joogi- ja olmevesi, 4% tööstus ja 81% jahutusvesi.
Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest( Talinn Narva) 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest.
Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemideks on suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi ) Kõrgenenud koloriidisisaldus Kirde-Eestis ning kõrge fluorisisaldus Lääne- Eestis.
Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinna linn saab umbes 90 % oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit kuupmeetrit ja pindala 1782 hektarit. Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. Veed kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suuimas ja tähtsamas pinnaveeallikas- Ülemiste järves, mille mat on 17 miljonit kuupeetrit. Tallinna joogivesi äbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise(varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikrooragnisme ning fütoplanktonit.
Veepuhastusprotsess:
Toorvesi suunatakse 2000 ruutkm suuruselt valglalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama. hapendumisel tarbitakse, vees lahustnud hapnik > hapenduvad, nitritiooniks(NO2)> nitraatiooniks- nitrifikatsioon. Nitraadid taandatatkse denitrifitseerivate bakterite abil gaasiliseks lämmastikuks(N2), mis haihtub atmosfääri- denitrifikatsioon .
Reostuskoormus : keskkonna reostskoormus ja selle vähendamise võimalused: orgaaniline reostus satub veekogudesse ka looduslike elutsüklite käigus, kuid oluliseid on reovete mõju veekogudele. Veekogude reostuskoormus:- orgaaniline aine hakkab veekogus lagunema biokeemiliste protsesside käigus. Sellesk on aeroobsed bakterid , mis saavad hapniku veest. Kui lahustunud hapnikku vees ei piisa , muutub kekskkond anaeroobseks ja lagunemine toimub anaeroobses keskkonnas, kus eralduvvad metaan, väävelvesinik, ammoniaak, mis on kõrgematele organismidele toksiline .
Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põevkivitööstusega, aga ja hajusreostusena põllu ja metsamajanduses . Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu . Samuti mõjutavad nad mikrooragnismide elutegevust, aeglustavad lagunemise ja isepuhastusprotsessi ja orgaaniline aine kuhjub. Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimesed kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes . Veerorganismide kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud – DDT lindaan , aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kauhjuvad toiduhelas lõpplülide organsimide rasvkoes- kotkad hülged.
Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet- letaalne kontsentratsioon LC50(LD lethal dose-50)- mürkaine sisaldus keskkonnas kus 50% katseloomadest sureb . Ökotoksiloogia, Toiduainete on määrtud suurim lubatud päevaneannus ADI
Mõnede kemikaalide LC50: etanool 10g/kg; keedusool 4 g/kg morfiin 0,9g/kg jne.
Hajureostuse vähendamiseks on mitmed
insener-ökoloogilised veekaitse meetmed
veekaitseribad, kraavilodud, haudmikud, kus vesi püsiks kauem ja toimuks
looduslik puhastus.
VEEKOGUDE SEISUNDI
PARANDAMINE Veekogude eutrofeerumisel koguneb põhjamuda, veekogude kinnikasvamine,
hapniku defitsiit, veekogude madaldumine, lõpuks veekogude soostumine ja kinnikasvamine
esmalt selgitada põhjused.
Eutrofeerunud veekogu
Päästmiseks: Vee keemiline töötlemine, Veekogu aereerimine(Õhk pumbatakse surve all veekogu põhja Õhk juhitakse veekogu põhja pumbatavasse vette Hapnikurikast ülakihi vett pumbatakse
põhjakihti, säilitades veekogu termilist kihistamist.), Veekogu sisse- ja väljavoolu
Reguleerimine, Põhjamuda eemaldamine
Kehtestud nõuded joogiveele ,
Suplusveele: Veevõrgu kaudu levivatest haigustest olulisemad soolenakkushaigused nagu
düsenteeria, hepatiit A, kõhutüüfus, salmonelloos . Suplusvee puhul – sinivetikad ehk
tsüanobakterid.
Veest pärit haigused
ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud
haigused maailmas ; Koolera, Kõhulahtisustõbi ,düsenteeriabakter, rotavirus , amobioos jne. Paratüüfus
Poliomüeliit, Askarioos, Leptospiroos ja trihhotsefaloos
Vee kasutamisega seotud ahigused: trahoom ehk silmamarjad( pimedaks jäämine)
Vees elavad haigustekitajad: Skistosomoos(kusepõies kinnitatuna põhjustab vähki) Drakunkuloos- seedeknali kaudu sissetungiv uss.
Veega seotud putukad: Malaaria, niitustõbi, kollapalavik, denge-palavik
JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE
PÄRITOLUST JA
TERVISEKAHJULIKKUSEST
Alumiinium_ Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood)_ Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust .
Ammoonium -Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed , joogivee
kloorimisel. Omandatakse toidu kaudu Mürgituse oht vägaväike, võib oksüdeeruda nitritiks ja nitraadiks
Arseen - Mürgine element, satub vette vaserikastustehastes, fossiilsetest kütustest,
mõnedest puiduimmitusainetest. Akuutse, surmava mürgituse põhjustab 70-180
mg annus . Pikaajaline ekspositsioon 2-5 mg ööpäevas põhjustab mürgistussümptomeid:
lihasenõrkust, iiveldust jne. Kesknärvisüsteemi murk
Elavhõbe -Mürgine element, tööstuse heitveed, õhu reostus, fossiilsed kütused, prügilad, happesademed. Anorgaaniline elavhõbe põhjustab neerukahjustusi, metüülelavhõbe närvikahjustusi.
Elavhõbeda aur mõjutab kesknärvisüsteemi kümme korda rohkem kui sama kogus suu kaudu manustatav elavhõbe Mürgitus viib dementsuseni, tüüpilise Parkinsoni tõve
juhtumid , eriti värinad.Metüülelavhõbe kahjustab peamiselt suuraju koort vaatevälja ahenemine , liikumisraskused, jäsemete halvatus jne.
_ Fluoriidid Eesti pinnavees vähe. Üledoseerimine põhjustab hambafluoroosi ja luude
hõrenemist (ohtlik sisaldus üle 1,5 mg/l ) Süsiniktetrakloriid Veehoidlates tekkiv
Tööst tingitud ekspositsiooni tagajärjel maksa- ja neerukahjustused, kantserogeenne
Kaadmium Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. On teratogeenne , kantserogeenne, vererõhku tõstev toime
Kloorfenoolid Puitimmutusained, põllumajanduse tõrjeainetes,pleegitusainetes, Tööst tingitud ekspositsiooni korral maksa- ja neerukahjustused, osaliselt kantserogeenne
Kroom Kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement , kuuevalentne mürgine. Kroom on vajalik glükoosi ja rasva ainevahetuses ja mõnede aminohapete omastamises. 6-valntne kroomi doos 10 mg
põhjustab maksa- ja neerukahjustuste tõttu surma.
Vask Vajalik microelement Suurtes kogustes kahjustab südame- ja Veresoonkonda
Plii Bensiin , veevärk, akutööstus Organismis ladestuv mürgine raskmetall. Ägeda
pliimürgituse tunnused – unisus , krambid, koljusisese rõhu tõus. Plii võib tekitada ka
Alzheimeri tõbe.
Nikkel Vajalik mikroelement, kahjustusi pole täheldatud
Nitraadid Toorvees tavaliselt alla 5 mg/l, madalates kaevudes 30-100 mg/l. Suurem osa pärineb
toidust
Nitritid tekivad lämmastikühendite mittetäiliku oksüdeerimise tulemusena, esimene on bakteritegevuse märgiks - võivad põhjustada mao- ja kusepõievähki
Seleen Hädavajalik mikroelement, mille vaegus põhjustab lihasekahjustusi. Suurtes kogustes mürgine: maksa- ja Närvisüsteemikahjustused
Mangaan Mangaanihullus mangaanikaevandustes kesknärvisüsteemihäired, Parkinsoni tõvega
sarnased sümptoomid.