Referaat Suurbritannia (1)

Sisukord
Sissejuhatus 3
Riigi üldiseloomustus 4
Riigi arengutase 5
Rahvastik 6
Energiamajandus 7
Põllumajandus 8
Metsandus 9
Tööstus 10
Transport 11
Turism 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud allikad 14
Lisa 1 - Suurbritannia kaart 15
Lisa 2 – Rahvastiku soolis- vanuseline koosseis 16
Lisa 3 – Maakasutus 17

Sissejuhatus

Maailmas on väga palju riike, need riigid erinevad teineteistest mitmel moel, antud uurimustöö koostaja tahab välja tuua Suurbritannia eripärad ning näidata, miks ta just seda maad otsustas uurida.
Head lugemist!

Riigi üldiseloomustus

Riigi täisnimi on Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendatud Kuningriik , kuna Suurbritannia alla kuulub ka osa Iirimaast. Saare pindala on 229 957 km². Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Pealinn London asub Lõuna osas ning on asustuse (6,68 mln elanikku) ning pindala poolest suurim linn. Euroopas on London suuruselt teisel kohal Moskva järel. Teised suured linnad on Birmingham, Manchester ja Liverpool. Kogu saarel on 58.1 mln inimest, kellest 82% on inglased , ülejäänud on šotlased, uelslased (waleslased) ja iirlased. Rahaühikuna on käibel naelsterling ja penn (1 nael = 100 penni ). Riigikeeleks on inglise keel ja uelsi (walesi) keel.
See saareriik asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas mandrilaval. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche 'i väin (Inglise kanal ) ja selle kitsam idaosa Calais' väin (Doveri väin). Mandriga on saar ühenduses La Manche'i tunneliga. Põhja- Iirimaad eraldab Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. (LISA 1)
Saar on peamiselt ühtlase pinnamoega, loe pool on pinnamood mägisem (Cumbria), järvede piirkond (Lake District) ja maa keskosas asuv Penniini mäeahelik, mida nimetatakse “Inglismaa selgrooks”. Inglismaa kliima on pehme ning tuntud oma niiskuse poolest. Talvel ei lange temperatuur sisemaal oluliselt alla nulli, suvel omakorda ei tõuse temperatuur palju üle 30 kraadi.
Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad , mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad . Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme .
Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask ) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimedega. Seal kasvab puuvilla ning kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja tsitrusvilju.

Riigi arengutase

Ühendatud Kuningriik on maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela (u 23 triljonit krooni). Kuigi Ühendatud Kuningriik on Euroopa Liidu liikmesriik ning peamine Briti majandushuvi asub seetõttu Euroopas, on riigil väga tugevad majandussidemed USA, Kanada ning mitmete Aasia riikidega. Lisaks on ajalooliselt kujunenud kaubandussuhted rohkem kui 50 endise asumaaga üle maailma. Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKP inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem, kui teistel arenenud riikidel (u 80%). Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City’le, on finants- ja äriteenuste sektor. Seega Suurbritannia kuulub 1. maailma riikide hulka.

Rahvastik

Ühendatud Kuningriigi rahvastiku üldarv oli 2005. aastal 60,2 miljonit, mis jagunes:

• Inglismaa 50,43 miljonit;
  
• Šotimaa 5,09 miljonit;
  
• Wales 2,96 miljonit;
  
• Põhja-Iirimaa 1,72 miljonit.
  

Keskmine rahvastiku tihedus on umbes 250 in/km2. Inglismaa on suurima ja Šotimaa väikseima rahvastiku tihedusega. Suurim linn ning riigi poliitiline ja administratiivne keskus on pealinn London, kus asuvad kõik peamised valitsusasutused ja Ühendatud Kuningriigi parlament. Ealine struktuur (1995): 9,4% rahvastikust 0-15 aastat vana, 15,7% üle 65 aasta vana. Mehi on Britannias natuke vähem kui naisi – iga 100 mehe kohta 104 naist. (Lisa 2)
Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja muslimid .
Enamasti räägitakse inglise keelt, omapärase aktsendiga, Põhja-Wales’is räägib siiani palju inimesi kõmri keelt. Enamik neist töötab autotööstustes või arvuti- ja elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud.

Energiamajandus

Energiakasutus ja tootmine Suurbritannias on saanud üha suuremat tähelepanu aastate jooksul. Põhifaktor selle juures on Valitsuse pühendumus heitgaaside vähendamiseks. 20. sajandil oli põhiline energiaallikas kivisüsi, mis jättis pärast kasutamist palju ebavajalikke ja kahjulikke jääkprodukte.
Energiajaotus:

• Transport – 35.63% (33.00% 1990-l aastal)
  
• Majapidamised – 30.23% (27.70% 1990-l aastal)
  
• Tööstused – 21.17% (26.27% 1990-l aastal)
  
• Teenused – 12.91% (13.03% 1990-l aastal)
  

Suurbritannia suurte kivisöevarude tõttu ning Põhjamere nafta ja gaasivarude tõttu suudab ta endale energiat toota ise, samas jääb üle ka veel ekspordiks. Suurim elektrienergia tootmiseks kasutatav aine on gaas , seejärel kivisüsi. Suur osa elektrienergiast toodetakse ka tuumaelektrijaamades, mis aga mõjutab veekogusid ja seal elavaid organisme. Energiat toodetakse samuti ka hüdroelektrijaamades, ja õlist.
Energiatootmine:

• Gaas – 39.93% (0.05% 1990-l aastal)
  
• Kivisüsi – 33.08% (67.22% 1990-l aastal)
  
• Tuumaenergia – 19.26% (18.97% 1990-l aastal)
  
• Uuendatav energia – 3.55% (0% 1990-l aastal)
  
• Hüdroenergia – 1.10% (2.55% 1990-l aastal)
  
• Import – 1.96% (3.85% 1990-l aastal)
  
• Õli – 1.12% (6.82% 1990-l aastal)
  

Aastal 2005 toodeti inimese kohta 6357 KW/h elektrienergiat, see ütleb, et riik on väga kõrgelt arenenud ning kasutab väga palju elektrienergial põhinevaid seadmeid. Kuna rahvast on palju, siis peab mõtlema loodussäästlikuma energia tootmise peale, mida britid ka teevad, nad kasutavad juba hüdro- ja tuuleenergiat ning arendavad seda pidevalt.

Põllumajandus

Kuna sademete hulk aastas on üpris suur, ning temperatuurid ei ole väga kõrged, ega madalad, siis see seab piirid taimede ning loomade kasvatamisel. Maakasutus Ühendkuningriigis: põllumaad: 25%; pidev karjamaa : 46%; metsad ja metsamaastikud: 10%; muu: 19%. (Lisa 3). Kuna pinnamood on enamasti tasane , siis on sinna hea põlde teha, mida juba on tehtud metsadest, seetõttu ongi seal metsasid vähe. Seal olles võib tunduda, et on väga metsane riik, kuid tegelikult on istutatud palju põõsaid ning kultuurtaimi .
Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga), kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima just niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui meil. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves . Keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele.
Maaparandustöödest võib vaja minna ainult kuivendust, et saada soost korralik põllumaa, niisutada pole vaja, kuna kliima on sademerohke.
Igal pool riigis pole võimalik tegeleda põllumajandusega, kuna leidub ka mägiseid alasid, ning väga soiseid alasid, mis vihmasel perioodil on eluohtlikud.
Põllumajandust õnneks kapitali ega füüsilise tööjõu puudus ei takista, kuna riik on väga heal majandustasemel ning töötuse protsent on ka peaaegu 5- ligi. Võib puudus tulla oskustöölistest, kes oskavad ka mõtlemistööd teha. Kuna põllumajandus ei ole enam nii tähtis, siis töötab seal ainult 1% rahvastikust. Peamiselt kasvatatakse lambaid ning veiseid ja taimedest puuvilja ja nisu. Kuna põhja- ja lõuna kliima erinevad teineteisest natukene, siis ei saa puuvilju kasvatada igal pool, loomade ja teraviljaga sellist probleemi ei ole. Puuvilju kasvatatakse siis peamiselt lõuna osas, kus ei ole nii niiske ja temperatuurid on suuremad. Nisupõllud on kesk- ja põhja saareosas ning Iirimaal , lambad peamiselt Šotimaal ning Walesis, veiseid saare keskel ja edela osas.
Üle 60% toiduvajadusest suudab ta ise endale toota, seega tuuakse sisse suur kogus toidukraami, aga samas viiakse ka töödeldud produkte välja. Ennast suudab Suurbritannia varustada siis liha ja teraviljatoodetega, mida peamiselt kasvatatakse ja toodetakse.

Metsandus

Suurbritannia tegelikult ei ole üldse metsane maa, kuna väga palju metsa raiuti varem maha, et saada põllu- ja karjamaad . Metsa on seal ainult umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Metsades kasvab tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask. Metsad on enamasti segametsad ning metsi istutatakse järgmiste põlvkondade tarbeks. Puid on nii laia- kui kitsalehelisi ning ka okaspuid .
Suuremad metsamassiivid asuvad Šotimaal kirde osas ning väiksemad kesk- ja lõuna saareosas. Šotimaal olevad metsad on ka osaliselt raskesti ligipääsetavad, kuna asuvad mägisel alal. Metsi eriti ei kasutata, kuid muidu tehakse neist valmistooteid.
Kuna riik on kõrgelt arenenud, siis ei kasutata metsi mõtlematult, taastatakse neid ning hooldatakse. Puidul ekspordis kohta ei ole, kui siis pigem veetakse seda sisse, kuna olemasolevad puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Seega Suurbritannial ei ole kohta metsatööstuses. Seega peamine probleem ongi kunagi maha raiutud metsa taastamine ja uue metsa heaperemehelikult kasutamine.

Tööstus

Lisaks naftale, maagaasile ja kivisöevarudele leidub ka tina, rauamaaki, soola, savi, kriiti, kullamaaki, ja pliid , need on peamised maavarad tööstussektoris. Viimasel ajal kõigega enam ei tegeleta, kuna maagis sisaldus ei ole suur ning maaki ei ole palju.
Peamised tööstusharud ongi nafta- ja maagaasitööstus, elektroonikatööstus, arvutitööstus, masinaehitus, autotööstus, lennuki- ja raketitööstus, pangandus ja rahandus , must metallurgia , keemiatööstus, tekstiilitööstus, viskitööstus ja ajakirjandus. (Lisa 4)
Tööstusettevõtted asuvad enamasti ikka suurlinnade läheduses, kus on kõik vajalik lihtsalt kättesaadav- tööjõud, energia, transport. Samas on vaja ka toorainet, ja kui selle transport on kallis siis tehakse tööstus tooraine hankimiskoha ligidusse. Õnneks on transpordile piisavalt tähelepanu pööratud, alates 1960. aastast on ehitatud laialdast kiirteedevõrgustikku sh. maailma suurima liiklustihedusega kiirtee M25. Kattega teed on seal 362 330 km, raudteed 16 583 km, siseveeteid 3200 km ning maanteed 3200 km.
Eksporditakse valmistooteid, masinaid, kütuseid, kemikaale, toitu, alkohoolseid jooke ning tubakatooteid. Impordis on ka valmistooted, masinad , teatud kütused ning toidukraam.
Masinatööstus on pidevalt arenenud inglismaal, kuna seal elas palju leiutajaid, siis sealt ongi enamus uuendused pärit. Pidevalt üritatakse inimtööjõudu kompenseerida masinate täiustamisega, st tahetakse odavamalt ning kiiremini sama asja toota.
Ühendkuningriigis on kõrgtehnoloogia areng soodustatud, kuna inimesed väärtustavad haridust, algharidus on 100% inimestest, keskharidus 82%-l ning kõrgharidus 24%-l. Kõrghariduse protsent on väike, kuna seal asuvad ühed maailma kuulsaimad ülikoolid- Oxford ja Cambridge

Transport

Suurbritannnias on transport väga kõrgel tasemel, erinevate transpordiliikide peale on mõeldud, olemas on autoliiklus, rongiteed, veeteed, isegi metrood ja Eurotunnel . Sisevedude tegemisel on põhiline ikka autovedu, kuna teed on hästi hooldatud ja neid on palju, samas rongiliiklus on ka tähtis. Rahvusvahelistel vedudel on peamised mereteed ning lennukiveod, kuna see on kõige kasulikum.
Autotransport- nagu eelpool mainitud , on teedevõrgustik väga suur ja hästi hooldatud. Riigi lõunaosas on teid rohkem, aga ehitustööd käivad üle terve saare. Kokku on kattega maanteid ja teid 366 000 km.
Rongitransport- rongitransport nii arenenud ei ole, kuna teid on kõigest umbes 17 000 km, kuid ehitatakse neid juurde sinna, kus oleks nõudlust. Prantsusmaa on ainuke, kellega on raudteekanal.
Siseveetransport - jõgesid, mis sobivad transpordiks on saarel ainult 3200 km ja ühtset sisevetevõrku ei ole võimalik teha, kuna suuri jõgesid lihtsalt ei ole nii palju ja üksteise lähedal.
Meretransport- kasutatakse väga palju, kuna laevadega on odav ja kasulik transportida välisriikidesse, kes asuvad teisel pool ookeani ja üldse merede ääres.
Õhutransport- kasutatakse enamasti välisvedudeks, kuna on ainult 2 lennujaama , mis asuvad üksteisele suhteliselt ligidal.
Kõige lihtsam viis Eestist Suurbritanniasse minemiseks on õhutransport, millega saab kõige kiiremini, samas on võimalik mööda teid autoga minna ja siis veel laevaga , need küll on odavamad variandid, kuid nõuavad rohkem aega. Siiski näeb siis teisi riike ja saab oma silmaringi avardada ning näha vaatamisväärsusi.

Turism

Suurbritannia tähtsamaid majandusharusid ja uute töökohtade allikas on turism. Oma kunstigaleriide, teatrite ja ajalooliste ehitiste tõttu on endiselt peamine turismisiht London. Paljud külastajad jätavad pealinna kõrvale ja suunduvad otse Bathi, et imetleda roomlaste kadunud hiilgust, või Strattford-upon-Avonisse, vaatama Shakespeare 'i teatrit, või keskaegsesse Yorki või Šoti mägismaale. Suurbritannia peamised külastajad on ameeriklased , kuigi 1990. aastate terrorismioht ja USA majanduse langus on sundinud nii mõnegi reisist loobuma . Eesti reisifirmad pakuvad 3 päevast reisi Londonisse, kus on võimalik näha Big Beni , Westminster Abbey ’t, London Towerit , Buckinghami paleed jpm. Londoni muuseumid ja galeriid on maailmakuulsad, muusikali - ja teatrielu ning ööelu legendaarsed. Väga suur valik erinevaid restorane ning kauplusi. Sellise reisi hind jääb 5000 kuni 6000 krooni piiresse.

Kokkuvõte

Suurbritannia on väga huvitav maa, kus on erinevaid maastikke, mägesid, orgusid ning soid. Tema energiatootmine on omapärane, ta ei sõltu eriti kellegist, kuna toodab ise energiat oma toorainest . Ühendkuningriigi valisingi tema eripärade tõttu majanduses, valitsemises ja eluolus .
Rauno Kaselo

Kasutatud allikad

Dorling Kindersley „Maailma teatmeatlas“ 2000.a Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn
Suur eesti raamatuklubi „Maailma teatmeatlas“ 2005.a Kirjastus Otava
http://www.mfa.ee/est/kat_128/
http://www.tradeport.org/countries/unitedkingdom/01grw.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia

Lisa 1 - Suurbritannia kaart

Lisa 2 – Rahvastiku soolis- vanuseline koosseis

Mehed:
Naised:

Lisa 3 – Maakasutus