Keemia 11 kl. arvestused (9)

4 HEA

ARVESTUSED
Õppeaines: Keemia
Klass: 11
Õpilane:
Keila 2005
I Arvestus ALKAANID
Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast.
Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi:
Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC
juures
Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5
Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0
Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2
Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5
Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 vedelik 36, 0
Heksaan C6H14 CH3CH2CH2CH2CH2CH3 vedelik 69, 0
Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homolooglises reas pidevalt ja seaduspäraselt.
Alates pentaanist kuni pentadekaanini on alkaanid vedelad ja alates heksadekaanist C16 tahked ühendid. Hargnenud ahelaga ühenditel on madalam keemistemperatuur kui sama süsiniku aatomite arvuga hargnemata ahelaga ühenditel.
Sulamistemperatuurid tõusevad samuti süsiniku aatomite arvu suurenemisel homoloogilises reas.
Alkaanide tihedused on väiksemad kui 1, 0. veeldatud metaani tihedus on 0, 416, pentaani tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730.
Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites . Homoloogilise rea kõrgemad liikmed lahustuvad ka orgaanilistes lahustites halvasti.
Gaasilistel alkaanidel ei ole lõhna, vedelatel alkaanidel C5 … C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid.
Alkaanide keemilised omadused. Alkaanid on inertsed, vähese reageerimisvõimega ühendid.
Alkaanid ei reageeri tavalisel temperatuuril pimedas halogeenidega. Päikesevalguses ja kiiritamisel ultraviolettkiirtega asendub vesinik halogeenidega. Seejuures võivad asenduda kõik vesiniku aatomid . Reaktsiooni käigus tekib paljude ühendite segu ning on raske saada ühte kindlat reaktsiooniprodukti.
Alkaane kasutatakse kütusena ja teiste orgaaniliste ühendite nt plastmasside valmistamisel.
Etaani kasutatakse orgaaniliste ühendite sünteesimisel. Propaani kasutatakse kütusena toidu valmistamisel ja kütmiseks.
Butaani nitreerimisel tekib nitropropaani ja nitroetaani, seda protsessi rakendatakse nitroalkaanide tööstuslikul tootmisel.
Metaani kasutatakse keemiatööstuses lähteainena metanaali, klorometaanide, atsetüleeni jt ainete tootmiseks ning segus teiste gaaside kütusena.
II Arvetus NAFTA JA MAAILM
Nafta ehk maaõli on tume viskoosne vedelik, mida tavaliselt leidub sügaval maa sees või merepõhjas. Teda esineb sageli koos maagaasiga, mis koosneb peamisel metaanist. Nafta on tekkinud miljonite aastate vältel looma- ja taimejäänuste lagunemisel kõrge rõhu all. Ta on erineva molekulmassi ning struktuuriga alkaanide segu. Nafta töötlemisel toodetakse palju kasulikke saadusi. Kolm põhilist töötlemisprotsessi on primaarne destillatsioon , krakkimine ja reformeerimine.
Primaarne destillatsioon ehk fraktsioneeriv destillatsioon on protsess, mida kasutatakse nafta jaotamisel fraktsioonideks vastavalt keemistemperatuuridele. Fraktsioneerimiskolonni alumises osas on kõrge temperatuur, mis üles poole järk-järgult alaneb . Keev nafta siseneb kolonni auruna, ülespoole tõustes ta jahtub. Kui fraktsioon jõuab oma keemistemperatuurile vastavale kolonnitaldrikule, siis ta kondenseerub ja juhitakse torude kaudu välja. Parema eraldatuse saavutamiseks fraktsioonid destilleeritakse veel kord. Fraktsioon on primaarsel destillatsioonil saadud lähedaste keemistemperatuuridega vedelike segu. Kergetel fraktsioonidel on madalamad keemistemperatuurid ja lühikesed süsivesinikahelad. Rasketel fraktsioonidel on kõrgemad keemistemperatuurid ja pikemata ahelatega ühendid.
Krakkimine on reaktsioon , mis lõhub suurte molekulidega alkaanid väiksemate molekulidega alkaanideks ja alkeenideks. Väiksemate molekulidega alkaane kasutatakse bensiinina. Krakkimine toimub kõrgel temperatuuril või katalüsaatori juuresolekul.
Reformeerimine on protsess, milles bensiini saadakse kergetest fraktsioonidest lineaarsete ahelatega alkaanide lõhustamisel ja nendest hargnenud ahelaga molekulide saamisel.
Bensiin on seega primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. See koosneb alkaanidest, mille molekulides on 5 – 12 süsiniku aatomit, keemispiiriga 40 – 150 kraadi.
Oktaaniarv väljendab bensiini detonatsioonikindlust, mõõdetakse 0 – 100. Oktaaniarvu suurendatakse antidetonaatori, näiteks tetraetüülplii lisamisega. Autodes kasutatava bensiini oktaaniarv on suurem kui 90.
Petrooleum on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. Petrooleum koosneb alkaanidest, mille molekulides on 9 – 15 süsiniku aatomit, keemispiiriga 150 – 250 kraadi. Petrooleumi kasutatakse lennukikütusena, samuti kodustes küttekehades.
Diisliõli ehk gaasiõli on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon, mille molekulides on 12 – 25 või rohkem süsiniku aatomit, keemistemperatuuriga 250 kraadi ja rohkem.
Diisliõli kasutatakse kütusena diiselmootorites.
III Arvestus HALOGEENÜHENDID
Halogeenid on perioodilisussüsteemi VII rühma peaalarühma elemendid fluor, kloor , broom, jood ja astaat. Sõna halogeen tähendab soolatekitajat. Moodustavad ju halogeenid palju ühendeid, mille hulgas on rohkesti sooli . Astaat on radioaktiivne element.
Kõik halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed mittemetallid. Seejuures nõrgenevad mittemetallilised omadused reas F → Cl → Br → I joodi suunas. Samas suunas suureneb nende elementide aatomiraadius . Seega on halogeenidest fluor kõige mittemetallilisem, joodil võib täheldada aga metallilisi omadusi.
Halogeenide ühinemisel vesinikuga tekivad vesinikhalogeniidid – vesinikflouriid HF, vesinikkloriid HCl, vesinikbromiid HBr ja vesinikjodiid HI. Need on kõik keemiliselt aktiivsed gaasid. Vesinikkloriidi saadakse tööstuses kloori ja vesiniku ühinemisel: H2 + Cl2 = 2HCl.
Vesinik põleb klooris. Hcl on õhust veidi raskem, värvuseta, suitsev ja lämmatav gaas, mis lahustub hästi vees. Toatemperatuuril lahustub ühes mahuosas vees umber 500 mahuosa vesinikkloriidi. Vees vesinikkloriidhappe dissotsieerub: HCl = H+ + Cl-.
Laboris saadakse HCl tahke naatriumkloriidi NaCl ja kontsentreeritud väävelhappe H2SO4 vahelisel reaktsioonil. NaHSO4 nimetatakse naatriumvesiniksulfaadiks. Et HCl on õhust raskem, siis võib teda koguda sel viisil, et gaasijuhtetoru suunatakse kuva silindrisse. Udu teke silindri kaela juures näitab, et vesinikkloriid reageeris õhus sisalduva veeauruga ning tekkisid väikesed vesinikkloriidi tilgad . Vesinikkloriidhappe valem on samuti HCl ja teda nimetatakse ka soolhappeks. Seega vesinikkloriidi lahustumisel vees tekib vesinikkloriidhape .
Kõik halogeniidvesinikhapped reageerivad ka aluseliste oksiidide ja hüdrooksiidega.
Kloriidid , bromiidid ja jodiidid lahustuvad hästi vees, va hõbeda ja mõne teise metalli soolad .
Valguse käes AgCl järk-järgult tumeneb, sest ta laguneb hõbedaks ja klooriks. Sel omadusel põhineb fotograafia . AgCl hoitakse valguse eest kaitstuna musta paberisse pakitud purkides.
HCl on tähtis keemiatööstuse lähteaine ja vajalik reaktiiv igas keemialaboris. Ta kuulub ka maomahla koostisse. Maomahl sisaldab u 0, 5% HCl.
Vesinikhalogeniidhapete soolades kasutatakse kõige enam naatriumkloriidi. NaCl on tuntud keedusoola nime all. Ta on lähteaine kloori, vesinikkloriidhappe jt ainete tootmisel, maitseainena, konservimisvahendina. Kaaliumkloriid KCl on väetis. Hõbehalogeniidid on lähteained valgustundlike materjalide valmistamisel, kaaliumbromiid KBr leiab rakendust rahustina.
Halogeenid moodustavad hapnikuga mitmesuguseid ühendeid. Halogeenide hapnikkusisaldavad happed ja nende soolad on oksüdeerivate omadustega. Kloori reageerimisel veega tekib kaks hapet: hüpokloorishape ja vesinikkloriidhape. Tekkiva atomaarse hapniku tõttu on hüpokloorishape väga tugev oksüdeerija. Hüpokloorishape sool kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO)2 kuulub kloorlubja koostisse. Kloorlubi on kloori lõhnaga valge või hallikas pulber . Kui kloorlupja segada veega, siis tekib pleegitavate omadustega ja mikroorganisme hävitav lahus, mida kasutatakse vee kloorimisel, desinfitseerimiseks, pleegitamiseks jm.
Kaaluimkloraati KClO3 nimetatakse ka Berthollet soolaks õpetlase Berthollet nime järgi. See aine on kloorhappe sool. Kloorhapet kasutatakse tuletikkude valmistamisel. Tikupea põhikoostisosadeks on KClO3 ja väävel. KClO3 kuulub ilutulestikus kasutatavate segude koostisse. Kuumutamisel KClO3 laguneb. Kui sellel protsessil kasutada katalüsaatorit MnO2, siis eraldub hapnik.
Fluori erakordse aktiivsuse tõttu vesi süttib tema toimel ning vee koostisesse kuuluv hapnik asendub fluoriga: 2H2O + 2F2 = 4HF + O2.
Fluori sisaldavatest ainetest võib nimetada fluoroplasti (teflonit), mis on püsiv materjal hapete, aluste, oksüdeerijate ja teiste keemiliste ainete suhtes. Ta on fluori ja süsiniku ühend. Teflonpannil on võimalik valmistada toitu ilma rasvainet kasutamata.
Freoonid on jahutusvahenditena kasutatavad kergesti veelduvad fluori sisaldavad gaasilised ained. Samal ajal kui vaba fluor on keemiliselt erakordselt aktiivne, on tema ühendid enamuses väheaktiivsed.
Keemilise aktiivsuse tõttu esinevad halogeenid looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniididena. Fluor ja kloor on loodudes keskmiselt levinud elemendid, broom ja jood esinevad hajutatult ega moodusta iseseisvaid looduslikke ühendeid.
Kloori leidub kivisoolana NaCl kujul maapõues ja merevees . Bromiidid esinevad looduses koos kloriididega. Joodi sisaldavaid mineraale on loodudes harva, teda leidub lisandina tšiili salpeetri koostises.
Halogeniide on merevees, nafta puuraukude vees ja mujal. Halogeenide ühendeid sisaldavad ka taim- ja loomorganismid. Mõned veetaimed nagu lehtadrud koguvad endasse joodi.
Kõige rohkem toodetakse halogeenidest nüüdisajal kloori. Kloori saadakse NaCl kontsentreeritud vesilahuse või sulatatud kloriidide elektrolüüsil.
Lihtainena on halogeenid väga mürgised, kuid mitmed nende ühendid on vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks.
IV Arvestus ALKOHOLID
Alkoholid on orgaanilised ühendid, mille igas molekulis on üks või mitu hüdroksüülrühma. Hüdroksüülrühmadest tingitult on alkoholi molekulid polaarsed ja moodustavad vesiniksidemeid. Lühikese ahelaga alkoholid segunevad veega täielikult. Pikema ahelaga alkoholid aga ei segune, sest nende molekulides on rohkem –CH2– rühmi, mis muudavad molekulid vähem polaarseks. Alkoholid ei dissotseeru vees, nad on neutraalsed. Nad põlevad, moodustades süsinikdioksiidi ja vee.
Ühealuseliste küllastunud alkoholide homoloogilise rea esimesed liikmed on vedelikud. Alates C12-st on selle rea liikmed tahked ained. Teiste sama molekulmassiga ühenditega võrreldes on alkoholidel anomaalselt kõrged keemistemperatuurid. See on tingitud alkoholide molekulide assotsieerumisest vesiniksideme tekkimise tõttu ühe alkoholi molekuli hapniku aatomi ja naabermolekuli vesiniku aatomi vahele.
Ühealuseliste küllastunud alkoholide sulamistemperatuurid tõusevad homoloogilises reas. Kahe- ja kolmealuselistel alkoholidel on kõrgem keemis- ja sulamistemperatuur kui vastava süsiniku aatomita arvuga ühealuselistel alkoholidel.
Ühealuseliste küllastunud alkoholide tihedus on 0, 79 … 0, 83 piirides.
Ühealuseliste küllastunud alkoholide rea esimesed liikmed on vees hästi lahustuvad, nad segunevad veega igasugustes vahekordades.
Ühealuseliste küllastunud alkoholide rea esimestel liikmetel on nõrk lõhn. Alkoholid C4 … C10 on suhteliselt tugeva meeldiva lõhnaga. Kõrgemad ühealuselised alkoholid ja kõik mitmealuselised alkoholid on lõhnata ühendid.
Alkoholidele on kõige iseloomulikumad – OH-rühma asendumise reaktsiooni. Need on nukleofiilsed asendusreaktsioonid . Side süsiniku aatomi ja hapniku aatomi vahel on aga suhteliselt vähe polariseerunud , mistõttu OH- eraldumine on raskendatud.
Alkoholid reageerivad leelismetallidega, magneesiumi, kaltsiumi, strontsiumi, baariumi ja alumiiniumiga, moodustades metallalkoksiide ehk alkoholaate. Alkoholaadid on tahked ained, mis lagunevad kergesti vee toimel.
Alkoholid reageerivad vesinikhalogeniidega, moodustades süsivesinike halogeenderivaate. Kõige raskemini moodustuvad kloorderivaadid, kõige kergemini aga joodderivaadid.
Alkoholid reageerivad hapetega, moodustades estreid.
Reageerivad fosforhalogeniididega PCl5, PBr3, PBr5, PI3, PI5, moodustades süsivesinike halogeenderivaate.
Temperatuuril 300 … 400 kraadi eraldub alkoholidest katalüsaatorite (Al2O3, kaoliini jt), manulusel vesi. Seejuures tekivad alkeenid. Sekundaarsed alkoholid dehüdratiseeruvad kergemini kui primaarsed, veel kergemini dehüdratiseeruvad tertsiaarsed alkoholid.
Alkoholid oksüdeeruvad CrO3, KMnO4 jne toimel.
Alkoholid dehüdrogeniseeruvad temperatuuridel 300 … 400 kraadi katalüsaatorite (peenestatud Cu, Ag) manulusel.
Alkoholide reageerimisel väävelhappega temperatuuril 140 … 150 kraadi moodustuvad eetrid . Reaktsioon toimub vaheühendi alküülvesiniksulfaadi moodustumise ja lõhustumise kaudu.
Etanooli kasutatakse lahustina ja denatueeritud piirituse valmistamiseks, tal on ka palju teisi kasutusalasid. Suurtes kogustes kasutatakse etanooli sünteetilise kautšuki tootmiseks vajaliku 1, 3-butadieeni sünteesimiseks.
Propüülalkoholi kasutatakse lahustina ja mõnede sünteeside puhul.
Isopropüülalkoholi kasutatakse lahustina ja atsetooni ning mõnede estrite sünteesimise lähteainena.
Butüülalkoholi kasutatakse lakitööstuses lahustitena ja estrite sünteesimisel. Viimased leiavad kasutamist lahustitena, mõned maitseainetena toiduainete tööstuses ja lõhnaainetena.
Pentanoole kasutatakse laialdaselt lahustitena lakitööstuses. Pentanoolide estreid kasutatakse lahustitena ja maitseainetena toiduainete tööstuses.
Tsetüülalkoholi kasutatakse mõnede sünteetiliste pesemisvahendite tootmisel ja farmaatsias salvide valmistamisel.
Tserüülalkoholi ja müritsüülalkoholi esineb estrina meevahas.
Allüülalkoholi kasutatakse mitmete sünteeside puhul.
Paljusid teisi alkohole kasutatakse nii parfümeeriatööstuses kui ka mingite ainete sünteesimistel.
Metanooli kasutatakse vastava aldehüüdi tootmiseks, mitmesugusteks sünteesideks ja etanooli denatureerimiseks.
Eetriteks nimetatakse ühendeid, milles kaks radikaali on ühendatud hapniku aatomiga.
Lihteetrites on mõlemad radikaalid ühesugused, segaeetrites erisugused.
Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, milles üks vesiniku aatom on asendunud alkosürühmaga R – O –.
Eetrid moodustuvad alkoholaatide toimel süsivesinike halogeenderivaatidesse.
Sümmeetrilised eetrid moodustuvad alkoholide kuumutamisel väävelhappega (ka fosforhappega, tsinkkloriidiga). Reaktsioon kulgeb üle etüülvesniksulfaadi, mis reageerib alkoholiga moodustades eetri.
Küllastunud eetrite homoloogilise rea kaks esimest liiget on gaasid. Rea järgmised liikmed on vedelikud ja kõrgemad liikmed tahked ühendid.
Eetrite puhul ei esine vesiniksidet molekulide vahel nagu alkoholide puhul, mistõttu eetrite molekulid pole assotsieerunud ning eetritel on madalamad keemistemperatuurid kui vastava süsiniku aatomite arvuga alkoholidel. Nii on metüüleetri keemistemperatuur – 23, 6 kraadi, samal ajal kui etanooli keemistemperatuur on 78, 3 kraadi. Eetrite tihedused paiknevad 0, 72 … 0, 78 piires. Eetrid ei segune veega. Küllastunud eetrite homoloogilise rea madalamad liikmed on siiski vähesel määral vees lahustuvad. Eetrid lahustuvad orgaanilistes lahustites ja lahustavad hästi paljusid orgaanilisi ühendeid.
Eetritel on meeldiv lõhn. Samuti on eetrid inertsed ühendid. Tavalisel temperatuuril on nad püsivad peaaegu kõikide lihtsamate reagentide toime suhtes. Side hapniku ja süsiniku aatomite vahel on vähe polariseerunud, mistõttu selle lõhustumine toimub suhteliselt raskesti. Tugevate hapete toimel moodustuvad aga oksooniumi soolad, milles hapniku aatomi ja süsiniku aatomi vaheline side on polariseerunud. Seetõttu lõhustuvad eetrid hapete manulusel.
V Arvestus AMIINID
Ammoniaagi ühe, kahe või kolme vesiniku aatomi asendamisel süsivesiniku radikaalidega saadakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine . Ammooniumi soolade vesiniku aatomite asendamisel radikaalidega saadakse kvaternaarseid ammooniumi soolasid.
Amiinide nimetused moodustatakse radikaalide nimetustest ja sõnast amiin. Amiine võib aga nimetada ka kui süsivesinike derivaate, märkides lämmastiku sisaldavat rühma eesliitega amino- ja näidates selle asukohta vajaduse korral numbriga.
Amiine saadakse süsivesinike halogeenderivaatide toimel ammoniaagisse ja amiinidesse (Hofmanni reaktsioon): CH3 – CH2Br +:NH3 → [CH3 – CH2 – NH3]Br.
Reaktsioon kulgeb liitumise teel lämmastiku aatomi vabade elektronide arvel.
Amiinide homoloogiliste ridade madalamad liikmed on gaasid, keskmised liikmed vedelikud ja kõrgemad liikmed tahked ained. Madalamad amiinid lahustuvad kergesti vees. Molekulmassi suurenemisel väheneb amiinide lahustuvus vees ja alates ühenditest C6 … C7 on amiinid vees lahustumatud. Madalamatel amiinidel on ammoniaagilõhn, kõrgematel omapärane kalalõhna meenutav lõhn. Kümmet või rohkemat süsiniku aatomit sisaldavad amiinid on lõhnata. Amiinide tihedused on väiksemad kui 0, 8.
Amiinide vesilahused on tugevamate aluseliste omadustega kui ammoniaagi lahus. Amiinide vesilahuses moodustunud alküülammooniumhüdroksiidid pole aga puhtal kujul püsivad ja lagunevad analoogiliselt ammooniumhüdroksiidiga veeks ja amiiniks.
Vaba elektronpaari esinemise tõttu lämmastiku aatomi juures on amiinid tugevad nukleofiilsed reagendid. Nad toimivad nukleofiilsete reagentidena halogenoalkaanidesse ja liituvad mitmesuguste karbonüülrühma sisaldavate ühenditega.
Amiinid reageerivad hapetega, moodustades soolasid.
Amiinid reageerivad halogenoalkaanidega, moodustades sekundaarseid ja tertsiaarseid amiine ning kvaternaarseid ammooniumi soolasid.
Primaarsed ja sekundaarsed amiinid reageerivad happehalogeniididega ja –anhüdriididega, moodustades happeamiidide asendusprodukte.
Primaarsed amiinid reageerivad lämmastikushappega, moodustades alkohole ja lämmastikku.
Sekundaarsed amiinid reageerivad lämmastikushappega, moodustades nitrosoamiine.
Tertsiaarsed amiinid ei reageeri lämmastikushappega (toimub ainult soola moodustumine).
Primaarsed amiinid moodustavad aluselises keskkonnas triklorometaaniga reageerides karbüülamiine (isonitrille).
Amiinid oksüdeeruvad mitmesuguste oksüdeerijate toimel, kusjuures aga reaktsioonid kulgevad mitmetes suundades, mille tõttu oksüdatsioonireaktsioon ei leia praktilist rakendamist.
Metüülamiini, dietüülamiini ja trimetüülamiini kasutatakse mitmete sünteeside puhul.
Heksametüüleendiamiini kasutatakse sünteetilise kiudaine nailoni (aniidi) tootmisel.
KASUTATUD KIRJANDUS:
Orgaaniline keemia, Hugo Raudsepp , Tallinn, 1967
Keemia IX klass, H. Karik, H. Laanpere ja V. Past, Tallinn, 1992
Keemialeksikon, J. Wertheim, C. Oxlade ja dr. J. Waterhouse, Usborne Publishing Ltd, 1986
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 269 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

269 laadimist Kokku alla laetud

9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mutukene Õppematerjali autor

õhtukoolis

alkaanid nafta ja maailm halogeenühendid alkoholid amiinid

Sarnased õppematerjalid

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia

docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro-

Orgaaniline keemia

doc

Orgaaniline keemia (Alkaanidest küllastunud ühenditeni)

ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotu

Keemia

doc

Orgaaniline keemia I

Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur.

Orgaaniline keemia

pdf

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarne(sp ühinevad 1 s ja 1 p

Orgaaniline keemia i

doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga

Keemia

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C j

Orgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid