Keemia 11 kl. arvestused (9)

4 HEA

ARVESTUSED
Õppeaines: Keemia

Klass: 11
Õpilane:

Keila 2005
I Arvestus ALKAANID
Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast.
Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi:
Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC
juures
Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5
Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0
Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2
Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5
Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 vedelik 36, 0
Heksaan C6H14 CH3CH2CH2CH2CH2CH3 vedelik 69, 0
Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homolooglises reas pidevalt ja seaduspäraselt.
Alates pentaanist kuni pentadekaanini on alkaanid vedelad ja alates heksadekaanist C16 tahked ühendid. Hargnenud ahelaga ühenditel on madalam keemistemperatuur kui sama süsiniku aatomite arvuga hargnemata ahelaga ühenditel.
Sulamistemperatuurid tõusevad samuti süsiniku aatomite arvu suurenemisel homoloogilises reas.
Alkaanide tihedused on väiksemad kui 1, 0. veeldatud metaani tihedus on 0, 416, pentaani tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730.
Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites . Homoloogilise rea kõrgemad liikmed lahustuvad ka orgaanilistes lahustites halvasti.
Gaasilistel alkaanidel ei ole lõhna, vedelatel alkaanidel C5 … C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid.
Alkaanide keemilised omadused. Alkaanid on inertsed, vähese reageerimisvõimega ühendid.
Alkaanid ei reageeri tavalisel temperatuuril pimedas halogeenidega. Päikesevalguses ja kiiritamisel ultraviolettkiirtega asendub vesinik halogeenidega. Seejuures võivad asenduda kõik vesiniku aatomid . Reaktsiooni käigus tekib paljude ühendite segu ning on raske saada ühte kindlat reaktsiooniprodukti.
Alkaane kasutatakse kütusena ja teiste orgaaniliste ühendite nt plastmasside valmistamisel.
Etaani kasutatakse orgaaniliste ühendite sünteesimisel. Propaani kasutatakse kütusena toidu valmistamisel ja kütmiseks.
Butaani nitreerimisel tekib nitropropaani ja nitroetaani, seda protsessi rakendatakse nitroalkaanide tööstuslikul tootmisel.
Metaani kasutatakse keemiatööstuses lähteainena metanaali, klorometaanide, atsetüleeni jt ainete tootmiseks ning segus teiste gaaside kütusena.
II Arvetus NAFTA JA MAAILM
Nafta ehk maaõli on tume viskoosne vedelik, mida tavaliselt leidub sügaval maa sees või merepõhjas. Teda esineb sageli koos maagaasiga, mis koosneb peamisel metaanist. Nafta on tekkinud miljonite aastate vältel looma- ja taimejäänuste lagunemisel kõrge rõhu all. Ta on erineva molekulmassi ning struktuuriga alkaanide segu. Nafta töötlemisel toodetakse palju kasulikke saadusi. Kolm põhilist töötlemisprotsessi on primaarne destillatsioon , krakkimine ja reformeerimine.
Primaarne destillatsioon ehk fraktsioneeriv destillatsioon on protsess, mida kasutatakse nafta jaotamisel fraktsioonideks vastavalt keemistemperatuuridele. Fraktsioneerimiskolonni alumises osas on kõrge temperatuur, mis üles poole järk-järgult alaneb . Keev nafta siseneb kolonni auruna, ülespoole tõustes ta jahtub. Kui fraktsioon jõuab oma keemistemperatuurile vastavale kolonnitaldrikule, siis ta kondenseerub ja juhitakse torude kaudu välja. Parema eraldatuse saavutamiseks fraktsioonid destilleeritakse

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla