Inimese mõju keskkonnale (0)

5 VÄGA HEA

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Ehitusviimistlus -11
Janari Sai
Inimese mõju keskkonnale
Referaat
Juhendaja : Ene Külaots
Pärnu 2012
Sisukord

õhu saastamine ;

osoonikihi kahanemine;

globaalne soojenemine;

pinnase saastumine ;

vee saastumine;

mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri;

looduse mitmekesisuse vähenemine;

loodusressursside vähenemine.

Inimese mõju

Maakasutus

Metsa raie
12.Looduslike elupaikade kadu
Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet.
On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine.
Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.
Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime-ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi , erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju.
Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3.
Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi- tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog . Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.
Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid , mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused . Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil.
Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine.
Inimese mõju
Siiani on teadlased arvanud, et inimkond hakkas kasvuhoonegaase märgatavas koguses tekitama alles peale tööstusrevolutsiooni. Nüüd aga on leitud tõendeid sellest, et inimtegevus jättis taolise jälje keskkonnale juba Rooma impeeriumi ning Hani dünastia ajal.
Selleks analüüsis Celia Saparti juhitud rahvusvaheline töörühm 56 Gröönimaa jääproovi. Nende alusel tuletasid teadlased metaani nimelise gaasi osakaalu Maa atmosfäärist. Vaatluse all oli ajavahemik aastast 100 enne meie ajaarvamist tänapäevani välja. Seejuures püüdsid uurijad kindlaks teha eri süsinikuisotoopide vahekorda metaanis. Isotoobid ise olid vihjeks sellele, kas gaas oli looduslike protsesside või inimtegevuse, näiteks söe põletamise, tulemus.
Inimtegevuse tagajärjel tekitatud kasvuhoonegaase leidus märgataval, kuid siiski suhteliselt vähesel hulgal. Vaid ligikaudu 10% viimase 2100 aasta metaanist oli õhku paisatud enne 1800. aastat. Leid oli ootuspärane, sest minevikus oli Maa rahvaarv oluliselt väiksem.
Teiseks ilmnes , et tekitatud gaasi kogus kõikus koos inimeste arvuga. Kolmeks kõrgpunktiks osutusid aasta 200, ajavahemik 800-1200 ning Väike jääaeg (ligikaudu 16.-19. sajand). Just siis kasvas jõudsalt rahvastik , mille tulemusena raiuti põllumaade ja tööstusliku tootmise tarvis maha senisest enam metsa. Väikese jääaja kestel lisandus olulise tegurina veel kivisöe põletamine.
Kui siiani on kliimamudelites muutuste ulatuse hindamise aluseks võetud industriaalrevolutsiooni eelne olukord, siis vastsed leiud annavad põhjust arvestused ümber hinnata.
Maakasutus
Põllumajandus on peamine maakasutuse viis. Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks. Üldiselt hõlmab põllumaa 38% maailma maismaast ning see ala on endiselt kasvamas . Ennustatakse, et arengumaades muudetakse aastaks 2050 täiendavalt 120 miljonit hektarit looduslikke elupaikasid põllumaadeks toidu nõudluse rahuldamiseks. See hõlmab maad, mis on suure bioloogilise mitmekesisusega
Looduslike elupaikade kadu
Džungel, mis põletati põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas
Peamine põllumajanduse mõju keskkonnale tuleneb looduslike elupaikade hävitamisest ning nende asendamisest monokultuuridega. Põllumajanduse ökosüsteemid pakuvad olulisi elupaiku paljudele looduslikele taime- ja loomaliikidele. See kehtib eriti traditsioonilise põllumajandusega piirkondades, kus kasvatatakse mitmesuguseid liike. Kasvava nõudluse tõttu toiduainetele ja muudele põllumajandustoodetele on paljud looduslikud elupaigad kadunud ning need on asendunud intensiivsete monokultuuridega. Hiljutisteks näideteks on Indoneesia vihmametsade muutmine õlipalmiistandusteks ning suurte Brasiilia savannide ja Amazonase vihametsade alade muutmine soja - ning veisekasvatusfarmideks. See pidev elupaikade kadumine ähvardab mitmeid ökosüsteeme ning paljusid liike. Laiendatavad õlipalmi istandused Indoneesias ja Malaisias kujutavad kõige suuremat ohtu hävimisohus megafauna liikidele, nagu näiteks Aasia elevant ja Sumatra ninasarvik ja tiiger
Metsade raie
Looduslike elupaikade kadu on tihedalt seotud metsa pindala vähenemisega ning seda põhjustab tihti just maa karjamaa või põllukultuuri jaoks vabastamine. Briti keskkonnakaitsja Norman Myersi hinnangul 54% metsadest kaob alepõllunduse, 22% palmiõli istanduste rajamise, 19% palkide hankimise ning 5% karjakasvatuse tõttu
Raiskav veekasutus
Satelliitpildid, mis näitavad muutuvat veetaset Araali meres perioodil 2000-2011.
Liigne veekasutus põllumajanduses jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ning põhjavee allikad. Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsust ja saasteained võidakse uhtuda veekogudesse , mis kahjustab magevee ökosüsteeme ja liike ning lõpuks ka korallriffe ning rannikualadel olevaid kalade koelmualasid.
Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest – see on rohkem kui kaks korda suurem kui tööstuses (23%) ja olmekasutus (8%) näib selle kõrval tühine.
Hinnanguliselt 15-35% põllumajanduse veekasutusest pole jätkusuutlik. Lisaks raiskab põllumajandus 60% või 1500 triljonit liitrit 2500 triljonist liitrist veest, mida ta kasutab igal aastal. Paljud suured toiduaineid tootvad riigid nagu USA, Hiina, India, Pakistan , Austraalia ja Hispaania on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt. Peamised põhjused raiskavale ja jätkusuutlikkust mittearvestavale veekasutusele on lekkivad niisutussüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas. Probleemi muudavad raskemaks ka valesti suunatud toetused ning vähene avalikkuse ja poliitikute teadlikkus kriisist ning nõrgad keskkonnaalased õigusaktid.
Hea näide liigse niisutamise tagajärgedest on Araali meri, mis oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise peamiseks põhjuseks on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks.
Pinnase erosioon ja maa väärtuse langus
Haritavad põllumaad on väga vastuvõtlikud erosioonile, sest kündmise järgselt puudub taimkate ning pinnas ei ole kinnistunud piisavalt tugevasti.
Olukorras, kus looduslik taimkate kaob ja hakatakse kündma selle asemele rajatud põllumaad, muutub pinnas avatuks tuulele või vihmale ning toimub pinnase ärakanne. Näiteks Brasiilia kaotab soja tootmisest põhjustatud erosiooni tõttu aastas 55 miljonit tonni pinnast ning see vähendab mulla viljakust ehk maa kaotab oma väärtust.] Teised peamised põllukultuurid, mis põhjustavad pinnase erosiooni on kohvipuu, mais, teepõõsas, tubakas , riis, palmiõli, hirss, nisu.
Põllumaa hävinemine
Arvatakse, et erosiooni tõttu on 1960. aastast alates kadunud kolmandik maailma haritavast maast. Probleemile ei ole lahendust leitud ning hetkel teatatakse kahjusid umbes 10 miljoni hektari kohta aastas. Tegelikult võib olukord olla palju murettekitavam. Viimase viie kümnendiga on oluliselt suurenenud põllumajanduse tootlikkus ning see on teinud võimalikuks suurema saagi tootmise pindalaühiku kohta. Probleem on aga selles, et kuna põllumajandusmaa on tihti degradeerunud ning muutunud peaaegu kasutuks, siis liiguvad tootjad edasi viljakamale maale. Ülemaailmselt võib viimase 50 aasta jooksul kasutatud ning seejärel mahajäetud maa pindalaliselt olla võrdne tänapäeval kasutatava maaga
Veekogude ummistumine
Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise . Olukord muutub eriti halvaks, kui veekogude kallastel puudub taimestik, mis hoiaks pinnast kinni. Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mere eluapaikadele, millest sõltuvad paljud looma-ja taimeliigid .
Reostus
Väetiste ning taimekaitsevahendide drenaaž Põhja-Prantsusmaa jõkke.
Põllumajandus on paljudes riikides üks suurimaid reostusallikad . Taimekaitsevahendite, väetiste ning muude agrokeemiatoodete kasutus on kasvanud tohutult alates 1950. aastast. Näiteks põldudele pritsitud taimekaitsevahendite hulk on viimase 50 aasta jooksul kasvanud 26 korda. Need kemikaalid ei jää lihtsalt pidama põldudele, kus neid rakendati. Ebasobivate niisutamistehnoloogiate ning veemajanduse tõttu satuvad kemikaalid lähedalasuvatesse jõgedesse ning järvedesse ning reostavad põhjavett. Need kemikaalid satuvad lõpuks ka merekeskkonda.
Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid , vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Pestisiidid võivad tappa ka mulla mikroorganisme . Veekogudesse sattunud taimekaitsevahendid ohustavad otseselt erinevaid veeliike, kuid lisaks ka inimesi.
Erinevalt taimekaitsevahendidest ei ole väetised otseselt mürgised, kuid nende olemasolu magevee- ja merealadel muudab toitainete süsteemi ja seetõttu ka spetsiifiliste ökosüsteemide liigilist koosseisu. Toitainete kõige dramaatilisem mõju on eutrofeerumine, mille tulemuseks on plahvatuslik vetikate kasv toitainete suure hulga tõttu. See kahandab vees lahustunud hapnikku, mis omakorda võib tappa kalu ning muid veeorganisme.
Olukord Eestis
Fütoplanktoni poolt põhjustatud veeõitseng Läänemeres, 3. juuli 2001
Hoolimata sellest, et loomakasvatuse intensiivsus on viimasel kahel kümnendil tunduvalt vähenenud, on käesoleval hetkel põllumajanduse mõju keskkonnale märgatav. Intensiivne loomakasvatus 1970. ja 1980. aastatel on jätnud oma jälje Eesti maastikule, põhjustades õhukese pinnakattega aladel põhjaveereostust, halvendades muldade seisundit ja vähendades põllumajandusmaastike mitmekesisust. Põllumajandusega tegelevad ettevõtjad peavad oma majandustegevuse juures jälgima erinevaid regulatsioone. Välja on töötatud ka mitmeid toetusskeeme, mis aitavad kaasa põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisele ning Eestile iseloomuliku põllumajandusmaastiku säilimisele.
Eestis on arvatavasti kõige päevakajalisemaks probleemiks lämmastiku- ja fosfori ühendite Läänemerre sattumine, mis põhjustab eutrofeerumise ehk vee rikastumise toitainetega. Sealjuures on toitained peamiselt pärit põllumajanduslikust äravoolust. Oluline on siinjuures see, et põllumajanduslikud väetised ei pruugi kohe merre jõuda. Võib võtta kuni 20 aastat, enne kui need merre uhutakse. See tähendab, et praegused meetmed toitainete vähendamiseks võivad olulisi tulemusi anda alles 20 aasta pärast. Eutrofeerumise tagajärjeks on hapnikukadu, mis paneb vohama niitvetikad ja suvel õitsema sinivetikad. Eutrofeerumist käsitlevad meetmed sisalduvad näiteks Helsingi konventsioonis ning HELCOM -i Läänemere tegevuskavas. Põllumajandusest pärit toitainete kao ehk siis merre sattumise vähendamiseks nähakse ette nitritite direktiivi ja vee raamdirektiivi täielikku rakendamist ning põllumajanduspoliitika uut nõuet rajada 1. jaanuariks 2012 vooluveekogude äärde puhverribad.
Mina saaksin olla keskkonna sõbralikum järgmiselt:
Säästan vett
Eestimaal on vesi ilmselgelt alahinnatud. Me ei pane isegi tähele, mil moel me vett raiskame. Linnakorteris elades tundub kraanist tulev piiramatu veehulk lausa enesestmõistetav. Ometi on olemas kümneid ja kümneid nippe vee kokkuhoiuks. Näiteks peske käsi kätepesukausis ja kasutage sama vett vetsupotis. Kastke lilli vihmaveega. Peske nõusid ja pesu veesäästlikult. Ärge laske kraaniveel hambapesu ajal joosta . Piirake duši all viibimise aega. Võimalusi on teisigi! Säästan vett, sest te saan seda teha!
Säästan elektrit
Ka elektri puhul on kerge unustada, et tegemist ei ole piiramatult meie mugavuste teenistusse antud keskkonnamõjuta ressursiga, mis „lihtsalt tuleb“ stepslist. Elekter on väga kallis hüve, sest selle nimel kahjustatakse Eesti keskkonda – seda sama keskkonda, milles me kõik elame. Eesti on aastakümneid kasutanud kodumaise elektrinõudluse katmiseks põlevkivi, mis on väga keskkonda laostav vahend elektri saamiseks. Linnaelanikud on tahes-tahtmata suurema elektrihulga tarbijad, sest linnad säravad tuledes ka öösel. Linnades valgustatakse ju tänavaid, koridore, kaubanduskeskuseid, vaateaknaid, reklaamtahvleid, parklaid jms. Elektrit tarbivad ka ooterežiimil pangaautomaadid, töötavad öölokaalid, klubid, haiglad ja bensiinijaamad. Kuid asi ei ole lootusetu! Igaüks meist saab üle vaadata oma koduse elektritarbimise. Näiteks võime välja lülitada kõik ooterežiimil seisvad kodumasinad ja tehnikavidinad. Korteriühistud saavad majade koridoridesse paigutada liikumisanduriga lambid. Me saame hoolitseda ka selle eest, et meie töökohal inimesed teaksid elektrisäästmise nippe.
Liigun võimalusel ühistranspordiga, rattaga või jala
Ärge võtke autost loobumist kui karistust, vaid rõõmustage. Jala ja rattaga liikudes edendate oma tervist. Ühistranspordiga liikudes säästate raha, sageli ka aega ja närve. Ühistranspordiga liikudes ei saa te sattuda enda poolt põhjustatud liiklusavariisse – ka see on boonus. Kui te ei taha autost päriselt loobuda, siis loobuge vähemalt lühikestest autosõitudest. Näiteks 250 meetri kaugusel asuvasse poodi saate te ka jala minna.
Näen prügiteemat laiemalt
Mõelge jäätmetele juba ennetavalt. Ärge laske kaubanduskeskuses iga toiduainet eraldi kilekotti pakendada. Eelistage kaupu, mille pakendeid te saate oma piirkonnas taaskasutada. Jätke taaskasutuseks sobimatu pakendiga (nt vahtplast) kaup võimalusel ostmata. Tundke oma koduümbruse pakendikonteinerite ja jäätmejaamade asukohti. Kui külastate autoga kaugemat kogumiskonteinerit või vanu riideid vastu võtvat poodi, siis võtke naabri kraam ka kaasa, kui tal seda pakkuda on – nii ei pea tema eraldi sõitma. Ostke pika kasutuseaga tarbekaupa. Kui näete, et teie maja korteriühistu liikmed ei oska jäätmeid sorteerida või neil pole selleks motivatsiooni, siis jagage teistega omi teadmisi.
Olen aktiivne kodanik Selle asemel, et näpuga näidata, mis halvasti on, aidake probleeme parem lahendada. Osalege vabatahtlikuna näiteks heakorratöödes, andke linnaametnikele teada võimalikest probleemide lahendustest, korraldage mõttetalguid, edendage naabritevahelist suhtlust, korraldage taaskasutuslaat või käsitöö turg .
9

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janari95 Õppematerjali autor

põllumajandus gaas põllumaa saastumine erosioon põllumaad sadestus veekasutus

Sarnased õppematerjalid

pptx

Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud maades ja arengumaades

RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Looduslike elupaikade hävitamine ja nende asendamine monokultuuridega Hävib palju taime- ja loomaliike

Geograafia

doc

Referaat: Inimese mõju keskkonnale

Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult

Keskkonnaõpetus

docx

Referaat " Kuidas inimtegevus loodust rüüstab"

.....................................10 Reostunud Hiina veekogu..........................................................11 ................................................................................................11 SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett. Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine. Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste

Ajalugu

docx

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav.

Geograafia

odt

Inimtegevuse mõju keskkonnale

• Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: •õhu saastamine; •osoonikihi kahanemine; •globaalne soojenemine; •pinnase saastumine; •vee saastumine; •mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; •looduse mitmekesisuse vähenemine; •loodusressurside vähenemine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime-

Üldbioloogia

docx

Inimtegevuse mõju keskkonnale

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine

Bioloogia

docx

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral.

EESTI MAAÜLIKOOL Enelin Räni Loodusvarade kasutamine ja kaitse II Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele Juhendaja: Kalle Karoles TARTU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Rahvastik.............................................................

Loodus

docx

Õhu ja vee reostumine

väljutamine õhku, vette võipinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Aleksander Andrejev AT112 1 VEE REOSTUMINE Veereostus on suur probleem kogu maailmas On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialasel juurdepääs korralikule tualetile ja 1000 india last sureb iga päev kõhulahtisuse haigusesse Umbes 90% Hiina linnadest kannatavad mingil määral veereostuse all ja peaaegu 500-l miljonil inimesel puudub juurdepääs ohutule joogiveele Lisaks teravatele probleemidele veereostusega arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega Kõige

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid