Referaat: Vaktsineerimine (0)

Referaat: Vaktsineerimine
koostaja : Saks, Birgit
Tartu Kivilinna Gümnaasium
10.a klass
20.05.2011
Sisukord:
Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi. Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu.
Vaktsiini ajalugu:
Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik , läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid , mumps ja punetised . 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner .
7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. 10. sajandil Hiinas hakati tekitama rõugevastane immuunsus . 17. sajandi lõpus kasutati Hiinas juba nelja rõugetevastast immuniseerimis viisi. Pärisrõugepookeid hakkasid regulaarselt kasutama 16. sajandil India brahmiinid. Vaktsineerimise meetodit tutvustas Inglismaal esimesena leedi Mary Wortley Montagu 1721. aastal, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Mary Wortley Montagu variolatsioonikatsetused sarnanesid rohkem teadliku rõugetesse nakatamisega ning nende efektiivsus oli peamiselt jumala kätes. Variolatsiooni päritolu on jäänud paljuski selgusetuks – nähtavasti õpiti seda kasutama II aastatuhande alguses Kesk-Aasias, kust see levis Hiinasse ning lääne poole Türgimaale ja sealt edasi Euroopasse. Samas tuleb märkida, et variolatsioon ei olnud ainukene empiirilise vaktsineerimise viis – 18. sajandi keskel kaitsepookis Shoti arst Francis Home lapsi leetrite vastu.
Jenner oli esimene, kes kasutas teadusliku eksperimendi elemente, lähtudes seejuures rahvatarkusest, et lehmarõugeid põdenud inimene ei nakatu pärisrõugetesse. Oma töö tulemused avaldas ta 1798 . aastal raamatus “Variolae Vaccinae”. Kulus veel 87 aastat, kuni arstiteaduse üks helgemaid päid Louis Pasteur jõudis 1885 inimese vaktsineerimiseni marutõve vastu. Teadusliku lähenemisviisi õigsust mõistsid paraku vähesed ning Pasteur elas marutõve vaktsiini kasutusele võtmisel üle raskeid aegu, sest avalikkusele ja isegi paljudele arstidele mõjus shokina surmava tõve tekitajast valmistatud “aine” süstimine inimesele. Seda peeti isegi meditsiiniliseks mõrvamiseks ning andekal vaktsiiniloojal oli oponente isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 – inimese katku vaktsiini. Kõhutüüfuse vaktsiini üks loojaid Almroth Wright soovitas nimelt vaktsineerida Briti armee sõdureid. Vaktsiin tehti valmis, kuid vastased saavutasid selle, et vaktsiinikastid visati Southamptoni sadamas üle laevaparda merre. Totruse tagajärg oli katastroofiline – kõhutüüfusesse nakatus üle 58 000 sõduri, suri 9000. Seda oli mitu korda rohkem, kui hukkus kuulide läbi.
Esimese maailmasõja järel jätkati vahepeal katkenud uute vaktsiinide loomist. Difteeria vaktsiini (toksoidi) valmistas esimesena Gaston Ramon 1923. aastal ning teetanuse vaktsiini (toksoidi) Gaston Ramon ja Christian Zöller 1926. aastal. 1926 võeti kasutusele ka täisrakuline läkaköha vaktsiin. Vaevarikas oli tuberkuloosi ehk BCG (Bacille Calmette-Guerin) vaktsiini loomine. Albert Calmette ja Camille Guerin alustasid 1906. aastal. Selle kliinilised katsetused lastel algasid 1921. aastal ning regulaarset vaktsineerimist alustati 1927. aastal.Peamiselt Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas suurt laastamistööd teinud kollapalaviku viirus isoleeriti 1927. aastal Nigeerias ja Senegalis. Kollapalaviku vaktsiin võeti kasutusele 1935. A gripiviirus isoleeriti 1933. aastal ning juba 1936 valmistasid Frank Horsfall ja Alice Chenoweth viirust hiire kopsukoes paljundades gripivaktsiini.Vaevalisem oli tähnilise tüüfuse vaktsiini loomine. Selle vaktsiini loomiseni jõudis Herald Cox alles 1938. aastal.
Vaktsiinide loomise kuldajastu algas 1949. aastal. Edu ei lasknud end kaua oodata – juba 1955 valmis Jonas Salkil ühe kurjema nakkushaiguse, lastehalvatustõve vastane inaktiveeritud kolmevalentne vaktsiin. 1970.–1980. aastatel jätkus uute vaktsiinide loomine ja vanade täiustamine viroloogia, molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia edusammude baasil. Loodi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjes revolutsiooni teinud leetrite, mumpsi , punetiste, A- ja B-viirushepatiidi, meningokokk-, pneumokokk-, puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi, tuulerõugete, Haemophilus influenzae b, Lyme’i tõve (kasutatakse ainult Põhja-Ameerikas) jm vaktsiinid . Loodud on uued, kõrgema immunogeensusega, madalama reaktogeensusega, efektiivsemad ja ohutumad marutõve, koolera, kõhutüüfuse, siberi katku, läkaköha, gripi ja pärisrõugete vaktsiinid. Uute efektiivsete ning ohutute vaktsiinide loomine ja tootmine on saavutanud sedavõrd kõrge tehnoloogilise taseme.
Miks ja milleks vaktsineerida?
Esimesest eluaastast hakatakse ravima, sest haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigustest , mille vastu vaktsineeritakse, võivad kulgeda eriti raskelt just imikueas. Näiteks rohkem kui pooled b-tüübi hemofiilusbakteri poolt põhjustatud rasketest haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulise ajukelmepõletiku.
Internetifoorumites ja blogides on juba ammu pead tõstnud isehakanud jutlustajad, kes ilma meditsiiniliste teadmisteta mahitavad kaaskondlasi nii endid kui oma lapsi vaktsineerimistest hoiduma. Põhjus on lihtne: nad kahtlevad, kardavad, näevad ajutistes kõrvalmõjudes suuremat kolli kui võimalikes püsivates tüsistustes ega ole pealegi veendunud, et vaktsiinid üldse midagi ära hoiavad. Võib-olla tõesti pole meedikute selgitustöö olnud piisav. Ka vaktsineerimisvastastele on vaja selgeid vastuseid. Mis on näiteks pneumokokk või kuidas võiks meid tänapäeval ohustada koolera. Tegu peaks olema teabe erapooletu vahendamisega. Saamaks teaduslikke kinnitusi, tuleks pöörduda spetsialiseerunud vaktsineerimiskeskuste poole.
Haiguse vältimine on alati parem ja kergem kui selle läbi põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa „elukindlustusest” nakkushaiguste vastu. Vaktsineerimine on olnud väga tõhus ka Eestis - riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid nakkushaigusi kas enam ei esine või esineb neid väga harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik kuriolemus hakkab ununema. Ometi tasub kõigil seda teada ja meeles pidada, sest haigustekitajad ei ole lõplikult kadunud meie elukeskkonnast ning pealegi võivad reisijad neid alati võõrastest riikidest sisse tuua.
Mille vastu vaktsineeritakse?
Inimeste jaoks mõeldud vaktsiinid:
Vaktsiine on mitut tüüpi:
• Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ning leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.
• Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks lastehalvatuse vaktsiin.
• Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid , mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakuvaba läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni; b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-viirushepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni.
Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole kahjuks vaktsiini olemas. Siiski on tänaseks laialdaselt kasutusel vaktsiinid mitmete ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse Eestis veel läkaköha. Tõhusad vaktsiinid on olemas veel A-hepatiidi, gripi, inimese papilloomiviirus- nakkuse (HPV), pneumokokk-nakkuse, puukentsefaliidi, rotaviirusnakkuse, tuulerõugete, marutõve ja menigokokk-nakkuse vastu. Maailma teatud piirkondadesse reisides on oluline ja mõningal juhul ka kohustuslik vaktsineerida end kindlate reisimisega seotud nakkushaiguste vastu nagu Jaapani entsefaliit, kõhutüüfus ja kollapalavik.
Nakkushaigustest lähemalt:
Tuberkuloos on raske ning pikaajalist ravi vajav haigus. Tuberkuloos võib kahjustada kopsusid, aga ka mitmeid teisi organeid. Väikelastel võib tuberkuloositekitaja põhjustada väga raskekujulist ajukelmepõletikku. Tuberkuloosi vastu manustatakse 1-5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstekoht tuleks siis puhta veega puhastada , muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis. Samuti on Eestis levinud ravimitele resistentsed tuberkuloosibakterid.
Leetrid on kõrge piisknakkusena leviv viirushaigus , mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning lööbena nahal. Peale 10-15 päevast peiteperioodi tekib 3-4 päeva kestev palavik . Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab umbes 5 päeva.
Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. See levib piisknakkuse teel. Rasedatel võib tekitada lootekahjustusi.Raseduse ajal haigust põdedes on oht spontaansele abordile, enneaegsele sünnitusele, või kaasasündinud väärarendile.
B-viirushepatiidiga tekib tavaliselt mittemädane maksapõletik.
Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter .Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Seda esineb tavaliselt piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva.
Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud. Väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Võib lõppeda surmaga.
Puukentsefaliidiviirus levib inimesele puugi kaudu. See viirus võib põhjustada ajupõletikku ja ajukelmepõletikku, kergemad juhud piirduvad gripisarnaste haigusnähtudega. Puukentsefaliidiviirusega nakatunud puukide levialad on Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt laienenud. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunuid Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal , kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse vaktsineerida puukide levikualal elavaid seal sageli viibivaid isikuid alates 1 aasta vanusest .
Mille vastu pole vaktsiini?
AIDS-i vakstiini hetkel pole olemas, kui see peaks valmima novembris. Vaktsiini loomiseks asutati 1996. aastal rahvusvaheline organisatsioon . Praegu on ravimeid, mis suudavad AIDS-i kontrolli all hoida, et pikendada inimeste eluigasid pikendada. See levib tavaliselt sugulisel teel. Seda on võimalik ära hoida kasutades kaitsevahendeid.
Norwalkviiruse ja Jersinia bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus ehk nakkuslik soolpõletik.
C-hepatiidi nakkuse vastu pole vaktsiini.
Puukborrelioosi vastu vaktsiini veel ei ole olemas ei koertele ega inimestele.
Mille vastu on mind vaktsineeritud?
12 tundi:
B-viirushepatiidi 1. süst
1-5 päeva:
Tuberkuloosi vaktsiin (BCG)
1 kuu:
B-viiruhepatiit 2. süst
3 kuud:
Difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 1. süst;
Haemophilus influenza tüüp b vaktsiin 1. süst
4,5 kuud:
Difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 2. süst;
Haemophilus influenza tüüp b vaktsiin 2. süst
6 kuud:
Difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 3. süst;
Haemophilus influenza tüüp b vaktsiin 3. süst;
B-viirushepatiidi 3. süst
1 aasta:
Leetrid, mumps, punetised vaktsiin 1. süst
2 aastat:
Difterria-, teetanus-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 4. süst;
Haemophilus influenza tüüp b vaktsiin 4. süst
6-7 aastat:
Difteeria-, teetanus-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 5. süst
12 aastat:
B- viirushepatiit , 3 süsti poole aasta jooksul, kui pole varem süstitud
13 aastat:
Leetrid, mumps, punetiste vaktsiin 2. süst
15-16 aastat:
Difteeria-, teetanuse vaktsiin 6. süst
Mida arvatakse minu peres vaktsineerimisest?
Need, mis on lastele ettenähtud nende vastu pole midagi halba öelda, aga need, mis on nüüd leiutatud (seagripp, linnugripp , puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised). Need vaktsiinid, mis on lastele määratud sünnist saati, nende vastu pole kellelgi meie peres midagi halba öelda, ainult head. Need süstid on kõigil õigeaegselt ära tehtud.
Kuidas suhtun ise vaktsiini?
Mina isiklikult pooldan vaktsiine, sest nad tugevdavad meie immuunsüsteemi teatud haiguste eest, kuid ei poolda neid, mis pole meile määratud sünnist saati. Nendeks on näiteks: seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised. Algul on meie organism peale nende teiste süstide vastuvõtlik teistele haigustele, mis ilma külge ei hakkaks , sest nenede vastu on meil vaktsiin saadud.
Vaktsineerimine tänases Eestis:
Eestis vaktsineeritakse korrapäraselt 0–17-aastaseid lapsi tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.Tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse vastsündinuid 3.–5. elupäeval tuberkuloosivastase elusnõrgestatud BCG-vaktsiiniga, korduvvaktsineerimist ei tehta . B-viirushepatiidi vastase esmasvaktsineerimise kuur koosneb inaktiveeritud vaktsiini kolmekordsest manustamisest 1. elupäeval, 1 kuu ja 6 kuu vanuses, korduvvaktsineerimist ei tehta. Difteeria ja teetanuse vastu esmasvaktsineeritakse 3, 4,5 ja 6 kuuselt ning korduvvaktsineeritakse 2, 7, 12 ja 17 aasta vanuses. Läkaköha vastu esmasvaktsineeritakse 3, 4,5 ja 6 kuuselt ning korduvvaktsineeritakse 2 aasta vanuses. 3 kuu kuni 2 aasta vanuste laste vaktsineerimiseks kasutatakse inaktiveeritud difteeria-teetanuse-läkaköha liitvaktsiini, 7–17-aastaste laste vaktsineerimiseks difteeria-teetanuse vaktsiini. Poliomüeliidi vastu vaktsineeritakse 3, 4,5 ja 6 kuu ning 2 ja 7 aasta vanuseid lapsi elusnõrgestatud, suu kaudu manustatava vaktsiiniga. Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu esmasvaktsineeritakse 1-aastaseid lapsi elusnõrgestatud leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiiniga, korduvvaktsineeritakse 13 aasta vanuses.
Lisaks immuniseeritakse inimesi epidemioloogilistel näidustustel – kui tekib oht mõne vaktsiinvälditava nakkushaiguse levikuks või satub mõni elanike/töötajate rühm erilisse nakatumisohtu. Käesoleval ajal vaktsineeritakse Eestis epidemioloogilistel näidustustel:
- täiskasvanuid difteeria vastu,
- 12–13-aastaseid noorukeid B-viirushepatiidi vastu,
- verega kokku puutuvaid tervishoiutöötajaid B-viirushepatiidi vastu,
- metsatöölisi, kaitseväelasi, muid tööalaselt metsas viibivaid isikuid ja nakatumisriski piirkondade elanikke puukentsefaliidi vastu,
- veterinaartöötajaid, jahimehi ja loomade poolt puretud inimesi marutõve vastu,
- laboritöötajaid nende vaktsiinvälditavate nakkushaiguste vastu, mille diagnoosimisega nad tegelevad,
- väikelapsi, vanemaealisi inimesi, teenindustöötajaid jt enne hooaja algust gripi vastu,
- puhangute korral nakatumisest ohustatud mitteimmuniseeritud inimesi,
- välismaale, mõne nakkushaiguse leviku riskipiirkonda sõitvaid reisijaid, näiteks kollapalaviku, A-viirushepatiidi, meningokokknakkuse, koolera või kõhutüüfuse vastu.
kasutatud kirjandus:
http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Vaktsineerimine
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel227_217.html
http://www.bagiravip.com/ee/auxpage_basics-of-communication-with-children/page7/
http://www.vaktsineeri.ee/kasulikku/kusimused-ja-vastused.html
http://www.vaktsiin.ee/lapsevanemale/haigused/tuberkuloos/
http://www.hot.ee/e/ematehnik/Hinfo/punetised.html
http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/VVNH/B-hep.pdf
http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=795&idr=Mhbr2ew6mrt3yds5Q1-xsx2m6pc
http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=349&idr=Mhbr2ew6mrt3yds5Q1-xsx2m6pc
http://www.vaktsiin.ee/lapsevanemale/haigused/puukentsefaliit/
https://www.arst.ee/et/Kusimused-ja-vastused/view_question/13089/vaktsineerida-voi-mitte
http://twitter.com/#!/Hepatiidipaev/status/29453555345
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Va5H1QzusZcJ:www.uniteddogs.com/et/forum/890/35468/mida-soovitad-puukidest-hoidumiseks/20+vaktsiinid+mida+pole+olemas&cd =
http://www.tervisekeskus.ee/index.php?id=10732