Referaat: Vaktsineerimine (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11

Bioloogia

6

pdf

Riiklik immuniseerimiskava

Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte. Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti toimub immuniseerimiskava järgi kõikide täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Vanus ning vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus: 12 tundi HepB 1 1–5 päeva BCG 1 kuu HepB 2 2 kuud RV 1 3 kuud DTaP-IPV-Hib 1 + RV 2 4,5 kuud IPV-DTaP-Hib 2 + RV 3* 6 kuud IPV- DTaP-Hib 3, HepB 3 1 aasta MMR 1

Haigused

23

docx

C hepatiit

kondoomi kasutamine seksuaalsuhte korral; tööalaselt vere ja teiste kehavedelikega kokku puutuvad isikud (tervishoiu-, hoolekande-, päästeteenistuse töötajad, politseinikud, vanglaametnikud jt) peavad järgima ennetusmeetmeid; ühekordsete meditsiininstrumentide ja iluteenuste vahendite kasutamine või korduvkasutamisel nende desinfitseerimine ja steriliseerimine.  Doonorite ja rasedate uurimine  ennetada vaktsineerimisega. 3 annusega vaktsineerimine tagab pikaajalise ja tõhusa immuunkaitse.  soovitatav vaktsineerida riskirühmadesse kuuluvaid isikuid ning lisaks kroonilisi maksahaigusi (ka HCV-nakkust) põdevaid inimesi. B-hepatiidi haigega lähikontaktis olnud isikuid tuleb haigestumise ennetamiseks vaktsineerida nii kiiresti kui võimalik. Kontaktijärgse vaktsineerimise kuni 7 päeva. Vastsündinu vaktsineerimine esimese 12tunni jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobuliiniga.

Kategoriseerimata

3

docx

immuniseerimis test

1 Sagedasemad (lubatud) kõrvaltoimed vaktsineerimise järgselt on süstijärgne minestus nõrkus, peavalu, lihasvalu MMR manustamise järgselt 2. vaktsineerimisjärgsel nädalal leetritele iseloomulik lööve ja palavik süstekoha valu punetus ja turse, kui see ei ole >7 cm diameetriga Vastavalt kehtivale immuniseerimiskavale (al 01.01.2018) tehakse B-viirushepatiidi (HepB) vastane vaktsineerimine sünnitusmajas 12 tunni vanustele vastsündinutele, kas HbsAg-positiivsetel emadel sündinud riskirühma kuuluvatel vastsündinutele raseduse ajal B-viirushepatiidi osas analüüsimata, kuid sünnitama saabumisel tehtud ema HbsAg test on positiivne, siis sellele emale sündinud riskirühma kuuluvatel vastsündinutele Immuniseerimise ajutiseks vastunäidustuseks on Progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus (nt. infantiilsed spasmid, raviga

Meditsiin

5

docx

HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED

Haige peaks saama palju puhata. Kui laps on alla 6kuu tuleks ravi alustada haiglas. 12. Õendustegevus mumpsi korral. Palaviku alandamiseks kasutada palavikualandajaid, teha jahutavaid mähiseid. Valu korral asetada kompressi (sooja/külma) kaelale. Vajalik on voodireziim. Eelistada püreestatud või vedelaid toite, sest söömine võib olla valus. Vältida happelisi ja vürtsikaid toite. Isoleerida väliskeskkonnast haige laps. Oluline vaktsineerimine. Kasutada nakkust tõkestavaid vahendeid (kindad, mask) ja pidev kätepesu. 13. Mis on Mantoux test- mõiste, olemus? Mantoux' test ehk tuberkuliini nahatest . Test sisaldab tuberkuliini valgu antigeeni. Testi kasutatakse täiendava meetodina tuberkuloosi infektsiooni diagnostikas isikutel, kellel on suurenenud risk haiguse aktiveerumiseks. Naha alla süstitakse 0.1ml tuberkuliini. Test on positiivne, kui 72 tunni

Õendus

58

pptx

Viirused estilus

TULEVIK ◼•Kasutati juba Vana-Egiptuses ja Vana-Kreekas (algeline) ◼•Kasutati vähesel määral ka 1. maailmasõjas ◼•1970. a oli lõplikult välja töötatud, sõlmiti Bioloogiliste relvade konventsioon ◼•18.09.2001 saadeti USA kongressi liikmetele Siberi katkuga nakatatud kirju. Haigestus vähemalt 22 inimest, kellest viis surid. ◼• Tulevikus võivad biorelvad mõjuda ravimitest hoolimata või just nendega koosmõjul  VAKTSINEERIMINE ◼Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid. ◼Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine edasi järgmistele inimestele ◼ .Ebolahaigete infektsioonnakkuse peiteaeg pärast ebolaviirustega kokkupuutumist võib olla 2−25 päeva. Haiguse kulg on varieeruv, nakatunul võivad juba 24−48 tunni

Haigused

8

docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

ALLA 5 AASTASED LAPSED ON NAKKUSHAIGUSTESUHTES ERITI VASTUVÕTLIKUD. HAIGUSE KULG ON RASKEM JA TAGAJÄRJED TÕSISEMAD, SUISA ELUOHTLIKUD. LAPSED EI PEA KINNI HÜGIEENINÕUETEST. Kaitsesüstimine toetab organismi loomuliku kaitsemehhanismi tekkimist vastavale nakkushaigusele. Oma lapse vaktsineerimisega aitate kaasa nakkkushaiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki lapsi, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole.  B-HEPATIIT vaktsineerimine 12t. jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobulliiniga Hep B (0, 1k. 6k)  Nakkusallikas: haige inimene, viiruse kandja  Nakkuse ülekanne: veri, suguline tee, vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule, sülg, nahavigastuste kaudu, pisarad, uriin, rinnapiim, higi, torkevigastus.  Ennetamine: hoidumine vöörastest hügieenitarvetest, kokkupuutest teiste

Haige laps

11

doc

Vaktsineerimis töö

Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist

Bioloogia

Kommentaarid (0)