1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
Renessansiajastul hakati nägema maailma konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks. Galenos (kreeka arst, 129-199) liigitas inimesed loomuomaduste ehk temperamendi põhjal. Inimesed erinevad sellepärast, et algelemendid on nende kehades erinevates proprtsioonides (ld sõna temperamentum tähendab `segada vastavates osakaaludes või suhetes`): · Koleerik (kr cholê `sapp`) kergesti ärrituv, tundlik, äge · Melanhoolik (kr melas+ cholê `must+sapp`) kurvameelne, murelik, aeglane · Sangviinik (kr sanguis `veri) keevavereline, tormakas, seltsiv · Flegmaatik (kr phlegma `lima) tuim, loid, kannatlik Galileo Galilei (1564-1642), kelle inkvisitsioonikohus mõistis süüdi teisitimõtlemises 22.juunil 1633.a, mille eest määrati talle eluaegne koduarest, pani aluse tervele uuele mõttesuunale. ,,Mündiproovijas" (1610) kirjutab ta omadustest, is on möödapääsmatud igale
korrektselt - veatult, korralikult meedia - massiteabevahendid kostüüm - riietus massisuhtlusvahendid (ajakirjandus, raadio, kriitiline - arvustav, omapoolset arvamust si- televisioon) saldav meediapedagoog - meediaõppejõud kubrik - meeskonnaruum laevas mekkima - maitsma kukkur - rahakott melanhoolik - kurvameelne inimtüüp kultussari - tuntud ja hinnatud saatesari mentool - piparmündikamper, kura - vasak piparmündilõhnaga kristalne aine kuraditosin - arv 13 mess - suur laat (nt raamatumess) kurjam - paharet metroo - allmaaraudtee kurseeriv - kindlal liinil sõitev miljard - 1000 miljonit ehk 1 000 000 000
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu esitledes ja kliendsõbralikke müügi- ja teenindustehnikaid kasutades pikaajalise rahuloleva kliendisuhte loomine ja müügijärgne teenindamine Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest ettevõtte strateegiast teenuste hulgast inimtüübist (sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik, vingviinik) emotsionaalsest tasakaalust Nendest tegevustest tulenevalt on kliendisuhe kas: agressiivne passiivne teenindav Klienditeenindajad Eestis: tootekeskne toote esitleja (nt alkoholi poes viina valikut loetlev) toote ekspert (nt arvutikaupade poes erialases terminoloogias esinev müüja) enesekeskne agressiivne (nt klienti verbaalselt ründav või oma arvamust pealesuruv müüja)
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Asjade ,,loomus" annab neile algpõhjuse ja eesmärgi. Süstematiseerib loomi. Loob kolme hinge teooria Galenos (roomlane) vivisektsioon, tööd anatoomiast, füsioloogiast, neuroloogiast. 5. Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad Maailma neljale elemendile põhines neli kehaehituse tüüpi ja sellele omakorda toetus humoraalpatoloogia: Õhk Sangviinik Veri Tuli Koleerik Kollane sapp Vesi Flegmaatik Lümf Maa Melanhoolik Must sapp 6. Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi Araabia maailm säilitas antiik-Kreeka teadust, kuid ei lisanud ise kuigi palju. Kuni ristisõdadeni üsna teaduslembene ühiskond. Peamised suunad on keemia, mehhaanika ning arstiteadus ja astronoomia. Populariseerivad araabia (india) numbrid. Eksperimenteerimine ja katsete dokumenteerimine. Oluline aparaadiehitus. 7. Miks (loodus)teadused keskaja Euroopas kiratsesid?
N Seksuaalkäitumine ... Geneetilised Bioloogilised Psühhomeetrilised Eksperimentaalsed Sotsiaalne determinandid "vahemehed" omaduste uurimused käitumine konstellatsioonid H.Eysenck, R. Catell Emotsionaalne stabiilsus melanhoolik Koleerik EKSTRAVERT INTROVERT Sangviinik Flegmaatik NEUROOTILISUS Emotsionaalne ebastabiilsus "Suur viisik" (Big Five) Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda.
I KT 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liiderlik, outgoing, talkative, lively (emotsionaalselt
oli tugev, vapper, sarnane tiigrile; kellel oli ülekaalus lima, oli aeglane, väheliikuv. (Luzin) Selle idee sarnaseks on Hippokratese pakutu, kes arvas, et inimese olemus on määratud nelja mahlaga, mis määrab ära inimese eelistused keskkondade suhtes. Viissada aastat hiljem arendas G.Gallen välja nelja temperanmenditüübi teooria , milles jaotati inimesed neja rühma vahel: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik. (Kidron, Kolga, 2000). Hulk sajandeid püsis see teooria ja on tuntud tänapäevalgi. 1921. aastal andis sveitsi psühhiaater, psühhoterapeut ja psühholoog Carl Gustav Jung väja raamatu ,,Psychologische Typen". See oli üks esimesi teooriad, kus isiksusetüüpe kategoriseeriti. Selle teosega näitas Jung, et igal inimesel on olemas erilised ja hästi äratuntavad iseloomujooned. Alguses oli vastuvõtt jahe, möödus paarkümmend aastat enne
tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine - (veri) flegmaatik (rahu) - phlegmatic (lima) · William Herbert Sheldon (1898-1977) · Sheldon, William H. (1940) The varieties of human physique: An introduction to constitutional psychology. New York: Harper & Brothers · Sheldon, William H. (1942) The varieties of
tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine - (veri) flegmaatik (rahu) - phlegmatic (lima) · William Herbert Sheldon (1898-1977) · Sheldon, William H. (1940) The varieties of human physique: An introduction to constitutional psychology. New York: Harper & Brothers · Sheldon, William H. (1942) The varieties of
õigustatud oleva meelepaha ja jonni. Nõuanne Soovitus on vähem emotsionaalne kui palve. Ehkki öeldakse, et hea nõu on kallis, pole inimeste valmisolek üksteise soovitusi kuulda võtta teab kui kõrge. Nõuannete suhtumine näib olenevat ka temperamenditüübist. Flegmatik reageerib soovitusele inertselt, soovib selle üöe enne rahus järele mõelda. Koleeriku esmane reaktsioon kipub samuti olema kärsitult tõrjuv.Sangviinik võtab soovituse vastu uudishimulikult. Tundeline melanhoolik kaldub soovitustes nägema etteheiteid. Sugestioon(vnuwenie) Sugereerimisel püütakse toimida inimesele, kellele avaldatakse mõju,vahetult, emotsionaalselt, alateadlikult. Igapäevasel suhtlemisel saadab teisele inimesele millegi emotsionaalse sisendamise vaistlik püüd sageli sõnumeid, mida vastastikku vahetatakse. Sugestiivsus mängib kaasa ka veenmisel, soovitamisel, käskimisel. Suurima sisendatavusega ehk sugestioonile altimad on kõrge konformsusega ebakindlad isikud,
keskajal süüdimõistedud rasedate naiste hukkamine edasi, kuni laps oli sündinud. Tegelikkuses sündis lapsi arvukalt ning laste ja vanemate vaheline armastus oli tavaline. Oldi veendunud, et laste välimuses ja olemises peegeldus vanemate kvaliteet ja üllus. Siiski arvati, et inimese loomus ei ole täielikult vanemate olemusega määratud, vaid olenes ka kehamahledest, mille järgi liigitati inimesed nelja temperamenditüüpi: vere ülekaaluga sangviinik, melanhoolik musta sapi, koleerik kollase sapi ja flegmaatik lima ülekaaluga. Need temperamenditüübid on kasutusel ka tänapäeval. Kui oodati last, sooviti, et ta oleks poiss. Poisslaste rohkust peeti suureks varanduseks. Keskaja kasvatus oli peamiselt perekonnakasvatus. Sealt sai laps esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, tihti ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Keskajal peeti oluliseks lapse varakult kasvatama hakkamist, sest tulevase arengu alus pannakse lapsepõlves
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5
iseloomujooni. · Psüühiline või füüsiline vägivald 4 Temperamendi tüübid · koleerik avatud ja närviline (aktiivne, optimistlik, impulsiivne, agressiivne, rahutu, muutlik) · sangviinik avatud ja tasakaalukas (jutukas, energiline, elav,muretu) · flegmaatik suletud ja tasakaalukas(passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne, kontrollitud, kannatlik) · melanhoolik suletud ja närviline (vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, ärevil, tujukas, tundlik) Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) · Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav · Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine · Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav
Temperamendi all mõeldakse psüühika dünaamikat e kui tugevad on inimese närviprotsessid, kui kiiresti need vahelduvad ja kui emotsionaalne on inimene. Temperament on kaasasündinud, geneetiliselt. Elu jooksul muutub vähe. Pavlov temperamenditeooria, mis põhines närviprotsessidel. Tegi nelitemperamenti: 42. tugev, tasakaalustatud, liikuv sangviinik 43. tugev, tasakaalustamata, liikuv koleerik 44. nõrk, tasakaalustamata, liikuv melanhoolik 45. tugev, tasakaalustatud, inertne flegmaatik Tänapäeva temperamenditüüpidel kuus põhiomadust: a) sensitiivsus e tundlikkus b) reaktiivsus (kuidas reageerib ärritajale) c) aktiivsus d) b) ja c) omavaheline tasakaal e) ekstra ja introvertsus f) regiidsus (korrapära) ja fluiidsus (boheemlaslik) Temperamendi tüübid: 46
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 ...
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
Psühholoogia õpiku küsimused Psühholoogia, psüühika ja teadvus 1. Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid. 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? Teaduslik psühholoogia uurib psüühika ja ...
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kon...
sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. · Milline inimene on melanhoolik? Koleerik? Sangviinik? Flegmaatik? Melanhoolik: kurvameelne, murelik inimtüüp. Koleerik: kergesti ärrituv, tundlik, äge inimtüüp. Sangviinik: keevavereline, tormakas, seltsiv inimtüüp. Flegmaatik: tuim, loid, kannatlik inimtüüp. · Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi.
närviprotsessid, kui kiiresti need vahelduvad ja kui emotsionaalne on inimene. See on kaasasündinud, geneetiliselt, elu jooksul muutub vähe. Temperamendi omadused tulevad kõige paremini välja ekstreemses olukorras.1) psüühiliste protsesside tugevus 2) psüüh prots kiirus 3) emotsionaalse erutuse tugevus a- kui kiiresti need protsessid on ja kui emotsionaalse erutusega inimene on. Tänap enim kasut temperamendi tüübid: sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik. Temperamendi omadused: 1) Sensitiivsus ehk tundlikkus 2) Aktiivsus 3) Reaktiivsus- kuidas inimene saab oma emotsioonide kontrollimisega hakkama 4) Aktiivsuse ja reaktiivsuse vaheline suhe 5) Ekstravertsus ja intravertsus (E ja I) 6) Regiidsus, fluiidsus rig- pedant, korraarmastaja, fluiid- boheemlane, plastiline, paindlik Koleerik - 1) madal sensitiivsus- pole väga tundlik ( ei talu nõrku helisid) 2) kõrge aktiivsus lööb
· Isiksuse teooriad: o I grupp teooriaid kehaehitusega seotud isiksuse teooriad: Hippokratese ,,Kehamahlade teooria" nelja põhilise elemendi põhjal seletatuna: tuli soojus, õhk külmus, vesi vedelus, maa tugevus, sangus veri (soe inimene sagviinik), flegma lima on külmus (flegmaatik külm inimene), must sapp (sapine inimene), melanhoolik (kurvameelne, tõrges), cole - kuivik E. Kretschemeri ,,Isiksuse tüpoloogia 3 põhitüüpi ja 1 segatüüp · Asteetiline ehk ,,sale" tüüp · Atleetilismuskulaarne ,,naiste unistus" · Pükniku tüüp · Segatüüp ühtede tunnuste järgi kuulub ühte, teiste tunnuste järgi teise. W. Sheldon
Ka emotsionaalse intelligentsuse eluterve arendamine on waldorfkoolis olulisel kohal. Seepärast peaks õpetaja arendama laste erinevate hingelaadide suhtes tunnetusvõimet ja oskama neid ka õppetöösse kaasata. Nii muutub isegi näiteks arvutama õppimine tunduvalt vaheldusrikkamaks ja mängulisemaks, kui õppetunnis arvestatakse ka laste temperamenditüüpe. Neli klassikalist temperamenditüüpi - koleerik, sangviinik, melanhoolik ja flegmaatik - on sealjuuures ainult pidepunktideks. 3.5 Antroposoofia ei ole õpetus Hea õppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga õppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pingeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada
- Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – stabiilne introvert Sangviinik – stabiilne ekstravert Melanhoolik – neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Kirjeldage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni.
Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval tuntud temperamenditüübi nimetused : · veri sanguis sangviinik · lima flegma flegmaatik · sapp chole koleerik · must sapp melaschole melanhoolik Psühholoogia teoreetilised suunad Eristatakse mitmesuguseid teoreetilisi suundi (ehk koolkondi). Igal suunal on inimesest oma arusaam. Psühhodünaamiline psühholoogia Sigmund Freud Rõhutakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on vastus stiimulile. Humanistlik psühholoogia Carl Rogers, Abraham Maslow Rõhutakse inimese vaba tahet
Alkmaion kõikide teadmiste algallikaks on aju ja aju mõjutab keha. Pani aluse sisehaiguste patogeneesile. *Knidos: humoraalõpetus e. Vedelikuniiskusmahl. Tervis sõltub mahladest: sapp, must sapp, veri, lümf. Eksisteeris kuni 19.sajandini. *Knosi: kõige tähtsam. Inimese organism tihedalt seotud loodusega. Töötlesid välja haiguse jälgimise metoodika ja voodi juures ravimise. Arstieetika. Veri sangviinik. Lümf flegmaatik. Must sapp melanhoolik. Sapp koleerik. Väljapaistev arst Hippokrates (460-370 ekr). Hoolitses arstiväärikuse eest. Hippokratese aforismid ,,peahaavadest", ,,meditsiinist", ,,õhust, vetest, paikkonnast". 8 osast- sisehaiguste ravi, kirurgia, sünnitus. Eraldi kogumik 7 osaline epideemiatest. Epideemiat mõisteti kui haigust, mis levik üksikute inimeste sees. Nt soopalavik, halvatused, naha-silmahaigused. Haiguse puhul peamine leevendamine, ravi ei tohi haiget kahjustada. Arst peab põlgama raha
väljenduvate individuaalsete erisuste kogumit. Tüpologiseeriv lähenemine oli tuntud juba antiikajal, mil eristati nelja temperamenditüüpi ja millest hiljem arendati välja analoogilisemad uuemad teooriad: 1) SANGVIINIK – aktiivne, positiivne, seltsiv, tugeva närvikavaga tüüp 2) KOLEERIK – energiline, tasakaalutu, muutliku meelega tüüp 3) FLEGMAATIK – aeglane, rahulik, tugev, tasakaalustatud tüüp 4) MELANHOOLIK – nõrga närvikavaga, ärev ja ebakindel tüüp Tunnusjoonte paradigma raamesse kuulub ka hetkel ülemaailmselt mõjukaim isiksusepsühholoogia käsitlus – nn suure viisiku teooria ja sellega seoses olevad testid(nt NEO-PI) isiksuseomaduste mõõtmiseks. 4.2 ISIKSUSEOMADUSTE MÕÕTMINE Vaimne võimekus väljendub mitmesugustes oskustes, nende hulgas on nt arutlusvõime, numbrilise teabega opereerimise võime, sõnaline voolavus, tajuvõime, ruumilne ettekujutlusvõime jne.
2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke.
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
4)nuumakonditsioon 5)patoloogiline konditsioon (liigne rasvumine, näljakonditsioon) 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse nelja närvitegevuse tüüpi 1)sangviiniline tüüp e sangviinik tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv loom 2)flegmaatiline tüüp e flegmaatik tugev, tasakaalukas, rahulik, väheliikuv loom 3)koleeriline tüüp e koleerik tugev, tasakaalutu, rahutu, sõjakas loom 4)melanhoolne tüüp e melanhoolik nõrk, halvastikohanev loom 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Suguküpsus on veistel heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine.
Erisatakse kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid. 12. Konstitutsiooni mõiste ja tüübid Looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatud seisundit teatud jõudluse saavutamiseks.. Tüübid: töökonditsioon, sugukonditsioon, näituse konditsioon( pisut ületoidetud), nuumakonditsioon(rasvkude paks), patoloogiline konditsioon a) ületoitumus, b) nälgimine. 13. Temperament flegmaatik, koleerik, sangviinik ja melanhoolik. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus Varavalmivus organismi omadus kiiremini kasvada, et saada järglasi. Nad saavutavad kiiremini täiskasvanu faasi ja nende eluiga on lühem kui hilisvalminud loomadel. Veistel SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et
Emotsionaalselt stabiilne isiksus o Tundlikkus madalam o Rahulikud o Julged o Muretud o Emotsioonid püsivamad ja käitumine stabiilne TEMPERAMENT Hans Jürgen Eysencki arvates on isiksuse kirjeldamiseks oluline kahe tunnusjoone kombineerumine: 1.neurootilisus/stabiilsus 2.ekstravetrus/introvertsus Neurootiline ja ekstravertne on KOLEERIK Stabiilne ja ekstravertne on SANGVIINIK Neurootiline ja introvertne inimene on MELANHOOLIK Stabiilne ja introvertne on FLEGMAATIK Kontrollkeskme teooria Seesmise kontrollkeskmega inimene: o peab oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks o tunnetab oma võimete piire ja ootused on adekvaatsed o kujundab aktiivselt tulevikku ja otsib võimalusi enese realiseerimiseks o algatusvõimeline o otsustamisel kaalutleb põhjalikult ja jääb otsusele kindlaks Välise kontrollkeskmega inimene :
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkid saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. (Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: • Andmete (info) kogumin...
· Sublimatsioon aktsepteeritud asendamine · Ratsionaliseerimine õigustused, selgitused · Regressioon- arengus tagasilangemine Joonte teooriad · Isiksus on kombinatsioon küllaltki püsivaid sisemisi jooni, omadusi, mis avalduvad ajas ja situatsioonides. · Inimesed erinevad selles osas, mil määral mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunne...
keegi, kuid samas muinasjutus ilmus ka Anderseni poeetilisus, sest ta ei lase lapsel lihtsalt surra vaid annab talle fantaasia ja laps läheb õnnelikult teise maailma, kus ootab teda ees armastav vanaema ega pole millestki puudust. 22. A.A. Milne´i Karupoeg Puhhi psühholoogiline alltekst. Selle raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad kõiki inimtüüpe (sangviinik, koleerik, melanhoolik ja flegmaatik) kuid ükski tüüp ei ole äärmuslik. Teiseks eripäraks on see, et kõik tegelased on pidevas arengus. Christopher Robin: Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige mõistlikum ning targem (k.a. Kängu). Teda iseloomustavad intelligent, kirjaoskus, taibukus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, huumor, kaastunne,
Selle madalaima psüühika vormi ülesandeks on tagada kasv, toitumine ja paljunemine. - Meeleline hing/aistimisvõime - on loomadel ja inimestel. See psüühika liik võimaldab tajuda ümbrust, kindlustades sellega liikumisvõimed. - Mõistuslik hing/mõtlemisvõime - on ainult inimestel. Mõistus on ainult inimesel ja selle poolest erineb ta kõigist loomadest. Temperamenditüübid: - Koleerik - kergesti ärrituv, tundlik, äge - Melanhoolik - kurvameelne, murelik, aeglane - Sangviinik - keevavereline, tormakas, seltsiv - Flegmaatik - tuim, loid, kannatlik 4 Wilhelm Wundt (1832-1920) - 1879 a - teadusliku psühholoogia tinglik sünnimoment - inimese psüühika uurimise katsed. Rene Descartes (1596-1650) Prantsuse filoosof ja mõtleja
indiviidi taga kehastub tema psühholoogiline käitumine aga mõisted pole identsed (!). Iisksuseteooriad võib jagada suurtesse rühmadesse: - anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria o kehaehituse teooria - psühhodünaamilised tunnusjoonte teooriad (milliseid vajadusi isksus järgib jne). Eristatakse nelja temperamenditüüpi - sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sangviinik on seltsiv, suhtleja, jutukas, elav, liidriomadustega. Flegmaatik on passiivne, aga hoolas ning mõistlik, rahumeelne, enesekontrolliga, kindlameelne. Melanhoolik on tujutaks ja ärev ning pessimistlik ja endassetõmbunud. Koleerik on rahutu, agressiivne, erutuv ning aktiivne. Siia alla kuuluvad ka kehatüübi alusel isiksuse tüüpide määramise teooriad, mille järgi nt
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
Ta oli peenetundeline ja aristokraatlikult lihtsate maneeridega, käitus lahkelt ja ühtlasi jahedavõitu väärikusega. Natalja andis Puskinile oma käe ilma kirgliku armastuseta. Saanud Puskini naiseks täitis ta seda rasket osa väärikalt. Aleksandr polnud mitte ainult geniaalne luuletaja, vaid ka geniaalne inimene. Ta oli lausa tulvil pulbitsevat elu. Puskinile meeldis olla luuletaja, seltskonnainimene, teadlane, üksildane melanhoolik, kärarikaste rahvapidude külastaja, perekonnaisa, mängur kõike seda korraga. Teda jätkus kõigeks ja seda oli talle veel vähe. Sedasama ootas ta ka oma naiselt: talle meeldis, kui naine kodus askeldas, raamatukaupmeestega raha pärast kauples, üksteise järel lapsi sünnitas, ballidel hiilgas. Ta ei mõelnud, kas see on ka jõukohane Moskva neiule, kellest oli äkki saanud Venemaa esiluuletaja naine. Natalja oli nüüd suure maja
aktiivsust (emotsioone raske kontrollida); ekstravertne; rigiidne. -) Sangviinik madal sensitiivsus; kõrge aktiivsus; kõrge reaktiivsus; reaktiivsus-aktiivsus tasakaal (suudab kontrollida emotsioone); ekstravertne; fluiidsem. -) Flegmaatik madal sensitiivsus; madal aktiivsus (harjumuspäraseid asju teeb aktiivselt, uusi asju ei tee); madal reakviisus (näost raske välja lugeda, mida ta tunneb); reaktiivsus ületab aktiivsust (aktiivsus väga madal); introvertne; rigiidne. -) Melanhoolik kõrge sensitiivsus (tugev ja nõrk külg võtab asju liiga sisse ning seetõttu võib kannatada, kuid samas saab suuremat naudingut tundetest ning kunstist ja tunneb ära teiste inimeste tundeid); madal aktiivsus (seotud enesehinnanguga, mis on madal); kõrge reaktiivsus; reaktiivsus ületab aktiivsuse; introvertne; rigiidne. Iseloom * Iseloom elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, mis põhineb psüühilistel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
