1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: ...
laiendamiseks. c. Saksa kaupmehed: · Soovisid kontrollida kaubateid Läänemerest läbi Liivimaa Vene kaubalinnadesse. 2. Läänemere piirkond 12. sajandi II poolel a. Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu. · Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a. II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist: · Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht:
Sakslased olid juba mõnda aega laiendanud oma alasid ida poole, allutades maid ja pöörates inimesi ristiusku. 12. sajandi lõpupoolel jõudsid nad ka Läänemere idakaldale. Kaupmeestena mööda maad ringi liikudes leisid nad, et Läänemere kaldal elav jõukas rahvas tuleks ristiusku pöörata ja sellega saksa võimu seal laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja
Sakslased olid juba mõnda aega laiendanud oma alasid ida poole, allutades maid ja pöörates inimesi ristiusku. 12. sajandi lõpupoolel jõudsid nad ka Läänemere idakaldale. Kaupmeestena mööda maad ringi liikudes leisid nad, et Läänemere kaldal elav jõukas rahvas tuleks ristiusku pöörata ja sellega saksa võimu seal laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid.
araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny ja mida peetakse Tallinnaks. 62. Hiltinus Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk. Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem
13. sajandi alguses võtsid asjad eestlaste jaoks pahaendelise pöörde. Nimelt oli alanud ristisõdade ajastu. Laienesid kristliku maailma piirid ja kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Samas tahtsid Saksa kaupmehed oma mõju itta laiendada ja vajasid korralikku tugipunkti. Tuldi Eesti aladele kaupu müüma ja ostma. Kaupmeestega saadeti ühes ka munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, kuid varsti halvenes siiski nendega läbisaamine. Osalt kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud, teisalt kuna sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadetega edasi elada. Kui kaupmehed abipalvega Rooma paavsti poole pöördusid, leiti, et nende huvid ühtivad ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Siia vooris palju väikeaadlike, kes asusid
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne – ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1184. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust; 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata.
Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht L...
Ristiusu saabumine Eestisse Ingrid-Helen Kikajoon 10. sajandi keskpaiku hakkas Euroopa paisuma. Euroopa ei mahtunud enam oma piiridesse ära. Linnad hakkasid kasvama ning samas ka inimeste vajadused kasvasid. Majandusliku aspekti poole pealt hakkas rahvaarv kasvama, röövretked vähenesid kuna Euroopas kehtisid kindlad reeglid ja hoiti korda. Kirikute võrk laienes, hakati oma misjonitööd ida poole suunama. Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga päri...
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus)
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
Emakeelepäev! Emakeele päeva hakati pidama Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil. Aastast 1999 on see riiklik tähtpäev. Igapäevaselt rääkides eesti keelt ei mõtle keegi KEELE peale. Pigem kui täiesti tavaline suhtlus vahend, millest me kõige paremini aru saame. Jaanipäev Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõulust hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Jaanipäeval saavad kokku koit ja eha. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem juba ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sünd...
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa kõrgemate vaimulikkude toetusel. Breemeni linna peapiiskop saatis kaupmeestega kaasa munk Meinhardi, kes Liivimaal ristiusku pidi kuulutama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, nende hulgas ka liivlaste vanem Kaupo. Et läbisaamine liivlastega halvenes, pöördus Meinhard abipalvega Rooma paavsti poole. Paavst lubas kõigile, kes Liivimaa paganate vastu ristisõtta lähevad nende patud andeks anda. Aastal 1200 ilmus piiskop Albert ristisõdijatega ja vaprate ning osavate rüütlitega Väina jõe suudmesse. 1201 asutas Albert Väina jõe kaldale Riia linna. 1202 aastal asutati sõjameeste ühing - Mõõgavendade ordu. Liivlaste maa allutati võrdlemisi ruttu. Lätlased alistusid peaaegu võitluseta. Võidetud liivlased ja lätlased olid
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Saksa Taani enamus ja kuna tahtsid meid ristida oleme ju paganad. Huvitatud olid feodaalid tahtsid uusi maid, talupoegi. Kaupmehed uued ja head kaubateed ja kaubalinnad. Katoliku kirik - ristiusustamine 22. 3 I piiskopi tegevus Piiskop Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, rahulikum mees. Hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas. (Ümera lahing eestlased võitsid.) (Piiskop Berthold ) Liivimaa piirkop, petsid inimesi ristimisega, tegellik plaan maa alistamine. 3 maleva manööver eestlased ei kaotanud lootust, vastupanu ei raugenud,) Piiskop Albert Breemeni toomhärra. Energiline ja võimuahne mees, vallutussõja peamine organiseerija ja juht, rajas 1201. Riia linna.
vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud
· XII saj algas sakslaste tung itta, mis hiljem hakkas oluliselt mõjutama eestlaste edasist saatust. · Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. Aastal LSüübeki linn, mis sai lähtepunktiks järgnevatele sündmustele. · Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal. · Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. Aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. o 1186. Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks. Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich · Algul püüti jätta mulje, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine. · Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. · Mõned liivlased lasid ennast ristida. o Nende hulgas ka Toreida vanem Kaupo
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia li...
LIIVIMAA RISTISÕDA Olukord Läänemerel 12.sajandil 12.sajandil algas sakslaste Drang nach Osten. Sakslased jõudsid välja Läänemere lõunarannikule. Kannakinnituseks rajati Lübecki linn. Sealt said Läänemerel võimu saksa kaupmehed. Kaupmehed seilasid ka Soome lahel, kaubeldes nii venelaste, liivlaste, soomlaste kui ka ojamaalastega. Just kaupmeeste vahendusel hakkasid siinsetele aladele liikuma ka teised sakslased. Esimesed piiskopid 1184a. Tuli augustiinlaste ordust Meinhard liivlaste juurde misjonitööle. Kaks aastat hiljem pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Jäeti mulje, et roomakatoliku kiriku eesmärk ongi ainult usu levitamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Mõned liivlased lasid end ristida, sealhulgas ka Toreida vanem Kaupo. 1191. läkitas Meinhard oma abilise munk Theoderichi Eestimaale. Kroonika järgi arvanud eestlased, et Theoderich olevat oma tulekul Päikese ära söönud, kuna samale ajale langes
saj viimasel veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele lisandusid kaupmehed Ojamaalt (Gotland, Rootsi saar), Saksa- ja Venemaalt. Koos Põhja-Saksa kaupmeestega saabus Väinale augustiinlasest koorihärra Meinhard Segebergi kloostrist. Ta tuli Liivimaale 1180. aastate algupoolel, et ainult veeta aega kaupmeeste seltsis ja pidada jutlusi. Meinhard pärines Bremeni peapiiskopi ministeriaalide (mittevabade rüütlite) hulgast (Samuti ka tsistertsi munk Theoderich). Pärast korduvaid liivlaste juures viibimisi asus Meinhard püsivalt Ükskülasse (liivlaste keskus umbes 40 kilomeetrit Väina suudmest ülesvoolu). Kroonika lisab, et
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine
Läänemere rahvaste keskaeg Püünsi Põhikool 7.klass Lisett Marmei Ühiskond muinasaja teisel poolel Eesti keskaeg algas 13. sajandil , ja kestis kuni 16.sajandini . Kolmeteistkümnenda sajandi algul olid eestlased veel ristimata , ehk paganad . Meil puudus ka ühtne riik. Terve meie maa jagunes kihelkondadeks , maakondadeks.. Muinasaja lõpupoole elas siin kuni 180 000 inimest , mis on praegusega võrreldes päris vähe . Suuremateks ja tähtsamateks maakondadeks olid Igandi , Sakala , Virumaa , Järvamaa , Saaremaa , Läänemaa , Harjumaa ja Rävala . Selle üle , kes valitsesid maakondi on päris palju vaieldud . Arvatavasti olid rahvajuhid vanemad , aga seda ei teata tänini kas see amet pärandati põlvest põlve . Muidugi võis see erinevates maakondades erinev olla.. Ilmselt ei olnud lihtrahva ja ülikute vahe kuigi suur , aga ka see võis erinevates paikades erinev olla . Kõige madalamal olid orjad , need olid võõrsilt pär...
19.Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid Eesti olipeaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli reaktsiooniks baltisakslaste kontseptsioonile, kus Baltikumi ristimist peeti kultuuri toomiseks seni metsikule maale, kus varem sisuliselt mingit ühiskondagi ei olnud. 20.Kolme esimese piiskopi tegevus Esimeseks Liivimaa piiskopiks sai koorihärra Meinhard. Algul püüdis jätta muljet, et ta eesmärgiks on üksnes usukuulutamine. Peagi sai liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid, mistõttu ristitud pesid ennast Väina jões ja saatisd ristimise Saksamaale tagasi. Järgmine piiskop oli Berthold, kes läks liivlastega tülli ja oli sunnitud Saksamaale tagasi pöörduma. Kolmandaks piiskopiks oli Albert. Temast sai vallutussõdade peamine organiseerija ja juht. Kogus korraliku ristisõdijate väe ja
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli osa feodaaltsivilisatsiooni laienemisest. See toimus lõuna ja ida- euroopasse. Laienemine toimus Elbe jões itta. Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetus Tung itta ehk Drang nach osten. Kõigepealt hõivati läänemere lõunarannik ning seejärel idarannik. Liivimaa ristisõda Sündmuste mõju Liivi arengule 1143 Sellel aastal rajati Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186 Meinhard pühitseti peapiiskopiks, tänu sellele pandi alus kristlikule kogudusele. Algas süstmaatiline ristiusustamine, alguses üsna rahumeelsena. 1198 Toimus lahing Riias, kus hukkus Berthold. Sellega algas mõõgamisjon ehk sõjaline ristiusustamine 1199 Piiskopiks saab Albert, kelle eesmärgiks on rajada Liivimaal kirikuriik, mis alluks paavstile. 1201 Alustati Riia linna ehitamist. Ristiusustamise tugipunkt ei olnud enam Lübeckis, vaid hoopis Riias.
saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. Balti ristisõja algus, kui piiskopiks sai Albert. Tuleb koos ristisõdijate suure väega (500 rüütlit) Väina suudmesse ja asutas 1201.a. Riia linna, mis sai peamiseks Saksa vallutajate tugipunktiks Liivimaal. Riiast lähtuvalt hakati kohalikku maad alistama ja ristima. 1202.a
kõige olulisem oli endale saada maad, sest Lääne-Euroopa maad hakkasid otsa saama, mistõttu liiguti Läänemere idarannikule. MVV's osales veel ka Taani ja Rootsi, kel oli soov maavaldusi suurendada. 1. Mille poolest erines piiskop Meinhardi ja Alberti tegevus? 2. Miks rajati Riia linn ja mõõgavendade ordu? 3. Miks õnnestus liivlased ja latgalid suhteliselt kiiresti allutada? + õpiku 6. Osa 1. Meinhard oli misjonär, ta oli pühendunud rahumeelsele misjonitööle. Albert oli sõjakam, ristisõda, sõjaline vallutus, Albert üritas kasutada diplomaatiat. 2. Riia linn ehitati saksa asunike tarvis, kuhu Albert viis üle piiskopkonnakeskuse. Sellest pidi saama tulevaste vallutuste keskpunkt. Mõõgavendade ordu rajati juba vallutatud alade säilitamiseks. Sellest sai eliitväeosa. Vajalik selleks, et koondada inimesi, keda kohapealsetes sõdades kasutada. 3
surid reisil. Kesksel kohal ristisõdijatel pidi olema kristlik motiiv. Tegelikult Taani ristisõja huvid Baltikumis olid vanemad kui Saksa omad. Meie teadmised sellest, mis sel ajal toimus on suuresti vormitud Henriku kroonikast - Henrik püüdis näidata, et esimese õigus kuulus sakslastele. Meinhard oli misjonär, kes Henriku kroonika järgi Väina ääres oma misjonitööd alustas, tema asukohaks sai Üksküla. Meinhardi misjon ei alga tühjalt kohalt. Esitatud arvamus, et Meinhard oli kaupmeestega kaasas käiv preester - selle seisukoha on vaidlustanud saksa ajaloolane ..., kes kirjutas, et me ei tohi unustada, et Meinhard oli toomhärra - munk Segevergi kloostris, mille pungad on preestrid ja erinevalt tavalisemast kloostrist olid suur osa elanikest pärit ministeriaali päritolu. Meinhard oli pärit Bremeni peapiiskoppide ministeriaalide hulgast. Põhja-Saksa kontekstis see tähendab, et Meinhard kuulus ühiskonna eliidi hulka
on. Austasid endiselt oma haldjaid jne. Preestritele see ei meeldinud ja Euroopas tõusis teadmine, et on üks paganlik piirkond(Rootsi,Soome juba usustatud) 12. saj saadeti euroopas piiskoppe, kes asusid tööd tegema.See oli aga raske, sest üldiselt nad löödi maha või aeti ära. Planeeritud ristiusu levitamine algas 12. saj lõpus. Tänapäeva Lätimaale Ükskülasse saadeti ristiusu levitajaid. Esineme oli piiskomm Meinhard, kes oli veendumusel, et ristiusku peab levitama jutustades ja hea sõnaga. Tegeles eelkõige Liivi aladel. Eestlastele tal seega suurt mõju ei olnud. Liivlased aga võtsid enamjaolt vastu ja sinna moodustati kogukonna. Liivlased aga võtsid usu vastu ja seejärel jätsid maha jne. Meinhardi järel tuli Berthald, kes arvas, et heaga ei saa mdiagi. Tal aga ei õnnestunud mdiagi saavutada ja tal tekkis konflikt liivlastega. Seejärel saabus Saksamaalt piiskop Albert, kes oli
Sajandi lõpuks oli kitsas piirkond Eestist põhjas kuni Leeduni lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning idakiriku vahel. Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani
vaheline võitlus, maaalade saamine, Skandinaavia · Muutused muinaskommetes o sõnade ülevõtt (rist, papp) o põletusmatuste asendumine laibamatustega o maeti peaga lääne poole o misjonärid (piiskop Falco) o esimesed kirikud (kaubakirikud) · Mõõgavendade Ordu loomine, Lübecki linn, Riia linn, Gotlandi saar, koged · Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert · peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks · muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud
ristiusustada. Peale tema surma hakkasid liivlased sakslasi umbusaldama, selleaegne piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks ning 1198. a. saabus u. 100-meheline ristisõdijate vägi preaguse Riia alla. MEINHARD 1186. a. pühitses Hamburgi-Bremeni piiskop ta piiskopiks ja käskis Liivimaa ristiusustada. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal alus siiski väikesele kristlikule kogudusele. Keskaegsel Liivimaal austai Meinhardi pühakuna. Meinhard suri 1196. BERTHOLD sai peale Meinhardi surma Üksküla piiskopiks. St. uue lehekülje keeramist siinses ajaloos ja misjooni politiseerimise algust. Liivlased umbusaldasid sakslasi ja ei tahtnud Bertholdi piiskopina vastu võtta. Eesti kolme kuninga valduses 1576.a. Poola kuningaks saanud Stefan Batory alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Kuningas võttis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused.
Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid.
huvitas alade hõivamine, ristiusu levitamine õigeusu kujul. Vene vürstiriigid üritasid ristiusustada Karjalat Soomes, paar Läti idapoolset alad, üritasid ka Eesti alasid, aga siin ei õnnestunud. Surve oli mõlemalt poolt. Muistne vabadusvõitlus on üks osa sellest, mis toimus siin igalpool. Leedukaid ei vallutatud, sest neil oli tekkinud riik juba. Ristisõda Läänemere idarannikule alagas u. 1180ndatel aastatel, esialgu saadeti siia rahumeelsed piiskopitööd tegema piiskop Meinhard. Oli Ükskülas, Daugava jõe suudme lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop Berthold, polnud enam rahumeelne vaid kavatses kasutada ka sõjalist jõudu ristiusu levitamiseks. Meinhardi valitsemise ajal võttis ristiusu vastu liivlaste vanem Kaupo, sai ristisõdijate liitlaseks. Kavakindel ristiusustamine sai alguse 1199 kui piiskopiks sai Albert
jms.)Maakondi ei juhitud ainuisikuliselt. Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi loitsimine, targad ja nõiad, Hing külastavad sugulasi, keelatud oli tappa hingeloomi. Suhtumine loodusesse. Vaimud ja haldjad. Ohvripaigad hiiepuu alune. Eluolud: ei tekkinud elukutseliste käsitööliste kihti, elukutselisi kaupmehi. Äri pärast puhkeski Muistne Vabadusvõistlus. Muistne Vabadusvõistlus: (1208-27) Algas 1180-d (III Ristisõja aeg) Saksa vaimulik piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all. Peale teda tuli Albert, kelle eesmärk oli ristisõjad. Tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, mis alluks otse paavstile. 1201. rajas Riia linna. Vägede ülemaks oli pk. Theoderich, kes asutas Mõõgavendade Ordu. Liivlaste vallutamine algas 1204. Tehti algust ka latgalide ristiusustamisega
ettekääne rünnata Ugandit). Esimesena jõudis meie aladele 1070 Hiltinus (munk, kes määrati läänemererahvastele piiskopiks), kuid ta ei saavutanud kahe aastaga enda eesmärke, nii et ta suundus tagasi. Järgmisena tuli meie aladele 1167 Fulco, kes oli Prantsusmaa munk, kes määrati läänemererahvaste piiskopiks. Rooma paavst määras talle abiliseks eestlasest munga Nicolause. 1186 tuli Liivimaa aladele piiskop Meinhard. Tema järel oli piiskop Berthold (1196-1198). 1199 sai piiskopiks Albert, kes rajas 1201 Riia linna ja 1202 Mõõgavendade ordu. Eesti alade vallutamist soosinud tegurid. Eesti aladel puudus ühtne riik ehk kaitse polnud tugev. Sõjarelvastus oli ristisõdijatel parem (tolleaegne soomustatud rüütel koos hobusega võrdus tänapäevase tangiga). Ristiusule olid allutatud juba liivlased ja lätlased, kes aitasid ristisõdijaid. 7
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
· · Riia linna ehitamine Saksa kaupmeeste jaoks · Mõõgavendade ordu loomine (mungarüütlite ordu) Baltimaade ristimise jaoks loodud Valge rüü, punase ristiga Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad kiiresti vallutada? Kuna ristisõdijatel oli palju sõdureid ja latgalite ülikud andsid vastupanuta maa ära · 1143- Rajati Lüübeki linn · 1147-1149- Saksa aladel toimusid Vendide ristisõjad · 1186- Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks · 1198- Berthold tuli Liivimaale tagasi · 1199- Saab Albert missiooni endale (uus peapiiskop) Mõõgavendade ordu · Loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid · Sisuliselt tugevaim jõud religioonis · Liivlased koos Kaupoga pöördusid vabatahtlikkult ristiusku · Eestlaste muistne vabadusvõistlus o 1208 esimesed ristiretked Eestisse
Ateenas. Hariduse hulka kuulusid ka sportlikud harjutused. 12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikeks sai alles 30 aastasena. Liivimaa ristisõja algus Ristisõja mõiste. Henriku Liivimaa kroonika. Liivimaa piiskopid Meinhard, Berthold ja Albert. Liivlaste ja latgalite ristimine. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus. Ristisõda- Laiemas tähenduses: sõjaretked, mida korraldati roomakatoliku kiriku juhtimisel, ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks Kitsamas tähenduses: 8 sõjaretke 1096-1270 a, mis korraldati roomakatoliku kiriku juhtimisel Vahemere idarannikule. Idamaade ristisõdade etekäändeks oli vabastada ristiusu pühapaigad islamiusuliste käest. Henriku Liivimaa kroonika
alles. Arvestades Eestis levinud skandinaaviapäraseid kivikalmeid, võib arvata, et eestlaste muinasusund võis olla mõjutatud Skandinaavia mütoloogiast. 9. Keskaeg Liivimaa ristisõja algus ja Vene 1198.a Liivimaa esimene piiskop, misjonär Meinhard suri 1196. aastal ning tema ametijärglaseks pühitseti tsistertslaste ordu Loccumi kloostri abt Berthold, kes aga langes juba 1198. aasta suvel lahingus liivlaste vastu. Kuigi Berthold tapeti, võitsid lahingu tema poolt maale kutsutud ristisõdijad, kes sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas
hauapanuste vähenemine, ristik motiividega ehete leidmine ja keeleteadus. Eesti keeles juurdunud ristiusu olulised mõisted olid rist, papp, nädal jt. viitavad idast tulnud misjonile.. Teine grupp sõnu olid nt. kirik, munk jne..need annavad tunnistust Skandinaavia mõjutustest. Algul sulatati meie paganlikud pühad kokku kristlike pühadega (pööripäevale nt. järgnes Kristuse sünnipäev jne.). Algul oli misjonitöö rahumeelne, kui aga sakslaste abiline Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti saadi aru sakslaste vallutuste plaanidest ja liivlased hakkasid tõrkuma. Kui ristimistöö tulemusi ei andnud siis kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks piiskopis siin sai Albert, kes vägivalla teel sai kõik idakalda paganad ristiusku pöörata. Albert rajas ka 1201.a. Riia linna. Vallutatud maad pühendas ta neitsi Maarjale – sellest ka Eesti=Maarjamaa.. 1202 asutas ta rüütliordu ja algas Eesti alade vallutamine. 17.saj
normaalne. Vastandatakse piiskop Meinhardi rahumeelset kristianiseerimist. Õigustatud sõda kuradi välja ajamiseks, olgugi, et inimesed ristitud. Alates 19saj nähtud vallutuses kolonialismi. Saksa koloonia siiski ei olnud. Aga selles mõttes küll, et institutsioonid toodi mujalt. Nii aga oli pea kogu Euros ju: Iirimaa, Šotimaa, Ida-Saksa. 1158/9 Aufsegelung – Liivimaale seilamine/üles leidmine. 16saj tekkinud idee. Samas tõenäoline, et kaupmeestel kontaktid enne Meinhardi juba. Meinhard ise tuli niisama Liivimaale uurima koos kaupmeestega. Idee päritolu Misjon oli algusest peale Roomast tulnud idee? Paavst tõesti toetas ettevõtmist, aga kust tuli initsiatiiv? Ilmselt Liivimaa taotlejatelt, kes tahtsid tegevust legitimeerida. Samasugune skeem Pürenee kampaanias hiljem. Üldiselt paavstlikud otsused viiakse täide kui on huvitatud osapool, kes ellu ka viiks. Võib vaadata väikse inimrühma algatust, mis järk-järgult arenes.
Ristiusku suhtusid eestlased algul vaenulikult. Äge võitlus ristius vastu oli tingitud tema vägivaldsest pealesurumisest. Eellugu. 12.sajandil algas sakslaste tung itta (,,Drang nach Osten"). Alistasid lääneslaavlaste alad Läänemere lõunarannikul, sinna rajati 1143. Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid varsti olulise positsiooni Ojamaal. Sealt suunduti mööda Väina jõge ja Soome lahe kaudu vene linnadesse. Meinhard (augustiinlaste ordu koorihärra) tuli 1184.a paiku Väina jõe suudmes elavatele liivlastele ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Kaupo oli liivlaste abiline, kes laskis end ristida, temast sai ka sakslaste usin abiline. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Barthold. Järgmiseks piikopsik sail Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201.aastal liivlaste asula kohale Riia linna
aitasid tal iirlasi kristlusse pöörata. Ta suri 17. märtsil 461. Jumala aastal. Sellest ajast on seda päeva tähistatud kui St. Patricku päev. (http://www.epl.ee/artikkel/151553) USA-s: Mälestamispäeva tähistatakse mai viimasel esmaspäeval. See on ametlik puhkepäev mälestamaks kõiki lahingus hukkunuid 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis Eestis tähistatakse 14. märtsil emakeelepäeva. 1994. aastal tegi pensionil viibiv Ida- Virumaa Sonda õpetaja Meinhard Laks ettepaneku tähistada luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval emakeelepäeva. 1999. aastal kuulutatigi emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mil heisatakse sinimustvalge lipp. (A. Sihvart, lk 21). 25. märtsil tähistatakse paastumaarjapäeva (ka maarjapäev). Seda peetakse kevade olulisimaks naistepühaks, sel päeval pühitseti ka Mari ja Maria nimepäeva. Nimepäeva pühitsemine oli mõneti tuntud saartel, hoopis tundmata Kirde- ja Kagu-Eestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
