Ristiusu saabumine Eestisse (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Pikka aega kehtis eestlaste kohta üks ja ainuõige õpetus. Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoliidsed esivanemad olevat asunud sellele maalapile elama 7000 aasta eest kusagilt kaugelt idast, Uuralist või Lääne-Siberist. Nüüd on seegi tõde kahtluse alla seatud. Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki järgi on eestlased koos soomlastega igipõlised eurooplased, kes, seejärel kui mannerjäälaam hakkas sulama ja taganema, saabusid Eestisse umbes 12 000 aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Geneetikaandmed osutavad,et tulijad olid europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast ­ seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist ­ Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja-

Kultuurilugu

5

docx

Keskaeg ajalugu

Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich ­ koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 ­ Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 ­ piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 ­ A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 ­ rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad ­ teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab ­ (1208) Ristisõdijad ründavad Eestit (Ugandisse), kust suundutakse suure saagiga tagasi, põletatakse maha Otepää linnus -Uganlased kutsuvad appi Sakalased ­ rünnatakse vastu 2. 1210 ­ rIstisõdijad kavandavad sõjakäiku Võnnu alla, Eestlased

Ajalugu

42

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga 1208. aastaks Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. Latgalite maavanem Talibald kutsus rahva kokku, et nende juuresolekul küsida nõu oma senistelt jumalatelt, kas on õige nende uute preestrite kuulutus vastu võtta või mitte. Vastuse pidi andma “valge saatusehobuse” jalg. Ajaloolise tähtsusega otsus olenes sellest, kumma jala hobune esmalt üle palgi tõstab. Liisk langes ristiusu kasuks. Lätlased nõustusid sellega ja ei taganenud oma otsusest enam kordagi. Henrik paneb kirja: „Nimelt olid lätlased enne usu vastuvõtmist alandlikud ja põlatud, kannatades rohkesti ülekohut liivlastelt ja eestlastelt, mistõttu nad seda enam rõõmutsesid preestrite tuleku üle.“ 1208. aastaks jõudsid lätlased juba mitmed ristiusu kirikud ehitada ja ka Henriku Talava preestriks nimetada.  Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale

Ajalugu

3

docx

Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud

lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt sakala ja ugandi maakonda.Nad panid kõik ilusti vastu 1210.Ümera lahing-lõppes eestlaste võiduga Samal ajal toimus veel teistest riikidest eestisse mitu sõjaretke, ning kõik olid väsinud ning räsitud ning siis puhkes veel katk. 1212.sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu 1215.võitlus algas uue hooga, jõuti nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Aasta pärast olid kõik sunnitud ristimise vastu võtma. 1217. korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu venemaale, teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslast ühisvägi

Ajalugu

2

doc

Muistne vabadusvõitlus

Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisõda ja paavst lubas Põhja-Euroopa kristlastel suududa Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisõdadega Läänemere lõunakalda rahvad ja slaavlased. Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 ­ rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck. 1180 ­ tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid. 1186 ­ tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold

Ajalugu

56

doc

Eesti keskaeg

Damerow tegi opositsiooni Magdeburgi, Inglismaa, Leedu jms sellistega. Ordu suutis osaliselt koalitsiooni lõhkuda ja vallutas 1396 Tartu piiskopkonna. 1396 Uued läbirääkimised Danzigis. Ordu võit, tunnistati Riia kapiitli inkorporeerimist. Ordu sai ka pärimisõiguse läänidele – Jungingeni armukiri, mis laiendas Harju-Virus pärimist (pärusvalduseks muutus maa). See laienemine sai eeskujuks ka teistes vasalkondades. 1385 – Krewo unioon. Leedu suurvürst Jogaila võttis ristiusu (katoliku) ja abiellus Poola kuningannaga. Loodi poliitiline liit Poola ja Leedu vahel. Leedu alad ristiti täielikult. Poolas võimule Jogalovide dünastia (Vladislav II). Ordu taotles pidevalt Žemaitijat (Leedu osa) ja tüli Poolaga Pommeri osas. Leedu ristimine tähendas ordu tegevuse õigustuse lõppu (paganaid polnud). Preussenreisen – ristisõjaturism hakkas lõppema. Poola leer mõtles ordu kaotamisele – tahtis ordu saata steppidesse tatarlaste vastu. Õigustuseks ordul

Eesti ajalugu

4

docx

Liivimaa haldusjaotus 13. saj.

Eestlased üritasid vabaks saada Mandri-Eesti oli alistatud lõplikult 1224., kui langes Tartu, kogu Eesti aga 1227, kui vallutati Saaremaa. Kogu järgneva 13. saj. jooksul korraldasid eestlased väiksemaid vastuhakke. Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist 13. saj. jagasid võitjad Eesti omavahel. Sõlmiti kirjalikke ja suuliseid lepinguid, mis pani paika kohustused kuid ka öigusi. Kohtumõistmine taulupoegade üle läks feodaalide kätte. Need , kes ristiusu vastu olid võtnud, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb oli see saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimisviisid ja -tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus (naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid.

Ajalugu

18

docx

Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni

Alates 1. Saj. Toimusid Euroopas suured rahvaste ühinemised. Goodid surusid slaavirahvaid põhja poole, mis omakorda sundis balti ja soome sugu rahavaid liikuma ligikaudu nende praegustele asualadele. Tõenäoliselt seetõttu hakkasid eestlased üle lahe siirdudes asustama Soomet. Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, soome, vadja, vepsa. 330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks. Algusest peale püsisid erinevused õpetuses ja rituaalis riigi ladina keelt kõneleva lääneosa ja kreeka keelt kõneleva idaosa kristlaste vahel. 375. a. Andis rahvasterändamisele Euroopas tõuke Kesk-Aasia lagendikelt ilmunud hunnideks nimetatud rändrahvast. Hunnid võideti sõjaliselt, nende riik lagunes. Germaani rahvad tungisid Rooma riigi piiridesse ja asutasid seal oma riigid. 395.a. Jagati Rooma riik lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks. ( Ida-Rooma

Ajalugu

Kommentaarid (2)