Ajaloo mõisted, isikud (0)

1 Hindamata

Paleoliitikum –vanem kiviaeg , inimese kujunemine – u 10 000 a eKr

Mesoliitikum – keskmine kiviaeg, u 9000 a – u 5000 a eKr

Neoliitikum – noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr

Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust

Kunda kultuur – esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres.

kammkeraamika kultuur – u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase .

nöörkeraamika kultuur – u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur. Tegeleti loomakasvatusega( kitsed ,lambad, veised ,sead). Matmiskombed (kalmistud asulast väljas, küngastel).

Asva kultuur – kindlustatud asulate kultuur. Looduslikult kaitstud paikades.

kivikirstkalme – erilised maapealsed kalmeehitised. Suurtest kividest laotud 5-8m läbimõõduga ring. Keskele pandi kirst surnuga. (Nooremast pronksiajast)

tarandkalme – Nelinurksed, 1-2 m laiused ja 2-3 m pikkused kivimüüridest kalmed . (Eelrooma rauuaajast)

väikeselohulised kultusekivid – seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga.

saaga – Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest.

ruunikivi – langenud viikingite mälestusmärk ?

tšuud – eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj

adramaa – maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga.

alepõllundus – maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis.

kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa ( kesa ) puhkab

kolmeväljasüsteem – Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks

vahetuskaubandus – kaup kauba vastu. Sisse toodi (muinasajal) hõbedat, pronksi, soola, relvi , luksuskaupu. Välja viidi karusnahku ja vaha.

vahenduskaubandus – kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi vilja, vastu saadi karusnahku. Seda omakorda viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule.

vägi – eriline jõud inimestel, elusolenditel, sõnadel, paikadel.

tark – Inimestel kellel oli eriline vägi ja kes kasutasid seda näiteks teiste tervendamiseks. Nad ennustasid, tundsid loodust.

hingede aeg – mihkli - ja mardipäeva vaheline aeg, mil hinged käisid rongi ja võisid kodusid külastada.

Tõnn – Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas.

Peko – setude viljakushaldjas. toodi välja põllutöö ja karjatöö tähtpäevadel

Taara – Muinaseestlaste (saarlaste, virulaste) jumal.

Mõõgavendade ordu - Kristuse Sõjateenistuse Mõõgavendade ordu. Ristisõdijate väe tuumik . Allutati piiskopile, ent ajas iseseisvat poliitikat, kujunes Riia piiskopile konkurendiks.

vakus – maksustuspiirkond (4-6 küla)

kümnis – protsentuaalne maks feodaalile.

hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma

Liivi ordu – Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga ( Gregorius IX käsul).

maaisand – maahärra. Feodaalist või vaimulikust maavaldaja. Senjöör.

läänimees- e vasall . Lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest.

maapäev – Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud , ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid.

rüütelkond – ühinenud vasallid. Ühineti huvide kaitseks. Igas piiskopkonnas oma rüütelkond.

adratalupoeg – talupoeg , kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi. neid oli kõige arvukamalt . Talude suurus erinev.

üksjalg – uute talude rajajad. nende koormised olid adratalupoegade omast tunduvalt väiksemad.

maavaba – Talupoeg , kel oli maa lääniõiguse alusel, polnud talupoeglikke koormisi. Kohustus osaleda kergratsaväe teenistuses.

vabatalupoeg – Osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud talupojad.

vabadik – maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuv talupoeg.

trääl – Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik.

teotöö - feodaalne maarent , kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema

rakmetegu – talupoeg pidi oma hobuse/härjapaariga ja oma tööriistadega mõisa põllul tööd tegema

jalategu – teotöö mõisapõllul ilma oma abivahenditeta (mõisarakendiga). tegid põhiliselt naised, lapsed.

sunnismaisus – talupoeg seoti oma maaga. Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.

pärisorjus – maahärrast sõltuvuse raskeim aste. Maahärral oli talupoja üle politsei- ja kohtuvõim. Talupoegadest pärisorjade sunnismaisuse ja teoorjuse määramine, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Ühesõnaga talupojast sai mõisniku omand.

adra - e haagikohtunik – ajas taga põgenenuid talupoegi (keskajal)

raad - keskajast pärinev linna võimu-, valitsus-, esindus - ja kohtuorgan

bürgermeister – raehärra. Pidi olema sündinud seaduslikust abielust , omama linna piires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka.

linnafoogt - linna ümbritsevate maahärrade esindaja rae juures

tsunft – ametialane ühendus. Käsitööliste ühendus keskaegses linnas. Korraldasid käsitööliste väljaõpet, kaitsesid turgu, kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti.

gild – ametialane ühendus. Koondas kaupmehi (Suurgild, Mustpeade vennaskond), käsitöölisi (Väikegild). Ühtekuuluvustunne. Gildi kuuludes näidati ühiskondlikku staatust.

Mustpeade vennaskond – vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendav kaupmeeste ühing. Sinna kuulusid ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke.

skraa – tsunfti põhikiri. Määras ära meistri ja tsunftiliikmeks saamise tingimused ja töötamise reeglid.

tsunftisundus – kohustus kuuluda tsunfti. Erialase tegevuse esmane eeldus. Ilma kohata tsunftis ei tohtinud kaubandusega linnas tegeleda.

piiskop – kristliku maailmapildi kandjad . Vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid (kuna olid tavaliselt võõramaalased).

toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast. nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel.

pildirüüsted - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne)
Nimed

Tacitus – Rooma riigi kõnemees ja ajaloolane. On ühes oma tekstis rääkinud aestidest, kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal.

Jaroslav Tark – Kiievi suurvürst. Korraldas 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu. Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks.

al Idrisi - 1154 . aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny ja mida peetakse Tallinnaks.

Hiltinus – Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk . Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu.

Fulco – Prantsusmaa munk, määrati 1167 . a Eestimaa piiskopiks

munk Nicolaus – Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel.

Meinhard – 1186 . a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna.

Berthold – 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus.

Albert – Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi . Alustas Riia linna ehitamist.

Kaupo – liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus.

Lembitu – Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus.

Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 1343–1344

Modena Wilhelm - Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis Liivimaal luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad .

Dietrich Damerow – Tartu piiskop aastatel 1379–1400. Haritud, laia silmaringiga. Oli töötanud Karl IV sekretärina. Oli ordu vastase liikumise juht. Otsis toetajaid välismaalt. Koalitsioon osutus aga nõrgaks ja lagunes enne kokkupõrget orduga.

Gotthard Kettler - oli Liivi ordumeister 1559 – 1562 ja Kuramaa hertsog 1562– 1587 Liivi sõja alguses.

hertsog Magnus – Taani hertsog. Ivan Julm pakkus talle aastatel 1570 - 1578 Liivimaa kuninga tiitlit.

Ivo Schenkenberg – „Liivimaa Hannibal “, Tallinna käsitööline. Kogus väesalga, kellega tehti retki piirajate tagalastesse. ta retked ulatusid Tartusse välja. Hukati Rakveres venelaste käe läbi.

Bernt Notke – Lübecki maalikunstnik ja skulptor . Teinud teose „ Surmatants “ Tallinna Niguliste kirikusse ja Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltari.

Hermen Rode – Lübecki maalikunstnik ja skulptor. Tegi Tallinna Niguliste kiriku peaaltari.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miisukiisumiisu Õppematerjali autor

Voltaire kolmeväljasüsteem vahetuskaubandus Taara vakus maaisand maapäev rüütelkond jalategu adra Mustpeade vennaskond Fulco

Sarnased õppematerjalid

doc

Muinasaja suurtegelased

Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4Eesti kunni j

Ajalugu

doc

Eesti ajaloolised isikud

MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahing

Ajalugu

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused).

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõd

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

valitsemine lõppes. 16. saj keskel hakkas levima saksa õpetlaste seas legend Liivimaa avastamisest Bremeni kaupmeeste poolt 1158. aastal, mis muutus baltisaksa ajalookäsitluse nurgakiviks, kuni 1860. aastani kui see ümber lükati. Vallutust õigustati keskaegsetest kroonikatest laenatud käsitusega ehk põliselanikud kui paganlik metsarahvas, kes vajasid usu- ja kultuuritoojat. 18.-19. sajandil uurijate põhihuvi kaldus õigusliku ja poliitilise ajaloo vastu. Garlieb Merkel lõi uue põhivoolu, kus põliselanike vallutuseelne ajalugu võttis positiivse värvingu ning röövellike vallutajate kehtestatud feodaalkorda suhtuti negatiivselt. Eesti rahvuslik ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R. Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast." See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule

Keskaeg

doc

Eestimaa muinasaeg

Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga

Ajalugu

docx

Eesti ajaloo küsimused

1610. aastal sõlmiti vaherahu. 1617. aastal ründas Rootsi uuesti, seekord valitsejaks Gustav II Adolf. 1625 vallutati Tartu ning 1629 sõlmiti Altmargi vaherahu. Taani kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht saada vallutatud Rootsi poolt. Rootsi väed tungisid mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga alles 1645. 14. Mida teame Tartu linnast muinasajast kuni keskaja lõpuni välja. Erinevad isikud, sündmused ja näited. Vanimad inimasustuse jäljed Tartus pärinevad umbes aastast 8000 eKr. Esimesed linnused loodi siia arvatavasti 10.-11. sajandil, kuid asula oli siin juba varem, sest Tartu oli kaubateede ristumiskoht ning Emajõe kaudu sai liikuda Pihkvasse ja Läänemerre. Rohkem leide on Tartust 10. sajandil, millal ilmselt linna tähtsus kasvas. 1030. põletas Jaroslav Tark tartlaste linnuse maha ning lõi sinna enda oma, mis nimetati Jurjeviks. Selle sündmuse mainimine

Ajalugu

doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

1241.aastast pärit Taani hindamisraamat märgib, et sel ajal oli Eestis kolm mõisa. Ülejäänud tekkisid 14.sajandil. Vahetult enne Jüriöö ülestõusu oli 23 mõisa, millest 21 Harju- Virus ja neist kaks kollegtiivset mõisnikut – Kärkna ja Padise kloostrid. „Taani hindamisraamatu“ nn suur Eestimaa nimistu koostati aastatel 1219-1220. See sisaldab andmeid maavaldussuhete kohta. Lisaks küla nimele on allikas nimetatud ka maa suurus ja valdaja. Hindamisraamat oli Eesti ajaloo tähtis allikas, kuna seal oli andmeid Eestimaa maavalduste kohta. 7. Talurahva õiguslik seisund: koormised, olukorra järk-järguline halvenemine (14. sajandist) kuni pärisorjuse kehtestamiseni (16. sajandil). Loe lisaks lk 65. Kuigi ristiusu vastu võtnud eestlane jäi 13.sajandil isiklikult vabaks, halvenes tema õiguslik seisund siiski, sest tal tuli hakata täitma mitmeid koormisi. valdkond 13.-14.sajand 15.sajand 16.sajand

Ajalugu

Rohkem sarnaseid