Muinasaeg (0)

Muinasaeg - On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr – 13 saj.
Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses.
Keskaeg - Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine ( 1520 -1530’ datel ) ja Liivimaa sõda (1558-1583).
Ümera lahing- 1210 , Lätis ( Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased , liivlased ja latgalid . Võitsid eestlased.
Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217 , Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht Lembitu ja armeesse kuulus 6000 inimest), sakslased (väejuht Wolquin), liivlased (väejuht Kaupo ), latgalid (väejuht Orlamünde krahv Albert ). Võitsid sakslased.
Meinhard - Oli Liivimaa väejuht aastatel 1186- 1196 . Suri 12. 10. 1196.
Berthold- Oli järgmine Liivimaa väejuht aastatel 1196-1198. Suri 24. 08. 1198.
Albert- Oli järgmine Liivimaa piiskop aastatel 1199 -1229. Suri 17. 01. 1229.
Kaupo- Oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Suri 21/22. 10. 1217.
Lembitu- Oli Sakala ülik 13. sajandil. Suri 21. 10. 1217.
Maarjamaa- Oli Liivimaa ja Eesti alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert.
Vana-Liivimaa- Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13. – 16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Mõõgavendade Ordu- Oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237.
Riia asutamine- Asutas Albert aastal 1202.
Lübecki õigus- Oli keskaegne õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas.
Tallinna linnaõigus- Tallinnas kehtivad reeglid ja normid, mis tekkis 1248 Lübecki linnaõiguse alusel.
Maapäev- Oli maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal.
Linnadepäev- Oli kohalike hansalinnade võimuorgan.
Läänimees- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal.
Vasall - Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal.
Rüütelkond- Eestimaa seisuslik omavalitsus .
Jüriöö ülestõus- Eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23. 04. 1343.
Tsitertslased - Benediktlaste ordust välja kasvanud katoliku ordu.
Dominiikid- Olid religioosse ordu katoliku kirikus.
Franktsisklased- Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmed.
Wandart- Koelli - 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuse kujul.
Reformatsioon - Usupuhastus.
Protestantism - Eraldunud koguduse üldnimetus.
Luterlus - On kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku usupuhastuse algatajana.

Millised olid ristisõdade põhjused?- Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas).

Majanduslik aspekt (Saada ida rikkused enda kontrolli alla).

Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid.
Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud.
Anda dateeritult ülevaade muistse vabadusvõistluse käigust, osapooltest, olulistematest lahingutest.
MUISTNE VABADUSVÕITLUS (MVV) 1208-1227
Muistse Vabadusvõitluse peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja vormi.

1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele , rüüstati Ugandi maakonda ja hävitati Otepää linnus.

Eestlased tegid vasturetke 1210.a, kui hakati piirama Võnnu linnust (Ümera lahing).

1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla.

sõlmiti 1212 .a vaherahu kolmeks aastaks.

1215 .a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale

1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse.

21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid .

Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga.Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks .

1220.a tungisid Läänemaale rootslased , kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi.

1222 .a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust.saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Taanlaste linnus vallutati.

1223 .a jaanuaris löödi sakslased välja Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all.
1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu.
Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati.
Sõjaretk Saaremaale võeti ette 1227.a jaanuaris 6 päeva piirasid sakslased Muhu linnust ja vallutasid selle lõpuks. Saarlaste tugevaim linnus Valjala alistus, sest vastupanu osutus mõttetuks. Sellega oli MVV lõppenud.
Mis olid eestlaste allajäämise põhjused?
Eestlasi oli vähe, neil oli kehvem relvastus, vähem ressursse, ei olnud oma riiki ning seetõttu eri piirkondade vahel olid suhted kehvad, orduröötlid olid elukutselised sõdijad hea väljaõppega.
Analüüsi kuidas ja kelle vahel jaotati Eesti ala pärast vabadussõja lõppu, kuidas toimus maa valitsemine?
Eestimaa oli jaotatud: Põhja-Eesti kuulus Taani kuningale (Eesti hertsogkond).
Lääne-Eesti põhiliselt läksid Saare-Lääne piiskopkonnale. (Piiskop keskusega Lihulas)
Kesk-Eesti, suur osa Lõuna-Eestist ja ka vähesel määral saared kuulusid saksa ordule (Liivi ordule).
Tartu piiskopkond kuulus Tartu piiskopkonnale.
Maa jagati osadeks, iga valduse etteotsa sai enam-vähem sõltumatu valitseja, keda nim maaisandaks. Milline oli V-Li sotsiaalne kihistumine, milliseid muutusi võib täheldada ajas, mille poolest see erines või sarnanes Lääne-Euroopaga?
Talupojad
Preestrid
Rüütlid
Milline oli Vli talurahva sotsiaalne liigendus ,milliseid muutusi seal esines ning millest olid tingitud muutused talupoegade õiguslikus seisundis?
adratalupoeg- nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus.
üksjalg- oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale.
vabatalupoeg - oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad.
maavaba - neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid.
Trääl- orjad .
Vabadik - maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg .
teenijatüdruk- tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest.
sulane- tegi raskemaid ja räpasemaid töid talus raha eest.
Eestis hakati rajama mõisaid, et vilja kasvatada, mida müüa Lääne-Euroopasse, sp hakati kasutama talupoegi, enda kasuks. Seda nim teokohustuseks. Algselt sarnanes see talgudega, kuid hiljem pidi iga iga talu mingil teatud päeval nädalas saatma ühe inimese mõisatöödele.
15 saj. Kujunes arusaam, et talupojad pole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Siis kujunes sunnismaisus. Koos sellega suurenesid talupoegade maksud ja juba 15’dal saj pidi tervelt veerandi enda tasuks maksude alla panema. Talupoegadelt võeti ka ära relvakandmisõigus.
16 saj keskpaigaks kujunes välja pärisorjus. Talupoegasid peeti mõisnike omandiks.
Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad; milline oli linnade õiguslik seisund, kes seal elasid, millega tegelesid, kuidas toimus linnavalitsemine?
Kaupmeeste ja kaubanduse pärast
Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maaisanda poolt antud linnaõigus.
Linnad hakkasid tekkima Tallinna, Tartu, Haapsalu, Rakvere, Paide, Viljandi lähistel.
Linna õiguslikuks seisundiks oli maaisanda antud linnaõigus.
Vabad inimesed ja käsitöölised, kaupmehed .
Linna valitses raad , ja raehärrad pidid kuuluma kaupmeeste hulka.
Milline oli Vli rahvuslik koosseis?
Enamus sakslasi elas linnas, osa eestlasi elas samuti linnas, kuid enamasti olid eestlased talupojad, ning nad elasid maal. Taanlased ja rootslased.
Millised olid rahvuste suhted ning omavahelised mõjutused?
Mõisniku jaoks oli talupoeg tööori. Sakslased eestlased alavääristasid. Eestlase jaoks oli sakslane isand.
Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus?
Keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus seisnes gildides ja tsunftides . Need ametialased ühendused pakkusid abi ja toetust. Tähtsaim Liivimaa linnades oli „Suurgild”. Keskaegne ühiskond oli korporatiivne . Olid ametialased ühendused: gildid ja tsunftid, ja gild kaitses on liikmete huve, korraldas seltsielu ja pakkus hädakorral abi. Mustpeade vennaskond ühendas ka kaupmehi, ja need olid sellised kaupmehed, kes ei olnud veel abielus. Lisaks olid käsitööliste gildid.Tallinnas oli Püha kanuti gild ja Püha Olavi gild. Käsitöölised kuulusid tsunftidesse , kus õpetati välja käsitöölisi.
Iseloomusta ja põhjenda korporatiivsuse häid ja halbu külgi?
Halb - oli monopol . Oli ainult üks teenusepakkuja, mis tähendas väga kõrgeid hindu tarbijaile.
Hea - kaitses võõrkaupmeeste eest teistest riikidest ehk kaitses oma riigi kaupmehi ja töölisi.
See pani paika erinevad tariifid ja piirangud. Ühendas ühe ala inimesi. Inimestele pakuti abi, vajadusel.
Kuidas mõjutas reformatsioon vaimuelu ?
Haridus levis lihtrahva seas. Jumalateenistused toimusid eesti keeles ja piibel tõlgiti eesti keelde. Kristlike tavasid hakati maarahvale õpetama. Wandrat ja Koelli tõlkisid selle eesti keelde.
Milline oli erinevate mungaordude mõju ja roll ühiskonnas?
Tsitertslased- Nende vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis ja nemad püstitasid esimesed vesiveskid . Paiknesid Padisel ja Tartu lähistel Kärtnas.
Kerjusmunga ordud - Jagunesid kaheks: Dominiiklased ja Frantsisklased, paiknesid linnades.
Nende eesmärk oli jutustada ja rahva vaimuelu harida. Ja nemad oma kloostritele ehitasid võimalikult suured linnad, et võimalikult palju inimesi kirikut külastaks.
Iseloomusta eestlaste kristianiseerimist.
Kuna MVV’s eestlased kaotasid ristiusu jumalale, siis kõigepealt loobusid nad oma Taarast ja selle asemel hakkasid uskuma kristlaste jumalat, samas, aga väikseid jumalusi ja haldjaid austati veel pikka aega. Samamoodi austati veel hiisi, puid, allikaid ja muid loodusobjekte. Samal ajal toodi ohvreid kirikutesse ja ka kabelitesse.