Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557 (0)

 Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2)
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused?
Sakslaste tung itta ( drang nach osten )
Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE
Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi
Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata)
Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile.
2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid?
Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard , kes rajas Väina ( Daugava ) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden
3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest ? (vähemalt 2 lahingut ja aasta)

• 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid.
  
• 1210 .a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad.
  
• 1217 .a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab.
  

4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas?
Sakslased , Taanlased , Latgalid , Liivlased , Venelased , Rootslased ja Leedulased
5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said?

• Eestlastel puudusid liitlased sõjas
  
• Puudus ühtne riik
  
• Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi ( kiviheitemasinad , amb)
  
• Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe , samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed.
  
• Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa
  

6. Mis sai ristisõdijate plaanist vallutada ristisõja järel ka Novgorod ja Leedu alad?
Jäälahingus peatasid Vene väed Aleksander Nevski juhtimisel ristirüütlite edasitungi itta. 22. septembril 1236, milles leedulased (koos semgalitega) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade Ordu väge; surma sai ka ordumeister Volquin. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed Saksa orduga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu.
7. Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks )
1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond)
2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana- Pärnus , hiljem Haapsalu
3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond
4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis.
8. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks?
Rannarootslased, Baltisakslased .
9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad?
Uueks nähtuseks 13. sajandil olid linnad: Tallinn Vana- ja Uus-Pärnu, Paide ja Viljandi 14. sajandi esimesel poolel veel Rakvere ja Narva.
10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused?
Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald , ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus. Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel.
11. Nimeta Jüriöö ülestõusu tulemused ja tagajärjed.
1343. – 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule.
12. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!)

• Adratalupojad (Adratalupoegade maksukoormus oli tavaliselt ühesugune, kuid aja jooksul talupoegade koormised , eriti teotöö , kasvasid. Alates 15. sajandist muutusid adratalupojad sunnismaisteks)
  

• Vabatalupojad – ( Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad.)
  

13. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.?
Idas – Moskva Suurvürstiriik, Lõunas –Poola Leedu Ühendkuningriik .
14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa “viljaait”?
Sest Lääne-Euroopa maapiirkonnas ei suutnud ära toita oma kasvavaid linnu.
15. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?
Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. Eriti hästi kasvas siin rukkis mida vahetati teiste kaupade vastu või siis müüdi (Peamiselt Rootsi)
16. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud?
Liivimaa oli katoliiklikult jagatud piiskopkondadeks (Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne)
17. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal?
Tsisterlased, dominiiklased , frantsisklased, augustiinlased ja brigitiinid.
18. Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused?
Maadeavastused , humanismi ja renesanssi tulek, tulirelvade areng.
19. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-)
- Usuõda, Liivimaa nõrgenemine + kirjaoskus , koolide tulek.
20. Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult?
Indulgentside müügi lõpetamist, kiriku olemuse muutmist e. kirik pidi olema nö. vaene. Samuti, et kirikus räägitaks emakeel ja piibel oleks emakeelne.
21. Eesti linnad keskajal ja tänapäeval (suurus, mõju- arutle ja võrdle)
Linnades elas keskajal väga vähe rahvast, näiteks juba Tallinnas elas tol ajal vaid kuskil 7000, mis võrreldes tänapäevase paarisaja tuhande inimesega on ikka meeletu vahe. Hetkel elab ka enamikes maapiirkondades ja väikelinnades rohkem inimesi kui tol ajal Tallinnas. Tänapäevaks on ka linnapiirid tohutult kasvanud. Hetkel on samuti taas moesse läinud maale elama asumine.
22. Drang nach osten – on väljend, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ning prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
piiskop Albert – oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada.
Mõõgavendade ordu - oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.
23. Stensby leping – on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks 1227 taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos Tallinnaga.
Vakk(us) – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.
vesse – oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 1343–1344.
Taani hindamiseraamat - on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja.
must surm - nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest.
24. teoorjus – ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus .
sunnismaisus – Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
kodukariõigus – oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
raad - ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus - ja kohtuorgan.
gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon
tsunft - on käsitööliste vennaskond.
25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija.
linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja.
linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev -
26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
von Plettenberg - oli Vestfaali aadlik , ordumeister Wolter von Plettenbergi isa.
indulgents – on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel
1517 – sündis Gotthard Kettler, Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog.
1535 – Esimene eestikeelne raamat (Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus .)