13. sajandi alguses võtsid asjad eestlaste jaoks pahaendelise pöörde. Nimelt oli alanud ristisõdade ajastu. Laienesid kristliku maailma piirid ja kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Samas tahtsid Saksa kaupmehed oma mõju itta laiendada ja vajasid korralikku tugipunkti. Tuldi Eesti aladele kaupu müüma ja ostma. Kaupmeestega saadeti ühes ka munk Meinhard , kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, kuid varsti halvenes siiski nendega läbisaamine. Osalt kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud, teisalt kuna sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadetega edasi elada. Kui kaupmehed abipalvega Rooma paavsti poole pöördusid, leiti, et nende huvid ühtivad ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Siia vooris palju väikeaadlike,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Evvu155
Õppematerjali autor
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, millest üks osa oli eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227. aastatel. Sõdade käigus eestlased alistati ning sunniti ristiusku vastu võtma. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlastel tuli ligi kakskümmend aastat kestnud sõja vältel kaitsta oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Kas eestlastel oleks võimalik olnud see lahing siiski võita? Kas lüüasaamist muistses vabadusvõitluses võib käsitleda kui
Eestimaalaste allajäämine 13. sajandi alguseks läks maapind eestimaalaste jaoks ennekõike tuliseks, oli alanud risitsõdade ajastu. Kristliku maailma piire taheti laiendada, paganlus taheti välja juurida, sakslastest kaupmehed ihkasid oma mõjuvõimu itta laiendada - see kõik pani alguse 1206. aastal eestlaste muistsele vabadusvõitluse. Eestimaalased olid varemgi võõrvõimudega sõdinud, miks jäid nad aga seekord kaotajateks? Paarikümne aasta jooksul tuli vastu seista sadadele rüüsteretkedele, mis vähendasid märgatavalt eestlaste vastupanuvõimet. Eestimaal olid eelnevate aastate jooksul valitsenud mitmed valitsejad. Eestimaalased olid majanduslikult kui ka moraalselt kurnatud ning see võis ka olla põhjuseks, miks ei suudetud tulemuslikult ristisõdijatega sõdida. Esmakordselt sõdis Eesti territooriumil selle ajajärgu kohta väga heal tasemel sõjavägi
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus algas 1208. aastal sakslaste tungimisega Ugandisse, kuna eestlased olevat eelnevalt röövinud Väinalt Pihkva poole suunduvate saksa kaupmeeste varad. Eestlased võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati? Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja ristida ka viimased paganlikud rahvad Euroopas. Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust. Selle tulemusena alistati ja ristiusustatigi Baltimaad.
- sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak abiväed, sakslased põgenesid - võit andis usku Viljandi piiramine - 1211 kevadtalvel sakslased piirasid Viljandi linnust rüüstati naabruskonda, tapeti vangistati inimesi - I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa saagiks nende varustus
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 · Balti ristisõda - sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13.sajandil saksa ristisõdijate poolt. · Muistse vabadusvõitluse peamiseks allikaks on munk Henriku "Liivimaa kroonika". · Balti ristisõja põhjused: - sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). - soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade.
Kahe aasta jooksul ei saavutanud tulemusi misjonitöös. · Tagastas piiskopsaua. · U.1167 pühitseti eestimaa piiskopiks prantsusmaalt pärit munk Fulco · Ristitutesse ja üldse ususse ei suhtutud esialgu ilmselt vaenulikult o Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu XIII saj. Alguses oli tingitud tema vägivaldsest pealesurumisest. §7. MUISTSE VABADUSVÕITLUSE I PERIOOD 1208 -1212 EELLUGU Siim Kingu 7 Tartu Tamme Gümnaasium · XII saj algas sakslaste tung itta, mis hiljem hakkas oluliselt mõjutama eestlaste edasist saatust. · Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. Aastal LSüübeki linn, mis sai lähtepunktiks
4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes. · Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu! Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. · Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. · Sakalased ja Ugalased kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. · Eestlaste eneseusku suurendas 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. · Probleeme tekitaid aga : 1. Pingestuvad suhted idanaabrite : Novgorodi ja Pihkva vürtsiga nad korraldasid mitu sõjaretke Eestisse. 2
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid