Tähtpäevad Eestis ja USA-s (2)

Aste põhikool
Tähtpäevad Eestis ja USA-s Referaat
Koostaja : Liisa Leppik
Juhendaja : Virge Lember
Aste 2009 Sisukord
SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2
1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3
1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3
1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis.............................................................................. 4
1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad ..............................................5
2. SUVISED TÄHTPÄEVAD..........................................................................................6
2.1. Suvised tähtpäevad USA-s.................................................................................6
2.2. Suvised tähtpäevad Eestis................................................................................. 7
3. SÜGISESED TÄHTPÄEVAD.................................................................................... 9
3.1. Ameerika sügisesed pühad................................................................................ 9
3.2. Eesti sügisesed tähtpäevad .............................................................................11
4. TALVISED TÄHTPÄEVAD......................................................................................13
4.1. Eesti Ja Ameerika ühised talvised tähtpäevad ................................................13
4.2. Talvised pühad Ameerikas............................................................................... 15
4.3. Talvised pühad Eestis ......................................................................................16
KOKKUVÕTE.............................................................................................................. 18
KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................... 19
SISSEJUHATUS
2 Tähtpäevad ja pühad on igale riigile olulised sündmused. Tähtpäevad sünnivad ja kaovad. Mõne sündi mäletavad meie vanemad, vanavanemad, aga enamike pühade algus on kauges minevikus. Rahvakalender, mis sisaldab iidseid tähtpäevi, on osa meie kultuurist, milles avaldub rahva omapära. Rahvakalendri tähtpäevadel me täidame teatud kombeid ja tavasid. Vanade ja rahvuslike pühade kõrval on meil veel riiklikud pühad. Need on sellised pühad, mis on olulised meie riigile ja mil me heiskame oma kodudele riigilipud ning mõtleme oma riigi tähtsusele.
Oma riigi tähtpäevi me teame ja tähistame. Tavaliselt on kahte sorti tähtpäevi: riiklikud ja rahvuslikud. Ameerikas tähistatavaid tähtpäevi me eriti hästi ei tunne ega tea, seepärast tunduski mulle huvitav uurida nii Eesti kui Ameerika tähtpäevi kõrvuti. Pühad on nii või teisiti osa meie elust ja seepärast arvan, et neist võiksid kõik rohkem teada.
1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas
Ameerikas tähistatakse 17. märtsil St. Patricku päeva. See on pühendatud iiri päritolu ameeriklastele. Sel ajal toimuvad suurimad peod New Yorgis , Chicagos ja Bostonis , kus inimesed on riietunud pealaest jalatallani rohelisse. Püha Patricu päev on väga vana tähtpäev, ehkki Iirimaalt jõudis kõigepealt Ameerikasse ja sealt edasi teistesse riikidesse alles 18.-19. sajandil. http://www.epl.ee/artikkel/151553 )
Mees, kellest hiljem sai Püha Patrick , Iirimaa kaitsepühak, sündis hoopis praegusel Briti saarel Wales'is ligikaudu aastal 385. Poiss leidis kuni 16aastaseks saamiseni , et ta on pagan. Siis müüsid Iiri maradöörid ta orjaks ning orjapõlves sai ta lähedaseks Jumalaga. Pärast kuut aastat orjamist Maewyn põgenes ning läks Gauli kloostrisse . Ta veetis seal kaksteist aastat oma elust. Sel ajal ta mõistis, et tema missioon on paganate ümberpööramine kristlasteks. Tema soov oli minna Iirimaale, et seal pöörata ümber paganaid, kes olid Briti saarelt sinna põgenenud. http://www.epl.ee/artikkel/151553 )
Patricku töö paganate ümberpööramisel oli kiiduväärt, kuid see ärritas keldi hõime. Mees võeti mitmel korral vangi, kuid iga kord õnnestus tal põgeneda. Piiskop Patrick reisis läbi terve Iirimaa ning rajas igale poole kloostreid. Samuti rajas ta koole ja kirikuid, mis
3 aitasid tal iirlasi kristlusse pöörata. Ta suri 17. märtsil 461. Jumala aastal. Sellest ajast on seda päeva tähistatud kui St. Patricku päev. ( http://www.epl.ee/artikkel/151553 )
USA-s: Mälestamispäeva tähistatakse mai viimasel esmaspäeval. See on ametlik puhkepäev mälestamaks kõiki lahingus hukkunuid
1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis
Eestis tähistatakse 14. märtsil emakeelepäeva. 1994. aastal tegi pensionil viibiv Ida- Virumaa Sonda õpetaja Meinhard Laks ettepaneku tähistada luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval emakeelepäeva. 1999. aastal kuulutatigi emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mil heisatakse sinimustvalge lipp . (A. Sihvart, lk 21).
25. märtsil tähistatakse paastumaarjapäeva (ka maarjapäev). Seda peetakse kevade olulisimaks naistepühaks, sel päeval pühitseti ka Mari ja Maria nimepäeva. Nimepäeva pühitsemine oli mõneti tuntud saartel, hoopis tundmata Kirde- ja Kagu-Eestis. Maarjapäev tähistas naiste kevadtalviste käsitööde lõpetamist. Maarjapäeval näitas loodus juba mõningaid tähtsaid märke kevade tulekust: karu astus koopast välja, saabusid esimesed rändlinnud, jää ei kandnud enam ja lõpetama pidi hülgepüügi. Kehtima hakkas varase tõusmise nõue. Tuli tõusta enne päikest, sest hiline tõusja pidi jääma kogu suveks laisaks ja uniseks. Maarjapäeval pidi ka lõnga kerima ja perenaised küpsetasid ülepannikooke, et kapsal kasvaks laiad lehed. (A. Sihvart, lk 57).
1. aprill on naljapäev, mil tehakse sõpradele väikeseid ,,trikke" ja nalju. Selle tähistamine on üsna hiline komme , populaarseks saanud alles 20. sajandil. Meie maile on komme tulnud Lääne-Euroopast, eeskätt romaani ja germaani rahvastelt. Teisalt aga kuulub see päev nii eestlastel kui ka teistel rahvastel õnnetute päevade nimistusse: 1. aprill, 1. august, 1. detsember on 45 õnnetu päeva hulgas kõige õnnetumad. Kurat olevat 1. Aprillil taevast alla heidetud. Õnnetul päeval alustatud töö või muu ette võtmine ei läinud korda. Kuid ajapikku on 1. Aprillist siiski kujunenud ennekõike naljategemise päev. Eestis on 1. aprillil ka karjalaskepäev. See tähistab karjatamisperioodi algust ja kuulub nagu künnipäevgi väga vanade tähtpäevade hulka (Õ. Haavik, lk 59 )
1. mai ­ volbripäev. Rahva hulgas teatakse volbripäeva ennekõike kaunviljade külvamise päevana, mis pole küll üle Eesti ühtlane komme. Rohkem on see tava tuntud ida pool, mitte aga saartel. See on ka noorte tutvumise ja sõbrustamise päev. 1. Mai või 30.
4 Aprilli õhtul on ka tuld tehtud. Germaani rahvastel on tuletegemine volbripäeval väga oluline ja tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjega. ( Õ. Haavik, lk 70 )
1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad
Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad
Ülestõusmispühad on kirikuaasta keskpunkt, pühade püha. Ülestõusmispühade aega arvestatakse nagu juudi paasapühagi esimese kevadise täiskuu loomise järgi (ülestõusmispüha võib langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini ). ( http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%9Clest%C3%B5usmisp%C3%BChad)
Nii Eestis kui Ameerikas on ülestõusmispühi vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: ülestõusmispüha öösel, varahommikul ja päeval. Lihavõttepühadel on oma tavad. Eestis kuuluvad pühadelauale keedetud, hilisemal ajal juba ka värvitud munad, toidud magusast kohupiimast, munavõi, kohupiimapirukad, vasika- või saepraad, sült jne. Ameerikas on suur reede ja ülestõusmispüha riiklikud pühad. Koolid on siis tavaliselt suletud 1 nädal. ( http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clest%C3%B5usmisp%C3%BChad )
Emadepäev
Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval. USA-s sai emadepäev alguse 1872. aastal, kui tuntud kirjanik Julia Ward Howe (kel endal lapsi polnud) tegi ettepaneku emadepäeva tähistamiseks ja alustas ka vastava kampaaniaga Emadepäeva traditsiooni loomisel oli aga temast edukam Anna Jarvis, kes aastal 1907 viis Lääne-Virginias Graftonis läbi tseremoonia oma kahe aasta eest surnud ema auks. Anna Jarvise lasterohke ja hakkaja ema oli püüdnud oma eluajal luua nn ema sõpruse päeva, et saada jagu kodusõja järelmõjudest, kuid idee ei levinud. Tütre kampaania emade austamise riikliku tähtpäeva loomiseks aga õnnestus. Koos toetajatega kirjutas ta ministritele, ärimeestele ja poliitikutele märgukirju ja palus toetust. Nad olid edukad, nii et 1910 . aastal tähistati Lääne-Virginias esimest korda uut püha, mis levis kohe ka teistesse osariikidesse ja 1914. aastal kuulutas president Wilson maikuu teise pühapäeva emadepäevaks. Selle järel sai emadepäevast ülimalt kiiresti kogu riigis tähistatav püha. Tänaseks on saanud tavaks viia valgeid nelke ema hauale ja punaseid kinkida elavale emale. A.Jarvis ei abiellunud kunagi ja tal polnud endal lapsi. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel . Üle-Eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem 3. juunil
5 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis Emadepäeva tähistama 1988. aastal. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Emadep %C3%A4ev)
Eestis on emadepäeval hakatud surnuaial küünlaid süütamas käima. Sellisena on emadepäev asendamas muid pühasid, mil külastati vanemate haudu . Koolides suunavad õpetajad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Selle kõige poolest on tänane emadepäev sarnane endise naistepäevaga. Tõepoolest on lastel tavaks ise koristada ja küpsetada, eeskätt katta kaunis laud, kinkida lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba päev. Saadetakse ka kaarte ja e-kirju, kuid kaartide saatmine ei ole kindlasti nii populaarne kui varasemate pühade või isegi omaaegse naistepäeva puhul. Vahva on aga see, et valmistatakse ise õnnitluskaarte, mis on erinäolised ja individuaalsed. Tasahaaval juurdub tava emadepäeval vanemaid külastada või vähemalt emale helistada, saata sõnum või meil. Nagu uuematel tähtpäevadel on ka emadepäeval kombeks valmistada pidulikumaid toite ja panna lauale kooke, enamasti ka tort.
2. SUVISED TÄHTPÄEVAD. 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s
Koolid suletakse ja algab suvevaheaeg. Ameerikas hakkab saagist olulisim, mais, valmima südasuve paiku. Ameerika põlisrahvaste traditsioonis märgib esimeste maisitõlvikute ilmumine rohelise maisi kuud, mille ametlik nimi on Dehaluyi ja seda tähistatakse kogu juunikuu vältel. Sel ajal tegid paljud suguharud tulevikuplaane ja ootasid peatset saaki. Mõnel pool kasutatakse seda vaiksemat aega enne viljakoristuse algust heategevuse kaudu kogukonnale midagi tagasi andmiseks ( Cole , 2007, lk.77)
2. juunil 1776.a. võeti vastu Ameerika Ühendriikide. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon on dokument, mis pani aluse USA-le. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Kongressis 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon ). Selle päeva auks korraldatakse kontserte, rongkäike, miitinguid, vastuvõtte, ilutulestikke, peetakse
6 kõnesid.. Asulates korraldatakse paraade sõjaveteranide auks, lapsed kaunistavad jalgrattaid lipuvärvidega ja kihutavad niimoodi rõõmsa meelega mööda tänavaid. Kalmistul kogunevad veteranid peredega, vaikne palvus, püssidest lastakse aupauke õhku. Ja siis, kui pasunad on viimased helid taeva poole saatnud, pööratakse tee koju või sõprade hoovi. Seal on ettevalmistused täies hoos . Sõbrad ja perekonnad kogunevad, korraldatakse ühiseid pidusööke. Lauad ja toolid on aeda veetud, needki on lipuvärvides kaunistatud. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon )
2.2. Suvised tähtpäevad Eestis
21. juuni on suvine pööripäev. See on kõige pikem päev aastas ja astronoomilise suve algus. 24. juuni ­ jaanipäev. Valguse- ja suvepüha pühitsetakse ajal, mil loodus on kõige kaunimas ehtes. Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanilõkkeks kogutakse aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid . Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja . Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertide ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu , nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Laste jaoks on see öö, mil võis olla päikesetõusuni.
7 20. augustil tähistatakse Eestis taasiseseisvumispäeva. 20. augustil 1991. a. kuulutas eesti rahvas uhkelt kogu maailmale oma kindla tahte ennistada sõltumatu Eesti Vabariik. See oli pöördelise tähtsusega otsus, mida kohe järjepanu tunnustasid teised riigid üle ilma. 20. august on meie inimestele töövaba riiklik püha. Vaatamata sellele, et Eesti taasiseseisvumispäev ei võrdsustu kunagi riigi sünni aastapäevaga, on see kahtlemata koos võidupühaga kolme olulise tähtpäeva hulgas. Eristub aga 20. august selle poolest, et erinevalt 24. veebruari 1918 ja 23. juuni 1919 tähtpäevadest, kus pole enam elavaid tunnistajaid, on taasiseseisvumispäev meie mälus värske ja selles osalenud meie hulgas. Korraldatakse mitmeid pidulikke koosolekuid ja kontserte. Meie oma koduses Kaarma vallas on algatatud huvitav meeskooride öölaulupidude traditsioon. 19.augustil kogunevad Kaarma maalinnale koorid , ka rahvas saab kaasa laulda . Süüdatakse lõke, on ilutulestik . 2008.a. korraldati Tallinna Lauluväljakul suurejooneline öölaulupidu "Märkamise aeg", millega tähistati 20 aasta möödumist laulvast revolutsioonist.
8 3. SÜGISESED TÄHTPÄEVAD 3.1. Ameerika sügisesed pühad
Septembri esimesel esmaspäeval tähistatakse Ameerikas tööpüha, mis on pühendatud Ameerika töörahvale. Kuigi ameeriklased tunnevad uhkust selle üle, et töötavad rohkem ja puhkavad vähem kui muu maailm, soovitakse senisest enam jõudeaega. Üha enam ja enam räägitakse sellest, et raha teenimine ei ole elus kõige tähtsam. Aeglaselt on hakatud aru saama, et elust mõnu tundmiseks on oluline töö ja puhkuse tasakaal. Tööpüha on Ameerikas vaba päev ja sel päeval soovitatakse tööle mitte mõelda ja veeta see päev puhates pere ja sõprade keskel. New Yorgis, Brooklynis toimub tööpühal uhke paraad. ( http://paber.ekspress.ee/viewdoc/84C535A56731C26FC225748B00763BF1
Oktoobri teisel esmaspäeval tähistatakse USA-s üleriikliku pühana Kolumbuse päeva ( Columbus Day). Esimest korda tähistas seda 1792. a New Yorgis Püha Tammany Ühing (tuntud ka Columbia Orduna) ja sajand hiljem kuulutati Kolumbuse päev Chicago maailmanäituse avamisel USA presidendi proklamatsiooniga legaalseks pühaks. Genuast pärit Kolumbus on eriliseks kangelaseks jäänud vaid Ameerika itaallastele, kellele Columbus Day on tähtis patriootlik tähtpäev.( http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=74061
Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit.
Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt. See on väljarändajate ( vist iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale nägu sisse lõigatud ning küünal sisse pandud ­ tehtud
9 latern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda . Lapsed käivad maskid ees, naabreid ehmatamas ning seavad nood siis valiku ette: " Trikk või komm?". Triki all mõeldakse mingit sigadust. Kui naaber on valmistunud lastekarja tulekuks, jagab ta kõigile mingit magusat "nänni". Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt ning tahavad laulda ka , teevad maski ja keerutavad . (juhul kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda). Halloween vaevalt läbi, lähevad kõigi hooajateadlike inimeste mõtted tänupüha väärilisele tähistamisele. Ontlikud pereemad toovad välja aastate jooksul soetatud kaunistused ja panevad neid kõikjale, kus vaba pinda. Poed paiskavad müüki kõikvõimalikke spetsvahendeid pühaderoogade valmistamiseks ja serveerimiseks , rääkimata siis veel pühadedekoorist. Algkooliõpilased aga harjutavad koolis ,,Esimese tänupüha" etenduseks, lõikavad, joonistavad, kleebivad keeleotsake suust väljas kõikvõimalikes värvides sügislehti, küllusesarvi ning loomulikult kalkuneid. Kirikutes aga kogutakse pakendatud või konserveeritud kujul toitu kodututele või abirahadest elatujatele, et nemadki pühadest osa saaks. Millest siis selline üleriiklik tänu, kust see pärineb? Vastuse saamiseks tuleb ajas tagasi rännata 1621 sügisesse, mil kõigest aasta eest Ameerikasse saabunud asunike seltskond otsustas puritaanide eestvedamisel tänada jumalat tema hoole ja helduse eest, mis aitas karmi ja toiduvaese talve kestel kuidagi hinge sees hoida ja tõi sügisel neile rikkaliku saagigi. Tähistamiseks peeti kohaseks korraldada uhke söömaaeg, kuhu palutud ka indiaanlased, kes uusasunikke kõige raskematel hetkedel aidanud olid. Ühiselt lasti hea maitsta sellel, millega taevaisa neid uuel kodumaal õnnistanud oli: jahilinnu ja ­looma liha, mereannid, maisijahust valmistatud küpsetised, aedviljad. Kuigi tänupüha traditsioon jätkus aastast 1621 siin-seal suurema-väiksema eduga, võttis selle kujunemine riigipühaks mitu sajandit. President Lincoln kuulutas 1863. aastal novembri neljanda neljapäeva üleriiklikuks tänupühaks. And the rest is history, nagu siin tavaks öelda.Kuigi külalistele on tänupüha mõnusrahulik laisklemise päev, siis pereemad on jalgel juba varahommikust. Nimelt tuleb 10 kuni 15 kilo kaaluv pühadelind aegsasti ahju panna, kuna küpsetamiseks kulub kuskil 7-10 tundi (tavaliselt ikka etteplaanitust rohkem!). Pärast seda aga saab juba hinge tõmmata ning jälgida telekast traditsioonilist Macy's tänupühaparaadi.Veidi hiljem aga sätivad end telerite ette jalgpallifännid. Tänuavalduse ja söömaajaga alustatakse tavaliselt juba pärastlõuna aegu. Mis tänamisse puutub, siis traditsiooniliselt tänati ikka jumalat. Ent poliitiliselt nii korrektses riigis nagu Ameerika Ühendriigid ei suruta ammu kellelegi usku peale ( http://www.engetranslations.ee/tanupuha.ht m aprill 2009)
10 3.2. Eesti sügisesed tähtpäevad
Eestis on selptembris 1. septembril ­ teadmiste päev. Lapsed lähevad peale suvepuhkust kooli. See on rõõmus päev, peetakse aktuseid, on rongkäigud. I klassi lastele antakse pidulikult üle aabitsad . Õpetajatele viiakse lilli.
Üks tähtsaid rahvakalendri tähtpäevi septembris on mihklipäev 29. septembril. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval pühitseti ka suvilistega lepingute lõpetamist. Käidi kõrtsis ja mihklilaadal. Karjased tegid koos mihklituld, sellel küpsetati kaasavõetud kaalikaid ja kartuleid . Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni . ( http://et.wikipedia.org/wiki/Mihklip%C3%A4ev )
Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev.
Tänapäeval teatakse seda päeva mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Mardisandid käivad perest perre mardilaupäeval, mis on üks õhtu enne mardipäeva. Tavapäraselt tuleb ukse taga laulda ka mardilaulu:
Laske sisse mardisandid! Mardi küütsud külmetavad, mardi varvad valutavad, sõrmeotsad sõitelevad. Mart on tulnud kaugeelta, üle soo, suure libeda. Peretütar, neitsikene, tõuse üles voodiesta, puhu sa tuli tuasse, lõõtsu lõke lõukaalta
11 Kui mardisandid on tuppa lastud , esitavad nad veel mingi laulu või mängu, mille eest neile kommi vms. antakse. ( http://et.wikipedia.org/wiki/10._november )
Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: Kadripäevale eelneval hanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Hanipäev )
16. November on Eesti Vabariigi taassünnipäev. Taassünnipäev tähistab suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 16. novembril 1988. "Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest" alusel kuulutati ülemnõukogu Eestis kõrgeima võimu kandjaks . Deklaratsioonis oli muu hulgas kirjas: "Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu ." Iseseisvusdeklaratsiooni allakirjutamise õhtul ilmusid ajalehed Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonia deklaratsiooni tekstiga (sh Rahva Hääl ajaloolise 120 000-lise tiraaziga), sest ENSV
12 seadusandlus nõudis Ülemnõukogus vastu võetud dokumentide jõustumiseks nende avaldamist pressis 10 päeva jooksul. Moskvas tekitas Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest poliitilise soki. Deklaratsiooni vastuvõtmine oli üks samm Eesti taasiseseisvumise protsessis. http://sisustus.ee/ ? cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14
Praegu on 16. november riiklik tähtpäev ­ taassünnipäev - ja ühtlasi lipuheiskamise päev. http://sisustus.ee/?cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14
4. TALVISED TÄHTPÄEVAD
4.1. Eesti Ja Ameerika ühised talvised tähtpäevad
Jõulud on 21.­27. detsembril (kristlikud jõulud 25.­27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Talvine_pööripäev )
Jõulud Ameerikas.
Kohe järgmisel päeval pärast tänupühi tormavad need, kes eelmisel õhtul end pidulauas oimetuks ei söönud, aasta suurimale jõuluallahindlusele, et kuhjata endale kokku kõike, millest seni unistati. Ka vahetatakse reeglina esimese tänupüha järgse nädala jooksul halloween'i kõrvitsad/nõiad/peletised millegi jõuluteemalise vastu. Välised õuekaunistused varieeruvad seinast seina, nii nagu ameerika erinevad etnilised grupidki. Kes piirdub tagasihoidliku pärja või punase lehviga, kes võtab asja tõsiselt südamesse ja mängib oma õues tulede ja skulptuurikeste abil maha terve spektaakli Kristuse sünnist või jõuluvana retkest.. Mingit kindlat toidutraditsiooni neil pole, süüakse vaid midagi väga head ja kohutavalt palju. Sageli on selleks suur punane keedetud merevähk, mõni hea kala, valitud ribid jms. Enamasti on laual kolm-neli põhirooga, rääkimata eelnevatest lugematutest suupistetest ja paarist kolmest järelroast Järelroogadeks on kõiksugu küpsetised ja alati pakutakse nende kõrvale vahukoorega jäätist. Ka on laual isetehtud piparkoogid ja kompvekid. Jõuludeks on kombeks teha teistele pereliikmetele kingitusi. Kahjuks on jõulud Ameerikas muutunud kommertslikuks pühaks. See tähendab, et rohkem rõhutakse sellele, et tuleb osta ja tarbida.
13 Vähem mõeldakse sellele, et jõulud on siiski pühad, kus pered kokku saavad, tuntakse rõõmu üksteise olemasolust. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=132755
Jõulud Eestis
Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks
Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uue aasta saabumist.
Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega.
Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magatiPidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha ( poolik seapea), erilise kaitsva jõuga jõululeib ja jõuluvorstid (enamasti valged vorstid , mis tehti vaid tangust ja sibulast). Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned , naerid, kala ja või.
Kuna jõulude ajal olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada.
Nii Eestis kui Ameerikas tähistatakse uue aasta tulekut pidudega ja ilutulestikuga. Uue aasta vastuvõtt on igal pool rõõmus sündmus. Korraldatakse meeleolukaid pidusid, kus tantsitakse, on ka rikkalik söögilaud. Kui Eestis varasematel aegadel oldi sel ajal kodudes, vaadati televiisorit, siis üha enam käiakse ka meil kas restoranides või laevadel või mujal, kus esinevad lauljad, pidu kestab tavaliselt hommikutundideni. Keskööl lastakse rakette ja õnnitletakse üksteist uue aasta saabumisel.
Valentinipäeva tähistatakse 14. veebruari. See on üks selliseid tähtpäevi, mida tähistatakse üle maailma igal pool suhteliselt sarnaselt. Eestisse jõudis see komme oma tänapäevasel kujul alles 1980ndatel Soome vahendusel. Esialgu tähistati seda päeva koolides ja lasteaedades, kus saadeti sõbrapäevakaarte, korraldati laatasid ja kingiti südameid ja roose. Sõbrapäeva värv on punane, mis peaks sümboliseerima kirge ja armastust. Tänapäeval on sõbrapäeva tähistamise komme levinud ka vanemate inimeste seas.
14 Sõbrapäev on päev, mil oma lähedastele ja armsamatele rohkem tähelepanu pöörata ja neid meeles pidada. Sõbrapäeva tuntakse üldiselt armunute päevana. Tüdrukud ja naised saadavad sel päeval rohkem kaarte, mehed kingivad lilli ja sokolaadi . Samas on see päev, armastuse leidmiseks. Maailmas on näiteks levinud sel päeval abieluettepanekute tegemine. Sel päeval on poodides palju südametemaatilist kaupa ja selline kommertslik lähenemine rikub selle päeva algset mõtet, mis on hinnata oma sõprade ja armastuse pühadust. Kallitest inimestest peaks hoolima päevast hoolimata ja kogu aasta. Sõbrapäev ehk Valentinipäev sai tegelikult alguse juba Vanas Roomas . Legendi kohaselt keelas Rooma imepraator Caludius II noortel meestel abielluda . Aga preester Valentin oli noorte armastajate soovide suhtes osavõtlik ja pani nad salaja paari. 14. veebraril aastal 269 preester Püha Valentin võeti kinni ja surmati. (Cole, 2007, lk.35) Teine legend räägib näiteks seda, et 14 veebruar on päev, mil linnud omale kaaslase valivad. Eesti ja Ameerika erinevus valentinipäeva tähistamisel on see, et kui Eestis tähistatkse seda koos kõigi sõpradega, siis Ameerikas on see siiski jäänud rohkem armunute päevaks. (Cole, 2007, lk.35)
4.2. Talvised pühad Ameerikas
Teisel veebruaril tähistatakse Ameerika Ühendriikides ainulaadset sündmust küünlapäeva (groundhog day). Legendi kohaselt määrab küünlapäeva ilm järelejäänud talvenädalate ilma. Tõsi küll, tegemist pole riigipühaga ja päeva tähistatakse vaid ühes linnakeses Pennsylvania osariigis paiknevas Punxsutawneys. Kuid seda ei jäta tähelepanuta ükski USA ajaleht, raadio- või telejaam. 2. veebruari varahommikul leiab linna lähedal asuval mäel aset tseremoonia, mille staar on metsümiseja Phil. Sajanditagust riietust kandvad linnaisad tirivad Phili koopast välja ennustama kevade lähenemist. Traditsiooni kohaselt, kui metsümiseja näeb maa peal oma varju, kestab külm talveilm veel kuus nädalat. ( http://www.epl.ee/artikkel/256537 )
Linnakese äritegelased teenivad tänu loomale ja teda imetlema saabunutele igal aastal priskelt raha. Küünlapäeva peakangelane metsümiseja (marmota monax) on Põhja-Ameerikas kurikuulus aedade rüüstaja. Loom elab lagendikel, põldudel ja aedades , harvemini ka metsas. Metsümisejad kaevavad ulatuslikke koobastikke maa alla, kuid oskavad ka ujuda ja puu otsa ronida. Suvel ja sügisel toituvad nad intensiivselt, et see-järel sügavasse talveunne suikuda. Legendi esialgne versioon meenutab muistset Kreeka uskumust, et looma hing asub tema varjus , mis on aasta jooksul tehtud pattudest tumedaks muutunud. Talveuni oli vaimse
15 uuenemise aeg. Iga enda varju näinud loom teadis, et tal tuleb kauem talveunes olla, et pikem puhastumine varju kustutaks. (Cole, 2007, lk. 33)
4.3. Talvised pühad Eestis
Küünlapäev. Minevikus oli see üks kõige olulisemaid tähtpäevi, mil nii looduse- kui ka töökalendris oma kindel koht. Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest.Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama, siga kõrva päikese käes paistma jne. Keedeti rituaalseid toite, nagu ( tangu )putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Küünlapäeval sõlmiti veel 19. sajandil kõrtsis nn mokalaadal teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid, samuti suviseid hooajatöölisi. Varem oli see ka mõisatööliste kauplemise aeg. Ketrustööd pidid küünlapäevaks lõpetatud olema. Kui ka ei olnud, oli ketramine sel päeval keelatud. Üldse olid kodused tööd naistel keelatud. (Haavik, 1996, lk. 47-48). Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Küünlapäeva sula toob külma märtsi. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. (Sihvart, 2000, lk.17) Üks tähtis rahvakalendri tähtpäev on Eestis vastlapäev. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega . Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Kontidest tehti ka vurre. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk , mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak. Lisaks lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat. Vastlapäeval käidi külas ­
16 mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad kasvasid. Tänapäeval seondub vastlapäev eelkõige vastlakuklitega ja vastlasõiduga. http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev
Eesti iseseisvuspäev 24. veebruaril on iseseisva Eesti riigi tähtpäev.
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. See päev on Eesti riigipüha ja iseseisvuspäev. Siis on tööst ja koolist vaba päev. Eesti Vabariigi aastapäeva auks korraldatakse aktusi, vastuvõtte ja kontserte. Meie vabariigi president kutsub sel päeval pidulikule kontserdile ja sellele järgnevale kätlemistseremooniale tähtsad riigitegelased ja Eesti jaoks olulised majandus-, kultuuri-, spordi- ja muude elualade inimesed. Viimastel aastatel on kujunenud traditsiooniks, et seda sündmust vaadatakse kodudes televisiooni vahendusel, üha enam korraldatakse ka pereringis pidulikke õhtusööke.
17 KOKKUVÕTE
Ameerika ja Eesti tähtpäevade tähistamisel on nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. Suhteliselt sarnaselt tähistatakse näiteks Valentini ehk sõbrapäeva ja uue aasta vastu võtmist. Kuigi jõule tähistatakse igal pool üle maailma ühel ajal ja jõulud tähendavad kõigi jaoks rikkalikku söögilauda ja kinke, võib öelda, et Eestis on jõulukombestikus siiski säilinud rohkem muistseid tavasid. Eestis on jõulutoidud traditsioonilisemad ja olgugi, et kommerts tungib ka meie pühadesse, üritatakse siiski aru saada, et jõulud on koosolemise aeg, rahulik kodus-olemise aeg, oma vanemate ja vanavanemate külastamise aeg.
Ameerika on võrreldes Eestiga väga suur maa, kus kõrvuti põliselanikega elab palju sisserändajate järglasi. Seepärast ei ole seal eriti ühtseid iidseid rahvakalendri pühasid. Mitmed Ameerikasse rännanud rahvad ( iirlased , itaallased jne) peavad ainult neile omaseid pühi. Tänupühad on nende kõigi suur püha. Eestis sellist tähtpäeva ei tähistata, kuid näiteks Halloween on tasapisi jõudmas ka meile. Pisut sarnane on see meie kadri - ja mardipäevale, kui lapsed end maskeerivad ja võõraste uste taga käivad ja n.ö kommi nuruvad. Eestlaste rahvakalendri päevad on kõik seotud maarahva tegemistega, neil päevil läbi viidavad kombed on seotud ikka kas põllutöödega või kariloomadega. Meil on ka mitmed uued tähtpäevad, mis on seotud meie riigile oluliste sündmustega, mil me heiskame riigi lipu ja tunneme uhkust ja rõõmu oma kodumaa üle.
18 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Õie Haavik. Eesti Rahvakombeid läbi aastaringi. Tallinn, 1996. 122 lk
2. Matthias Johann Eisen . Meie jõulud. Tallinn, 1994. 118 lk
3. Jennifer Cole. Tähtpäevade aastaring. 2007, 160 lk.
4. Koostaja Anneli Sihvart. Targu Talita Raamatukogu. Tähtpäevi läbi aastasadade. Tallinn, 2000, 104 lk
19