Tähtpäevad Eestis ja USA-s (2)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Eesti Rahvakalender

juba 19. sajandi lõpul oli jüripäev sellest tükk maad olulisem. Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm. 3 MAI. Volbripäev-1.mai Eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa). Kevadine nigulapäev 9. mail. Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Praeguseks

Eesti keel

3

docx

Rahvakalendri tähtpäevad

RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta

Kirjandus

5

docx

Emadepäev

Tartu kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond Merili Sutt Emadepäev Iseseisev töö TARTU 2014 Emadepäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani

Kultuur

40

docx

Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )

1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja

Kultuur

10

doc

Tähtpävade aastaring

märts),selle kuupäeva paiku jõuab keskmine õhutemperatuur null kraadi piirile. · Jüripäev (23.aprill) märgib taimekasvu algust . · Taimekasvukalendris poolitavad aastat künnipäev (14. aprill) ja kolletumispäev (14. oktoober) . Künnipäev on nimetatud päevaks, kus tuleb alustada kündi. Kolletusepäeva kohta põhiline ära õeldud päeva nimetuses. · Kõige külmema aja kohta on kasutusel taliharjapäev (14. jaanuar). Põhja- Eestis õeldakse aga tõnisepäev (17. jaanuar) , Lõuna-eestis küünlapäev (2. veebruar). · Kliimakalendri taliharja suvepoolne vastasdaatum on 13. juuli, mis kannab kaksiknimetust: maretapäev ja karusepäev. · Aastat neljaks jaotavate vastasdaatumite paare (14. jaanuar- 13. juuli ning 14. aprill- 14. oktoober) tuleks käsitada kui taimekasvu. Ja kliimakalendri sümbioosi. ELATUSALAD KALENDRIPÄRIMUSES. · Suvepoolaasta tähtpäevadest on jüripäev kõige ,,töisem".

Kunstiajalugu

1

odt

Traditsioonid ja uuendused Eesti ühiskonnas .

Traditsioonid ja uuendused Eesti ühiskonnas . Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides , püsime ka ise edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks

Eesti keel

38

doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

JAANUAR ­ NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes

Ajalugu

3

docx

Rahvuskalendri tähtpäevade toidud

Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad järgmisel aastal käbedaks

Toitlustus

Meedia

Kommentaarid (2)