50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ardom
Õppematerjali autor
on juutide kuningas!" Jeesuse pähe pandi pilkeks kibuvitsaokstest punutud kroon. Kui Jeesus piinates suri, pimenes päike ja Jeruusalemma templi eesriie kärises lõhki. Jeesuse surnukeha paigutati kaljusse raiutud hauda. Kolmandal päeval tõusis Jeesuse keha koos hingega surnuist üles ja läks taeva. Jeesus tuleb tagasi viimselpäeval mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega inimeste patte lunastama. Jeesus Kristusesse uskujad nimetasid endid kristlasteks ja oma usku ristiusuks. Kristlus tekkis judaismi raames selle ühe sektina, milliseid oli teisigi. Jeesuse sõnumil oli aga laiem
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai
Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10
Paulus (algse nimega Saulus – kuulus kristlaste tagakiusajate hulka, oli Rooma kodanik, haritud mees, kes püüdis Jeesuse õpetust hävitada, Kristus ilmutas talle, temast sai kirglik kristlane) tegi tööd Väike Aasias ja Kreeka suurlinnades – ka tema hukkus Nero ajal. Pühakirja kujunemine 3. saj. e.Kr. tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. kujunes Uus Testament s.o. kogumik ristiusu ajajärgul loodud usulise sisuga tekste, peamiselt Jeesus Kristusele omistatav õpetus. Uue Testamendi põhisisuks on evangeelium – rõõmusõnum Jeesus Kristusest – maailma lunastajast. Nelja evangelisti (Matteus, Markus(Peetruse rännukaaslane), Luukas (Pauluse rännukaaslane), Johannes) eri aegadel lugejate ette toodud Jeesuse elulugu ja tema tegevus erinevatest aspektidest. Uue Testamendi koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustavad need kristliku pühakirja
Viimane suurem kristlaste tagakiusamine oli Diocletianuse ajal 303-31.a. Järgmine keiser Konstantinus Suur ristitakse surivoodil. Alates Milano ediktist tekivad esimesed tõsised autoriteediprobleemid. ÕPETUSLIKUD PROBLEEMID Missugune on õige õpetus? Tekib arusaam õigest õpetusest ehk ortodoksia ja valeõpetus ehk hereesia. Ketserid ehk valeõpetuse pooldajad või usutaganejad. Donatuse pooldajad ehk donatistid. Donatus oli P-Aafrikas tegutsenud preester. Ta esindab ristiusu radikaalset tiiba. Kas pattu teinud preester tohib anda sakramenti? Donatistide arvates ei tohi. Donatistid rõhutavad absoluutset puhtust. See ei ole võimalik. Ükski inimene ei ole pühak ja donatistide õpetus teeks kristlastest pühakute sekti, mis tähendaks inimeste kadumist. 4.saj kuulutatakse donatistide õpetus väärõpetuseks. Kirik peab olema ühtne, ei saa lubada kirikusiseselt mitmeid õpetusi. Ariuse õpetuse pooldajad ehk ariaanid. Arius on Aleksandria preester. See õpetus
Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee ja väljumine ühe rahvuse piiridest, märterlus ja selle mõju kristluse levikule) 5. Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookiajüngrite puhul (Apost
APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon. Jeesus ütles tema kohta emakeeles sõbralikult Keefas (aramea k. kivi, kalju). Et aga Uus Testament pandi kirja kreeka keeles, oleme meie harjunud suurt usumeest hüüdma kreekapäraselt Peetruseks (kreeka k. Petros, eesti k. Peeter, inglise k. Peter, prantsuse k.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid