Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Ristiusu teke ja areng (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oled Sa mind maha jätnud ?
 
Säutsu twitteris


Referaat
Ristiusu teke ja areng





Sisukord
- Ristiusu teke
- Ristiusu levik
- Kristlased ja Rooma riik
- Apostel Paulus
- Uus Testament
- Ristiusu kiriku kujunemine
- Kasutatud kirjandus





Ristiusu teke
Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon , millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad . Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal. 4.-5. saj hakkasid paavstit keisrivõimust toetatuna rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel . 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054 . lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes. Sedamööda, mida paavst laiendas oma alasid Lääne-Euroopas tugevnes ka püüd allutada endale kreekakatoliku kirik , sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju. 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid üksteist kirikutest välja. Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima 9.-10. saj ja kirik sees tekkis uuendusliikumine, eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ja vähendada vaimulike ilmalikke huve. Keelates Vaimulike- kohtade raha eest müügi ja vaimulike perekonnaelu . Taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut. Taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle. Oli vaja ka sätestada täpne paavsti valmise kord. Paavstivõimu ja ilmaliõimu tülid peegeldusid selgemini investi tülis. Nõuti, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende ametitunnuste jagamise õigusest. Paavst Gregorius koostas paavsti diktaadi (mis ütles, ainult paavst võib vaimulikke ametisse seada ja vabastada, ainult paavst võis kätte anda keisri võimutunnuseid, ainult paavst võib temalt võimu võtta ja keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, küll aga võib paavst vaidlustada teiste omi). Põhimõtteliselt nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust. See oli ka Gregoriuse põhieesmärk. Keisrivõim ei olnud huvitatud sellest, lõpuks peab keisrivõim järele andma. Paavstluse moraalne võit ilmaliku võimu üle. Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop . Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida.
Avignoni vangipõli - paavst Clemens V pidi resideerima Avgnonis, sest Itaalias olid segadused ja tema Rooma resideerumine lükkus edasi. kogu Avignon kuulus paavstitoolile. Tema valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samuti ka järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi. See aga kutsus usklikes esile protesti - traditsiooni rikuti, palveränduritelt tulevad tulud kadusid . Alles Saja-aastase sõja puhkemisel otsustas paavst Urbanud VI jääda Rooma mitte sõdivasse Prantsusmaale. Aga seal ei kehtestunud enam tema võim ja valiti uus paavst Clemens VII ja tema saadeti
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Ristiusu teke ja areng #1 Ristiusu teke ja areng #2 Ristiusu teke ja areng #3 Ristiusu teke ja areng #4 Ristiusu teke ja areng #5 Ristiusu teke ja areng #6 Ristiusu teke ja areng #7 Ristiusu teke ja areng #8 Ristiusu teke ja areng #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ardom Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
doc
Ristiusu teke ja areng
8
doc
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis
16
doc
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis
8
doc
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
3
doc
Kristluse teke





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun