Kõrbeliiv on väikese erisoojusega. 6 Kes võidab, kas gaasikontor või teie, kui gaasi enne mõõtjasse juhtimist soojendatakse? Gaasikontor 7 Metallist seibi kuumutatakse. Kas seibi ava läbimõõt jääb endiseks, suureneb või väheneb? Ava läbimõõt väheneb 8 Kui võtta pihku nael ja torgata see teise otsaga vastu jääd, siis varsti tunneme, et nael läheb külmaks. Kas külm tuli mööda naela meieni? Naela soojus läks jää soojendamiseks ja nael jahtus. 9 Kui me õhku soojendame, siis see paisub. Kas on õige ka vastupidine väide, et õhu paisumine soojendab õhku? Jah 10 Kui pista käsi tühja termoskotti, siis hakkab sellel seal soe. Kas termoskotis on soojem õhk kui väljas? Ei, soojus on tingitud käe soojusest. 11 Miks kuumal saunalaval tundub lavalauas oleva naela pea kõrvetavalt kuum, aga puitosad pole nii kuumad
Kui telefonikõned oli tehtud ja majutuskoht välja valitud, järgnes kirjavahetus ööbimiskoha sekretäriga. Seal sai ära määratud meie saabumis- ja lahkumisaeg, meie soovid toitlustuse osas ning õhtuse kava plaan. Lisasin ühe näidise meie kirjavahetusest ööbimiskoha sekretäriga (vaata Lisa 2). Kui majutuskoht oli olemas, oli asi palju kindlamaks saanud ning tuli ära tellida ürituste piletid. Selleks esmalt tuli helistada Piletilevi infonumbrile ning kindlaks teha, kuidas piletid meieni jõuaksid. Järgnevalt tuli mul koostada e-tellimus (vaata Lisa 3). Kirjavahetust ning helistamist jätkus veel mitmeteks kordadeks, sest alati tundus nagu midagi jäi arusaamatuks ja kuna mängus oli ikkagi 50 inimese rahulolu, siis tuli kõik kindlasti jooksma saada. Vahetult enne suvepäevi võtsin veel ühendust kõikide asjaosalistega ning kontrollisin kõik igaksjuhuks üle. 10 5.3.2 Suhtlemisoskuse arendamine suvepäevadel
Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip. Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt. Legendi järgi tikkis selle kuninganna Matilde, William Vallutaja naine. Maalikunst on suunitluselt skulptuuriga analoogne. Miniatuurmaalides hakkab pildi sisu olema teksti selgitav. Gooti stiil: Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse
Kuigi sellele vaatamata jääb meie ettekujutus maailmast ja loodusest ikka ebatäiuslikuks. Loodusteaduste põhieesmärk ongi saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel. (Et meie kujutluspilt oleks üha enam tegelikult looduses olevaga sarnane). Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. ● Mis on nähtavushorisont? Mis on selle taga ja mis selle sees? See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Mis sellest väljaspoole jääb, sellest ei tea me midagi. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. Ruumi sees on meile tänaseks teadaolev ja selle kera pinnast väljaspool asub meie jaoks „tundmatu“maailm. Koos meie teadmiste kasvuga suureneb ka meid tundmatust eraldav pind ja nende „asjade“ hulk, millest me midagi ei tea. Füüsika ja astronoomia on võtnud endale
SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused. B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD Vanem Forselius kolis Eestisse ...
armastuses.Samuti oli seal ka jõhkrust ja kubust, kuid need tegid raamtu huvitavamaks.Selles olid tunded, hoolivus ja armastus."Valgekihv" oli väga südamesse minev raamat.Mulle meeldis see raamat ka sellepärast, et see jutustas koertest ning huntidest, kes on mu lemmik loomad.Raamatus meeldis mulle kõik, aga natuke pikalt jutustas ta peatükkide alguses loodusest.Samuti mõned jõhkramad kohad tegid meele päris kurvaks, aga seda ongi autor ju raamatus meieni püüdnud tuua. Raamatus meeldis mulle kõige rohkem koht, kus Collie ja Valgekihv sõbralikult, külg külje kõrval metsas jooksid ja muidugi ka lõpp, kus Valgekihv lamas päikesepaistel ja kutsikad kukerpallitasid ta turjal. Väga ilusad olid ka peatükid, kus Scott Valgekihva armastama ja sallima õpetas. Kirjanik oskas väga hästi kirjapanduga tekitada neid tundeid, mis vaja.Ta oskas kõik täpselt ja ilusti kirjeldada, nagu ma oleksin sealsamas.
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
teadetetahvlitele on kirjutatud tulevased jalgpallivõistluste ja turniiride toimumisajad. Suur reklaamirõhk ongi pandud erinevatele õlledele ja mitte ainult pudelis või purkides olevatele, vaid ka vaadiõllele. Samas inretjöör iseenesest on meeldiv ja hubane. Sisenemisel tervitas rõõmsameelne teenindaja meid koheselt. Seekord otsustasime einestada alumisel korrusel ja valisime ühe seinaäärse laua. Alumise korruse leti ääres oli teenindajaid kaks ning üks neist suundus koheselt meieni. Teenindaja tõi menüüd lauda ja lahkus hetkeks, andes 5 meile aega pakutavaga tutvuda. Valisime toidud välja ja asetasime menüüd lauale tagasi, soovides teada, kas teenindaja seda ka märkab. Ei pidanud kaua ootama kui teenindaja seisis naeratavalt meie ees ja soovis teada, kas oleme valmis tellima. Kuna soovisin ühte võõrapärase
koostatud kreeka keeles. 7 GAIUSE INSTITUTSIOONID Gaiuse ,,Institutsioonid" on II sajandi keskpaiku koostatud eraõiguse ja protsessi lühike õpik. Teose eriliseks vooruseks on rooma tsiviilõiguse esitus lühiksesel, selgel, süstematiseeritud kujul. Gaiuse Institutsiones koosneb neljast osast, osa nimetuseks commentarius, mis on hiljem jaotatud paragrahvideks.8 Gaiuse Institutsioonid on ainus peaaegu täielikult meieni jõudnud Rooma õiguse klassikalisel ajastul kirjutatud teos. Institutsioonid on mõjutanud olulisel määral nii Justinianuse ajastu õigusteadust kui ka hilisemat, Rooma õigusele toetuvat germaani- rooma õigussüsteemi ning jätnud jälgi ka anglo-ameerika õigussüsteemile. Seega võib Institutsioone pidada Euroopa ühtse õiguskultuuri aluseks.9 LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS 7 M. Kupinskaja "Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005"
Meie enesekujutlus määrab ära selle, kuidas me oma elu ära elame. Kogu meie tegevus, kõik tunded, käitumine ja suutmised lähtuvad pildist, mille me oleme endast loonud. Käitume nii, nagu usume ja tunneme ennast olevat. Me ei suuda reageerida mingil muul viisil. Kogu meie tahtejõudu ja otsustavust juhivad need kujutlused. Meie enesekujutlused vahelduvad ja muutuvad ümbritsevate asjaolude kohaselt. Alateadvus fikseerib ümbritsevat tegelikkust nii, et keskonnast jõuab meieni see informatsioon, mis toetab meie hetketõde ja kujutist iseendast. Võib öelda, et mõistus on sihiteadlik ja isekäivituv liikurmehhanism, 8 mida juhivad meie enesekujutis, hoiakud ja uskumused. Kogu arengus kehtib loomulik kord. Meie muutumine peab algama meie sisemusest. Õnn ja rahuldus on seisund, mitte väliste tegurite toime tulemus. Kui meie õnne määravad välised tegurid, tähendab see, et oleme selle tee endale kuskilt valinud.
Platon, kes viibis kohtuprotsessi juures, oli vaevalt täisealine. Sokratese surmamõistmine sokeeris vapustavalt noort Platonit; Platoni varasemad kirjutised on õigupoolest elulooline sari, kus ta kaitseb Sokratest kui teotatud isiksust. Sokratese hukkamiseni viinud kohtuprotsess ilmutab äärmist ebaõiglust. Sokrates oli kohtuprotsessi ajal Ateenas laialt tuntud omapärane kuju, kelle isik oli sünnitanud ajaga sammupidavates näitekirjanikeski vastupandamatu parodeerimissoovi. Meieni on säilinud Aristophanese näidend Pilved, kus musterkirjanik lõbusalt pilkab Sokratest kui filosoofilist tegelaskuju, kes suudab tõestada mistahes seisukoha õigsust ja kelle juurde ka üldiselt kõva peaga õpilane saabub veendumuses, et Sokrates suudab tõestada sedagi, et väär on tema võlgu tagasi nõuda. Aristophanese näitemänguline pilkepilt toob esile tearvdatud tegelaskuju, kelle eristamine tõelisest Sokratesest oli keskmisele ateenlasele vaevarikas
tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid ometi oleme kõik kuulnud selle omapärase riigi võludest. Sushi, roheline tee, söögipulgad, kimonod ja kuulsad võitluskunstid- see kõik on meieni jõudnud teatud määral. Tahtsin välja selgitada kuidas möödub aeg ,,tõusva päikese maal" tegelikult ning kas leiame ühiseid jooni ka eestlaste kultuuriga. ÜLDANDMED Pindala: 377 915 km2 Rahvaarv: 127 928 000 (2011) Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Pealinn: Tky Riigikeel: jaapani keel Jaapan (jaapani keeles Nihon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida- Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia
..................................... Rahareformide olemus ja näited SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on ,,Rahareformide olemus ja näited" ning minu referaadi eesmärgiks on lugejateni tuua rahareformide olemus ning et lugejad paremini olemusest aru saaksid ka mõningad näited. Nagu sõnast ,,rahareform" aru võib saada, on see seotud rahaga ning seetõttu alustasingi oma referaati raha defineerimisega ja kuidas see meieni tuli. Teises peatükis keskendusin rohkem rahareformi olemusele ning kolmandas peatükis olen toonud rahareformide näidetena välja Eesti neli rahareformi, kuna just nende kohta oli kõige rohkem informatsiooni. Lisades olen välja toonud Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi arvamusloo rahareformist ja rahavahetusest ning 1992. aasta rahareformi komitee büroo juhi Enn Teimanni meenutuse rahareformist 1992. aastal.
Mõlemad mõõduvahendid on meile mõistatus, sest sadade küünarpuude järjestikku asetamine annab märgatava vea. Samuti mõõtmine pikkade mõõduköite abil, sest needki alluvad temperatuuri- ja õhuniiskuse muutustele, seega on 8 venivad mõisted. Kuidas siis suutsid vanad egiptlased selliste ebatäiuslike abivahenditega sooritada sedavõrd täpseid mõõtmisi? Meieni on jõudnud aga see, kuidas nad püramiidiehitusel sellise müütilise nurgatäpsuse saavutasid. Londonis Briti Muuseumis säilitatav Rhindi papüürus annab mõõtmisnäiteid, millest nähtub, et trigonomeetrilised funktsioonid olid tundud juba kaks tuhat aastat enne Kristust. Papüürus sisaldab mitmesuguste püramiidide arvutusülesandeid, millest võime järeldada, et nurgamõõtmine oli tundmata veel vähemalt Kolmanda riigini (s.o. Uue Riigini)
Juhivad avalikkuse tähelepanu ühele või teisele probleemile ja jätavad ilma mõnest muust probleemist. Kui kikas oleks rohkem vandenõuteooriate armastaja, siis võiks kahtlustada, et tiit orase looga kanal kahe toimetaja teadlikult proovisid töötut kuvada sellise ullikesena, kes on ise oma olukorras süüdi ja töötuse parandamine juba ette määratud läbikukkumisele. Me tahaks ju, et meedia käsitleks sots probl erapooletult. Ta toob meieni faktid ja tasakaalustatud hinnangu selle kohta, mis toimus. Küsimus selles, kui kaugele sellega minna. Kui võtame suvalise sots probl, sots probl- d valmistavad ju mutet paljudele, võiks tööpuudusest rääkides, on ju selge, et neonatsidel võib olla ju ka oma arusaam tööpuudusest. Nende arvates on kõiges süüdi välismaalased. Kas ametlikku seisukohta tuleks kuidagi eelistada? Kolmandaks tahab see natuke lahtiseletamist saada. See viis, kuidas massimeedia
Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas. Piibli tradistiooni kaudu on see sõna jõudnud meieni vaarao kujul. [V.V. Struve ,,Vana- Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Vana riigi ajastu Egiptuses kadus piir jumala ja kuninga vahel. Ainuke vahe seisnes selles, et kuningat, vastandina ,,suurtele" jumalatele, nimetatakse tema elu ajal ,,armuliseks" jumalaks; kuid pärast surma kadus seegi erinevus ja temagi muutus ,,suureks", nagu olid teised jumalad. [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949]
Uuritud on ka uudseid materjale näiteks selliseid, millest võiks olla võimalik teha kunstlihaseid, võimalusi vanade tekstiilide analüüsiks ATR-FT-IR spektroskoopia meetodiga ning seda, kas ja kuidas mõjutab rööbassõidukite dünaamikat erinevate rööpmelaiustega rööbasteed. 50 MATEMAATIKA, INFOTEHNOLOOGIA, Töid, mille valdkond kvalifitseeruks matemaatikaks on seni meieni jõudnud väga vähe ainult mõned, mis tegelesid Fibonacci arvude ja jadadega. Paar tööd on puudutanud koolikatsete matemaatikatestide ülesannete efektiivsust. Enamus infotehnoloogia alaseid töid on seotud kas arvutiprogrammide loomisega või neile mingi konkreetse kasutusala otsimisega. Näiteks PHP ja MySQL kasutamine erinevat tüüpi ülesannete ja küsimustike genereerimiseks; GEORA kaarditundmist arendav tarkvara kasutamine geograafia tunnis, GeomeTricksi
Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · M...
maailma, kus tegevused ja mõtted erinevad oma haardelt, ulatuselt ja intensiivsuselt sellest, mida tavaelus kogetakse. Tragöödiaparadoks seisneb selles, et seda, mida elavad läbi tragöödiate kangelased, ei tahaks ilmselt keegi ise vabatahtlikult kogeda. (Nahkur,A.2005, lk 31) Silmapaistvamad tragöödiakirjanikud osutasid aga, et nõõdukus ei tarvitse veel õnne ega heaolu tagada, sest jumalaist seatu on palju keerulisem. Atika ajajärgu draamaloomingust on meieni jõudnud kolme suure tragöödiakirjaniku Aischylose (u. a. 525-456 eKr), Sophoklese (u. a. 496-406 eKr) ja Euripidese (u. a. 480-406 eKr) teoseid või nende osi. (Lill.A.2004,lk 13) Roomas, hoolimata näitekirjanike püüetest, piirdusid teatrietendused peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Et
looduslikud objektid ( näiteks kivi ja loomad), inimloomingu tulemused ( näiteks näitemängud ja valitsusvormid) või abstraktsioonid ( näiteks voorus ja õiglus). Aristoteles ei pidanud oma järeldusi kunagi ettekirjutuslikeks, normatiivseiks, pigem olid need seni käepärast oleva tõendusmaterjali kokkuvõtted koos neist tulenevate järeldustega. Tema arvates lisandub alati jätkuvalt uut materjali ning tõendeid, ja teooriaid tuleb seda arvestades ümber kujundada. Tema meieni jõudnud teosed umbes üks neljandik kõigest sellest, mis talle on omistatud pole mitte niivõrd lõpetatud traktaadid, kuivõrd esialgsed kokkuvõtted ja ettekanded, paljud neist märkuste vormis, sisaldades aastate jooksul kogunenud materjali lisandusi ja tähendusi. Aristoteles või näida ebajärjekindlana ning iseenesele vastu rääkivana pole kahtlust, et kui ta oleks oma tööd avaldamiseks ette valmistanud, oleks ta sellele probleemile tähelepanu osutanud
endast 99,8% Päikesesüsteemi massist nii et ülejäänud ruumi peavad ära mahutama ennast veel kaheksa planeeti, kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev kuuma gaasi kera. Ehituselt jaguneb ta kolmeks piirkonnaks: südamikuks ning kiirgus-ja konvektsioonitsooniks. Päikese pind 500 kilomeetri paksune fotosfäär ( Päikese atmosfääri helendav alumine kiht), kust lähtub nähtava päikesevalgusena suur osa tema kiirgusest. Meieni jõuab see ümbes kaheksa minutiga. Päikesel on äärmiselt tugev magnetväli, mis kaugusega küll nõrgeneb, kuid ulatub Pluuto- tagusesse ruumigi. Aeg-ajalt toimuvad Päikesel ka metsikud plahvatused, millega käib kaasas tohutu energiahulk ja Päikesest eemale suunatud osakestevoog. Kui Maa või kosmoselaev peaks nenede teele sattuma, võib see mõjuda tähelepanuväärselt. Kosmoselaeva elektroonika võib saada rikutud, aga maised efektid ulatuvad raadioside katkemisest kuni imeilusate
mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Parantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Noor feadaalriik püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldakse ka 8. - 9. sajandi kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu losi, kuid neist pole meieni midagi säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskuju: Ravennas asuv, bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast, kus selleks lammutati üks vana hoone. Mõõtmetelt Aacheni lossikabel üsna väike.
mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Me saame universumi kohta teavet, kui uurime võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks
Ta hüüdis: Heureka- ma olen leidnud! See avastus aitas Archimedesel mõista, kuidas kehad ujuvad. Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid juurdlema inimese käitumise üle ja selle üle, mis on tõde, õiglus, mehisus, hüve ja pahe. Sokratese õpetus ärritas paljusid ateenlasi. Lõpuks mõisteti ta surma, süüdistatuna noorte eksitamises. Sokrates ei ole midagi kirjutanud, kuid tema ideed on meieni jõudnud Platoni ja teiste tema õpilaste teoste kaudu. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks 19 oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele
-15. sajandisse, kuid kuni 16. sajandini puudub ühtne tekst, st kasutati erinevaid käsikirjalisi õiguskoodekseid. 1586. aastal ilmub esmakordselt trükis uus süsteemne redaktsioon, mis oli ka ülem-saksakeelne (varasemad redaktsioonid olid ladina või alam-saksakeelsed). 1586. aastal ilmunud trükises oli 418 artiklit, 6 raamatut ja 61 peatükki. Tegelikult tuleb silmas pidada, et keskaegsed koodeksid ei olnud süstematiseeritud nagu meie tänapäevased õigusaktid. Lübeckis ei ole meieni säilinud ühtegi käsikirjalist Lübecki linnaõiguse koodeksit. Emamaa linnaõigus pidi tagama kaitse sissetungijate eest teiste kodumaa linnadega. See oli suunatud ka merekaubanduse arendamisele. Lübecki linnaõiguse leviala on üks omaaja suurimaid üle 300 000 inimese allus sellele. 3.2. Lüübeki õiguse levik Vana-Liivimaal Vana-Liivimaale jõuab Lübecki linnaõigus 13. sajandil. Arvatakse, et Tallinn sai Taani kuninga Erik IV käest 1248. aastal linnaõiguse
teistsuguse maailma, kus tegevused ja mõtted erinevad oma haardelt, ulatuselt ja intensiivsuselt sellest, mida tavaelus kogetakse. Tragöödiaparadoks seisneb selles, et seda, mida elavad läbi tragöödiate kangelased, ei tahaks ilmselt keegi ise vabatahtlikult kogeda. (Nahkur,A.2005, lk 31) Silmapaistvamad tragöödiakirjanikud osutasid aga, et mõõdukus ei tarvitse veel õnne ega heaolu tagada, sest jumalaist seatu on palju keerulisem. Atika ajajärgu draamaloomingust on meieni jõudnud 7 kolme suure tragöödiakirjaniku – Aischylose (u. a. 525-456 eKr), Sophoklese (u. a. 496-406 eKr) ja Euripidese (u. a. 480-406 eKr) teoseid või nende osi. (Lill.A.2004,lk 13) Roomas, hoolimata näitekirjanike püüetest, piirdusid teatrietendused peamiselt rahva naerutamise ja
6. Kuidas päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Liigub oma ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb täistiiru u 200 mln aastaga. 7. Kust saab päike energiat? Päike saab oma energiat termotuumareaktsioonidest. H muundumisel He-ks vabaneb 0,7% massist energiana. See toimub sügaval Päikese sisemuses, kuna see ühinemisreaktsiooi nõuab kõrget t* ja suurt rõhku. 8. Kuidas jõuab päikese sisemuses tekkib energia meieni? Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude – konvektsiooni teel. 9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist. 10. Mis on tähesuurus? Vt eespool. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/ nõrgemale tähele. 12
Platoni kirjanduslik tegevus kestis poolsada aastat.Ta teosed pole vabad vasturääkivustest.Paljudes teostes on õpetus olemusest ja tunnetusest,mis on saanud nimeks ,,ideede teooria".Kuid paljudes teostes teooria puudub ja on ka selliseid teoseid,milles Platon omaenese ,,ideede" teooriat kritiseerib.Väga huvitav on fakt,et paljud teadlased sellepärast juba üle 150 aasta ,,Platoni-küsimust" arutavad.On uurimus,mis on pühendatud järgmistele küsimustele:1)Platoni teoste nime all meieni jõudnud tööde tõeline kuuluvus Platonile.2)nende kronoloogia.Uurijad on Platoni dialoogid jaganud mitmesse gruppi.Kõige varasem on nn sokraatlike dialoogide grupp.Näiteks ,,Euthyphron","Laches","Menon".Hiljem kirjutas ta dialoogid ,,Pidusöök",Phaidon" ja ,,Riigi".Veel hiljem ilmusid ,,Riigi" ülejäänud raamatud,"Phaidros","Parmenides". Lõpp-perioodil kirjutatud: "Sofist", "Poliitik","Philebos","Timaios","Kritias" ja ,,Seadused"
kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Vagantide- rändüliõpilaste või teenistuseta vaimulikkude ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ning võisid sisult olla üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega
Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus. Päritolult olid nad seotud uskumistega vaimudemaailma ja maagiasse. Põlluharijate kunstis neist märkidest kujunesid reeglipärased süsteemid. Nad väljendasid keerukaid maailmatõlgendusi, uskumusi, võimet kaitsta. Sellist tüüpi usku esineb tänapäeval seoses amulettidega. Loodusrahvad kasutavad ornamente elamutel, tarbeesemetel, kultusobjektidel ja nahal. Ürgaegsete põlluharijate maske ja ornamente meieni säilinud ei ole. Savist põletatud esemeid on leitud küladest ja on säilinud jälgi, et majad olid savist või kivist. See pakub rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele. Erandiks olid megaliitilised ehitised(kivid). Megaliitilised ehitised Menhir kõrged, püstised kivirahnud. Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat.
põhjused. Ravimtaimed: sinep, küüslauk, sibul, kress, seedriõli, mee tooted, loomade ekskremendid. *Koostises pidi olema palju komponente. Ravimit manustati vaginaalselt ja rektaalselt. Suitsutati haigeid. Ravimite puhumine suhu, kõrvadesse, silma, ninna. *Asiputu üleloomulike jõudude väljaajamine. Vana-India Indiat on peetud tugevate traditsioonide ja kõrge arstikunsti maaks. Tugevus anatoomia tundmine. Kirjandus: meieni erinevate ürikute kaudu, pühad tekstid e. Veedad, hümnid, loitsude- ja palvekogu. Tuntud neli veedat Rigveda, Sanaveda, Ajuveda, Atharvaveda. *Rigveda kolm rasket haigust: leepra, tuberkuloos, verejooksud. Teadmised seotud religiooni ja maagiliste uskumustega. Kaks jumalat Asvinid (kaksikud) ravi ja kaitse jumal ning Rudra - ravimtaimede ja jahimeeste kaitsja. J.Agni taasärkava elu jumal. *Atharvaveda praktilisi teadmisi ravimtaimedest.
matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid juurdlema inimese käitumise üle ja selle üle, mis on tõde, õiglus, mehisus, hüve ja pahe. Sokrates ei ole midagi kirjutanud, kuid tema ideed on meieni jõudnud Platoni ja teiste tema õpilaste teoste kaudu. Teater Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat
Üks varasemaid on Dsaggajapeta stuupa (II-I saj eKr), mida kaunistavad reljeefid mõjuvad oma äärmise pinnalisusega kui joonistused. Paljud stuupad deltaaladel said I saj pKr kannatada, kuid nad ehitati endisest suurematena uuesti üles. Nt hiiglaslik Nagardsunikonda stuupa ja sellest veelgi suurem Amarawati stuupa (50 m lai ja 30 kõrge). Mõlemad on kahjuks hävinenud, kuid osa tamburit ja piirdeid kaunistanud reljeefid on meieni jõudnud. Eriti huvitavad on need tükid, mis näitavad stuupa kunagist struktuuri, kus hauaküngas oli kaetud erinevate kujutistega - Buddha ümbritsetuna kummardajatest, lõvidest ja valvuritest, samuti stseenid ta elust. Stiil, mida kasutasid Amaravati kunstnikud, erineb nende kaasaegsetest nii Mathuras kui Gandharas. Teatud viisil on ta lähedamalt seotud Sanchi leidudega - detailirikkus, püüe katta ühtlaselt terve pind, kuid ruumikujutamine on veel nõrk. Raidkiri Sanchis lubab
Samas ei suuda aga meie ajastu inimene täiel määral mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid
Sel põhjusel uuris B Puskinit ja Moliere'i, kirjutas mõlema elu põhjal teose. Romaan ,,Härra de Moliere'i elu", selle põhjal ka näidend, mida hakati lav MXAT-is; suured vastuolud Stanislavskiga, lavastus keelati. ,,Puskin ehk Viimased päevad". Puskinit näidendis ei ole, ainult räägitakse temast. 1926 otsib OGPU MB korteri läbi, konfiskeerib käsikirju ja päevikud. MB pöördub korduvalt valitsuse poole palvega tagastada päevikud. Lõpuks tagastatakse, B põletab need. Ometi on need meieni jõudnud tänu OGPU-le, kus nad fotokopeeriti ja ümber kirjutati. 1928 hakkab kirjutama ,,romaani saatanast" (hilisem MjaM), esialgu pole seal meistri liini. Hävitab käsikirja. 1929 meeleheide hakkab jõudma haripunkti. Totaalne tagakiusamine. Stalini isikukultus võtab ennenägematu ilme. Inimesi arreteeritakse öösiti, arreteerijad on ise aga järgmised ohvrid. MB julgus rääkida tõtt on imetlusväärne, kui arvestada, et tema sõpru-kirjanikke,
Tema tunnetusteooria põhineb ratsionalismi ja empirismi kooskõlastamisel. *Das ding an sich(asi iseeneses)- nii nagu asjad tegelikult on. Selle kohta ei oska me midagi öelda, me ei saa öelda, et me tajume maailma oma viie meelega õigesti, seega pime loom valesti *Das ding für mich(asi minu jaoks)- nii nagu asjad mulle tunduvad. Me saame ainult öelda, kuidas asjad meie jaoks on, meile tunduvad. Kogemus on nagu antenn, mis võtab välismaailmast vastu signaale, toob meieni liigendamata taju(empirism). See taju pannakse meie mõistuses aega, ruumi ja põhjuslikkusesse(ratsionalism) *Mõistus ilma liigendamata tajuta on tühi *Aeg, ruum ja põhjuslikkus esinevad ainult inimese mõistuses. Meelte ja mõistuse koostöös sünnib teadmine. Põhjus-tagajärg-seos on ainult meie mõtetes-> viskame kassile lõngakera, ta jookseb sellele järele, kui meile visatakse lõngakera, siis me vaatame ja mõtleme selle üle, loome seoseid ja just
daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel; andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle; kodanikel". Kuninga üriku algupärand pole säilinud, selle tekst on piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust on meieni jõudnud 1347. aastal tehtud ärakirja vahendusel. alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni Vanimad Lübecki õiguse koodeksid Tallinnas on 1257. fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus; ja 1282aastast. õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - täidab tulenevalt lapse õiguste konventsiooni artiklist 4 lapse
4) rahvusvaheline teksika ja terminoloogia; 5) kirjakeele süsteem ja grammatikatraditsioon 18. Kuidas põhjendada ladina keele nimetamist `maailmakeeleks'? Ladina keele areng väikesel ala kõneldud murdest maailmakeeleks Ladina tähestik > kreeka >põhja-semiidi, pärimuslikult foiniikia. Rooma kirik areaal cf. kreeka, slaavi tähestik, rumeenia moldaavia. 19. Millised asjaolud mõjutasid antiikaja kirjandustekstide jõudmist tänapäevani? Tervikuna on jõudnus meieni 31 kreeka tragöödiat, lisaks veel pealkirjad ja fragmendid. Erinevatel ajajärkudel on mõjutanud tekstide edasikandmist oma ajastu suhtumised ja väärtused. 4. saj eKR oli Ateenas elav teatrikultuur (seal ajal kirjutas Aristoteles ka tragöödiateooriat käsitleva teose Poeetika). Aischylos, Sophokles ja Euripides olid kujunenud klassikuteks. Järgmine tähtis etapp Aleksandria filoloogide tegevus tekstide valik, uurimistööd: kujunes
torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Siseruumides ulatub vestibüül (saal) inglaslikult läbi kahe korruse, olles varustatud inglise stiilis kamina ja ahju, samuti rõduga. Peahoone esise väljaku lääneküljel paiknes suletud sisehooviga majandusõu koos tall- tõllakuuri ja aidaga. Oma kahe tömpja nurgatorniga meenutas ta väikest linnust. Algselt kaaristuga hoone on meieni säilinud ümber ehitatud kujul. Mõisahoonet ümbritseb avar park, mille suursugusust võimendab selle laskumine hoone taga terrassidena allapoole kuni suure paistiigini. Säilinud on ka punastest tellistest stiilne väravatorn, mis on suunatud otse peahoone keskteljele. Teine sarnane väravaehitis paiknes auhoovi lääneküljel, peahoone ja tallikompleksi vahel, kuid see pole meie päevini säilinud. Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18
Autor on sinna kokku kogunud viie aasta jooksul kirjutatud looduslood ja fotod rännakutest mööda Eestimaad. Nelja aastaaja imet tabada püüdva raamatu ilmumist kommenteerides sõnas Jüssi, et aeg peaks sellise raamatu sünniks õige olema me ei märka enam ehedust enda ümber, ei saa sellest vahetult osa ning puutumatut loodust meie ümber jääb paraku järjest vähemaks. «Mida on sellise raamatu sünniks vaja? Kogemust, mõtet ja elamust. Häda on selles, et meieni jõuavad aina enam vaid maailma kajad ja peegeldused, mitte ehedus.» Fred Jüssi arvab ise, et tema roll on olla omamoodi aken. «Kogetu jagamiseks pean oma akna eest hoolt kandma, selle puhta ja kirkana hoidma,» märkis loodusemees ühes intervjuus. MÕNED JUTUD FRED JÜSSI SULEST On asju, mis on juba sündides lootusetult loomulikud. Mõnikord peab metsast toodud helilinte kogema mitmeid ja mitmeid kordi ja siis võib juhtuda, et helid kõlavad lausa imelistena.
Teraviljad, vaha, karusnahka, rasva, lina, kanepit, soola, soolaheeringat, kalevit, veine. 15. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 16. Mis oli usupuhastuse eeldused? 17. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. See oli esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraa hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis, nagu revolutsioonid ikka, tõi palju hea kõrval kaasa piisavalt halba. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülevad ja alamad ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid erinevaid usutunnistusi. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused.
Soojusenergia liig ehk soojuskoormus tuleb süsteemist eemaldada (Kõige sooja kiirgavam on aju) Katse: katsudes lauda, mis on puust ja toolijalga, mis on rauast, siis laud tundub soojemana, kuna puit juhib paremini soojust Konduktsioon ja konvektsioon Soojuse kandumine(konduktsioon) ühelt materjalilt teistele. (Keha sisemuses kantakse kudede kaudu soojus keha pinnale) Soojuse liikumine õhu ja vedeliku kaudu (konvektsioon) (Õhuga saabub meieni soe puhang; veri kannab soojust keha osade vahel-seest pinnale) Mida suurem on temperatuuride gradient (temp vahe kahe keskkonna/materjali vahel), seda suurem on soojusülekanne 20-25C juures toimub soojuse mahakandmine lisaenergiat nõudmata/ tagurpidi U Normaalsetes tingimustes (kehast madalam väistemperatuur) lahkub inimesest 10-20% soojust konduktsiooni ja konvektsiooni teel Õhuga sarnase temperatuuriga vees on soojuse eraldumine 26x suurem
akendega. Kirikuid kasutati sageli ka kindlustena. Romaani ajal jäi valitsevaks kirikutüübiks basiilika, kuid esines ka ühelöövilisi- ja kodakirikuid. Itaalias olid romaani stiilil Bütsantsi ja Araabia mõjud. Kirikutel puudusid tornid, nende asemel ehitati kupleid ning kiriku kõrval asus eraldiseisev kellatorn ehk kampaniil. Saksamaa kirikutele on omased arvukad, erineva kõrgusega tornid, ehitusmaterjaliks punane tellis. [19] Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest ongi kirikud. Seda ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega. Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikihoone ristumiskohal, mida nimetati neltiseks. [20] Romaani kiriku basiilika põhiplaan on esitatud joonisel 18. Joonis 18. Rooma kiriku põhiplaan. [ibid] 14
need all söögisaalis klientidele. Me oleme tiimis kuuekesi ning igal ühel om oma toit(toidud), mille eest ta vastub. Meie toidualased teadmised piirduvad suures osas suurköögiga, mida me see aasta õppinud oleme, kuid individuaalne on see, palju keegi sellest õppest on osa saanud. Sellegipoolest on kõigil tiimi liikmetel teada, mida ja kuidas nad oma ja teiste toite valmistavad. Kõik vajalikud nõud on kooli esimesel korrusel, söögisaalis olemas. Toitude tooraine jõuab meieni läbi varasemalt esitatud tellimuslehe alusel, millega tegelevad täpsemalt edasi selleks ette nähtud kooli personali töötajad. Meie eksamitoitude teenindajateks on meie tiimi kaks inimest: Angeelika ja Merily. Kalkulatsioonikaardid Järgnevas peatükis tutvute, kes millist toitu valmistab ning milline tuli antud toidu omahind. Praad Praeks valisime endale täidetud kanarullid. Seda rooga valmistab Merily Runtal. Prae 1 koguse omahind peaks olema 80 euro senti
Keskenduti indiviidile, isiku õnne taotlemisele, peegeldub Epikurose maailmavaade saab elada rahulikult sõprade keskel. 9 Lüürika muutus raamatulikuks, polnud mõeldud suuliselt ettekantavaks. Muusikaline saade kadus. Kreeka ja Rooma stiilide segunemine. 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Ta lõi zanri nimega pastoraal. Bukooliline luule, teisisõnu idülli looja. Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga. Tema idüllid väga teatraalsed, mitte mõeldud teatris ettekandmiseks. Epigramme kirjutas ka vigurluuletused, nt ,,Syrinx". Karjuseluule Daphnis oluline karjuse nimi. Tema mõju on järgnevale lüürika arengule väga suur. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? 1) ajalooproosa; Herodotos, Thukydides, Xenophon 2) retooriline proosa ehk kõnekunst Lysias, Isokrates, Demosthenes 3) filosoofiline proosa
kasutamine, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Kasutatakse puhtaid värvitoone; helgus, pühalikkus. Detailsus, püüdlemine täiuslikkuse poole. Kujutatud antiikmütoloogia teemasid. Tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega „Ateena kool“ Raffael Antiikskulptuurileiud: nn Laokooni grupp (leiti 1506 maa seest), nn Belvedere Apollon 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Mungad kopeerisid tekste. Oskasid mitut keelt, tõlkisid ladina- ja kreekakeelseid tekste rahvuskeeltesse. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased? Parnaslased – 19.saj Pariisi luulekoolkond, mis oli mõjutatud Théophile Gautier’ ja Arthur Schopenhaueri teostest ning Gautier’ doktriinist l’art pour l’art . Nad vastandasid
suudab laulusõnu seades uudsete detailidega väljendada oma meeleolu või suhtumist ja arvestada hetkeolukorda. Kõige ulatuslikumaks rahvalaulude kogumise perioodiks on Eestis olnud 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi esimene pool. Paljudes arhiividesse jõudnud ja hiljem raamatutes avaldatud regilauludes väljendub eelkõige naiselik maailma tunnetamise ja tõlgendamise viis, suurimad tuntud laulikud meile mäletatavast ajast on enamuses olnud naised. Meieni on jõudnud siiski ka mitmesugust meestelaulu, seda nii naiste kui meeste endi esituses. Lõppriimilist laulustiili esindavaid ballaade ja nn. sentimentaalseid laule on laulnud sagedamini naised, tantsulaule, sõduri- ja meremehelaule ja nn. külalaule aga mehed. Hilisemaid uuemaid rahvalaule on esitanud nii mehed kui naised. Tänapäeval on rahvalaulu ja selle esitamise situatsioon muutunud hoopis teistsuguseks. Rahvalaulu kuuleme me eelkõige heliplaatidelt ja lavalt, aga ka raadiost ning
toetusele ja Kultuurkapitali rahadele (luuakse 1925 aastal). Riigitoetuse osakaal teatrite tuludes on 40-50% ümber. Iseseisvuse alguses tuuakse hooaja jooksul välja umbes 80 uuslavastust (vabariigi lõpuks kasvab umbes 140 uuslavastuseni aastas), antakse umbes 400. Algupärandite osakaal mängukavas jääb 1920ndate alguses 15-20% vahele, kui vabariigi lõpuaastail on juba osakaal 40% mängukavast. 16. Teatrite repertuaar 1920.-1930. aastail. Vabariigi algus ja Euroopast meieni jõudnud uued kustivoolud tõid ka uuendusi teatrisse. 1920ndate esimesel poolel tõusis esile ekspressionistlik draama, mille eesvedajateks olid Draamateater ja Hommikuteater, eesotsas Paul Sepa ja August Bachmanniga. Repertuaari kuulusid palju saksa ekspressonistlike autoreid (Toller, Kaiser), kellest võtsid ka siinsed autorid eeskuju. Kuid kodumaine näitekirjandus elas üle madalseisu, ekspressionistlikest
61. Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 62. Kust saab Päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimub kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 63. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 64. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikeselaik on seni suurim nähtud päikeseplekk, mille läbimõõt on 185 000 km. Päikeselaik iseloomustab Päikese aktiivsust. Päikeselaik on, piirkond, kus temperatuur on muude kohtade temperatuuridest väiksem. Plekkide põhjustajateks on aga tugevad magnetväljad , mis ei lase päikeseainel liikuda. 65. Mis on tähesuurus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
