ELURÕÕM (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
KÕ I ST II
Filosoofia
ELURÕÕM
Referaat
Aineõpetaja: R. V.
Mõdriku
2019
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2.Kasvada inimesena 4
3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5
4.Ärganud äratundmine 5-6
5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7
6.Mõtte loov jõud 7-8
7.Meie enesekujutlus 8-9
8.Olla – teha – omada 9-10
9.Kokkuvõte 11
10.Kasutatud kirjandus 12
2
Sissejuhatus
Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra?
Kas pole nõnda, et me kõik kanname endas unistust, tõukejõudu ja soovi kasutada rohkem oma võimeid?
Kas pole nõnda, et me tahaksime rakendada omagi jõudu ja energiat millegi maailma jaoks väärtusliku loomiseks?
Kas pole nõnda, et meil on olemas jõud iseenda ressursside vallapäästmiseks?
Käesolev referaat ei pretendeeri teaduslikkusele. Selle siht on olla vabastav, innustav ja stimuleeriv.
Kaasaja revolutsioon seisneb inimeste teadvuse muutumises sel viisil, et järjest suurem enamus hakkab nägema maailma üldises perspektiivis. Jätkem maha hirm ja isekus , mis meid lahutavad. Kriis, milles maailm praegu viibib, saab alguse meie endi teadvusest. Levigu ühe inimese teadvusest teise teadvusesse sõnum sellest, et me suudame liituda tervikuks ning luua maailma, mis funktsioneerib kui tervik.
Iseenda muutmine on meie suurim töö. Muutumine tähendab taassündi, tähendab pöördumist meie päritolu, meie ühtsuse, meie maa ja meie Jumala juurde; see tähendab süütuse ja õigluse leidmist.
Meie ühiskonda iseloomustab suur vaimne viletsus. Meil puudub kontakt oma jumaliku päritoluga ning see hingeline kurtus kutsub esile moraalse uinutuse. Oleme oma kultuuris pikalt praktiseerinud psühholoogilist ja tundeelulist uinutamist. Ärkavas maailmas saame tagasi oma täisjõu, julguse , lusti ja elurõõmu.
3
Kasvada inimesena
Me ümbritseme end täpselt niisuguste tingimustega, mida vajame arenemiseks, kasvuks ja tervenemiseks. Oleme arenevad hinged ning tuleme maa peale selleks, et allutada end elamustele, sündmustele ja olukordadele, mille juures me suudame ennast tervendada, tõsta oma teadvust ja luua elamisväärset elu, aga ka osaleda maailma ja inimkonna arendamises. Inimesed ja tunded, millega me ennast ümbritseme, eksisteerivad alati selleks, et võiksime ärgata ning areneda.
Me võtame üsna varajases staadiumis teatud põhihoiaku omaenda funktsioonide, rolli ja ülesande suhtes. Meie ellujäämise strateegia seisneb rollide omandamises, mis muudavad meid kas ohvriks või kallaletungijaks, ning nendest rollidest sünnivad hiljem negatiivsed isiklikud seaduspärasused.
Võime oma arengus edeneda üksnes siis, kui oleme valmis võtma endale vastutust oma elamuste ja tundereaktsioonide eest ning tunnistama, et me ise oleme need kujundanud.
Põhimine heaolu, mis on hädavajalik armastusküllaste, tervete ja usaldavate inimeste kujundamiseks, on rahu ja koostöö puudumine maailmas. Rahu käib alati käsikäes inimliku arenguga. Igaüks meist võib saada märkimisväärseks jõuks, mis edendab rahu ja vastastikust mõistmist, kuid vähesed meist on sellest sisemisest jõust teadlikud.
Me peame harjutama ennast loobuma kurjusest ja vihkamisest, peame õppima kaotama ja ravima sisemisi haavu .
Eneseväärtus- elu ja surma küsimus
Meie edu ja enesetunde määrab meie eneseväärtus. Eneseväärtuse kinnitamine ei tähenda iseenda ülespuhumist ega enesekesust. Eneseväärtuse tunnetamine rajab usalduse iseenda ja oma isiksuse vastu. Siis pole meil põhjust püüda joonduda teiste ootuste järgi. Oleme piisavalt hea nimelt sellisena, nagu oleme, ja tõde seisneb selles, et me vahetpidamata areneme kooskõlas omaenda isiksuse ja ressurssidega.
Omades kõrget eneseväärtust, saame ka toetada ning stimuleerida teiste inimeste eneseväärtust. Me saame ju rõõmu tunda kaasinimeste edusammude üle, kui need ei tundu enam mind ennast ohustavat.
Haigused, vägivald, kuritarvitused, üksildus, masendus ja enamik meie sotsiaalsetest viletsustest on põhjustatud inimeste poolt, kes ei tunne ennast armastatuna ja kelle eneseväärtus on madal.
Meil kõigil on olemas nõndanimetatud negatiivsed tunded ja negatiivsed tundetõed, mis peituvad meie säilimishoiakute pinna all – meie maailma poole pööratud palge taga, neid tõdesid ei tohi välja
4
näidata ning me ei paljasta neid. Nendeks võivad olla kurjus, hirm, rahutus , kartus , vihkamine,
armukadedus , eneseeitus, mure, nutt või pettumus, mida me automaatselt tõrjume ning vaos hoiame.
Oma tunnete allasurumine on aktiivne protsess, mis nõuab suurt energiahulka. Meie suletud energiavarud paiknevadki nendes tõrje- ja varjemehhanismides. Oma seesmise mina eitus tekitab blokaadi. Me paneme oma vaoshoitud tundeid seni tallele, kuni muutume sõna otseses mõttes tummaks, jäigaks ja tundetuks. Väsitav on kanda endas väljaelamata rektsioone ja tundeid.
Tuginedes sügavamale omaenda isiksusse avastame, et meie negatiivsete tundetõdede all peitub veel midagi, ja selleks millekski on positiivsed tõed, mida me võiksime hüüda ka igavesteks tõdedeks. Need on armastus, hellus , poolehoid, rõõm, soojus , hoolitsus , loovus , sallivus, jõud, uudishimu, ühtsusetunnetus, usaldus ja kokkukuuluvustunne. Negatiivsete tunnete ringis tajume ennast üksildasena, lahutatuna teistest inimestest ja olemisest endast. Igaveste tõdede keskel tajume oma ühtsust kõiksusega.
Ärganud äratundmine
Lastel ei tule kasvamist ja arenemist õppida. Nende jaoks on see asjade loomulik kulg. Aga täiskasvanuna tuleb meil seda uuesti õppida. Täiskasvanuks saamine tähendab paljudele seesuguse vormini jõudmist, mis on staatiline ja muutumatu. Täiskasvanuna pole meile enam hoopiski loomulik jääda avatuks, loobuda oma vanadest uskumustest ja vaadetest ning omandada uusi. Elu ei kujuta endast enam elusat, tulvavat voogu, kus kõik on muutlik . Me õpime tulemuslikult oma elamusi ja tundeid varjama ning alla suruma, aga tunnetuslikult teistele kättesaamatuks muutudes ei saa me ka muutuda. Üldjoontes võib öelda, et me kiidame heaks kõike, mida võime kogeda intellektiga, ja alahindame seda, mida kogeme tunnetega.
Olla õnnelik tähendab olla tervenisti ja täielikult sina ise, anda ruumi tõelisele ja ehtsale selle asemel, et õnnelik välja näha. Õnn peitub eluhoiakus. TÄHTIS POLE SEE, KUIDAS SUL LÄHEB, VAID KUIDAS SA SEDA VÕTAD! Seepärast on aeg jätta oma elu üle kaeblemine. Näe pigem, et oled sellega toime tulnud, ning et sul on kogu aeg võimalus teha uusi valikuid.
Võike õnneretsept

Aktsepteeri ennast ja jää iseendaks.

Ela praeguses ajas.

Loobu möödunuist – andesta iseendale ja teistele.
5

Palu endale, mida soovid – kuid ära nõua seda.

Kasvata oma armastust ja jaga seda ümberolijatele.

Näe ennast suule elujõe osana ja tõde, et just sinu panus on oodatud ja väärtuslik.
Me ise teame kõige paremini tõde iseendast! Oleme ise endale teejuhiks. Nimelt sellepärast ongi nii oluline kuulatada sissepoole ja ennast tundma õppida. Nii on see meie kõigiga. Meil tuleb otsida kontakti oma sisemise tõega ning õppida selle peale lootma . Peame olema avatud kõigele, mis toimub meie ümber, nõnda et saaksime kogu aeg korrigeerida oma tõde samas taktis oma teadvuse kasvuga. Nimelt pole tõde sugugi staatiline suurus. Meie oma tõde sõltub meie emotsionaalsest olekust ja teadmistest. See muutub samas taktis meie teadvuse muutumisega. Meditatsioon on üks näide oma sisima tasakaalustamiseks ja tundmaõppimiseks.
Eelkõige oleme me ise need, kes kannavad vastutust omaenda tegelikkuse eest. Oleme vastutavad oma tervise, õnne, armastuse ja edusammude eest. On oluline, et me teeksime valikuid nende mõtete ja tingimuste kasuks, mis aitavad edendada meid ennast ja meie elu.
Kui me tahame inimesena kasvada, peame olema valmis loobuma kõigest võltsist ja hukatuslikust, mille oleme elu jooksul rajanud. Hävitusmallid toimivad selliselt , et me nendes kaasa mängides alati midagi võidame. Peame söandama järele vaadata, milliseid eeliseid me neist ammutame – näiteks sellest, et teised meid haletsevad, et meile osutatakse tähelepanu, või et me iseennast kahjustades teistele kätte maksame – ning seejärel peame nõustuma sellest äraspidisest kasust loobuma. Alles siis saame muuta oma malle.
Suutmaks areneda peame me olema valmis avama ennast uute hinnangute tarvis. Meid kõiki on koolitatud kriitilise lähenemise ja läbinägemise vaimus . Me ei lase ennast niisama lihtsalt alt vedada. Sellel on õiges seoses tähtis funktsioon. Kui me aga tahame muuta oma tegelikkust , siis on oluline, et suudaksime loobuda kriitilisest urgitsemisest ja prooviksime eelarvamustevabalt järele uusi teid, lastes oma elamustel ja tunnetel ennast seal juhtida.
Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima
Kui mõtleme oma kehast, peame enamasti silmas oma füüsilist keha, mis on üksnes väike osa meie olemusest. Tegelikult on inimese keha midagi enamat – selle moodustab kõik, mida inimene loob ja milles osaleb. Inimese keha on kogu tema materiaalne olemine, tema töö, tema äritegevus, tema rahutus, tema rõõmupõhjustajad, tema elamused ja kogemused.
Keha pole pelgalt füüsiline mass – see on reaktsiooniväli. Keha ei tegutse iseenesest. See reageerib, kui meie meeled ja mõtted astuvad tegevusse.
6
Meie füüsilist olemust ja materiaalseid suhteid juhivad meie kujutlused iseendast. Kui mõistame
seda lõpuni, saame ka aru, et keegi teine ei saa meie elu suunata ega meie teel seista. Meie kujutlused iseendast juhivad meie elamusi. Kui usume, et keegi töötab meile vastu, siis on vastutöötaja nimelt see kujutlus . Keegi ei saa teha midagi meiega ega meie vastu, kui me juba ette pole leppinud mõttega, et see on võimalik.
Keha on kontaktpind meie endi ja ümbritseva maailma vahel. Teadvustades oma häält, hingamist, tajusid ja eri kehaosi , saame süvendada oma teadmist sellest, kuidas me ümbritsevaga suhtleme .
Keha vahendab meie mõtteid ja emotsioone. Keelt, milles kõneleme, rajame pika aja jooksul suure vaeva ning kannatlikkusega. Samal viisil peame teadvustama oma kehakõnet. Sageli lasemegi kõneleda üksnes kehal, kui väljendame ennast spordis või seksuaalelus. Selle juures aga koosnevad paljud meist ainult peast ja jutupilvekesest. Keha peab hingama, teda tuleb tunnetada, rakendada ja nautida.
Mõtte loov jõud
Kui suudame aktsepteerida, et kujutame endast kõigi oma elamuste, mõtete, tunnete ja tegude summat , kui suudame aktsepteerida, et meie praegune elu on võrsunud möödaniku mälestustepangast, siis suudame ka näha, kuidas muutumisprotsess kõik oma kohale paneb ning teisendab meie elu, meie perekondi ja meie ühiskonda.
Meil on juba olemas kõik, mida me vajame, et luua heaolu ja edasiminekut.
Iga idee, mis meile tuleb, tuleb koos temasse kodeeritud teega selle teostamiseks. Suudame saavutada elus seda, mida tahame.
Meie kujundame oma elu kõigega, mis ütleme ja mõtleme. Saavutame selle, millesse alateadlikult usume. Meie hoiakud ja soodumus annavad meile kõik meie tulemused. Kui ootame tõeliselt kõige paremat, siis saamegi kõige parema. Mõte on loov jõud.
Kui õpime teisendama oma alateadvust, on meil käes võti vormimaks elu selliseks , nagu me seda soovime. Oskus kasutada oma mõtteid ja teadvust õigesti kuulub kõige tähtsamate asjade hulka elus. Mida suudame ette kujutada, seda suudame ka saavutada. Ükski siht pole liiga suur, kui usume tõeliselt, et suudame selle saavutada.
Mõte on kõige alus, olgu tegu meie probleemide või nende lahendustega. Meie mõtted on püsivalt allutatud meist endist ja teistest lähtuvaile mõjutustele. Juhime ennast kogu aeg oma mõtetest läbi.
Võime teadlikult langetada valiku muutmaks oma nägemisnurka iseenda, üksteise ja maailma suhtes. Võime hakata looma rohkem elurõõmu, jõudu ja tervist meeletule, vägivalla ja sõja asemel. Võime ellu kutsuda suure jõu, julguse ja fantaasia .
7
Et sellega toime tulla, peaksime kõrvaldama halva ning hajutama kogu vihkamise ja kurjuse . Kui
puhastame oma mõtted ja tunded, tõusevad esile armastus ning mõistmine.
Valekujutlus, nagu kujundaks meie elu mingi välispidine jõud, on peamine inimliku õnnetuse põhjus. Suurem osa meist arvab, et meil on väga vähe võimalusi kontrollida oma elutingimusi, või pole neid üldse. Tunnetame ennast ohvritena ning arvame, et teised suunavad meie eksistentsi.
Iga religioon ja iga filosoofia jutustab mõtte loovast jõust, kummatigi vaatame sellest ikka mööda. Kas me tõesti ei taha seda võimu enda kätte? Omame seda nagunii , tahame seda või mitte, miks siis mitte rakendada seda nii hästi kui võimalik?
Meie enesekujutlus
Isegi siis, kui me seda näha ei taha, püsib meie kujutluses joonis või pilt sellest, mis laadi isiksus me oleme. Kui hakkame seda taga otsima , võib see tunduda ebamäärane ja raskesti tabatav, aga tegelikkuses on see väga täpne ja üksikasjalik.
See pilt on kõige selle summa, mida me usume, see kujutabki endast meie eneseväärikust ja autoportreed. See kirjeldabki kõiki isiksuse külgi: füüsilisi omadusi, vaimseid võimeid, praktilisi andeid, samuti unistusi ja lootusi.
Autoportree hõlmab ka meie viisi suhelda ümbritseva maailmaga . Meil on tuhandeid kujutusi iseendast erinevais olukordades . Võime näha ennast hea emana , kehva lauljana või ka tubli sportlasena. Võime näha ennast ebaausa, laisa, rumala, intelligentse või lõbusana.
Neid pilte me võtamegi tõena iseendast. Kujundame neid alateadlikult, lähtudes varasematest elamustest, edusammudest ja eksitutest. Neid kujundavad ka teiste inimeste ütlused meie kohta, samuti nagu see, kuidas meid koheldud, eelkõige varajases lapsepõlves.
Kui mingit pilt on kujundatud, ongi see meie tõde. Ei mängi mingit rolli, kui see rajaneb arusaamatusel või vältimatuil vigadel. Kui me oleme kord endale kujutluse koonud, ei pane meie meel selle tõesust enam kahtluse alla. Sageli ei suuda me koguni selgusele jõuda, kuidas ja miks on meil välja kujunenud mingid arvamused iseendast. Me lihtsalt reageerime neile kui tõestele.
Meie enesekujutlus määrab ära selle, kuidas me oma elu ära elame. Kogu meie tegevus, kõik tunded, käitumine ja suutmised lähtuvad pildist, mille me oleme endast loonud. Käitume nii, nagu usume ja tunneme ennast olevat. Me ei suuda reageerida mingil muul viisil. Kogu meie tahtejõudu ja otsustavust juhivad need kujutlused.
Meie enesekujutlused vahelduvad ja muutuvad ümbritsevate asjaolude kohaselt. Alateadvus fikseerib ümbritsevat tegelikkust nii, et keskonnast jõuab meieni see informatsioon, mis toetab meie hetketõde ja kujutist iseendast. Võib öelda, et mõistus on sihiteadlik ja isekäivituv liikurmehhanism,
8
mida juhivad meie enesekujutis, hoiakud ja uskumused.
Kogu arengus kehtib loomulik kord. Meie muutumine peab algama meie sisemusest. Õnn ja rahuldus on seisund, mitte väliste tegurite toime tulemus. Kui meie õnne määravad välised tegurid, tähendab see, et oleme selle tee endale kuskilt valinud.
Me ei saa oma elus kunagi täiesti vabaks, kui meie elamusi juhib meiega toimuv. Peame lähtuma iseendast ja ise määrama oma reaktsioone ning elamusi. Me oleme tervenisti ja täielikult nimelt praegusel hetkel nimelt siin, kus oleme.
Olla – teha – omada
Varasest lapsepõlvest peale oleme omandanud teadmise, et kui me omandame asju, mida omandavad õnnelikud inimesed, siis me ka teeme seda, mida teevad õnnelikud inimesed, ning siis me ka oleme õnnelikud ja eluga rahul. Aga kas see elus ka nõnda on?
Oleme tänapäeval oma maailmajaos saavutanud suurema materiaalse heaolu, kui ükski varasem generatsioon . Meil on rohkem kui kunagi aega, tegemaks seda, mida ise tahame, kuid me pole sellegipoolest ei õnnelikud ega rahulolevad.
Tänapäeval esineb nii tõsiseid mentaalseid probleeme pingete, ebakindluse, vägivallatsemise, kokkuvarisemiste ja depressioonide näol, et jõuame hõlpsasti äratundmisele: materiaalne heaolu ei too elus õnne. Inimesed söövad sisse suurtes kogustes rahustavaid tablette ja unerohte, pruugivad drooge ja alkoholi, tuimestavad ennast telerivahtimisega ja videovägivalla abil. Rohkem kui kunagi püüavad inimesed põgeneda omaenda sisemise tõelisuse eest.
Tõde seisneb selles, et eluvool kulgeb olemise juurest tegemise ja alles sealt omamise juurde, mitte vastupidi. Kui oleme õnnelik ja rahul, siis teeme seda, mida teevad õnnelikud inimesed ning omame seda, mida õnnelikud inimesed omavad.
Meie, inimesed, suudame harva taibata, kui suur tähtsus on alateadvusel meie igapäevasele elule. Alateadvusesse on talletatud allasurutud negatiivsed emotsioonid koos sinna juurde kuuluvate negatiivsete otsustuste ja kujutlustega. Need mõjutavad pidevalt meie teadlikke mõtteid ning toovad endaga kaasa väliseid tagajärgi, mille tõttu hakkame neid hõlpsasti tõena võtma.
Meie alateadvusse on peidetud krokodillid, kes püüavad hoida meid turvatsooni piirides. Selleks, et olla võimelised teadlikult oma elu kujundama ja ümber kujundama, peame olema valmis vaatama ennast kõrvalt ning kahtlema oma mõtetes ja kujutlustes. Oluline on ka, et teadvustaksime ja hajutaksime emotsioone, mis on seotud meie negatiivsete otsustustega.
Kui ootame head ja kinnitame seda oma mõtetega, loome seda ka oma elus. Sama kehtib ka siis, kui meie mõtetesse mahuvad vihkamine, kiivus , ebakindlus ja nõrkus. Vägivald sünnitab vägivalda ja
9
armastus armastust.
Elurõõm oleneb sellest, millega me täidame oma teadvust. Filmid, mida me vaatame, raamatud, mida loeme, inimesed, kellega suhtleme, vormivad meie mõtteid ja hoiakuid.
Tajume suurt vastupanu sellele, et olla iseendaga päriselt rahul ja tõeliselt hinnata seda, kes oleme ja mida teeme. Tõelise heaolu alus on heakskiit iseendale, ja seda me ju laseme endale osaks saada.
Elurõõmu saavutamise kunst seisneb selles, et tuleb jätta vigade otsimine ja selle asemel otsida seda, mis on õige.
Kuivõrd elu on ise ennast teostav prohvetisõnum, on positiivsete sihtide sedamine ja tugev tahtmine neid saavutada väärt kogu selleks kulutatud aega ja energiat. Seejärel tuleb sihilepääsuks rakendada kogu jõud ja visadus. Me ise peame täitma ennast tulvava huumori, kasvava rõõmu ja kõigi nende tunnetega, mis toovad meile rahulduse .
10
Kokkuvõte
Meie kõik koos oleme need, kes loovad uut maailma, uut tegelikkust, kus asetame esikohale humaansuse, armastuse, hoolitsuse ja tarkuse. Kus avame oma silmad ja arendame ning rakendame oma võimeid ja tõelisi kavatsusi, kui jumalad ja jumalannad, kes me tõeliselt oleme. Meie, täiskasvanud peame ennast avama ja jälle otsekui lasteks saama, nõnda et suudaksime vaadata maailma imetlusega, naerda, nutta ning uskuda elu seiklustesse. Laps teab, et see on universumi keskpunkt. Laps on täht, mis liigub oma imepärasel rännul läbi piiritu avaruse. Lapse jaoks on kõik võimalik ning tal pole mingit tahtmist vähendada oma rännaku vaimustust. Lapse maailm on maagiline , seal on kõik asjad ja inimesed terviku osakesed, seal segunevad värvid ja energiad, moodustades valguse, värvide, muusika ja liikumise spektri – see on tants tähtede keskel. Oma tõsiolemuselt oleme me kõik tähed. Kiirates ja vibreerides saadame teele läkitusi ning püüame üksteise valgust. Igaüks meist on omaette universum .
Oleme nüüd valmis võtma endale suuremat ülesannet. Oleme nüüd südames valmis laskme armastusel ja koostööl võimule pääseda. Toetame iseennast olemaks õnnelik. Toetame üksteist tundmaks ennast hästi, olemaks edukad ja ellu armunud. Meil on selleks kõik olemas.
Meil on olemas kõik, mida vajame, loomaks heaolu ja tundmaks ennast hästi, kõik eeldused saavutamaks edu, hoolitsemaks omaenda elu eest tarkuses ning rõõmus. Hoiame oma kätes jõudu ja võimalusi nii eluks kui surmaks, nii suuruse kui nurjumiste seemneid. Oleme võimalised kõigeks, kui rakendame kogu oma jõudu. Ei tohi raisata aega. On aeg tegutseda. Sõna ja usk on ilma tegudeta surnud. Peame kõik õppima südamega nägema, üksteise poole küünitama ning puudutama ligimese vaimu ja armastust. Peame avalikustama kõik hea, mis peitub igaühes meist.
Kui suudame aktsepteerida, et oleme kõigi oma elamuste, mõtete, tunnete ja tegude summa ning et meie elu ja meie tänane valik on võrsunud möödaniku mälestustepangast, siis suudame ka tõdeda, et võime tegelikkust muuta ja kõike oma kohale seada, et suudame muuta oma elu, perekonda ja ühiskonda.
11
Kasutatud kirjandus
Lena Kristina Tuulse „Elurõõm“
12