Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


FÜÜSIKA: astronoomia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks ?
  • Millised on astronoomia osad ?
  • Millised on Maa mõõtmed ja kuju ?
  • Mida on teada Maa siseehituse kohta ?
  • Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus) ?
  • Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut ?
  • Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist ?
  • Milliseid taevakehi jälgiti ?
  • Mis on tähtkujud ?
  • Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev ?
  • Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta ?
  • Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub ?
  • Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus ?
  • Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi) ?
  • Mis on teleskoop ?
  • Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine ?
  • Kuhu rajatakse kaasaegsed observatooriumid ?
  • Kuidas leida taevast soovitud tähte ?
  • Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem ?
  • Millised planeedid kuuluvad Maa rühma ?
  • Millised on selle rühma tunnused ?
  • Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma ?
  • Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest ?
  • Millised on planeetide orbiidid ?
  • Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest ?
  • Mis on "välisplaneet" ?
  • Mida on teada elust Marsil ?
  • Kuidas liiguvad Marsi kaaslased ?
  • Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest ?
  • Kuidas Jupiter pöörleb ?
  • Kust on andmed pärit ?
  • Millest koosneb Jupiteri atmosfäär ?
  • Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest ?
  • Kuidas avastati Neptuun ?
  • Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest ?
  • Mis on asteroid ?
  • Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks ?
  • Millised jõud kujundavad planeetide liikumist ?
  • Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn) ?
  • Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist ?
  • Millest tekkisid planeedid ?
  • Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket ?
  • Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes ?
  • Miks näib Päikese serv teravana ?
  • Milline on Päikese atmosfäär ?
  • Kuidas Päike pöörleb ?
  • Kust saab Päike energiat ?
  • Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni ?
  • Mida nimetatakse päikeselaiguks ?
  • Mis on tähesuurus ?
  • Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega ?
  • Millised on tähtede temperatuurid ?
  • Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu ?
  • Mis on tähespekter ?
  • Millest tekivad tähed ?
  • Millest sõltub tähe tasakaaluseisund ?
  • Kuidas tekib tähe kiirgus ?
  • Millal muutub täht punaseks hiiuks ?
  • Kuidas lõpeb tähe areng ?
  • Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks ?
  • Mis on Linnutee ?
  • Kuidas klassifitseerida galaktikaid ?
  • Kuidas määratakse galaktikate kaugusi ?
  • Mille poolest erinevad teise põlvkonna tähed esimese põlvkonna tähtedest ?
  • Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks ?
  • Mis on Universum ?
  • Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust ?
  • Milline on Universumi praegune temperatuur ?
  • Milline oli ta minevikus ?
  • Mis määrab algaines vesiniku ja heeliumi suhtelise hulga ?
  • Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast vesiniku rekombimeerumist ?
  • Mis on antroopsusprintsiip ?
 
Säutsu twitteris
FÜÜSIKA: astronoomia
  • Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks?
    Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks.
  • Kuidas mõista "lõpmatut maailma".
    Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid , millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks.
  • Millised on astronoomia osad?
    Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks:
    -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika.
    -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia , tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia.
  • Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani.
    -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks.
    -17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega taevakeha ei saa olla täiesti tahke: tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk meile harjumuspärase tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse. Iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kaalutuse tingimustes kera kuju, pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud, tasakaalustades ekvaatoril gravitatsiooni, muudab taevakeha telje suunas kokkusurutuks. Niisugust keha nimetavad matemaatikud pöördellipsoidiks.
  • Millised on Maa mõõtmed ja kuju?
    Maa diameeter on: 12 756,270 km (ekvatoriaalne)
    12 712,500 km ( polaarne )
    12 745,591 km (keskmine)
    Pindala: 510 065 284, 702 km2
    Ruumala: 1,0832x1012 km 3
    Maa kujuks on kera.
  • Mida on teada Maa siseehituse kohta?
    Maa siseehituse kohta on teada kaudseid andmeid. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Teine kaudne allikas on maavärinate levimine. Maavärina koldes tekivad kaht tüüpi lained, mis levivad Maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikalained aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välja. Et ristlained ei levi vedelikus , peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus.
    Geofüüsika pakub välja Maa siseehituse kohta järgneva mudeli- maakoore all asub umbes 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks (vahevöö). See mantel koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast ja kõige selle all on tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil.
  • Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite- merede paigutus)?
    Maa välisilme muutub eelkõige mandrite triivimiste, maavärinate ning vulkaanipurskete tõttu. Tahke maakoor paindub ja praguneb selle liikumise käigus, tekivad mäed ja sügavikud, energia aga eraldub vulkanismi kaudu. Välisilme muutumine või ka nö „kortsud“ maakera pinnal peegeldavad tema sisemist aktiivsust. St, et Maa sisemus ei ole rahulik, vaid aeglases liikumises, mille tagajärjel kõik muutused maakeral ka toimuvad.
  • Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut?
    Kõige suurimaks ohuks Maa arengule on kiirelt arenev energitootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma nö „globaalne soojenemine“. See, milleni kirjeldatud olukord viia viib, püüavad teadlased alles ennustada.
  • Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti?
    Esimese asjana on inimene ammusest ajast taevakehade liikumise põhjal püüdnud leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taevajälgimisest on välja kasvanud ka ilmaennustus kui ajaarvamine , aga samuti hulk astroloogilisi süsteeme ja muud müstikat. Esmasteks taevakehadeks jälgiti Päikest ja Kuud.
  • Mis on tähtkujud?
    Kuna aastasse mahub umbes 12 „kuuloomist“, jagati kuu tee tähtede suhtes 12. võrdseks osaks. Loodus Kuu rändamine ühest tähtkujust teise kirjeldas samal ajal ka päikese liikumist taevas. Tähtkujud on tähtede omavaheline asend ehk kujundid , mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäevaelust või uskumustest.
  • Kas tähtkujud on püsivad? Miks?
    Tähtkujud on püsivad seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on uskumatult suured. Tähtede kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis, aga et kaugused tähtede vahel on suurusjärgus 10 14 km, kulub lähemate tähtedeni jõudmiseks ka sellise kiiruse korral miljoneid aastaid. Sellisel moel, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid.
  • Kirjeldage Maa liikumist.
    Maa liikumist võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil, pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o33´nurga all oleva telje ning telje pretsessioon (pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber mingi teise, ruumis paigal oleva telje) orbiidi tasandi normaali ümber.
  • Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev?
    Maa teeb kinnistähtede suhtes täispöörde ümber oma pöörlemistelje. Täheööpäevaks nimetatakse mingi kinnistähe kahe teineteisele järgneva ülemise kulminatsiooni vahelist ajavahemikku. Et Maa asend kinnistähtede suhtes muutub väga vähe, võib täispöörde tegemise aja samastada ajavahemikuga kinnistähe järjestikuste kulminatsioonide vahel. Keskmine täheööpäev kestab umbes 23 tundi ja 56 minutit.
    Päikeseööpäevaks aga loetakse keskmist ajavahemikku, mille jooksul Päike teeb oma näivas liikumises ümber Maa, mis vastab Maa pöörlemisele, ühe täistiiru. Maa täispöördele kuluvast ajast on päikeseööpäev pikem seetõttu, et täispöörde tegemise aja jooksul on Maa Päikese suhtes liikunud, mistõttu Maa peab lisaks pöörlemisele pöörduma rohkem kui 360 kraadi, et mingist konkreetsest punktist vaadelduna asuks Päike samas ilmakaares.
  • Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta?
    Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktiks, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideraalseks ehk täheaastaks.
  • Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub?
    Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe. Planeet tiirleb ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.
  • Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust.
    Maa on Kuust suurem, pole tema täielik kadumine Kuu varju võimalik. Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    FÜÜSIKA-astronoomia #1 FÜÜSIKA-astronoomia #2 FÜÜSIKA-astronoomia #3 FÜÜSIKA-astronoomia #4 FÜÜSIKA-astronoomia #5 FÜÜSIKA-astronoomia #6 FÜÜSIKA-astronoomia #7 FÜÜSIKA-astronoomia #8 FÜÜSIKA-astronoomia #9 FÜÜSIKA-astronoomia #10 FÜÜSIKA-astronoomia #11 FÜÜSIKA-astronoomia #12 FÜÜSIKA-astronoomia #13 FÜÜSIKA-astronoomia #14 FÜÜSIKA-astronoomia #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tantsa Õppematerjali autor

    Märksõnad


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Astronoomia
    26
    doc
    Füüsika 12kl astronoomia
    8
    doc
    Kosmoloogia
    5
    docx
    Füüsika astronoomia
    2
    docx
    FÜÜSIKA KT - Astronoomia
    15
    docx
    Astronoomia
    11
    doc
    Kosmoloogia
    3
    docx
    Astronoomia





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun