Vastus leiad õppematerjalist: FÜÜSIKA: astronoomia

FÜÜSIKA: astronoomia (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks?
Millised on astronoomia osad?
Millised on Maa mõõtmed ja kuju?
Mida on teada Maa siseehituse kohta?
Kuidas ja miks muutub Maa välisilme mandrite-merede paigutus?
Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut?
Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist?
Milliseid taevakehi jälgiti?
Mis on tähtkujud?
Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev?
Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta?
Mis on planeet Kuidas ta taevas liigub?
Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?
Milline võib olla kuuvarjutus 2 tüüpi?
Mis on teleskoop?
Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine?
Kuhu rajatakse kaasaegsed observatooriumid?
Kuidas leida taevast soovitud tähte?
Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?
Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?
Millised on selle rühma tunnused?
Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide Jupiteri rühma?
Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Millised on planeetide orbiidid?
Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
Mis on "välisplaneet"?
Mida on teada elust Marsil?
Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
Kuidas Jupiter pöörleb?
Kust on andmed pärit?
Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Kuidas avastati Neptuun?
Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
Mis on asteroid?
Mida nimetatakse meteooriks boliidiks meteoriidiks?
Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
Kuidas tekivad looded tõus ja mõõn?
Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
Millest tekkisid planeedid?
Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
Miks näib Päikese serv teravana?
Milline on Päikese atmosfäär?
Kuidas Päike pöörleb?
Kust saab Päike energiat?
Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni?
Mida nimetatakse päikeselaiguks?
Mis on tähesuurus?
Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
Millised on tähtede temperatuurid?
Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu?
Mis on tähespekter?
Millest tekivad tähed?
Millest sõltub tähe tasakaaluseisund?
Kuidas tekib tähe kiirgus?
Millal muutub täht punaseks hiiuks?
Kuidas lõpeb tähe areng?
Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?
Mis on Linnutee?
Kuidas klassifitseerida galaktikaid?
Kuidas määratakse galaktikate kaugusi?
Mille poolest erinevad teise põlvkonna tähed esimese põlvkonna tähtedest?
Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks?
Mis on Universum?
Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
Milline on Universumi praegune temperatuur?
Milline oli ta minevikus?
Mis määrab algaines vesiniku ja heeliumi suhtelise hulga?
Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast vesiniku rekombimeerumist?
Mis on antroopsusprintsiip?

FÜÜSIKA: astronoomia

Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks?
Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks.

Kuidas mõista "lõpmatut maailma".
Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid , millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks.

Millised on astronoomia osad?
Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks:
-Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika.
-Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia , tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia.

Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani.
-Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks.
-17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega taevakeha ei saa olla täiesti tahke: tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk meile harjumuspärase tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse. Iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kaalutuse tingimustes kera kuju, pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud, tasakaalustades ekvaatoril gravitatsiooni, muudab taevakeha telje suunas kokkusurutuks. Niisugust keha nimetavad matemaatikud pöördellipsoidiks.

Millised on Maa mõõtmed ja kuju?
Maa diameeter on: 12 756,270 km (ekvatoriaalne)
12 712,500 km ( polaarne )
12 745,591 km (keskmine)
Pindala: 510 065 284, 702 km2
Ruumala: 1,0832x1012 km 3
Maa kujuks on kera.

Mida on teada Maa siseehituse kohta?
Maa siseehituse kohta on teada kaudseid andmeid. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Teine kaudne allikas on maavärinate levimine. Maavärina koldes tekivad kaht tüüpi lained, mis levivad Maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikalained aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välja. Et ristlained ei levi vedelikus , peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus.
Geofüüsika pakub välja Maa siseehituse kohta järgneva mudeli- maakoore all asub umbes 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks (vahevöö). See mantel koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast ja kõige selle all on tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil.

Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite- merede paigutus)?
Maa välisilme muutub eelkõige mandrite triivimiste, maavärinate ning vulkaanipurskete tõttu. Tahke maakoor paindub ja praguneb selle liikumise käigus, tekivad mäed ja sügavikud, energia aga eraldub vulkanismi kaudu. Välisilme muutumine või ka nö „kortsud“ maakera pinnal peegeldavad tema sisemist aktiivsust. St, et Maa sisemus ei ole rahulik, vaid aeglases liikumises, mille tagajärjel kõik muutused maakeral ka toimuvad.

Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut?
Kõige suurimaks ohuks Maa arengule on kiirelt arenev energitootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma nö „globaalne soojenemine“. See, milleni kirjeldatud olukord viia viib, püüavad teadlased alles ennustada.

Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti?
Esimese asjana on inimene ammusest ajast taevakehade liikumise põhjal püüdnud leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taevajälgimisest on välja kasvanud ka ilmaennustus kui ajaarvamine , aga samuti hulk astroloogilisi süsteeme ja muud müstikat. Esmasteks taevakehadeks jälgiti Päikest ja Kuud.

Mis on tähtkujud?
Kuna aastasse mahub umbes 12 „kuuloomist“, jagati kuu tee tähtede suhtes 12. võrdseks osaks. Loodus Kuu rändamine ühest tähtkujust teise kirjeldas samal ajal ka päikese liikumist taevas. Tähtkujud on tähtede omavaheline asend ehk kujundid , mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäevaelust või uskumustest.

Kas tähtkujud on püsivad? Miks?
Tähtkujud on püsivad seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on uskumatult suured. Tähtede kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis, aga et kaugused tähtede vahel on suurusjärgus 10 14 km, kulub lähemate tähtedeni jõudmiseks ka sellise kiiruse korral miljoneid aastaid. Sellisel moel, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid.

Kirjeldage Maa liikumist.
Maa liikumist võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil, pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o33´nurga all oleva telje ning telje pretsessioon (pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber mingi teise, ruumis paigal oleva telje) orbiidi tasandi normaali ümber.

Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev?
Maa teeb kinnistähtede suhtes täispöörde ümber oma pöörlemistelje. Täheööpäevaks nimetatakse mingi kinnistähe kahe teineteisele järgneva ülemise kulminatsiooni vahelist ajavahemikku. Et Maa asend kinnistähtede suhtes muutub väga vähe, võib täispöörde tegemise aja samastada ajavahemikuga kinnistähe järjestikuste kulminatsioonide vahel. Keskmine täheööpäev kestab umbes 23 tundi ja 56 minutit.
Päikeseööpäevaks aga loetakse keskmist ajavahemikku, mille jooksul Päike teeb oma näivas liikumises ümber Maa, mis vastab Maa pöörlemisele, ühe täistiiru. Maa täispöördele kuluvast ajast on päikeseööpäev pikem seetõttu, et täispöörde tegemise aja jooksul on Maa Päikese suhtes liikunud, mistõttu Maa peab lisaks pöörlemisele pöörduma rohkem kui 360 kraadi, et mingist konkreetsest punktist vaadelduna asuks Päike samas ilmakaares.

Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta?
Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktiks, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideraalseks ehk täheaastaks.

Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub?
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe. Planeet tiirleb ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.

Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust.
Maa on Kuust suurem, pole tema täielik kadumine Kuu varju võimalik. Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal mõne minuti vältel, Maalt vaadatuna näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Kui näeme, et Päikesest oleks just kui tükk ära hammustatud, Kuu katab ühe osa Päikesest, siis on tegu osalise päikesevarjutusega.

Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?
Kui vari maapinnani ei ulatu, on päikeseketta serv näha- varjutus on rõngakujuline.

Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)?
Osaline ning täielik kuuvarjutus.

Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel?
(Nurk)kaugustel kasutati saua tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaarte järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid ning 1610 a. võttis Galileo Galilei kasutusele teleskoobi.

Mis on teleskoop ?
Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat.

Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine?
Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga: nt. Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. Võimaldab näha taevakehade faaside muutusi ning pinnaehitust, koostada väga täpseid tähekaarte. Võimaldab määrata tähelt tuleva valguse omadusi (saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust). Võimaldab uurida taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust.

Kuhu rajatakse kaasaegsed observatooriumid? Miks?
Kaasaegsed observatooriumid rajatakse kosmosesse ning sellel on kaks põhjust:
1) võimaldab lähemaid taevakehi uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides
2) võimaldab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljaspoolt ning sellega täiendades maapealseid seofüüsikalisi uuringuid .

Kuidas leida taevast soovitud tähte?
Tuleb kasutada tähekaarte. Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulised parameetrid . Kaardil on lisaks ilmakaartele ka ekvaatorilisi koordinaate tähistavad jooned. Tuleb võtta planeedi ekvaatorilised koordinaadid jooksva aasta ,,Tähetorni kalendrist`` ja vaadata, millises tähtkujus otsitav parasjagu asub.

Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?
Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet.

Loetlege kaheksa suurt planeeti.
Veenus , Marss, Maa, Merkuur, Jupiter , Neptuun , Uraan .

Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Veenus, Marss ja Merkuur, sest need on väikesed ja tihedad planeedid.

Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Neptuun, Saturn ja Uraan, sest need on suured ja väikese tihedusega planeedid.

Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit , mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte.

Millised on planeetide orbiidid ? Kuidas nad paiknevad.
Need on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.

Iseloomustage Merkuuri liikumist.
Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev – 176
Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine
orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui
Merkuur läbib perikeeli, näib Päike tema taevs liikuvat vastassuunas (läänest itta).

Iseloomustage Veenuse liikumist.
Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele
vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem.

Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.
Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse tahke, ülikuum pind (480o C) asub
pilvekihist 60 km allpool.

Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt).

Mis on "välisplaneet"?
Planeedid, mis jäävad Maast ja Päikesest kaugemale. Need planeedid, mis ei jää Maa ja Päikese vahele.

Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär).
Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke.
Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa
aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje
kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad
aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.
Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja
mäed. Mõlemad on kiviplaneedid . Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on
pooluste kohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``).
Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranžid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust.

Mida on teada elust Marsil?
Analoogset elu nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt kohanemisvõimet, võib seal leiduda mikroobe , mis kannatavad välja Marsi karmi kliima.

Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
Marsil on kaks kaaslast : Phobos – tiirleb 6000 km kõrgusel, ühe ööpäevaga umbes 3 tiiru ümber Marsi, Marsi liikumisele vastpidises suunas; Deimos – 2000 km kõrgusel, tiirleb veidi pikema perioodiga kui Marsi ööpäev.

Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem – see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu.

Kuidas Jupiter pöörleb?
Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest``: ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9o), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik .

Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit?
Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga ) on näha
detailiderohket tahket pinda, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailide vaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi.

Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik . Ülejäänust on enamus heelium , keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang.

Kirjeldage Saturni välisilmet.
Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune“, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad.

Kirjeldage Saturni rõngast.
Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt – Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see
näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaksheledatele rõngastele on ka nõrgemaid – pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu osakestest.

Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Titan – Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis – on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 – sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan.

Kirjeldage Uraani pöörlemist.
Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8ŗ. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vai sellega peaaegu risti (ehk nagu sageli öeldakse ,,orbiidil lamades `“). Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas täpselt kui Veenus – kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda.

Kuidas avastati Neptuun?
Neptuuni asukoha arvutas 1846 a. välja prantsuse matemaatik J. Le. Verrier , püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier` poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle .

Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi
pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas.

Mis on asteroid ?
Asteroid on Päikesesüsteemi väikekeha, mis on kujult ebakorrapärane. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.

Kirjeldage asteroidide liikumist.
Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused.

Mis on komeet ?
Komeedid on Päikesesüsteemi tuntuimad väikekehad. Nad ilmuvad ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks.

Kirjeldage komeetide liikumist.
Nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandistes ning suvalises suunas. On olemas perioodilised komeedid, mis liiguvad mööda ellipsit ja mitteperioodilised komeedid liiguvad mööda parabooli.

Mida nimetatakse meteooriks , boliidiks, meteoriidiks?
Meteoor on Päikesesüsteemi väikekeha, mida võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede“ sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist“ saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida. Koosnevad 90% rauast, hapnikust, ränist ja mangaanist. Boliid on taevas lendav tulekera, mis võib tegelikult olla langev meteoriit või mõni alla kukkuv tehiskaaslane (tehisboliid), väike asteroid, mis atmosfääris põleb.

Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
Planeetide liikuma panevaks jõuks on gravitatsioon .

Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
Loode tekkimise põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel: Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui „tagumist“ külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes „viltu“ ja mitte risti, Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge „õigeks“ pöörata.

Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne „venitus“ maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest ( saartest ) rääkimata. Kõige selle mõjul Maa pöörlemine aeglustub kuigi väga pikkamööda.

Millest tekkisid planeedid?
1) gaasi-tolmu pilv kerib ennast kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik
2) pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb
keskele) ehk tähe- eelne seisund. Gravitatsiooni tõttu surub see ennast kokku.
3) Täht süttib ja puhub pilve pooluste suunas laiali (tekkis Päike), jäänused jäid tiirlema ekvaatori tasandi kohale
4) Ketas lagunes kolmeks rõngaks. Kõige raskem aine ,,kivi`` (raskemad molekulid)
jääb tiirlema Päikese lähedale, teine ,,jää`` (hapnik, N, H,...) jääb tiirlema kaugemale.
Kolmas ,, gaas `` (kõige kergemad molekulid) jääb servaaladele
5) Tekivad ainetihendid ehk planeetide alged, mis lõpuks koonduvad planeetideks .

Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
Pärast Päikese plahvatamist jäid ,,kivist`` koosnevad kehad Päikesele lähemale, nad ühinesid ning tekkisid kiviplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), kergemad, jäätükid, lendasid plahvatuse mõjul kaugemale ning tekkisid jääplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun).

Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist, kaugus Maast on 150 miljonit kilomeetrit.

Miks näib Päikese serv teravana?
Terava serva annab Päikesevalgust kiirgav pind, seda nimetatakse fotosfääriks.

Milline on Päikese atmosfäär?
Päikese atmosfääri võib jagada kaheks kihiks:
1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad
gaasipursked)
2) Päikese kroon – ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal.

Kuidas Päike pöörleb?
Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega.

Kust saab Päike energiat?
Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimub kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat.

Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni ?
1) kiirgusena läbikiirgustsooni
2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi

Mida nimetatakse päikeselaiguks?
Päikeselaik on seni suurim nähtud päikeseplekk, mille läbimõõt on 185 000 km. Päikeselaik iseloomustab Päikese aktiivsust. Päikeselaik on, piirkond, kus temperatuur on muude kohtade temperatuuridest väiksem. Plekkide põhjustajateks on aga tugevad magnetväljad , mis ei lase päikeseainel liikuda .

Mis on tähesuurus? Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
Taevas nähtavate tähtede heleduse järgi järjestati neid suuruse järgi ritta ehk tähesuuruse mõiste sisse toomine. Kõige heledamad olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise kolmanda, etc. ning iga järgmine suurusjärk eelmisest poole tuhmim. Mõõtmismeetodite täienemisel, sai täpsustavaks intervalliks 2,51 korda. Mida suurem tähesuurus seda tuhmim on täht.

Millised on tähtede temperatuurid?
Tähtede temperatuur on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Tähe sisemuses on 10-neid miljoneid kraade temperatuur.

Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi?
Tähe läbimõõtu saab määrata temperatuuri ja kiirgusvõimsuse kaudu ning massi saab määrata ainult kaksik- või mitmiktähtedel gravitatsiooni seaduse alusel, lähtudes tähtede omavahelisest liikumisest .

Mis on tähespekter?
Tähespekter näitab, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.

Millest tekivad tähed?
Tähed tekivad hõredast, külmast vesinik rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbe ajal gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega.

Millest sõltub tähe tasakaaluseisund ? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus?
Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keemilisest koostisest. Selleks peavad tasakaalus olema tähe siserõhk ja raskusjõud.

Kuidas tekib tähe kiirgus?
Tähe kiirgus tekib termotuumareaktsioonide tõttu.

Millal muutub täht punaseks hiiuks ? Kirjeldage seda tähte.
Täht muutub punaseks hiiuks vesiniku lõppemisel tähe tuumas. Tähe asukoht H-R diagrammil muutub, kuna ta hakkab paisuma ja ta mõõtmed suurenevad, samal ajal kui pinna temperatuur langeb. Vesinik on põlenud heeliumiks, edasi põleb heelium raskemateks elementideks.

Kuidas lõpeb tähe areng?
Päikese sarnaste tähtede arengu lõpp: vesinik muundub heeliumiks ja tähed hakkavad paisuma, muutudes punasteks hiidtähtedeks, mis varisevad kokku ja lõpuks saavad neist valged kääbused. Päikesest suuremate tähtede arengu lõpp:
1. võimalus on see, et nad kaotavad oma tasakaalu ja plahvatavad supernoovana ehk kogu tähe aine paiskub laiali.
2. võimalus (tavaliselt mitmiktähtede puhul) on see, et nad plahvatavad noovadena ehk lihtsalt ühe tähe aine kandub teisele tähele üle, kuid tuum jääb alles ja sellest tuumast võib tekkida väga suure tihedusega neutrontäht . Eriti suurte tähtede arengu lõpp: nad võivad kollapseeruda ehk siis kokku variseda mustaksauguks.

Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?
Päikest loetakse teise põlvkonna täheks sellepärast, et ta on vana ja pole enam nii stabiilses olekus, tema koostises on rasked elemendid ning ta paikneb Galaktika äärealal.

Mis on Linnutee ?
Linnutee on meie Galaktika projektsioon taevavõlvile. Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba öises taevas. Riba moodustab tähistaevas 10-20- kraadise laiusega „tee“, mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt.

Kirjeldage meie Galaktikat.
Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme.
Galaktika sisaldab tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad . Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtede vaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtede vahelised pilved. Tähtede vahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad Galaktika suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata.

Kuidas klassifitseerida galaktikaid ? Kirjeldage galaktikatüüpe.
Elliptilised (E) galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi; lapikust väljendav tüübinumber N leitakse valemiga kus a ja b on vastavalt kujutise pikem ja lühem läbimõõt. Loomulikult näitab number vaid seda, millisena paistab galaktika meilt vaadatuna.
Spiraalsed (S) galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn, on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu , mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse.
Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad täiesti.

Kuidas määratakse galaktikate kaugusi?
Galaktikate kaugusi määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Hubble´i seadusega on võimalik määrata galaktikate kaugusi.

Mille poolest erinevad teise põlvkonna tähed esimese põlvkonna tähtedest?
Esimese põlvkonna tähed on metallivaesemad, aga teise põlvkonna tähed metallirikkamad.

Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks ?
Aktiivsed galaktikad on seyferti galaktikad, markarjani galaktikad ja kvasarid.

Kirjeldage galaktikate ruumjaotust.
Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Galaktikaid ei ole näha küll Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Viimaste visuaalsete vaatluste tulemusel on hetkel üle 13 000 galaktika. Galaktikad moodustavad galaktikate parvi. Galaktikate parved moodustavad omakorda kärjetaolisi struktuure.

Mis on Universum ?
Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogum. Meie mõistes ka lõpmatus- millel ei ole lõppu. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Suure Paugu teooria Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi, isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga.

Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmatu tee on see, kui igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter

Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus?
Wieni valemi põhjal vastab sellele 27K ehk 270oC. Kui vaadata minevikku siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja.

Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus.
Esimeseks hetkeks universumi tekkimisel on aine eraldumine antiainest. St prootonite järelejäämine ja vaakumi seisund on põhjuseks teiste keemiliste ainete tekkele. Need tekkisid iga üks omal ajal vastaval seisumassile ja temperatuurile.
Ainete erinevale ühinemisele järgnes vesiniku muutumine plasmast neutraalseks gaasiks (kuna temp langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia). Neutraalses gaasis saab võimalikuks tihkete/tahkete objektide teke.
Tekivad galaktikad, tähed, planeedid. Siis valitseb universumis täielik termodünaamiline tasakaal (universumis on temp ja tihedus jaotunud ühtlaselt ning samal ajal vesinik rekombineerub).
Tekib olukord kus paisumise kiirus muutub. Algul küll väga vähe, aga varem või hiljem asendub paisumine mõnedes kohtades kokkutõmbumisega, mis ongi juba galaktikate teke.

Mis määrab algaines vesiniku ja heeliumi suhtelise hulga?
Temperatuurist ning elektronide energia kogusest.

Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast vesiniku rekombimeerumist?
Kui temperatuur ja koos sellega ka elektronide energia langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia (13,6eV), jäävad tekkivad aatomid alles ja kogu vesinik muutub plasmast neutraalseks gaasiks.

Mis on antroopsusprintsiip?
Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene. Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline tolerants (füüsikaliste parameetrite lubatavate väärtuste vahemik) on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega : vedel vesi, valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur ning ioniseeriva kiirguse väga madal tase. Siit tuleneb omakorda terve hulk nõudeid planeedi massi, atmosfääri rõhu ja koostise, magnetvälja jne. kohta. Ning kõige lõpuks on vaja nende parameetrite väga täpset hoidmist miljardite aastate vältel. See, kaunis raske ülesanne, on "perfektselt teostatud" kosmoloogilise mudeli valikuga: kord käima pandud Universum viib ilma täiendava vahelesegamiseta lõppkokkuvõttes inimese ilmumiseni.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tantsa Õppematerjali autor

FÜÜSIKA astronoomia Kreeklased maa maa mõõtmed

Sarnased õppematerjalid

doc

Kosmoloogia

Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda. XIV NEPTUUN 1. Kuidas avastati Neptuun? Tema asukoha arvutas 1846a. välja prantsuse matemaatik J. Le. Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier` poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. XV PLUUTO, CHARON JA CUIPERI VÖÖ 1. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon? 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Väljaspool Pluuto orbiiti on näha Päikesesüsteemi kümnendat planeeti Sedna. Veel

Füüsika

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –

Astronoomia ja astroloogia

doc

Kosmoloogia

Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda. 1. Kuidas avastati Neptuun? Tema asukoha arvutas 1846a. välja prantsuse matemaatik J. Le. Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier` poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Väljaspool Pluuto orbiiti on näha Päikesesüsteemi kümnendat planeeti Sedna. Veel asub seal Cuiperi vöö (koosneb jäistest väikestest taevakehadest, oletatakse, et sealt tulevad meile komeedid

Füüsika

docx

Astronoomia kordamine

PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplanee

Astronoomia

doc

Kosmoloogia

FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna üht

Füüsika

docx

Astronoomia

ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt

Astronoomia

docx

Astronoomia. Kordamine

Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Taevajälgimises

Füüsika

doc

Päikesesüsteem ja tema planeedid

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: Pluuto lugemine planeetide hulka on

Füüsika

Rohkem sarnaseid