Valivus (selektiivsus) Maht Püsivus Jaotuvus Ümberlülitatavus 22. Kirjelda faktoreid, mis võivad tähelepanu mõjutada, ja kuidas. 23. Tähelepanu peamised ajumehhanismid. 24. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) sümptomid ja nende arvesse võtmine õpetamisel. TEADVUS JA UNI 25. Teadvuse mõiste sisu ja aspektid Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) – inimesele omane: võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt. Võime planeerida, ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid
Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism Kaks vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism Idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline Materialism olev tervenisti materiaalne, meeleline Objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik. Subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega. Monism tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi ning teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx Milline neist on monistlik teooria? (Ainult üks vaimufilosoofia teooriast on monistlik?)
3 Voltaire Deism õpetus jumalast, kui maailmaloojast, kes pärast loomisakti ininkonna arengusse enam ei sekku. Voltaire leiab, et inimese tahtele ja tegevusele peab leiduma mingi kõrgem printsiip, mille järgi elus käituda. Leiab, et inimene ei oma kohustusi jumala ees. Tahe ei määra tegutsemisvabadust, vaid loob võimalused, mis on selleks objektiivselt olema, et inimene saaks tegutseda nii nagu ta tahab. Meeleline tunnetus. Rousseau peateemaks inimese suhe ühiskonnaga ja ta leidis, et igal ühiskonnakihil on omad vastuolud. Tunnetusteoorias leidis, et primaarsed pole mitte mõtted, vaid tunded. Tundeliseks väljaelamiseks on vaimuelu kõrgeim vorm. Arutles teaduse ja kunsti üle. Esikohal tundekasvatus. Prantsuse materialism I Mateeria ja loodus on tekkinud oma enese sisemise arengu protsessina ja seetõttu on ta lõputu ajas ja ruumis
allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus Kõnekujund hälbib harilikust Lausekujund hälbib lause Kõlakujund hälbib häälikute erineva, ülekantud tähenduse erilise struktuuri poolest tavatu esinemissageduse poolest poolest Kujundlikkuse põhiteesid 1. Kujund on markeeritud keelend
taju objekt, nimetan ma ideeks." Kust kohast tulevad aga ideed? Ideed pärinevad väljavõttetult kogemusest. Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel kaasasündinud ideid, mis oleksid temas enne igasugust kogemust (nn.innatism, näiteks Descartes'il) Sünni hetkel sarnaneb inimese mõistus puhtale lehele ("white paper või tabula rasa"). Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Võime kujutlusi luua on aga eelenevalt olemas. Kogemusel on 2 allikat: väline meeleline taju (sensation) ja sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis · võetakse vastu üksnes meeltega (näiteks värvid, helid), · paljude meelte kaudu (ruum, liikumine), · milledest refleksioonid tekivad (sisemised teadvuse seisundid), · osalevad refletsioonist ja sensatsioonist (aeg, nauding).
eranditult üksnes meelteobjektide kohta, mille empiirilisele kaemisele on aluseks puhas (ruumi ja aja) kaemus ja nimelt a priori ning aluseks saab see olla seepärast, et ta on üksnes meelelisuse puhas vorm, mis objektide tegelikule nähtumisele eelneb, kuna ta selle tegelikult alles võimalikuks teeb.(§ 11) Meelelisus ei seisne loogilises vahetegemises selguse ja ebaselguse vahel, vaid tunnetuse enda päritolu geneetilises eripäras, kuna meeleline tunnetus ei esita asju üldsegi nii, nagu nad on, vaid üksnes viisi, kuidas nad meie meeltele toimivad, ja et seega ei anta nende kaudu arule reflekteerimiseks mitte asju endid, vaid üksnes nähtumusi. Nähtumus tugineb meeltele, otsustus aga arule ja tekkib küsimus, kas objekti määratluses peitub tõde või mitte. Erinevust tõe ja unelma vahel aga ei tehta kindlaks lähtudes objektide juurde käivate kujutluste
eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: S/S = Konstant -> Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! IV.1. Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad
Igal monaadil, kõige väiksemast kõige suuremani, on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Kõik monaadid tunnetavad maailma igaüks oma võimete piires. Hierarhia kõige kõrgemal astmel on monaad, mis esindab Jumalat. Erinevalt teistest monaadideston Jumal lõputu. Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid igaüks oma võimete kohaselt ebatäiuslikult püüdlevad. Jumal tajub kõige täpsemal viisil- tegelikkus on tervikuna vahetult tema juures. Aga meeleline maailm? Millised on argielust tuttavad materiaalsed asjad selles erinevate võimetega hingede lõpmatus tervikus? Kuidas saab L. väita, et tegelikkus on põhiliselt vaimne? L.põhijoon on seletada materiaalseid kehi kui muljeid, mida tekitavad teatud monaadide kombinatsioonid. Teatud monaadide kogumid paistavad teiste monaadide vaatenurgast materiaalsete kehadena. Tegelikult aga materiaalseid kehi pole. On ainult oma olemuselt vaimsed põhi substantsid, mis inimese vaatenurgast ilmnevad.L.
Puust värviliste mustritega sambad laienevad erandlikult alt üles, laeraskus neil ei tugine.Põrandatel sageli esinev polükroomne looduslikult (veega) lihvitud munakividest mosaiik Kreetalt edasi kasutusel ka hellaadilises Kreekas. Seinamaalingud osaliselt keskminoilisest ajast,enamasti hilisminoilisest.Värvid kirkad ja heledad: helesinine,valge,kollane,tumepunane,harva ka roheline,ka must.Stiliseerimisest ja sümmeetriast enamasti hoidutud,elav ja meeleline laad. Pisiplastikat esindavad huvitavad steatiidist anumad kaunistatud reljeefidega . Kreeta Hagia Triada leiud minoilise perioodi steatiidist anumad Kasutati ka teisi looduslikke kiviliike,sageli värvilisi.Ja tihedat savi.Vormid on mitmekesised kuid siiski lihtsad. Esinesid eelduvad tilad, linnu noka kujulised, piimakannu vorm sangata jm. Keraamika Savitöödest terrakota, fajanss.Vaasimaali areng väga selgelt eristatav: eraldada saab mitut eri etappi
Kõik meie teadmised tulevad meelte kaudu. Aistinguid on inimesel üle viie. Sõnastas esimesena loogikareeglid, millel põhineb ka tänapäeva haridus. Assosatsioonimäärus e seoste seadus. Kooseksisteerimise assotsiatsioon (tool ja laud ikka koos). Aristotelese ajal arvati, et hing on südames. Aristoteles väitis, et looduses on erinevat tüüpi hingesid: Taimede vegetatiivne hing(kasvada, paljuneda), loomadel meeleline hing lisaks vegetatiivsele (loomadel on tunded), inimesel vegetatiivne, meeleline, mõistlik hing(võime mõelda). VanasKreekas hakati inimesi jaotama gruppidesse temperamendi järgi. Uusaja teaduse teke. Descartes, Locke, Berkley Psüh tärkab jälle renessanssi ajal. Siis oli ideaaliks väga mitmekülgne inimene. 17. sajandil toimub Euroopas murrang(renessanss). Hakkas levima kella mehhanism
kontrollitavad. on üldistavad ehk teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamustel. Preformatsiooniteooria: (17.-18.sajandil) Antony van Leeuwenhoek - spermatosoidis on väike inimene, kui inimene on valmis olema spermatosoidis, siis edaspidi toimub ainult kasvamine Nicolaas Hartsoeker On olemas alge John Locke - (tabula rasa) rääkis lapse arengust, enne püüdis ta kirjeldada sündiva lapse olemust ja loovust. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks. Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev: assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide kordamine - harjumuse teke jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks tasu ja karistus Biheivorism on seotud J.Locke`ga 11.02. Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt.
Referaat Epikuros Epikuros Epikurose elu ja tegevus Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Tema õpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose õpilast Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga hakati nimetama Epikurose aiaks, selle väravakirjaks oli lause ,,Rändaja, siin on sul hea: siin ülimaks hüveks on nauding", ning Epikurose järgijaid kutsuti epikuurlast...
klassitsism. 2. Platon ja Aristoteles Platon oli vanakreeka filosoof, kes elas ligikaudselt aastatel 427 eKr 347 eKr ning kelle filosoofia tuumaks oli tema ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma üks on tõelise tegelikkuse ehk ideede maailm ning teine meeleliselt tajutavate ehk näiva tegelikkuse maailm, mis on kaduv ning milles esemed on alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Ideed on aga püsivad, jäävad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Samuti on meeleline maailm ideede maailmast sõltuv ning kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise seevastu algkujud. Kõige selgemalt selgitab Platon oma ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda koopamüüdi abil. See kujutab endast võrdpilti, milla põhjal inimesed elavad justkui koopas, kus nad näevad seintel esemete varjusid ning peavad neid tõelisteks. Tegelikult asuvad need ideed hoopis mujal. Inimesed
maailma üksikjuhtumeid. Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab ida peegeldus ka selle allikat. Sellepärast, et ideed on olemas eraldi ei saa nad isegi seletada meelelise maailma objektide olemasolu, muutumisest ja liikumisest rääkimata. Aristoteles arvab, et Platoni enda lähtekohad, kui neid võtta sõna-sõnalt paisutavad ideede maailma meeletuseni. Kui ideid üldse on, on neid liialt palju. Ideede seos meelelise maailmaga katkeb. Eristades tajutavat meelelist maailma ja
mõistusel. Siin saavutatakse tõe tunnetamine tõestamise abil. Mõistusel põhineva teadmuse eeliseks on selle tõsikindlus, samuti saadavate tõdede selgus ja täpsus. Kolmas ja kõige kõrgem teadmus on teadmus, mis samuti põhineb mõistusel, kuid ei ole vahendatud tõestamisega. Need on tõed, mida mõistetakse intuitsiooni abil, s.t mõistuse poolt vahetu äranägemise abil. Neile on iseloomulik maksimaalne selgus ja täpsus. Esimene teadmuse liik on meeleline teadmus. Teine ja kolmas on intellektuaalne teadmus. Nendele kolmele teadmuseliigile antud hinnanguis avaldub kujukalt Spinoza tunnetusteooria ratsionalism. Vastandades mõlemad intellektuaalse teadmuse liigid meelelisele teadmusele, alahindab Spinoza meelelise teadmuse ja 9 kogemuste tähtsust. Ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks. Ta ei näe kogemuses, praktikas tõesuse kriteeriumi
võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross 1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna "Kivist viiulid" ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle. Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süzeetu) poeem "Maailma avastamine" nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab: "Kolumbus oli kangru poeg / Genua linnast pärit".) Kõik inimesed on sündinud Genuas Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres Kõikide isad
võime kurja teha. Leiab , et inimesed on kahe maailma pingväljas. Ühel pool on inglid, teisel pool on deemonid. Inimese karistuseks on see, et ta on seotud oma kehaga, aga tal on võimalus siiski puhastuda, samas leiab ta, et maailmalõpus kõik olendid ka vaimsed olendid vabastatakse kurjast ja taastatakse ühtsus jumalas. Gregorius Nyssast (335-394) tema näeb, et inimene on meelelise ja vaimse maailma vahel olev ja see meeleline ja vaimne mmaailm väljendub inimeses hinge ja keha suhtena. Hing tema sõnastuses on loodud, elav ja mõistuslik substants, mis annab orgaanilisele ja tundlikule kehale elu- ja tajujõu. Hing ja ihu ei ole vastandlik, vaid moodustavad terviku. See tähendab, et inimese meeled ja mõistus on üksteisest sõltuvad, kuid meeled asuvad mõistuse kontrolli all, mõistus peab siiski kontrollima meie meeli. Kuna inimene on loodud ja muutuv, siis on inimesel
Tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape (agaape) heategudele suunatud ennastohverdav kristlik armastus, varakristlikult ka "armastussöömaaja" tähenduses. 6. Kuidas nimetatakse Josephuse kirjutatud teksti osa, kus nimetatakse Kristust? Testimonium Flavianum 7. Nimetada sünoptilised evangeeliumid. Matteuse evangeelium, lüh. Mt; Markuse evangeelium, lüh. Mk ja Luukase evangeelium, lüh. Lk)
Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): apollonlik – korrastatult harmooniline ja mõistuslik dionüüsoslik – ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega. Paiaan oli Apollonile pühendatud laul kitara saatel. Vastukaaluks Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus mängiti teravakõlalist aulost
Algul tuleb koostada definitsiooni mustand, siis tuleb seda kritiseerida, heita kõrvale need näited, mis sinna kõrvale ei sobi ja lõpuks peame saama adekvaatse definitsiooni. Platon (427 347) ,,Pidusöök". Kerge lugeda, väga poeetiline. Indrek Meos ,,Antiikfilosoofia" tuleb leida üles õpetus ideaalsest riigist millised seisused selles riigis on (kolm), nende ülesanded perekond ja abielu. Õpetus ideedest Platoni arvates on olemas meeltega tajutav maailm ehk meeleline maailm. See mida saame nähe, katsuda jne , kuid see pole veel kõik. Tuleb eristada tõelist ja mittetõelist olemist. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki ega hävi. Meelelises maailmas toimub aga pidev muutumine - tekkimine, hävimine. Meeleline maailm on mittetõeline olemine. Tõeline on tema arvates ideede maailm. Ideed tekivad ühekorraga, nad ei muutu, ei hävi. Igal asjal ja nähtusel, ka inimesel, on oma idee. Inimene võib surra, kuid inimese idee jääb püsima
3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel
Eeldus on mõne usaldusväärse isiku või institutsiooni poolt uuritud, kontrollitud ja protokollitud või avaldatud ning sellele on argumendi aluses viidatud (teabeallikas). Eeldus on tõene a priori (aksioom). Eeldus on üldteada tõik (lisaeeldusel, et sellele ei leidu arvestatavaid vastuväiteid). Eeldus on erialaline truism (vastava eriala asjatundjate poolt üldtunnustatud). Eelduseks on argumenteerija või tema tunnistaja meeleline kogemus (lisaeeldusel, et üks või teine ei ole ebausaldusväärne). 12. Argumendi eeldused peavad olema relevantsed ehk asjakohased – mida see tähendab? Millistel tingimustel (kokku 5) saame öelda, et empiiriline diskursus on tõepärane? Argumendi eeldus on relevantne: - Deduktiivse järelduse eeldused on järeldusotsustuse suhtes relevantsed paratamatult. Kui eeldused ei ole relevantsed, siis kõnesolev järeldus ei kehti.
sellele, et leiduvat teatud printsiibid kas või nt vasturääkivuse lubamatuse reegel , mida üleüldiselt tõeseks ja kindlaks peetakse. Locke osutab esiteks, et tegelikult kõik inimesed nende printsiipidega siiski nõus ei ole; teiseks, isegi kui kõik nendega nõustuksid, ei tuleks neid printsiipe sellepärast veel kaasasündinud ideedeks pidada. 2.Inimtunnetuse ülesehitus Locke järgi: Tunnetuse astmed: 1.) Intuitiivne tunnetus, 2.)Demonstratiivne ehk tõestav tunnetus ja 3.) Meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, st tõsikindlalt teada saada. Seal, kus tunnetus osutub võimatuks, aitab meid otsustusvõime. Tunnetusel, seega ideedel, on kaks allikat: esiteks taju; teiseks mõistuslik refleksioon. Esimene on primaarsem, sest refleksioon eeldab juba tajusid. Ideede hulgas eristab Locke lihtsaid ja kompleksseid ideid. Lihtsad on kõik need ideed, mille allikaks on
kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel, kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid, kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk, mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes. 25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism – elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Eudaimonism – eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. EHK Hedooniline heaolu – rahulolu ja õnnelikkus.
Amphion. * Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. * Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): * apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik * dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega. Paiaan oli Apollonile pühendatud laul kitara saatel. Vastukaaluks Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus mängiti teravakõlalist aulost. Laulu, mida aulosel Dionysose auks lauldi,
FILOSOOFIA KORDAMISKÜSIMUSED • Subjekt – üldkeeles mingi tegevuse kandja, kuid filosoofias vastandub subjekt objektile. Tänapäeva filosoofias tähendab subjekt tavaliselt inimest, kes objekte tunnetab. Tänapäeval peetakse filosoofias subjekti all silmas eelkõige inimest, kes on teadvustavana ja tõlgendavana asetatud vastu maailmale kui objektile. Subjekti all tuleb seega pidada silmas vaimset või mõistuslikku alust, mis peab määrama enda jaoks reeglid, mis lubavad sellel maailma kui objektiga kooskõlaliselt suhestuda. Ajalooliselt seostatakse subjekti sellise tähenduse esilekerkimist uusajafilosoofiaga, eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsi...
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks
Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas – pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, „mürgiste“ toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja,
Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteetide teooriad. Ta jagas mateeria omadused kahte liiki: 1. Objektiivsed ehk matemaatilised. 2. Mitteobjektiivsed nt värvus, lõhn, temperatuur ei saa katsuda. Ülistas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Säärane kirjutusviis tegi tema ideede ümberlükkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu (meelte kaudu). Tunnetusteooria põhitees mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas. Tabula rasa idee- vastsündinu mõistus on valge paberileht, millele keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu. · Assotsiatsioonid e seoste tekkimine. Koer hammustab- ohtlik- ei lähe torkima. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide. Assotsiatsioone on võimalik luua. Küünlavalgus võib seostuda paljude asjadega: jõulud, romantika, elektrit ei ole.. · Kordamine- palju inimese käitumises tuleneb kordamisest
Tema järgi on olemine ajaliselt lõpmatu, kuna see pole tekkinud ega hävitatav, samuti ruumiliselt piiratud, ühetaoline. See tähendab, et see on kõikjal ühesugune, ühevõrra kaugel keskkohast. [1:80] 3.2.4 Tunnetamine Igavese ning ühtse oleva tunnustamine viis paratamatult vastuollu tegelikkusega, milles ju ala teostub paratamatult asjade ning nähtuste muutlikkus. Selle seletamiseks rakendas Parmenides sootuks uudse tee: see maailm, mille muutlikkust me oma meeltega tajume, kogu meeleline maailm seega on lihtsalt olematu, on illusioon. Esimesena filosoofilise mõtlemise ajaloos kerkib üles meie tunnetuse tõe probleem kui niisugune. Julgelt ning hoolimatult arendab Parmenides ses suhtes oma mõttekäiku. Tõeliselt olevat me tunnetame üksnes mõistusega mõeldes (,,logos"). Mida me meeltega tajume, see on subjektiivne ning seetõttu ka petlik, loob meile illusiooni asjade muutlikkusest, mida tõeliselt pole olemaski. Muidugi ei saanud ka
(loe lk. 68 I lõik peale noodinäidet) 23. Motett sajand, iseloomustus, kiriku suhtumine motetizanrisse (lk. 68) 13. saj mitmehäälsuse tähtsaim vorm. Hääli loeti altpoolt üles. Viis oli alumises hääles (tenor) - laenatud meloodia, mis võis, aga ei pidanud tingimata olema Gregoriuse koraal. Seda häält võidi ka pillil mängida. Teiseks hääleks (duplum) ladina keelne vaimulik tekst. Kolmandaks hääleks (triplum) prantsuse keelne ilmalik tekst, mis oli tavaliselt meeleline. 13. saj. lõpul keelati moteti laulmine kirikutes motett oli muutunud kompositsioonilt liiga keerukaks (topeltmotett), teksti raske jälgitavus, ilmaliku teksti sobimatus kirkusse motett ei olnud enam liturgiline laul ja siitpeale muutus ta haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett aga taas kirikusse tagasi. 24. Muusikateooria keskajal muusika osa keskaegses koolisüsteemis, muusika seosed teiste teadustega, muusika kolm suurt kategooriat (lk. 70)
enesetunne ; - Psüühilised: eufooria, lõõgastus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, kohatu naermine, muutunud ajataju, meeltesegadus. Kanepitoodete lühiajaline toime Kanepitoodete lühiajalisel tarvitamisel tekivad naeruhood ja jutukus, kõrgeneb enesehinnang ja väheneb kriitikavõime. Suureneb söögiisu ja eriti isu magusa järele. Kanepil on ka valuvaigistav toime. Aeg tundub kulgevat aeglasemalt, meeleline taju tervaneb. Suurte kanepikoguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika- ja ärevushood, eriti algajatest kanepitarvitajatel. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 57 ) Kanepitoodete pikaajaline toime Kanepitoodete pikaajalisel tarvitamisel tekib pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes. Tekivad keskendumisraskused ning nõrgeneb tähelepanu ja lühiajaline mälu.
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta. 81. Oswald Spengler tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused. Kuid vahel arenevad nendest kõrgkultuurid, mis läbivad 2 faasi: kultuur (arengu faas, luuakse uusi asju) ja tsivilisatsioon (arengu langus, taasavastatakse vanu asju). 82. Pitrim A. Sorakin kultuuritsüklid, mis kultuuri arengus korduvad: ideatsiooniline, meeleline ja segatsükkel (idealistlik). 83. Walt W Rostow moderniseerumisteooria. Majanduskasvu staadiumid: traditsiooniline ühiskond, kasvu eeltingimused, kasvu algus, küpsemine, tarbimisühiskond. Arengumaad peaksid need staadiumid läbima ja arenenud maadega koostööd tegema, et areng toimuks kiiremini. Arengumaad on liigselt seotud arenenud maadega. 84. Daniel Bell industriaalühiskonnale järgneb postindustriaalne ühiskond. 85
☼ pessimist ☼ 2 peamist kultuurisüsteemi:ideatsiooniline kultuur - vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed - nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge meeleline kultuur - vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised - nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge ☼ Euroopas valitses viimane ideatsiooniline kultuurisüsteem 6.-12. sajandil, sellele järgnes idealistlik süsteem (13.-14. saj.) ja alates 15. sajandist meeleline süsteem, mis on ammendumas. ☼ kultuurimentaliteet põhineb neljal põhieeldusel:1) tegelikkuse olemus; 2) vajaduste ja eesmärkide iseloom; 3) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise määr; 4) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/ saavutamise viisid Huntington ☼ mõista tänapäeva maailma, et seda mõista ☼ tänapäeva maailm jaguneb põhiosas seitsmeks tsivilisatsiooniks, mis on omavahel suuresti vaenujalal, (peab jagama tsivilisatsioonideks (7))
Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteetilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutavas kunstis on selleks värvid, paber, kivi jne. Muusikas muusikaline heli, kirjanduses sõna jne. Kunstniku oskus anda oma loomingulisele kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes, on samavana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis
Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Tähelepanu on teadvuse eelduseks Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. /aga see pole definitsioon!/ · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne! Fenomeniline teadvus (primaarne t.) vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast - peale inimese ka paljudel loomadel! Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane võime teadlikult , eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tp.ja mõtlemist , võtta vastu otsuseid jne; mõelda tegelikkusest abstraktselt - võime planeerida (või ette näha) enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas sh teistega arvestavalt
saamisel ja töötamisel. Puuetega inimeste alane statistika Eestis on väga suur. Leidsin sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi statistika 1. jaanuari seisuga 2017 aastal. Eestis on füüsilise ehk liikumispuudega noori ligi 1200, vanuseni kuni 24 eluaastat. See number on väga suur. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puudega inimese mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgmiselt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis
määratud elukulg. Kultuuri saatus on tema enda kätes. See et nad kõik peale meie oma on kadunud, tuleneb nende mitmesugustest psühholoogiliselt seletatavatest inimlikest nõrkustest, kuid ei ole vältimatu tulevikuennustus." PITIRIM SOROKIN (1889 1968) Kultuurisüsteemide teooriad Kõik ühiskonnad jagunevad vastavalt nende "kultuurimentaliteedile" kolmeks sotsiokultuuriliseks süsteemiks: ideatsiooniline, meeleline ja idealistlik, mis on eelmise kahe süntees. Kultuurimentaliteet põhineb neljal põhieeldusel: 1) tegelikkuse olemus; 2) vajaduste ja eesmärkide iseloom; 3) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise määr; 4) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise viisid. Maailma ajalugu koosneb nende kolme kultuurisüsteemi lakkamatust ja paratamatust vaheldumisest. Üleminekud ühelt süsteemilt teisele on
V A ISJ A V A R N A t a lu p o ja d , k ä s it ö ö lis e d , k a u p m e h e d SU U DRAVARNA t e e n i j a d , li h t t ö ö l i s e d · Elukaar moksani jõudmiseks on selline: · õpiaastad · pereaastad (materiaalne heaolu, meeleline heaolu, kohustused) · metsaerakuaastad · ränderakuaastad · Sadhud askeetliku eluviisiga pühamehed · Olulised templite kõrval ka kodualtarid, millel peab olema jumala kuju/pilt, küünlad/voorukid... 7 Hindu filosoofia & viisid, kuidas vabaneda kõigi tegude tagajärgedest ja enam mitte sündida: · Patandzali ehk 8-astmeline tee chakrad.
· Kitaroodia- hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Sellest perioodist on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Kreeklaste helisüsteem koosnes 7- astmelistest laadidest, millest enim kasutati järgmisi: · Dooria (c d e f g a h c)- tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia (d e f g a h c d)- meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia (e f g a h c d e)- kaeblik, õrn, intiimne Vana- Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sisse toodud orjad. Keskaja muusika (5.- 13. sajand)
toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas). * Sõprus on privaatsfääri suhe. * Ühiskond (majandus) toetub omakasule. * Riik toetub nii omakasule kui ka loomulikule sotsiaalsusele. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis): * Tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. * Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte abil. Sokratese kõne: Armastus ei saa olla ise täiuslik , sest siis ei hakkaks inimesed armastusest osa saades midagi püüdlema, vaid jääksid rahunenuna paigale. Armastus pole ei hea ega halb, jumalik ega loomalik, tark ega nõme, vaid täpselt vahepeal, sest armastus eeldab püüdlust. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles peitub. Armastus on iha head jäädavalt vallata
Kanti ja G.Berkeley tunnetusteooria) I.Kanti teooria: Eristatakse radikaalselt olemust (asi iseeneses ehk noumenon Ding an sich ) ja nähtumust (asi meie jaoks ehk fenomenon). Aistingud annavad tunnetuse sisu, mõistus annab aga vormi "taju ilma mõistuseta on pime, mõistus ilma tajuta on tühi". Seega mõistuses on aprioorsed teadmise vormid (näiteks teadmine põhjuslikkusest). Tunnetusvõime astmed: 1. Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
vähemväärtuslikuma elu vahel Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? Õige! Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Õige! Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist V TEST 1. Idealismi (immaterialismi) kohaselt AD ? pole olemas materiaalset maailma ning meeleline kogemus on seetõttu illusoorne. AE Ei ole õige on materiaalse maailma asjad olemas, kuid meie kogeme vahetult vaid oma aistinguid. Õige! on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. 2. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et AF Ei ole õige Keha ja hing mõjutavad teineteist vahetult AG Õige
- kus? (po) - millal? (poté) - asend (kesthai) - omamine / seisund (échein) - tegevus (poien) - tehtavus (paschein) ................................................. - esimene substants - eraldi eksisteerivad asjad: just see siin; see inimene (siin) - teine substants - on esmase substantsi olemus, seega liik, mis kuulub individuaalse substantsi juurde: inimene üldse; Mari on inimene ARISTOTELESE ideeõpetuse kriitika uurib olevat olevana. Idee teooria raskused on ületamatud. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab iga peegeldus ka selle allikat ideed. Ei saa seletada meelelise tegelikkuse pidevat muutumist. Ideed eksisteerivad ka eraldi. Metafüüsika uurib kõige üldisemaid printsiipe ja põhjuseid. Uurimisvaldkond ei erine ühegi teise teaduse uurimisojektst muu kui üldistusastme poolest. Kategooriad iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. 1. Kategooria erineb 2.st oma positsiooni tõttu. See on olemise tasand
sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. a. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. i. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on
Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab ida peegeldus ka selle allikat. Sellepärast, et ideed on olemas eraldi ei saa nad isegi seletada meelelise maailma objektide olemasolu, muutumisest ja liikumisest rääkimata. Aristoteles arvab, et Platoni enda lähtekohad, kui neid võtta sõna-sõnalt paisutavad ideede maailma meeletuseni. Kui ideid üldse on, on neid liialt palju. Ideede seos meelelise maailmaga katkeb
Sellise skeemina peab Kant võimalikuks käsitleda aega kui sisemeele kaemus- vormi, kuivõrd ajalised on nii taju kui ka diskursiivne mõtlemine ning seega võiks aega 5 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. pidada selleks ühendavaks kolmandaks elemendiks, mis on ühine nii mõistelisusele kui ka meelelisele antusele. Skeem põhineb aru menetlusviisil anda kujutlusjõu abiga puhastele arumõistetele meeleline sisu nii, et üldmõisted oleksid meelelise materjaliga seostatavad ja meelelised ettekujutused oleksid mõistetele subsumeeritavad. Jutt ongi subsumtsiooni probleemist – erilise meelelise antuse allutamisest mõiste üldisisusele, mille kaudu saab võimalikuks kogemustunnetus. Võimet allutada eriline üldisele nimetab Kant otsustusjõuks (Urteilskraft). Kuna jutt ei ole mitte subsumtsioonist empiiriliste mõistete alla, vaid aprioorsetest otsustustest, mis on alati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
