Referaat idamaade kõrgkultuurid (0)

1 Hindamata

Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Algõpetuse osakond
REFERAAT
IDAMAADE KÕRGKULTUURID
Koostaja :Kersti Sepp
Rühm: EKL-5kõ
Õppejõud:Amino Põldaru
Tallinn 2010
SISUKORD

Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3

Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4

Kreeta lk.7

Mükeene Inkade -eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10

Egiptuse kultuur lk.11

Mesopotaamia kultuur lk.14

Kasutatud kirjandus lk.16
Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades
Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti kasutama metalle , sai põlluharimine õige hoo.
Paremate põlluööriistadega töötades suurenes saak ja tekkisid ülejäägid. Enam ei pidanud kõik inimesed ühtemoodi igapäevast rasket tööd tegema. Mõnedel neist jäi aega mõttetööga tegelemiseks . See on aga üks raskemaid töid üleüldse. Füüsilist tööd tegev inimene võib oma töö alati kõrvale panna ja oma väsinud ihule puhkust anda, mõtteid aga ei saa kõrvale heita, nad on olemas inimese tahtest sõltumatult. Inimestele, kes mõttetööd raskeks pole pidanud, olemegi võlgu kõigi nende hüvede eest, mida tänapäeval nautida võime. Nende hüvede aluseks on aga leiutised , mis tehti metalliajastu alguses. Nendeks olid: metallisulatus; metallivalamis ja -töötlemisoskused; ratas; ader; potsepakeder; niisutussüsteem; kirjaoskus jne. Need leiutised moodustasid aluse, millelt võrsusid vanimad kõrgkultuurid. Kõrgkultuuriks nimetatakse sellist ühiskonda, mille kultuuriline tase ületas tunduvalt teda ümbritsevate ühiskondade kultuurilise taseme. Sõna kultuur on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast cultura (loe: kultura), mille algupäraseks tähenduseks oli maaviljelus . Hiljem hakati sõnaga kultuur tähistama kõiki inimese ainelisi ja vaimseid saavutusi, mille hulka kuuluvad nii tööriistad, tarbeesemed, ehitised, riietus, ehted kui ka teadmised, tavad, uskumused, kunstiteosed, ühiselu viisid jne.
Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused
Vanimad kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede kallastel, piirkonnis, kus paiknesid ka vanimad põlluharimise tekkekolded: Lähis-Idas tekkisid kõrgkultuurid alal, mida nimetatakse Lähis-Ida viljakaks poolkuuks. Selle parempoolses otsas voolavad jõed Eufrat ja Tigris. Nende jõgede vahele jäävat ala nimetatakse juba ammustest aegadest Mesopotaamia - Kahe Jõe Maa. Poolkuu vasakpoolses otsas asub Egiptus , mille kõrbeid elustab neist läbi voolav Niiluse jõgi; Hiinas kujunes kõrgkultuur Huanghe jõe orus; Indias oli kõrgkultuuri arenemispiirkonnaks Induse jõe org.
Niisutusviljelus.
Taim vajab kasvamiseks hapniku juurdepääsu, sobivat temperatuuri ja niiskust. Hapniku juurdepääs tagati mulla kobestamisega, õige aastaaja valimine taime kasvatamiseks tagas sobiva temperatuuri. Väga raske oli aga õige niiskustasakaalu saavutamine, siin sõltuti täielikult loodusest.
Lähis-Idas, vanimas põlluharimise tekkekoldes, laiusid mitmel pool kuivad, kuumad ja viljatud kõrbed. Suurt osa ülejäänud maast kattis tihe mets ja võsa, mille raadamine põlluks nõudis väga ränka tööd. Osa maast kannatas liigniiskuse all, mida põhjustasid jõgede üleujutused. Üleujutused kandsid jõgedeäärsetele madalikele viljakat muda , mis oleks hästi sobinud viljakasvatamiseks. Liigniiskuse tõttu oli see aga võimatu. Et mitte sõltuda sel moel loodusest, mõtles keegi inimestest välja kunstliku niisutuse süsteemi, mille abil oli võimalik soistelt aladelt liigset vett ära juhtida, kuivuse all kannatavaid maid aga niisutada . Tulvavete eest hakati põlde kaitsma tammidega. Põlluharimise viisi, mille puhul kasutatakse põldude kunstlikku niisutamist nimetatakse niisutusviljeluseks.
Linnade tekkimine.
Niisutatavad põllud andsid suurt saaki, toitu jätkus paljudele ning varsti olid jõgede kaldad tihedalt asustatud. Selleks, et mitte raisata väärtuslikku põllumaad, ehitasid inimesed oma elamised tihedalt üksteise kõrvale. selleks, et tulvavesi eluasemeid üle ei ujutaks, ehitati need kas looduslikele või kunstlikele küngastele. Taolistest tiheda hoonestusega asulatest tekkisid IV -III aastatuhande vahetusel e.Kr. esimesed linnad.
Inimeste jagunemine rikasteks ja vaesteks, orjadeks ning orjapidajateks.
Niisutuskanalite, veehoidlate ja tammide ehitamine ning hooldamine oli väga töömahukas ülesanne, mis muude tööde kõrvalt oli põlluharijaile rängaks lisakoormuseks. Tekkis vajadus lisatööjõu järele. Toiduainete küllus andis võimaluse kasutada kanalite ja tammide ehitusel ning korrashoiul naaberrahvastelt sõdades võetud vange. Esialgu koheldi neid inimlikult. vangil võis olla teatud varandus ja perekond. Järk-järgult vangide arv kasvas, töökoorem suurenes ning õigused vähenesid. Lõpuks jäid nad hoopis ilma õigusteta ning muutusid peremehe omandiks ehk orjadeks. Orje omasid rikkamad, kes olid suutelised neid ülal pidama . Neid nimetatakse orjapidajateks. Rikkad orjapidajad said suursugustest kogukondlastest. Orjade töö suurendas nende rikkust veelgi ning nad moodustasid ühiskonnas jõuka ülemkihi. Tavalised kogukondlased, kes orje pidada ei jaksanud, vaesusid konkurentsis orjapidajatega ning moodustasid vaeste vabade põlluharijate kihi.
Riigi tekkimine.
Riigi tekkimisele on nimetatud mitmesuguseid põhjuseid: on loomulik, et vanimate kõrgkultuuride elanikud muutusid rikkamaks neid ümbritsevate alade elanikest ning need hakkasid korraldama järjepidevaid rüüsteretki, et naabrite rikkustest osa saada. Selleks, et vastu seista metsikute naaberrahvaste kallaletungidele põlluharijad organiseerusid ning andsid võimu sõjalisele liidrile, kes põlluharijailt võetavate maksude arvel pidas ülal sõjalist kaaskonda, mille eesmärgiks oli kaitse välisvaenlaste vastu; seoses orjade massi suurenemise ja vabade põlluharijate vaesumisega tekkis vajadus kaitsta kallaletungide eest rikkamate varandusi ning sõjaline liider sai endale ka politsei ülesanded; pideva laienemise käigus muutus niisutussüsteem järjest keerukamaks ning tema korrashoid ilma keskse juhtimiseta polnud enam mõeldav, vajalikuks osutus ka niisutussüsteemi kasutamise reglementeerimine. Et seda korraldada tõusis liidriks inimene, kes omas tehnilist taipu ning omas praktilisi kogemusi niisutussüsteemide ehitamisel. Tavaliselt muutus riigi ette otsa tõusnud isik ka religioosseks liidriks, kas ülempreestriks või siis maapealseks jumalaks. Riigipea võim oli piiramatu ning pärilik.
Kauba- ja kultuurivahetus naaberrahvastega.
Algusest peale on vanimatel kõrgkultuuridel olnud naaberrahvastega peale sõjaliste ka kaubanduslikud ja kultuurilised sidemed. Ühendust soodustasid sobivad liiklusteed mööda jõgesid. Neile lisandusid ranniku lähedale hoidvad mereteed. Maismaal kujunesid karavaniteed.
KREETA
Minose kultuur -esimene kõrgelt arenenud kultuur/ tsivilisatsioon Euroopa pinnal, majanduslik alus hoopis teistsugune kui Mesopotaamias või Egiptuses.
Kasutusele võeti oma kiri.Säilinud ka pitsatid .Edukas põlluharimine oli võimalik ilma kunstliku niisutuseta,elu oli tihedalt seotud merega –tegevusalad kaubanduses,kalanduses,ka mererööv.Kogukondlik sidusus nõrk,suurem individuaalne vabadus. Puudusid tempelehitised ja preestrite seisus, esiplaanil viljakus-ja sigivusjumalate kultus. Elukorraldus rahuarmastavam kui teistel varasemate tsivilisatsioonide rahvastel – kaitse meritsi kreetlaste arendatud laevastikuga..(Meri lausa religioosselt austatud!) Materiaalse kultuuri mälestised mitmekesised ja rikkalikud.Mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini,kui palju hilisematel perioodidel . Kunstile iseloomulik naiivsevõitu elurõõm ja meelelisus
Säilinud losside varemed:Phaistos, Knossos , Hagia Triadas.Lossid ka majanduselu keskuseks. Palee keskel hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu,mida ümbritsesid akendeta paleeruumid. Põhiplaanid: lõputud koridorid ja ruumide kummalised piirjooned, labürindi mulje. Veevärk, kanalisatsioon, vannitoad ja basseinid, küttesüsteem.Ehitatud mördita, sidumata kividest.Rõdud ja galeriid ,korruseid ühendavad laiad trepid.Puust värviliste mustritega sambad laienevad erandlikult alt üles, laeraskus neil ei tugine .Põrandatel sageli esinev polükroomne looduslikult (veega) lihvitud munakividest mosaiik – Kreetalt edasi kasutusel ka hellaadilises Kreekas. Seinamaalingud osaliselt keskminoilisest ajast,enamasti hilisminoilisest.Värvid kirkad ja heledad: helesinine,valge,kollane,tumepunane,harva ka roheline,ka must.Stiliseerimisest ja sümmeetriast enamasti hoidutud,elav ja meeleline laad. Pisiplastikat esindavad huvitavad steatiidist anumad – kaunistatud reljeefidega . Kreeta Hagia Triada leiud – minoilise perioodi steatiidist anumad
Kasutati ka teisi looduslikke kiviliike,sageli värvilisi.Ja tihedat savi.Vormid on mitmekesised kuid siiski lihtsad. Esinesid eelduvad tilad, linnu noka kujulised, piimakannu vorm sangata jm.
Keraamika
Savitöödest terrakota , fajanss. Vaasimaali areng väga selgelt eristatav : eraldada saab mitut eri etappi .Omane ere värvigamma ja dekoratiivsus.Väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad.Kui Egiptuse kunst oli lineaarne,siis Kreeta kunst oli maaliline. Kui Kreeka saartel Küklaadidel varaminoilisel ajal sissekraapimise tehnika, siis Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga (must, pruun, punane, violetne) ja sellele maaliti valge värviga mustrid – tehnika õitseng keskminoilisel ajal..Valgele lisandusid teised värvid – punane, tumekollane. Mustrid olid algselt sirgjoonelised, siis muutusid elavamaks ja mitmekesisemaks. Ornamendid: kolmnurgad, kurvid , spiraalid, meander , lained, soonmuster, telliskivimotiiv.
MÜKEENE
Mükeene linn Homerose eepose “Ilias ” kangelase Agamemnoni kodupaik , tähtsaim egeuse kultuuri keskus mandril.Arheoloogid on kindlaks teinud,et sealsel alal on olnud 9 linna, mille õitsengud vaheldusid III-II a.t.jooksul e.m.a..Homerose eeposes mainitud Trooja on järjekorras kuues (E.H. Gomrich,1997). Kultuuri elukorraldus sõjakas. Arenenud aga ka ülemere kaubanduslikud suhted – Süüria, Egiptus, Sitsiilia. Leitud omapäraseid maa-aluseid kaevushaudu, kuppelhaudu (sarnasus idamaade haudehitistega). Ehitusmälestistest silmapaistvamad kindlustatud väljastpoolt lihtsad ümarehituslikud paleed, hiigelsuurtest 5m kiviplokkidest ringsed linnamüürid (Tirynsi kindlus Peloponnesose poolsaarel) – legendides kükloopide kätetööd..Linnuse keskne pikergune ruum (megarin) eelkäijaks hilisemale kreeka templile. Eriline tähelepanu kindlustatud väravatel – kuulus Mükeene lõvivärav: kolm suurt kivitahukat all ja ülal nende peale toetuv kolmnurkne kiviplaat, sammastele toetuvad 2 kõrgreljeefiks tahutud elukat. Paleede sisekujundus toretsev – rikkalikud luksuslikud friisid, freskod ,sambad kaetud sõjasaagiks saadud kullaga. Maalidel leitud sarnasust Egiptuse Uue Riigi ornamentikaga. Sama stiil ka kreeta eeskujudel. Ka kunstnikke kutsuti Kreetalt. Olemus aga totaalselt kreeta kunstist erinev.
Periodiseering: Kreeta-Mükeene e Egeuse mere saarte kultuur
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuuriks nimetatakse kõrgelt arenenud pronksiaja kultuuri tänapäeva Kreeka territooriumil (Küklaadid, Kreeta saar, Mandri-Kreeka). Kolm pronksiaja perioodi langevad teatud määral kokku Vana, Keskmise ja Uue Riigiga Egiptuses. Daatumid leitud egüptoloogidele toetudes. Esimene kõrgelt arenenud kultuur Euroopa pinnal, loetakse Euroopa tsivivilisatsiooni alguseks.
Minose kultuur 3000 – 1100 e..Kr 3000 aasta paiku hakkab Vahemere saartel ja
kallastel (Kreeta saar,Küklaadid,Kreeka rannik,Väike- Aasia loodeosa Trooja)tärkama mereline kõrgkultuur, mis seisis vana-ida suurte tsivilisatsioonide mõjuväljas, majanduslik ja ühiskondlik elu samas täiesti erinev Lähis-Ida jõeäärsetest riikidest. Nimetus legendaarse Kreeta kuninga Minose järgi.

Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele

Inkade kultuur oli tihedalt seotud neile eelnenud Peruu piirkonna kultuuridega. Mõjude seisukohast on loomulikult kõige tähtsam Chavini kultuur, mis suurel või vähemal määral mõjustas kõiki järgnevaid Peruu piirkonna tsivilisatsioone. Chavin on arvatavasti üldse esimene Peruu piirkonna kõrgkultuur, või vähemalt puuduvad praegusel hetkel andmed, mis seda ümber lükkaksid. Ekspansioonieelsel perioodil allusid inkad Colla valitsejaile või vähemalt sõltusid neist tugevalt. Nad võisid kuuluda nende hõimude hulka, kes hävitasid Tiahuanaco kultuuri. Samas ei ole nad keeleliselt seal (Titicaca järve ümbruses) elanud (ja ka praegu elavate) aimaraade lähedased sugulased. Hiljem, ekspansiooniperioodil (1400...1533), võtsid nad üle palju kultuurielemente vallutatud aladelt, Colla, aga eriti Chimu riigilt. Isegi oma keele (ketðua) võtsid inkad üle teiselt hõimult. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et inkad olid oma vallutuste algul madalamal arengutasemel, kui nende poolt vallutatud piirkonnad (Colla, Chimu). Oma maailmanägemuse (religiooni) poolest sarnanevad nad Tiahuancole, st. sarnaselt tiauanakolastele, austasid inkad jumalusena Päikest (Apu Inti , Inti), samas austasid nad ka tiauanakolastelt üle võetud loojat Uiracochat (Wiracocha, Viracocha; uira - maa, maapind , maailm; cocha - tegija, looja; pärit aimaraa keelest), kes on põhjamäestiku Recuay analoog (Recuay kultuur). Peale nende oli inkadel veel palju erinevaid suuremaid ja väiksemaid jumalusi , kes olid seotud igapäevasema elu objektidega. Inkadel oli ka kombeks üle võtta allutatud piirkondade jumalad. Hilisemal perioodil on täheldatud inakade suundumist monoteismi poole. Kõige rohkem mõjutas inkasid Chimu riigi alistamine. Mõnes mõttes sarnaneb see Kreeka vallutamisega Rooma poolt. Chimu riik oli ka oma klassisuhetes ja majanduslikus arengus tunduvalt kaugemale jõudnud inkadest, ajal kui nad ta alistasid. Inkad võtsid chimudelt üle linnaplaneerimiskunsti, metallitöötlusvõtteid, suurte melioratsioonirajatiste rajamise tehnoloogiaid ja käsitöövõtteid.
Egiptuse kultuur

Kiri
Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega.
Haridus
Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid . Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika.
Teadus
Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest . Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid . Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena.
Kirjandus
Egiptuse kirjandus oli tugevalt seotud religiooniga. Näiteks võib tuua hümnid jumalatele, püramiidi raamatud ning surnute raamatud. Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle („ Sinuhe jutustus“).
Arhitektuur
Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid , kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal , vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid.
Cheopsi püramiid (maailma suurim)
Gizapüramiidid( maailmaimed )
Suur sfinks ja püramiidid
Skulptuur
Egiptuse asendid: istuv – jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev – vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas , harva üks käsi rinnal.
Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun , riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud.
Naiste kujutamine – ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud.Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust.
Pinnakunst
Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos – nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta ). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.

Mesopotaamia kultuur
Kiri
Kiri tekkis IV aastatuhandel e.Kr. Kasutusele tuli kiilkiri, mis suruti kiilukujuliste piipulkadega savitahvlitele.
Haridus
Koolid kujunesid templite juurde, õpetajateks olid preestrid ning õpilased olid enamasti pärit jõukamatest perekondadest, kuid oli ka erandeid . Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ning kirjandust.
Kirjandus
Assurpanipali raamatukogus säilitati kõiki kirjandusteoseid, nende hulgas ka kangelaseepos „Gilgameš“.
Teadus
Peamiselt koguti praktilisi teadmisi, esines huvi teadmise enese vastu, andmed selgitati üksikasjalikult välja.
Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, osati arvutata ruut-ja kuupjuurt.
Astronoomias koostati kuukalender.
Astroloogias seostati jumalaid taevakehadega. Taevakehade liikumine peegeldas jumalate toiminguid , mille järgi osati ennustada.

Arhitektuur

Materjalina kasutati päikese käes kuivatatud savitelliseid, sisse veetud kive, põletamata telliseid .
Ehitati templeid (tsikuraat – massiivne , astanguline ülespoole ahenev torn, N: Paabeli torn), losse (hiigelsuured, 8-korruselise maja kõrgused ehitised, N: Sargon II loss), kaitseehitisi (babüloni ümber ehitati 3 ringi 20 m. paksuseid müüre, mille ümber oli sügav veega täidetud kaitsekraav, linna pääses kaheksast väravast, millest tähtsaim oli Ištari peavärav). Arhitektuuri maailmaime olid Babüloonia rippaiad.
Skulptuur
Kujundati reljeefe. Kaanonid – perspektiivide puudumine, figuuri suurus olenes positsioonist ühiskonnas, õlg külgvaates, juuksed ja habe stiliseeritud.
Loomade kujutamine – loomutruud, kunstnik väljendas kaastunnet ja valu.
Vabaplastika : asend – istuvad/seisvad kujud, jäigad poosid , käed palveks rinnale ristatud, proportsioonitu.
Maal
Seinamaalid olid süžeelt sarnased reljeefidega, mustad kontuurid täitis kunstnik värviga, pooltoone ei tuntud.
Mosaiik – värvilistest glasuuritud tellistest dekaar (Ištari värav).

Kasutatud kirjandus
1. http://www.metmuseum.org/toah/hd/mino/hd_mino.ht m
2. http://www.metmuseum.org/toah/hd/myce/hd_myce.ht m
3. Vaga , Voldemar “Üldine kunstiajalugu ”,1999
4.„Inimene, ühiskond, kultuur I“
5.„Ajaloo konspekt gümnaasiumile“,
6. http://www.google.ee/images?rlz=1T4PCTA_enEE304EE316&q=p%C3%BCramiidid&um=1&ie=UTF-8&source=univ&ei=FJj2TPirFNGbOpeqoJYI&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=2&ved=0CCsQsAQwAQ&biw=1003&bih=444
16

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

berit07 Õppematerjali autor

idamaade kõrgkultuurid ajalugu Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid Mesopotaamia kultuur Egiptuse kultuur

Kasutatud allikad

https://www.google.ee/images?rlz=1T4PCTA_enEE304EE316&q=p%C3%BCramiidid&um=1&ie=UTF-8&source=univ&ei=FJj2TPirFNGbOpeqoJYI&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=2&ved=0CCsQsAQwAQ&biw=1003&bih=444

Sarnased õppematerjalid

docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest

Ajalugu

doc

Egiptuse kultuur

Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmista

Ajalugu

doc

Kunstiajaloo I kursus

Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon). Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Chephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks (Chephreni nägu, 20 m kõrge, 57 m pikk). Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst (§ 9 Egeuse e. Kreeta-Mükeene kunst) 1) Miks kujunes Egeuse mere saartel III aastatuhande lõpuks välja kõrgkultuur? (toetu nii õpiku tekstile kui vaata kaarti lk 42) III aastatuhandeks kujunes Egeuse mere saartel välja kohati mereline kõrgkultuur, mille majanduslik ja ühiskondlik elu oli hoopis teistsugune, kui teiste Lähis-Ida jõeäärsetel suurriikidel. Egeuse mere ääres oli mahedam kliima, mis ei ähvardanud suure põua ega uputusega, ning võimaldas edukat põlluharimist ilma kunstliku niisutussüsteemideta. Egeuse mere äärsed maad olid lopsakama taimestikuga ja viljakamad kui praegu

Kunstiajalugu

docx

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst

Tallinna Nõmme Gümnaasium Greete Hiiemäe Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus Egeuse kunsti..................................................................... 3 2. Ehituskunst............................................................................................. 4 3. Tarbekunst ja seinamaalid...................................................................... 5 4. Kokkuvõte.............................................................................................. 7 5. Kasutatud kirjandus................................................................................ 8 Sissejuhatus Egeuse kunsti Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst kujunes välja I

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10.klassile - Kunstiliigid

KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika seotud ehitis

Kunstiajalugu

pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise

Ajalugu

doc

Mesoameerika kunst

sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel mingid kontaktid juba ammu enne Kolumbust olid. On muidugi ka veelgi fantastilisemaid oletusi seoses tulnukatega... Indrek Kuuse 2003 Kesk-Ameerika kõrgkultuurid Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kesk-Ameerika kõrgkultuurid Olmeegi Olmeegi mask Mehhiko hiigelpea

Kunstiajalugu

doc

Kreeka- õppematerjal eksamiks

Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna varanduslik kihistumine. Neis tsivilisatsioonides oli kujunenud riiklus. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli kasutusel kiri. Kiri lõi eeldused mitmesuguseks vaimseks tegevuseks. Kirjaga kaasnes kõrgkultuur ka selle kitsamas tähenduses arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teater. 4) Miks nimetatakse perioodi u 1100 -800 eKr Kreeka ajaloos ,,tumedaks ajajärguks"? .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. 5) Millist tumeda ajajärgu saavutust tänapäeval hinnatakse

Ajalugu

Rohkem sarnaseid