Platoni arvates olema loomulikud eeldused. · valitsejad on kõige väärtuslikum seisus - teised on vähemväärtuslikud, kuid vajalikud on nad kõik. · valitsejad on riigile kõige vajalikum seisus - teised on vähem vajalikud. Ei, Platoni arvates on kõik seisused riigile vajalikud. Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? · täisnurkne kolmnurk ideede maailm · võrdkülgse kolmnurga joonis meeleline maailm · teelõik Tallinna ja Keila vahel meeleline maailm · Ilus maja Mustamäel meeleline maailm · Ausus ideede maailm · Arv 7 ideede maailm · poriloik meeleline maailm · kodanik A õiglane tegu meeleline maailm · 50 kruvi, mis ma poest ostsin meeleline maailm · õiglus ideede maailm
aastaseks ning Henry 40ks. Viimane oli juba kaks aastat Pariisis elanud, kuna see sobis talle paremini kui New York, kus Henry kitsastes oludes üles kasvas. Henry asus Anais`ile oma töid saatma, peale seda luges ta naise raamatu läbi, mis talle sügavalt muljet avaldas. Ta tundis, et on leidnud naise, kellel on sarnased mõtted ja tunded ning peale selle oli ta ilus. Anais oli küll habras ja väikese kehaga, kuid tal olid imeliselt suured silmad, kõrged põsesarnad ning meeleline suu. Nüüd armus Henry naisesse ilmselgelt ära. Möödus neli kuud. Nad oli teineteist üle ujutanud tuliste kirjadeg. Märtsis 1932 olid asjad sealmaal: viletsas hotellitoas, kus henry elas, leidsid teineteist New Yorgi mühakas ja Pariisi daam, ning nad tegid seda nii, et karvad lendasid. Nüüdsest peale korraldasid nad regulaalselt sääraseid kohtinguid. Henry sõnade järgi viskusid nad teineteise kallale igal ajal ja igas kohas
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nime...
Esmalt maetud St. Marcelisse, viidi tema säilmed peagi Parakleeti Héloise'i hoolde. Praegu on kahe armastaja haud surnuaias Cimetière du Père Lachaise, Pariisis. Abélardi ning Héloise'i haud Kokkuvõte Pierre Abélardi mõju 13. sajandi filosoofidele ning teoloogidele oli kahtlemata väga suur, kuid ta mõjutas kogu keskaega. 13. sajandi loogikud võtsid üle Abélardi terminoloogia ning tema hoiaku, et meeleline tunnetus annab kindla teadmise ning üldine tunnetus on pigem arvamus. Tema suurim panus ühiskonda oli see, et ta korraldas paremini kui keegi teine varem skolastilise filosoofia. Kaasajale on ta aga kinkinud aegade ühe suurima armuloo. Pierre Abélard on kogu aegade üks suurimaid mõtlejaid ja õpetlasi. Kasutatud allikad · http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1041/Peter-Abelard · http://et.wikipedia.org/wiki/Pierre_Ab%C3%A9lard · http://kalah.zzz.ee/index
tõttu). *See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt Kuhn kaardilugemise puhul). Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte Feyerabend tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (nt ilma inertsiseadust sõnastamata). L. Feuerbach meeleline e. Senusaalne tunnetamine. 1) piiratud (sakslane) iseloomuga 2) võib olla näiline -mitte tegelik Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. G.W Leibniz (saksa) ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm" religioosne tunnetamine. Tõi välja 3 parameetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas F
5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse puhuda. 4.A)leviidid- kõige esimesed kutselised muusikud, templipreestrid, kellest kujunesid hiljem templimuusikud. B)Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud),
Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Mitmed suured teosed Kristuse kannatusloost olid mõeldud altaripiltidena. Sarja allegoorilisi ajaloomaale tegi Rubens Prantsuse kuninga Henry IV lese Maria de Medici tellimusel. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine. Rubens ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused – eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamide ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. Rubensi maalide kompositisoonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast
Rokokoo stiil tuleneb sõnast ''Rocaille''. Arhitektuuris muutusid jõulised asjad peeneks, plastilisemaks ja detailisemaks. Salong sai kujunduslikuks huviobjektiks, pöörati tähelepanu hubasusele, uus stiil tähendas vabadust, loovust jne. 1730 aastal võeti ''rocaille'' põhilise ornamendi moodustaja, rikkalikult kaunistatud voldiliste servadega merekarbi motiiv. Dekoor oli vabalt ja sümeetriliselt voogav, hoogne, plastiline, lilled- buketid, võib öelda , et oli romantiline, meeleline, orgaaniline. Et sahtli uksed ja piirid oleks märkamatud, kasutasid Ebenistid rokokooväänlao´id varjamiseks. Louis XVI ajal mööbel oli rohkem daamilik, heledam, kergem, madalam, peenem. Et sahtli uksed ja piirid märkamatuks jääks, kasutasid Ebenistid rokokooväänlasid. Nikerdamist kasutati vähe, täiustati just mosaiigi tehnikat, moes oli lakkmööbel, mida tegid kuulsaks vennad Martinid. 18. saj
• Logopeedia - on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast. Logopeedia kui teaduse eesmärgiks on kirjeldada kommunikatsioonipuuete avaldumist, selgitada nende mehhanismi, välja töötada meetodid ja töökorraldus kõne-, hääle- ja keelepuuete, samuti neelamisprobleemide kõrvaldamiseks või leevendamiseks. 6. Selgitage näidete varal taju, mälu ja mõtlemise rolli ja seoseid õppimisel. Taju protsessi eelduseks on meeleline kogemus. Taju eesmärk on luua meile meid ümbritsevast maailmast võimalikult reaalne pilt. Seda luuaks meeleorganitelt saadud andmete põhjal. Kuid iga inimene tajub maailma erinevalt ja kasutab erinevaid tajumistüüpe. Mõnele 2 jääb õpitav paremini meelde pildina, sümbolina (visuaalne), mõned peavad käeliselt läbi tegema, kirjutama (kinesteetiline)
◦ Tsivilisatsiooni arengu “rütmiks” on katkematu vastamine üha uutele väljakutsetele ja langus saab alguse siis, kui tsivilisatsioon pole suuteline enam loovaid vastuseid välja mõtlema. Pitirim Sorokin (1889–1968) • kultuurisüsteemide teooria ◦ Kõik ühiskonnad jagunevad vastavalt nende “kultuurimentaliteedile” (cultural mentality) kolmeks sotsiokultuuriliseks süsteemiks: ideatsiooniline (ideational), meeleline (sensate) ja idealistlik (idealistic), mis on eelmise kahe süntees. ◦ Kultuurimentaliteet põhineb neljal põhieeldusel: 1) tegelikkuse olemus; 2) vajaduste ja eesmärkide iseloom; 3) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise määr; 4) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/ saavutamise viisid. ◦ Euroopas valitses viimane ideatsiooniline kultuurisüsteem 6.-12. sajandil, sellele järgnes idealistlik süsteem (13.-14. saj
Kopenhagen. Ganymedese röövimine on paelunud paljusid vanakreeka vaasimaalijaid, kuid üllatavalt tihti on seda temaatikat käsitlenud ka uuema aja kunstnikud ja skulptorid. Itaallane Correggio5 (1494 - 1534) kujutab 8-aastast last, kelle hirmunud pilk on suunatud üha kaugenevale maale. Belglase Rubensi (1577 - 1640) maalil on Ganymedes umbes 16- aastane nooruk. Kõik viitab sellele, et noormees oli jahil, kui hiigelkotkas ta oma haardesse võttis. Mõlemale pildile oma omane barokilik meeleline joon. Hoopis isemoodi on Ganymedese loole lähenenud hollandlane Rembrandt (1606 - 1669). Ta kujutab kotka haardesse sattunud sülelast, kes suurest hirmust mitte üksnes ei pissi alla, vaid sooritab ka suuremat häda. See Rembrandti ülihumoorikas meistriteos on Dresdeni Maaligalerii uhkuseks. Klassitsismi esindaval taani skulptoril Bertel Thorvaldsenil (1768 - 1822) on väga õnnestunud samateemaline skulptuurikompositsioon. Ganymedes toetub vasaku põlvega vastu
ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase, musta ja kollasega; olid eelkõige ruumide liigendamiseks. Keerukas ehitis-
Et minu toas, Novalise ja Jean Pauli (väike märkus: see koht ajab veidike naerma, kuna Sean Paul on ka üks nüüdisaegseid popartiste, kelle muusika on kõike muud kui vastuvõetav, seepärast seda nime nähes tuli tahtmatult muie näole) kõrval, minu mõtteeraklas ja pelgupaigas pidid nüüd kõlama hakkama ameerika tantsuslaagrid ja mul nende järgi tantsida tuli, seda oli siiski rohkem, kui keegi minult nõuda võis." (lk 101-102) ,,Aga ega siis meeleline muusika pole ainus, on ju ka vaimset. Ega ainult see pole muusika, mida parajasti mängitakse, on olemas ka surematut muusikat, mis elab edasi ka siis, kui teda parajasti ei mängitagi." (lk 116) Ajakirjandus (mainin siin all ka kirjandust) ,,Kes on maitsta saanud teistsuguseid, kurje päevi, podagrapäevi, või siis terava, silmamunade taha haakunud, igat nägemis- jakuulmisrõõmu piinaks moondava kuratliku peavalu
-Linnriigi e. Polise allakäik 4. saj. Ekr (Makedoonia impeerium 334-327, Ateena demokraatia lõpp 319)->hellenistlikud absoluutsed monarhiad->Rm. Keisririik Antiikaja mõju -meie poliitiilne terminoloogia loodud Kreekas -poliitika sfääri avastajad -eetika ja poliitika tihedalt põimunud -Aristotelese (Philosophus) mõju kuni barokiajastuni Kreeka periood -õitseng u. 6.-3. saj eKr -õnnelik elu- vooruslikkus e. Loomutäius-ühiskondlik elu -hing ja keha:mõistuslik osa vs. Meeleline -käitumises kesktee kahe äärmuse vahel Rooma periood -roomlaste panus ,,tähtsusetu"? -euroopa õiguslik mõte -põhirõhk moraalifilosoofial Rooma moraalifilosoofial -rõhk indiviidi käitumisel ja eesmärkidel: epikuurlased:nauding stoikud:vooruslikkus -Eesmärgid saavutatavad mitte ainult polise, vaid universumi raamistikus (jumalikud loomuseadused) Kreeka ja Rooma perioodi erinevusi -Orjandus.Ori kui mõistuseta olend vs ori kui õiguslik kategooria -Sõda
Rene Descartes Kethmar Salumets 120731 IABB 31.10.12. 1. Kahtlus - esitada argumentasioon tajutava maailma (unenägu-ärkvelolek), kehade ja matemaatiliste objektide tõesuse poolt ja vastu ( I meditatsioon) Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analü...
astmeks - pentatoonika) · Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks Tekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia · Kujunes aristokraatlik musitseerimine, kus peamine oli muusikaline väljendus. · Kirjutati esimesed muusikateoreetilised tööd · Kirjutati hümne jumalate auks · Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: o apollonlik - muusika onkorrastatult harmooniline o dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja mõistuslik 5. Keskaja üldiseloomustus · Periood kestis u 10 saj (5-15saj) · Iseloomulik: usu olulisus inimese maailmavaates · Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud talupojad ning hiljem linnakodanikud · Enamik ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud · Toimus ristiusu levik · Tähtsamaiks raamatuks sai piibel · Jumalateenistustel laulsid munkade koorid · Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. 6. Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad.
>>b. inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& &&&&&&&&&&& test2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& &&&&& 29th of February 13:40 Matis Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused. 01st of March 17:23 matis Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? täisnurkne kolmnurk -- ideede maailm võrdkülgse kolmnurga joonis -- meeleline maailm teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida
Tema arvates tuleb eristada tõelist ja mittetõelist olemist. Tõeliselt on olemas ainult see, mis kunagi ei muutu, mis ei teki ega hävi. Meelelises maailmas kogeme aga pidevalt muutumist, tekkimist, hävimist. Näiteks romantiliselt meelestatud inimesed võivad arutleda selle üle, kui ilusüks või teine inimene oli nooruses kuid nüüd on kõik kadunud. Maises (meelelises) maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega ei moodusta meeleline maailm tõelist olemist. Mis siis on tõeline olemine? Teisisõnu: mis on tõeline? Tõeline on Platoni järgi ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada, neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda vanas eas või mingi haiguse tagajärjel inetuks. Inimese ilu võib seega kaduda, kuid iluidee ei kao. Kaunidusidee võib ainult suuremal või vähemal määral peegelduda inimeses.
18. saj I pool Rokokoo Prantsusmaa loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Kompositsioonis: lainetav ruum, diagonaal, Honore Fragonard, Jean Simeon Chardin, kõverjoonte vastandamine, võbelev valgus, hajuvad piirjooned. Naisetüüp: meeleline, väljaveninud proportsioonidega. Kesk- ja Ida- Antiigivaimustus. Temaatikas: mütoloogilised, allegoorilised, religioossed maalid ja Euroopas, Ingismaa, portreed. Maalid: suureformaadilised, kompositsioon taskaalukas, rahulik, Jaques Louis David, Jean Auguste Dominique 18
Platoni ja Aristotelese tunnetus(teadmis-)teooriate võrldus. Teatavasti oli Vanakreeka filosoofias kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratest selles essees eraldi ei käsitle, kuid raske on öelda, kust algab Platon ja lõppeb Sokrates. Üldiselt moodustavad Platoni ja Aristotelese kirjutised antiikfilosoofia tuuma. Vaatamata kahe suure filosoofi tööde seotusele tuleb tõdeda, et nad on nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Järgnevalt tutvustan kahte suursugust tarkuse armastajat ning võrdlen nende teadmisteooriaid. Platon (427-347eKr) oli Sokratese andekaim õpilane. Vastupidiselt oma õpetajale kirjutas Platon palju ning tema kirjutised on täielikult säilinud. Tegemist oli sünteesiva, tervikstruktuuri poole püüdleva filosoofiga. Tema tekstid on suurepärased kirjandusliku vormi poolest. Nimelt kirjutab Platon innustunult ja kirglikult, haaravalt ning värvikalt ja üldjoontes meeleolukalt. Kõige armastatuima...
Ühised pillid (topelt)aulos, harf, lüüra. Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna nende ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik - lauldes ettekantud luule. Vana-Kreeka muusika apollonlik ja dionysoslik alge, kuidas muusikas väljendusid? Apollonit peeti I muusikuks, ta mängis lüürat. Tema mängu ajal tõusid kivid iseenesest Teeba müüriks. Dionysos aulost (matkib inimhäält). Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionüüslik ekstaatiline ja meeleline. Topeltaulos topelthuulikuga puhkpill, sama, mis salmei Barbiton lüüra väiksem variant, pikkade (sirgete) harudega. Forminks lüüra tüüpi pill 7-keelne lüüra - kõlakast ehitatud kilpkonna kilbist, harud nagu antiloobi sarved Kitara - 5-7 keelega, ka soolopill Vana-Kreeka arhailine ajajärk oli 9.-8. saj eKr. Aoid kutselised laulikud (lüüra saatel, improsid) Rapsood rändlaulikud, tekstide ettekandjad (pigem kui loojad)
teenindust ja privaatsust ihkavale kliendile. Thalasso- saunakompleks võimaldab nautida infrapuna-, leili-, auru- ja soolasauna. Uudseid elamusi… Pirita SPA Hotell Spaa | | (+372) 639 8836 Mere kaldal asuv unikaalse arhitektuuriga Pirita SPA Hotell on hea paik lõõgastumiseks ning stressi maandamiseks. Hotell pakub laias valikus ilu- ja terviseteenuseid ning pakette. Teid ootavad 25… City Spa Päevaspaa | City Spa`st saab alguse taevalik teekond, kus aeg jääb uksel seisma. See on meeleline maailm, põgenemine igapäeva survest. Astuge samm ajas tagasi, sisenege iidsete aegade rituaalide maailma… SPA Hotell Rüütli Spa Ravispaa | | (+372) 454 8100 Lisaks teistes Saaremaa Spa Hotellides pakutavatele raviteenustele, pakub Spa Hotell Rüütli uudseid raviteenuseid nagu: energiakapsel, valgusravi, dieetravi, relaksatsioonikamber, infrapunasaun… Harmoonikum Päevaspaa | | (+372) 601 1717 Harmoonikumi ökospaa on paik, kus kohtuvad loodus, teadus ja inimene
.. Üksnes sedavõrd kuivõrd meie ideed · Spinoza alustab Jumalast. Ta leiab, et kui on Jumala mõtlemine, võivad olla meie ideed jumalakujutlus on vale, siis ei saa ka inimesepilt adekvaatsed." olla õige. · "EETIKA" 1677 · Jumalast kõneleb ta oma definitsioondes kui · Spinoza eristab kolme tunnetuse viisis: "substantsist". · Meeleline tunnetus, mis tekib afektsioonide kaudu · Jumal on "mõiste, mis ei vaja teiste nähtuste ja mis võib esile tuua segaseid ja korrastamata liigimõisteid. mõisteid oma väljendamiseks." · Ratsionaalne tunnetus, milles opereeritakse üldiste mõistetega. · "EETIKA" 1677
elusolendis,maa peal,taevas või kuskil mujal. Platoni ,,idee" on vastandatud kõikidele selle meelelistele analoogidele,sarnasustele ja peegeldustele asjade maailmast,mida me tajume meelte kaudu.Meelelised asjad on paratamatult muutlikud ja kaduvad,neid ei ole midagi kindlat,püsivat,samast,jäävat.Meeleliste asjade katkematu voolavud,muutlikkus,tuleb ilmsiks reas Platoni dialoogides,näiteks"Phaidonis". Vorm,mis ,,idee" on,ei ole Platoni arvates meeleline.Ainult kõrvalises,äärmiselt ebatäpses mõttes võib Platoni ,,ideedele" juurde lisada ruumi,aja,ja arvu määratlused."Ideede" jaoks on niisugused määratlused vaid metafoorid,võrdlused."Ideed",nagu neid käsitleb Platon,on rangelt võttes meelelise maailma piiri taga.Nüüd võime anda iseloomustuse Platoni filosoofia printsipiaalsetele alustele.Platoni õpetus on idealism,sest nagu Palton väidab,ei eksisteeri
kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. 13. sajandi teisel poolel hakati aga ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset, enamasti ilmalikku luulet. Kõige tüüpilisemas gooti motetis on kolm häält. Alumises, tenoris, on teksti väga vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil. Teises hääles (Id k dupluin - teine) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas ftriplinn -- kolmas) prantsuskeelne ilmalik tekst. Triplitin'i tekst on sageli meeleline armastuslaul. 10 * Nimetus 'motett' tuleb prantsuskeelsest sõnast mot - sõna.. Ka rüütlipoeesia armastuslauludes segunevad sageli ilmalik ja vaimulik armastus ning südamedaami meeleline ülistamine sulab kokku religioosse austusega Jumalaema vastu. Nii vöiks seda vastandite põimumist pidada gooti ajastule väga iseloomulikuks püüdeks näha kõiges üht lahutamatut tervikut. 13. sajandi lõpul keelati siiski ajapikku motetizanr kirikus
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
>>b. inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 29th of February 13:40 Matis Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused. 01st of March 17:23 matis Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? täisnurkne kolmnurk -- ideede maailm võrdkülgse kolmnurga joonis -- meeleline maailm teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis
>>b. inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 29th of February 13:40 Matis Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused. 01st of March 17:23 matis Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? täisnurkne kolmnurk -- ideede maailm võrdkülgse kolmnurga joonis -- meeleline maailm teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis
võimalik." - Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem. (Transtsendentaalne (mitte ära segada ähmase mõistega "trantstsendents") ei tähenda siin mitte "sealpool kogemust", "üle igasuguse kogemuse ulatuvat" vaid "igasugusele kogemusele eelnevat, seda alles võimaldavat". Filosoofia jagunemine aisteetikaks ja loogikaks rajaneb sellel, et inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. Mõlemaid tuleb uurida kuivõrd nad sisaldavad a priori elemente. Aistetika ei tohi ära segada mitte "esteetikaga" - "õpetusega ilusast " vaid see on "õpetus meelelistest tajudest". 2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t
) Ta jõab järelduseni, et hing ei saa olla kehast sõltumatu. Elav organism koosneb ainest ja vormist, mille kujuk see aine esineb. Vormi ei saa ainest eraldada: hing on viis, kuidas keha toimib. Hinges ehk elava võimetes saab keha selleks, milles on tema otstarve ja võime. Hinge astmed Aristotelese järgi: · Vegetatiivne hing või toitumisvõime on nii inimestel, loomal, kui taimedel. Selle madalaima psüühika vormi ülesandeks on tagada kasv, toitumine ja paljunemine. · Meeleline hing või aismisvõime on loomadel ja inimesel. See psüühika liik võimaldab tajuda ümbrust, kindlustades sellega liikumisvõimet. · Mõistulik hing või mõtlemisvõime on ainult inimesel, puudub loomadel. Mõistus on ainult inimesel ja selle poolest erineb ta kõikidest loomadest. Hippokrates (460-370 eKr) arendas välja õpetuse kehamahladest. Antiikaja arusaamade kohaselt koosnes maailm neljast algelemendist: tuli, vesi, maa ja õhk. Neid nelja elementi
Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult meeleline soololaul. Alkaios. pKr üritustel pidustustel, muusikaesitustel, spordivõistlustel ja religioossetel Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud metalltrompet. Kitaroodia lüüra või kitara saatel esitatav Tuntumad tragöödiate autorid: tseremooniatel. Muusikal puudus iseseisev tähendus, ta oli kultuslike aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises j...
) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid - üks Iisraeli 12 suguharust, põlvnesid Leevist; olid preestrid. b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik. 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik. c) klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. d) saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee- sellise koori eeslaulja e) muusikavormid- ehk muusikaline vorm on heliteose ülesehitus
Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena
pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid- olidKõige esimesteks kutselisteks muusikuteks neid võib pidada LähisIda templipreestrites , kellest kujunesid hiljem templimuusikud leviidid b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed
inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed. 7) Kuidas me Platoni järgi tõelise teadmiseni jõuame? Vastus : Platoni ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud , püsivad ja igavesed. Voorus on teadmine ja teadmine voorus vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust. 2 laadi teadmist: meeleline ja mõtlemisvõime. 8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis? Vastus : Anamnesis on Platoni arvates teadmiste hankimine- meeldetuletamine. 9) Kas välismaailm on ainult meie kujutlus või midagi enamat? Miks? Vastus : Nii üks kui teine, ta ei saa olla mitte ainult kujutlus, sest meie kujutlus on piiratud, meie piiratud mõtlemisvõime ja teadmiste, kogemuste tõttu. Ja kui inimene mõtleb, või arvab, et
juures kimbatusse ajab, siis ei paku ta kandvat määratust. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. 3 7. Platoni ideedeõpetus, idee ja nähtuse erinevused, ideedemaailma struktuur, ideede tunnetamine. Platon (427-347): Üldine on olemas. Meeleline maailm ei ole kõik, millest võib rääkida. Olemus on püsiv ja hukkumatu. Olemus teeb selle, mis miski on, aga pole ometi ise asjana kohatav. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee.
· liider jälgib kulgu eemalt · liider võtab vastu otsuseid Järgija Järgija · kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi · puuduvad oskused, toimetulekuks ebakindel 6. Kuidas mõjutab töötaja efektiivsust erinevate ülesannetega täitmisel: · Tunnetel põhinev analüüs F · Loogikale põhinev analüüs T · Intuitiivne tunnetus N · Meeleline tunnetus S Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Meelelisus vs intuitiivsus Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed informatsiooni vastu võtavad. Meeleline S Intuitiivne N
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas
Tema arvates ühiskond tekibki, sest et on vajadusi, mida üksikinimene ise ei saa rahuldada. Inimene kuulub sellesse süsteemi kui teatud funktsiooni täitja ja ta on osa sellest süsteemist. Taoline inimühiskonna kõrvutamine (bioloogilise) organismiga on hiljemgi kasutust leidnud ( näiteks Spencer, Lilienfeld jt). 4. Aristotelese ideedeõpetuse kriitika Ta uurib olevat olevana. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab iga peegeldus ka selle allikat- nimelt selle asja ideed. Me ei saa seletada meelelise tegelikkuse pidevat muutumist. Ideed on püsivad, ja nad eksisteerivad ka eraldi. Meelelise maailma objektid ’’jäljendavad’’ ideid, ja saavad nii ’’osalisteks’’ nendes. Metafüüsika Uurib kõige üldisemaid printsiipe, kõige üldisemaid põhjusi. Tema uurimisvaldkond ei
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Psühholoogiline heaolu näitab, kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel, kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid, kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk, mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi ja kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes. 21. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism- elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Anhedoonia e naudinguvõimetus- huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism- eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel
venitatuks (Lysippose Aleksander Suure kuju) 4. ja 5. saj hakatakse naisi kujutama aktina ja tuuakse sisse erootilisust. Hellenistlik skulptuur Kreeka kunst jõuab Aasiasse. Hakatakse tegema suuri skulptuure. 1. Melose Aphrodite ehk Milo Veenus u.130-120 eKr 2. Lakoon (grupp) u.150 eKr- Trooja linna preester. Leiti 16.saj alguses, peeti algul kreeka skulptuuri ripuks. Hellenism oli emotsionaalsem, pigem kujutatakse noori jumalaid ilusate inimestena, lihalisus kadunud, pigem meeleline ilu. Hakkab kunsti iseseisvumine ja kunsti kollektsioneerimine. Maalikunst Kreeka maalikust pole säilinu. Kõige levinum tahvelmaal. Säilinud kirjeldused ja rooma koopiad. Paremini säilinud keraamika ja vaasimaalid. Vaasid pealt kaetud ornamentidega või maalidega. Alates 9.sajandist geomeetrilised mustrid. Kaks vaasimaali tüüpi: 1) Musta figuuriline vaas- musta lakiga maaliti vaaside peale u. 5-6. saj algusest kujutati mütoloogiat, eluole, olümpiamänge.
Aatomid ise on erineva suuruse ja kaaluga. Aatomid kombineeruvad ning annavad erinevaid nähtusi (arv on piiramatu). Asjade omadused tulenevad aatomite suurusest, kujust, korrast. Primaarsed omadused on raskus, tihedus, kõvadus. Sekundaarsed omadused on soojus, toonid, maitse. Tunnetusteooria ehk noseoloogia. Meie tajud tekivad üliväikeste materiaalsete osakeste tungimisel silma. Nägemine on üliväikeste asjadest eraldunud piltide vastuvõtmine. Tume meeleline ja ehtne mõistuseline taju. On peetud ateistiks. Jumalad on tekkinud kosmogoonia käigus. Hirmu kujutlused taevaste nähtuste palge ees on Jumalad. Aatomid liiguvad lõputus ruumis. Nende kokkupõrkumisel tekib pöörisetaoline liikumine, seal kukuvad ja langevad. Midagi ei teki juhusest. Juhus on meie teadmiste puudulikkus. Kõik toimub vastavalt seaduspärasustele. On 2 seletusviisi: 1)teleoloogiline - mis
2) Sotsio-poliitiline ulatus - seos inimestevaheliste suhetega, koostegevuse, arusaamatuste, autonoomia ja korraldustega. 3) Eetiline dimensioon - milliste vahenditega püütakse saavutada inimeste, gruppide või organisatsioonide eesmärke. - Osalus - aktiivsus, mida inimene ilmutab probleemide lahendamisel. - Eetiline dilemma - olukord kus inimesel tuleb valida selliste tegevusvariantide hulgast, millest mõni on ebaeetiline või illegaalne. Probleeme lahendamise viisid: 1) Meeleline (чувственный) tunnetus ja mõtlemine - kujundab kindlate reeglidega ja normidega toimiva organisatsiooni. 2) Meeleline tunnetus ja tunded - pragmaatiline ja konkreetsete küsimustega tegelev juht. 3) Intuitsioon ja mõtlemine - genereerivad uusi ideid. 4) Intuitsioon ja tunded - oskab hästi üldistada ja märgata asjaolusid, võimalusi. - Eestvedamine - püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel.
mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Metafüüsilisele mõtlemisele isel äärmuslik tõesuspretensioon. Metafüüsika käsitab ennast progressiivse liikumisena lõppvastuse suunas. Vastused põhiküsimusele: idealism (olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline, platon; olev on idee; spinoza: olev on substants; fichte: olev on absoluutne mina; hegel: olev on objektiivne vaim) materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles, marx)<-mis on olev tervenisti. Objektiivne idealism (olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik) subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm) dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, peavad üht siiski tähtsamaks) Sokratese hoiak- küismine ilma vastuseta
Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi: apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline. Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on forminks suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 4-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati laulude saateks, mängisid peamiselt mehed, millest arenes kitara suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 5-7-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati pikemate poeemide laulmisel ja soolomänguks, mängisid peamiselt mehed.
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
Aatomid erinevad kuju, suuruse ja raskuse poolest. Kõik muud keha omadused – värv, lõhn, maitse, soojus, külmus, niiskus ja kuivus tulenevad aatomite põhiomadustest ja võivad muutuda. Eriti peentest aatomitest koosneb inimese hing. Kui inimene sureb, laguneb nii keha kui hing aatomiteks. Kõik aatomitega seonduv. vaakumi mõiste. Platon (umbes 428 või 427 – umbes 348 või 347 eKr) - filosoofilise idealismi rajaja. Õppis Sokratese juures. Reaalne pole ese kui meeleline nähtus, vaid selle mõistusega tabatav idee. Tõene teadmine on kättesaadav üksnes mõistusele. Ühines astronoomidega, et leida planeetide liikumises peidetud korda. Timaios’es kosmoloogia(antiikne teos enne renesanssi). Aristoteles (384-322 eKr) - Õppis Ateenas Platoni juures, oli hiljem Aleksander Suure kasvataja. Rajas 335 Ateenas oma filosoofilise kooli (Lykeion). Süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised. Pani aluse formaalsele
Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õigust. Hinged on nagu sõjavankrid, mille üks ratsu kisub mateeria poole. Teine ideede maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada ja neid ei teki juurde. Koopamüüt: Inimesed elavad koopas ja on aheldatud koopa seina külge. Näevad ainult varje seinal , mida koopasuust tulev valgus seinale heidab. Tegemist on asjade varjudega, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm. Väljaspool koobast asub tõeline ideede maailm. Ideede ja meelelise maailma suhe: asjad väljendavad ideesid. Ideed kehastuvad asjades. Asjad on ideede varjud. Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp ning voodit kujutava maailma kunstnik. Õppimine on meeldetuletamine. Tunnetus on meeldetuletamine anamnesis. Kolm võimalust: Me ei olegi neid ideesid näinud. Ideed ei ole veel meelde tulnud, sest oleme liiga noored.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
