Erinevate ajastute ja stiilide iseloomulikud tunnused (0)

Viljandi Kutseõppekeskus
Maia Kirillova
Erinevate ajastute ja stiili perioodide iseloomulikud tunnused
Referaat
Juhendaja : Anneli Silm
September 2017
Sisukord:
Tiitel leht
Sisukord
Sissejuhatus
Romaani stiil
Gootika stiil
Renessanss
Barokk
Rokokoo
Klassitsism
Sissejuhatus
Ladina keeles „mobilis“ tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste – ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist.
Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana – Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo.
Romaani stiil
Romaani stiil (11.-12.saj.) alustas Vana- Rooma arhitektuuritraditsioonide taassündi ja selle tulemusena sai oma nime Rooma ladinakeelsest nimetusest. Romaani stiili loojad - skulptorid, arhitektid , kunstnikud - soovisid vaid üht: oma loomingu ilu kehastamist. Mööbel ei lähtu keskaja mentaliteedi ja elatustasemest, vaid põhivajaduste rahuldamisest. Toolid olid ilma nahkpolstrita, kaetud paksu värviga ning selg ja jalad olid sirged ja ilma nikerdusteta alguses, hiljem juba hakkati nikerdama stiliseeritud lehti, müstilisi loomi ning geomeetrilisi mustreid.
Gooti stiil
Gootika (12.-16.saj.) on teine stiil, mis järgneb romaani stiilile . Gootika tunnuseks on teravkaar. Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioo võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornamest arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Toolid olid suured, rasked, sirged ja ebamugavad. Lauad erinevates vormides. Kõige iseloomulikum omadus lihtsad, ristkülikukujulised lahtikäiva kaanega estakaad- lauad.
Ilmet andsid raud-detailid, ornamendid, nikerdekoor, loodusest võetud motiivid, painutatud okstest tehtud kujundid. Kasutati krohvi ja puu kooslust.
Tammepuidust pingid olid kõige hinnalisemad.
Renessanss
Renessanss (14.-16. saj.) sai alguse hiliskeskaegses Itaalias, ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Renessansi ajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansile on iseloomulikud sümmeetria, proportsioon ja elementide reeglipärasus. Eeskujuks võeti Vana-Rooma arhitektuur , millest oli säilinud arvukalt näiteid. Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja niššidega. Rasked ja kõvad puutoolid muutuvad luksuslikumaks, saavad pehme istmeosa, nikerdatud ja kullatud dekoori, x- jalad. Kirstud on rikkalikult nikerdatud, ning kullatud.
Itaalias peeti antiigi taastamist kõige tähtsamaks, antiigist lähtuti mitte ei kopeeritud.
Firenze linnas said meistrid õppida üheskoos, Siena sai kuulsaks tänu pulmakirstudele.
16. saj. sai lõvikäppadel, poleeritud ja nikerdustega kirst, mis imiteeris sarkofaagi. Laudadel olid mustritega voluutjalad, piilarjalad. Kapid olid karniisiga, kuuljalgadega, riiulitega. Voodid olid baldahhiinidega, kast, mille jalgadele toetus teine kast. Istemööbel oli polstri ning patjadega pehmendatud, kasutati kuldnahka, pressitud mustrit, sametit, vask naeltega kinnitati.
Tammepuidu asemel hakatakse kasutama rohkem pähkli ja kastani puitu.Nikerduste temaatikas ja kujunduses domineerisid mütoloogilised ja allegoorilised ning ajaloolised isikud. Kaunistati nikerduste ja intarnia tehnikaga .
Barokk stiil
Barokk (16.-18. saj.) kujunes Itaalias. Kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega läib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamisel otstarbel , raskepärasus ja mõõtmete kolosaalsus. Detailidena kasutati palju voluute, dekoratiivset raami (kartušši). Sagedasti oli mööbel skulpturaalne ja valmistajaks skulptorid.
Renessanssist võeti üle kogu arhitektuuriliste detailide kogu - sambad, poolsambad, pilastrid baaside ja kapiteelidega, ümarkaare, viilud jne.
Iseloomulikuks olid poleeritud ja lakitud pinnad, mosaiik kumeratel pindadel, mis vineeri ja teste materjalide tükikestest kokku liimitud, eksootiliste materjalise kasutamine nagu pärlmutter, kilpkonna kilp, eebenipuu ja roosipuu. Motiivid on kilbid , jooned, kobarad , väädid, pärjad, vanikud.. Toolidele ilmuvad kõverdatud jalad, kõrged seljatoed.
Prantsuse barokk
Peent ning kallist baroki-ajastu mööblit tehti Louis XIV ajal Prantsusmaal. Mööbel oli luksuslik ja toretsev, mida iseloomustavad ebatavalised vormid, käsitöö, metall marketrii, kallid eebenipuu materjaalid, messing, pronks, kullatud nikerdused , tina, pärlmutter. Laudadel ning kummutitel ilutses marmori ja graniidi pealised. Sellist stiilikäsitlust tuntakse ja nimetatakse tänapäeval Boulle stiiliks. See muutis mööblivalmistamise ajalugu.
Rokokoo stiil
Rokokoo stiil tuleneb sõnast ’’Rocaille’’. Arhitektuuris muutusid jõulised asjad peeneks, plastilisemaks ja detailisemaks. Salong sai kujunduslikuks huviobjektiks, pöörati tähelepanu hubasusele, uus stiil tähendas vabadust, loovust jne.
1730 aastal võeti ’’rocaille’’ põhilise ornamendi moodustaja, rikkalikult kaunistatud voldiliste servadega merekarbi motiiv. Dekoor oli vabalt ja sümeetriliselt voogav, hoogne, plastiline, lilled- buketid, võib öelda , et oli romantiline, meeleline, orgaaniline.
Et sahtli uksed ja piirid oleks märkamatud, kasutasid Ebenistid rokokooväänlao´id varjamiseks.
Louis XVI ajal mööbel oli rohkem daamilik, heledam, kergem, madalam, peenem.
Et sahtli uksed ja piirid märkamatuks jääks, kasutasid Ebenistid rokokooväänlasid.
Nikerdamist kasutati vähe, täiustati just mosaiigi tehnikat , moes oli lakkmööbel, mida tegid kuulsaks vennad Martinid.
18. saj. Hakkati uut mööblit signeerima, näiteks daamide kirjutuslauad, tualettlauad peegliga, mida kasutati pigem nipsasjade demonstreerimiseks, kõrge silindrikujuline sekretärikapp, lugemis/käsitöö kapid.
Laudadel olid siledad jalad, lainetavad külgedel, kumer raam. Ka kummutid olid endiselt populaarsed , jalad olid saledad, ning sulasid korpusega kokku.
Bernerist arenes edasi chaisse lounge , pehme mööbel muutus järjest mugavamaks.
Kanapee diivanitel jäeti puuraam näha, seda ei polsterdatud enam nii, nagu varem.
Materjalidest kasutati damast , siid, gobelään jne.
Mustrid olid pastelsed ja need kandusid seintelt mööblile.
Rokokoo stiili kujundajaks oli ka Chinoiseri ehk hiina mood, tihti peale olid suured hiina vaasid ning mustrid, ning 18. saj. Oli raske leida kohta, kus puuduks hiina ruum/stiil ( lakkmööbel, portselan , tapeet jpm).
Klassitsism
Klassitsism (kujunes XVIII keskel – XIX sajandil) ehk hilsbarokki asendumine, kujunemine klassitismiks.Küllastunud rokokoo vormis asendusid ratsionaalsetega. Antiikmaailma naturalismi vorm ning maitse oli eeskujuks. Mööbel polnud enam klassikaline, iga detail oli kui omaette konstruktiivne tervik. Mööblijalad sirutuvad, meenutades alt kitsenevat sammast. Vormi lihtsus ja vaoshoitus, korviga lilled, pajuoksad, puude vanikud, väänlevad lindid. Palju kaustati spooni ja intarsia tehnikat, geomeetrilisi vorme. Levinud motiivid olid näiteks hammaslõige, meander , helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätika või vaniku motiive . Sageli kasutati ka valgest stukist trofeekimpu.
Värvidest kasutati kuld ornamente, valget, tumepunast, tumesinist seinal. Mööbli kujundamisel kasutati egiptuse päraseid motiive, nii lõppes lauajalg küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid , suured vaasid, lühtrid. Interjöör oli range, korrapäerane, toretsev.
Pehme mööbel oli polsterdatud, kaetud kangaga. Dekooris domineerivad vanad motiivid.
Inglise barokk ja Rokokoo
(Georgian Stiil ja Chippendale stiil)
Georgian stiil sai alguse 1715 aastal.
Georgian stiil – hilisbarokk ja regendistiil, Chippendale stiil – rokokoo, Adami stiil – varaklassitsism .
18. saj. Palladislikule maitsele orienteeritud. Võeti kasutusele kõik, mis oli klassikalise maitsega. Tuntuid ruumikujundaja W. Kent , kellele meeldisid värvikontrastid, tema kujundatud ruumid mõjusid jõulisena. Rõhutati sümeetrilist ruumist-ruumi vaadet. Mööbel oli tehtud mahhagoonist, imporditud oli puud Cubast, Brasiiliast , ning kuna puu ise oli kallis, siis tehti sellest vineeri, millega kaeti odavamast puidust tehtud eset. Inglise traditsiooniline puu – Pähkel, millest samuti tehti vineeri.
Marketrii taandus, hinnati loomuliku olemist, tunnuseks oli cabrio-jalg, mis lõppes käpa ja kuuliga, polstriks kasutati sametit.
Konsool-laud marmorplaadiga, millel jalad olid kullatud, laud seisis sokkel plaadil, neid laudu kujundasid arhitektid, sest need kuulusid seina juurde.
Stiili mõjutasid inglise mööblimeistrid, rokokoo stiil, klassikaline hiinapärasus ning gooti elemendid.
Chippendale oli mööblimeister ja masstootmise rajaja. Tema ise oli lihtinimene, keda tol ajal ei tunnustatud aga kelle järgi kutsutakse nüüd stiili.
Ta andis välja raamatu enda tehtud tööjoonistega, ning selletõttu ei tea palju Tema töid maailmas veel alles on, sest niipalju tehti koopiad , kuna joonistused olid saadaval. Chippendale lootis ise rohkem kuulsust ja tunnustust saada sellise lükega aga hoopis tabas teda varsti pankrott .
Chippendale firmas töötas 40-50 töömeest, tema toodangus oli väga palju erinevaid asju, nagu näiteks: Laudu, toole, kummuteid, kellakappe, küünlajalgu, sofasi, tapeete, vaipu jne. Muide teenis ta veel hauakaevajana ka lisa. Temale endale lisaks oli samas paigas veel ca 30 mööblitootjat.
Oma stiilis kasutas ta eklektilist stiili, rokokoo, gootika, chinoseris stiile.
Tunnuseks olid tal sirged tagajalad, tegi ainult mahagoni -materjalist, cabriol esijalad,
Seljatoel võremotiiv.
Tänaseks on teada, et umbes 600 tooded on kindalsti tema enda tehtud.
Allikad:
Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511
Võti, T (1984). Talutoa sisustus . Tln Valgus, lk 6
www.wikipedia.com
https://antiik-restaureerimine.ee/moobli-stiilid-ja-ajalugu/#more-965
www.google.com
15