Erinevate ajastute ja stiilide iseloomulikud tunnused (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

48

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

-18. saj. mööblistiil. B. Hakkas esimesena hakkas kasutama metallpanustehnikat, kilpkonnaluud, messingit ja pronksornamenti mööblikujunduses. Oli ka tuntud marketriimeister Churriguera stiil e. tšurrigerism, katalaani arhitekti José Benito Churriguera (1665-1725) järginimetatud hispaania kõrgbaroki stiilisuund 17. saj. lõpul ja 18. saj. alguses. Stiil levis ka Portugalis ja Hispaaniale kuulunud Lõuna-Ameerika kolooniates (eriti Mehhikos). Stiilile on iseloomulikud lopsakad vormid ja ülirikkalik ornamentika. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 3 ROKOKOO Rokokood, Prantsusmaalt alguse saanud Euroopa kunstis 1730-1750 valitsenud stiili koos sellele eelnenud regendistiili perioodiga on nimetatud ka baroki peenendatud edasiarenduseks. Stiil sai nime kõige iseloomulikumast teokarpi (rocaille) meenutavast ornamendivormist orvandist. Stiili

Kultuuriajalugu

40

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks:  Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr  Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr  Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr  Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopotaamias võtsid üksteise järel tekkinud riigid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid

Kultuuriajalugu

20

docx

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk ­ Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus

Arhdektuuri ajalugu

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur ­ tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud

Kunstiajalugu

20

docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Villa Rotonda oma ümara keskosaga. Palladio ilmestab hoonete väliskülgi mitut korrust läbivate sammaste ja viilkatusega nende kohal ning hiljem areneb tema loomingu eeskujul välja palladism. Skulptuuris valitseb kujude keerukus ja nende ideaalproportsioonide taotlus. Michelangelo, üks suurmeistritest, on loonud täiuslikud skulptuurid Taavetist, paavst Julius II-le loodud Moosese kujuga hauamonumendi, Kapitooliumi väljaku ja palju muud. Michelangelol on õnnestunud kujutada erinevate ajastute lemmikmotiivi pietà (lein, kurbus), kus neitsi Maarja leinab surnud Kristust, hoides teda süles. Michelangelo maalis Vatikani Sixtuse kabeli lae piibli ainetel ,,Maailma loomisest" ja idaseinale maalis ta ,,Viimse kohtupäeva". Maalikunstis on katsetajaks Leonardo da Vinci, esimese psühholoogilise portree maalija, sõjamasinate looja, arhitekt, luuletaja, helilooja, matemaatik jne. Tema loomingu tippteoseks peetakse ,,Mona Lisat", kuid ka mitmeid madonnade pilte, sh. ,,Madonna kaljukoopas"

Kunst

93

doc

Kunsti ajalugu

elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete ( 4. at. - 1. at. I pooleni eKr.) jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased, siis mitmesugused teised semiidi päritoluga hõimud. Ühendavaks jooneks kõikide nende riikide ja rahvaste juures oli aga kõige varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. See aga annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühe tervikuna - Mesopotaamia kultuurina. Üksteise järel tekkinud riigid, mille majandus tugines eeskätt hästikorrastatud niisutussüsteemile rajanevale põllumajandusele, võtsid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Eeskätt pöörati suurt tähelepanu suurele niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest pidi osa võtma kogu elanikkond ( sümboolselt isegi valitsejad )

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

Itaalia renesanssarhitektuur 15 saj 36-40 ((15.-16. sajandil toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansi ja uusaja majanduslik alus oli varakapitalistlike, st rahaliste suhete kujunemine linnades. Esirinnas olid Itaalia jõukad kaubalinnad, kus 14.-15. sajandil tekkisid esimesed pangad.)) Firenze kunstikeskus Filippo Brunelleschi (1377-1446) esimene renessanssi “suurmeister” mitmekülgne menu ehitaja ja kunstiteoreetikuna 1419 - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - kuulsus arhitektina Firenze Leidlaste Kodu - fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu Medicide tellimusel San Lorenzo kirik - lameda puulaega basiilika, lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared Pazzi kabel - antiigipärased sambad, kolmnurkne viil, Siseruum kaalutletult mõistuspärane, näib koosnevad täpsetest kuubi-

Kategoriseerimata

66

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………�

Arhitektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)