korrutisena A=M. . Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne
( http://kirikud.muinas.ee/?page=2&page=212 ) 5.5 Haapsalu Jaani kirik Haapsalu Jaani kirik(Lisa 6)Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone. Esmamainimine 1524 Nikolai kirikuna. Arvatavalt ümber ehitatud keskaegsest aidast, orienteeritud seetõttu erandlikult põhja-lõuna suunaliselt. Esimesed andmed tornist S.Waxelbergi jooniselt 1683. Ümberehitust või suuremat remonti tähistab aastaarv 1690 tuulelipul. Praeguse ilme omandas 1858, mil püstitati ka massiivne torn. 18 Ühelööviline võlvimata pikihoone, massiivse torniga põhjaküljel ja käärkamber idas. Hoonet katab tõstetud räästaga S-kivikatus, lihtne räästakarniis, teravkaarportaal ja -aknad. Torni ülaosa kroonib kõrge gooti telkkiiver ja kaunistavad teravkaarsed petikaknad. Sisustuses väärivad tähelepanu Saaremaa dolomiidist renessanssaltar, barokk-kantsel, kroonlühtrid, hauaplaadid ja kaks tornikella. ( http://kirikud.muinas.ee/
1.4. Kodukoht Kunstniku kodukoht, eriti Ampurdani lauskmaa, kus asus tema kodulinn, on ta loomingus pidevalt korduv teema. Eelkõige paelusid teda sealsed rannikulinnad Cadaqués ja Port Lligat oma karmide kaljujärsakute ja ebatavaliste valgusefektidega, mis muutsid lahe vee sõltuvalt päikesepaistest või kuuvalgusest kas sügavmustaks või heleroheliseks. Dalíde perekonnal oli ka suvekodu Cadaquésis. Sealset kaluriküla ümbritsevad kõrged mäed ja küla ees avaneb laht. Kirdes terendab massiivne Cap Creusi neem, kus Püreneed sukelduvad merre grandioosses geoloogilises deliiriumis, nagu Dalí seda kord ise kirjeldas. Koos oma kolm aastat noorema õe Ana-Mariaga käis Salvador paadiretkedel koos kalur El-Betiga. Mõnikord suveõhtutel, kui meri oli vähem tormine, korraldasid Dalíde perekonnatuttavad Pichotid rannakaljudel või merel paatides õhtukontserte. Suure vaevaga tõsteti kaljudele või paati selle jaoks tiibklaver.
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...
hingematvaid gaase trotsides Vesuuvi kraatri servale, et jälgida lähedalt laavavoole. Kuid Vesuuvi uinus ja ärkas uuesti alles 1906. aastal. Vesuuvi aktiivsus suurenes tegelikult juba 1905. aasta varakevadel. Aja jooksul pursked sagenesid ning nendega kaasnenud maa-alused tõuked, kivirahe, tuhavihm ning kuumad gaasid ohustasid observatooriumi töötajaid. Vesuuvi kirdenõlva lähedal paiknevad külad mattusid tuha alla. Purunes ka uudishimulikke kraatri servale toimetatud ripptee. Kuid massiivne observatooriumihoone jäi terveks. 18. aprillil 1906 hakkas Vessuv uuesti purksama, kuid juba kesköö paiku muutus purse nõrgemaks ning gaasid hakkasid hajuma. Vesuuv rahunes täielikult alles järgmise kuu alguses ning taevas selgines. Alles siis selgus kogu kahju, mis oli suurim pärast 1631. aasta purset. Pompei linn ja teised asulad rannikul olid jäänud terveks, kuid terve rida Vesuuvi põhja- ja idajalamil asuvaid külasid oli mattunud vulkaanilise purskematerjali alla
· Ovaalne suletud kehand, 80 sissepääsu, 50000 vaatajat · 3 korrust kaari, sees pingiread · 3 sorti sambaid, alt poolt dooria, joonia, korintos · Ülemisel korrusel pilastrid poolsambataoline müüririba · Igal korrusel seisuste järgi · Keskel areen, gladiaatorid · Selle all 3 korrust, garderoob · päikesepurjed Templid: · Sügav sammastele toetuv eeskoda, poolsambad Triumfikaared: nt Constantinuse triumfikaar · 1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein, monument · Püstitati sõjaliste võitude auks · Seina liigendasid sambad, poolsambad · Seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga, poolkorrus atika · Seintel reljeefid, tekstid, mis seletasid püstitamise põhjust Ühepereelamud Pompejis ja Herculaneumis, betoonist, tellistest üürimajad Linnade planeerimine · Lähtekoht sõjaväelaager, selle keskel ristusid 2 sirget teed, teede ristumiskohast
apellatsioonikohtu ja maakonnakohtute kohtunikud Kohtunõukogu soovitusel. Kõik alama astme kohtute otsused, sealhulgas õigeksmõistmised, on edasikaevatavad. Ülemkohus (Sarbochha Adalat) on viimase astme kohus. Kuningas võib armu anda ning mis tahes kohtuotsuse täitmist peatada või otsust pehmendada või kustutada. Aastal 1987 teatas kuningas Birendra India survel, et ta on valmis reformideks. 9. novembril 1990 kehtestati uus põhiseadus. Sellele eelnes massiivne surve teistest maadest, eriti Indiast, mis sulges oma piirid, ning liitunud opositsiooniparteide (Nepali Kommunistlik Partei ja India Kongress) massimeeleavaldused, mida kuningas laskis tulistada. Mõned parteid kritiseerisid uues põhiseaduses punkti, mis nägi ette erakorralise seisukorra võimaliku kehtestamise kuninga poolt (Esindajatekoda pidi seda kinnitama alles kolme kuu jooksul), ning vormeli "hinduistlik kuningriik" säilitamist
mõlema taevakeha koorest löödi välja mateeriajugasid. See aine paisati orbiidile, kus koondus aegamisi Kuuks. Sel oletusel tundus olevat palju eeliseid. Esmalt ja eelkõige näib see lahendavat suurima mõistatuse, mille Kuu kivimite hankimine oli püstitanud: miks sarnaneb Kuu koostiselt Maaga, kuid ainult osaliselt? Kuu kivimite põhjalik analüüs tuvastas, et need sarnanevad Maa koore kivimitega, ehkki Kuu pole sugugi nii massiivne, nagu tema suhtelist suurust arvestades võiks oletada. (Maa on Kuust kõigest 3,66 korda suurem, kuid sellest kaheksakümmend üks korda massiivsem.) Ilmselgelt ei sisalda Kuu paljusid raskeid elemente, mida leidub Maa sisemuses, ning suure matsu teooria selgitab, miks see nõnda on. Maa ja juhukülaline põrkusid iseäralikul viisil. Ehkki nad võisid moodustada lõpuks ühe planeedi, juhtus ehk nõnda, et nad liitusid, rebenesid ja ühinesid lõpuks uuesti
kalju, kaljule on imetlusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi." Aastal 285 e. Kr. ehitati mandri ja saare vahele umbes kilomeetri pikkune tamm ja aastaks 279 e. Kr. valmis ka tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100 - 120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduse järgi oli majaka aluseks 160 - 190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70 - 80 meetri kõrgune ja umbes 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus, kus asus tuli, oli ümmargune ja seda kattis poleeritud graniitsammastele toetuv kuppel. Kuplil seisis seitsme meetri kõrgune Poseidoni pronkskuju.
Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Ampiirstiili eemärk sisekujunduses matkida Napoleoni välilaagrile iseloomulikke jooni. Peen triibumotiiv seinapinnal, karniis lillevaniku motiiviga. Kasutati dooria - toskaana sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid Vana-Egiptuse kunstist. Suursugune, massiivne ja paraadilik. Iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, kullatud kaunistused, vähe aknaid. Ampiirstiili iseloomulikud tunnused ka astmikfrontoon ja arhitektuuriplastika seintele on modelleeritud temaatilised kujud. Napoleoni Pariis Rue de Rivoli- pikk tänav 1,2km pikk, ühtne fassaad, meenutab sõjaväemarssimist, pidev liikumine, ühtses stiilis, pea telg jookseb läbi triumfikaare ja terve Pariisi.
korrutisena A=M.. Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne
Einstein arvas, et säärased tähed peaksid jõudma mingisse lõppolekusse, kuid nüüd teame, et tähtedel, mille mass ületab rohkem kui kahekordselt Päikese massi, pole niisugune seisund võimalik. Selliste tähtede kokkutõmbumine jätkub seni, kuni nad saavad mustadeks aukudeks, s.o. aegruumi piirkondadeks, mis on sedavõrd kooldunud, et valgus ei pääse neist välja (joon. 1.8). Joon. 1. 8 Kui massiivne täht ammendab oma tuumkütuse varu, hakkab ta soojust 3) Mustas augus kaotama ja kokku tõmbuma. Aegruumi jõuab aeg lõpule kooldumine kasvab sedavõrd suureks, et kujuneb must auk, millest valgus enam välja ei pääse. Musta augu sisemuses jõuab aeg lõpule. Üldrelatiivsusteooria põhjal võib 2) Kui täht kokku tõmbub, siis
pardiliinide ja -krosside loomiseks ka teisi parditõuge. Lihatõugu pardid Lihatõugu pardid on kiirekasvulised ja suure kehamassiga. Tapaküpseks saavad nad 50...55 päevaga, olles siis 2...3 kg rasked. Pekingi part Pekingi pardid pärinevad Hiinast. Eri maades aretati pekingi parte erinevates suundades ning seetõttu pole ka lindude tõutunnused ühesugused. Pekingi pardi kehahoid on poolpüstine, kere massiivne, saba poole 30° nurga all allalaskuv. Pea on lühike ja lai, kõrge kumerdunud lauba ja sügaval asetsevate silmadega. Jalad on jämedad, lühikesde, värvuselt punakasoran¸id. Kattesulestik on valge, sügisel kreemikaskollane, nahk helekollane. Kliimatingimuste suhtes pole pekingi pardid nõudlikud. Nad on varavalmivad, kergesti nuumatavad, elujõulised ja paistavad silma hea söödakasutusega. Noorlinnud on tapaküpsed 50...52-päevaselt, kaaludes siis 2...2,5 kg.
,,paradiisist" põgenejate arv. Selle vältimiseks otsustati lõpuks midagi ette võtta. Ulbricht 15 plaanis kas uut blokaadi või müüri. Blokaadi keelasid NSVLi juhid ära, kuid müüriga jäid nõusse. Ööl vastu pühapäeva, 13. augustil 1961, piirasid sõdurid Lääne-Berliini sektorid sisse ja nende järelevalve all tehti kõigepealt okastraadist tõke. 1965 valmis juba massiivne ehitis Berliini müür (Berliner Mauer), mis kujunes külma sõja sümboliks.15 1969 hakkasid suhted Lääne-Saksamaa ja DDRi vahel paranema.See tõi lõpuks kaasa ka muutused Ida-Saksamaa juhtkonnas. 1971 pidi Ulbricht Moskva survel astuma SEDi 1. sekretäri kohalt tagasi. Uueks partei- ja seega ka riigijuhiks sai Erich Honecker. Ulbricht jäi kuni oma surmani 1973 Staatsrati esimeheks, kuid reaalset võimu tal enam ei olnud. Tema
Puitu äärmiselt vähe. Umbes aastal 1800 eKr ühendas suur valitseja Hammurapi Babülooniast Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia üheks suureks Babüloonia riigiks. Vana-Babüloonia tähtsamad ehitised olid templid ja valitsejate lossid. Eeldatakse, et tunti võlvimist ja osati telliskividest püstitada sambaid. Seinte katmiseks ja kaunistamiseks kasutati glasuuritud ja värviliste mustritega saviplaate. Iga templi aluseks oli templitorn ehk tsikuraat. See nn Paabeli torn oli massiivne ruutjas hoone, mis astmetena ülespoole tõustes ahenes ja mille külgedel olid trepid ning tipus asus templike, tsikuraat bituumeniga üle võõbatud järelikult oli must. Ruumid oli kaunistatud maalingutega ning muster meenutas punutusi. Tempel oli jumala eluase. Tsikuraadi ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumaluse kujuga. Templeid ehitati kõrgetele alustele kaitseks vee eest. Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde ja arvepidamise keskus.
avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist .- peal õhuke setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne (tegelikult basalt-gabroidne) kiht. Basaltses kihis eristatakse nelja väiksemat kihti: 1) padilaavad mis tekivad aluselise laava jõudmisel ookeani põhja, 2) basaltsete daikide kiht (inglise k. sheet dikes), mis jõudmata ookeani pinnale on surutud rifti alla tekkinud vertikaallõhedesse. 3) massiivne gabro (basaldi süvakivimiline analoog) kiht magmakambri põhjas. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Tekib, areneb ja hävib ookeanide avanemise ning ookeanide sulgumise tsükli e. Wilsoni tsükli kestel. Vanim ookeaniline koor tänapäeval on <200 milj aasta. Kõrge räni ja magneesiumi sisalduse tõttu kasutatakse ookeanilise koore puhul ka terminit sima
pesast väljas käima. Seetõttu on neil väiksem võimalus kiskjate saagiks langeda. Imetamine kestab 2...3 kuud. Kahekuuselt noored iseseisvuvad. Suguküpseks saavad nad aastaselt. Orava keskmine eluiga on viis aastat. Peamisteks vaenlasteks on neil metsnugis ja kanakull. Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta. Pruunkaru Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. ...
• plaadid põrandateks või seinte vooderduseks • skulptuursed detailid 14. Settekivimid- eriliigid, kasutuskohad Eriliigid: Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadenemise ebaühtlusest. Kasutuskohad:
• Hoia jäset allpool südame kõrgust. • Hoia kannatanut võimalikult rahulikuna. Väldi • Ei tohi asetada žgutti! • Ära püüa mürki välja imeda. • Ära tee lõiget hammustuskohale. • Ära tee rõhksidet. • Ära aseta hammustuskohale jääkotti, sest see võib süvendada edasist kudede kahjustust. 61. Missugused on maohammustuse (rästik) tunnused? Maomürgi mürgistust klassifitseeritakse kolme raskusastme järgi: • Raske – näha ühe või mitme hamba jälg, massiivne turse, nahaalused verevalumid, raske mürgistuse nähud, šokk. Keskmine - näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus levinud hammustuskohast kaugemale, üldised nähud: • nõrkus, • higistamine, • iiveldus ja oksendamine, • kõhulahtisus. • Kerge – puuduvad üldised sümptomid, näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus hammustuse kohal 62. Missuguseid reaktsioone võib põhjustada putuka piste? (mesilane, herilane)
näiteks sammaste alumisi osi,uksepiitu.Tänu sellele on suudetud taastada hoonete põhiplaane. 2.Missugused erinevused on Egiptuse ja Mesopotaamia templitel? Egiptuse templis oli mitmesuguseid ruume nagu näiteks varahoidlad ja raamatukogud, Mesopotaamia tempel oli aga keerukas kompleks, millele lisaks kuulusid ka viljalaod, tookojad (sest preestrile oli antud administratiivne võim)Egiptuse templil oli peamine tunnus sammas, Mesopotaamia templil tsikuraat- massiivne, astangutega ülespoole ahenev torn. Samuti oli treppe, mis viisid tsikuraadi tippu. Egiptuse templil oli sissepääsu juures kahe torniga väravehitis püool, Mesopotaamia templil see puudus. Egiptuse templil polnud eraldi jumala elukohta, vaid pühamu, kuhu võisid minna ainult preestrid. Mesopotaamia templil oli eraldi jumala elukoht tsikuraadi tipus. 3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil?
näiteks sammaste alumisi osi,uksepiitu.Tänu sellele on suudetud taastada hoonete põhiplaane. 2.Missugused erinevused on Egiptuse ja Mesopotaamia templitel? Egiptuse templis oli mitmesuguseid ruume nagu näiteks varahoidlad ja raamatukogud, Mesopotaamia tempel oli aga keerukas kompleks, millele lisaks kuulusid ka viljalaod, tookojad (sest preestrile oli antud administratiivne võim)Egiptuse templil oli peamine tunnus sammas, Mesopotaamia templil tsikuraat- massiivne, astangutega ülespoole ahenev torn. Samuti oli treppe, mis viisid tsikuraadi tippu. Egiptuse templil oli sissepääsu juures kahe torniga väravehitis püool, Mesopotaamia templil see puudus. Egiptuse templil polnud eraldi jumala elukohta, vaid pühamu, kuhu võisid minna ainult preestrid. Mesopotaamia templil oli eraldi jumala elukoht tsikuraadi tipus. 3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil?
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ...
oodata. Peter Zoege von Mannteuffeli (eesti keeles 'meeskurat') kirjeldamisel hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust. Von Mannteuffelit iseloomustab ka joviaalsus (vrd von Stackelbergi "Kolmandates mägedes", sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad
Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega peeti inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus'e alamliigiks. Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. Geneetikute hiljuti avaldatud uurimistulemuste järgi polnud neandertallased otseselt inimese eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrvalharu
3. Väljauhte-(eluviaal) (E) on valge, hall või kollakas alati ülemisest ja järgnevast horisondist heledama värvusega. Esineb enamasti huumushorisondi all. Kujuneb mullas saviosakeste ja ainete väljauhtumisel. 4. Sisseuhte-(illuviaal) (B) on pruuni värvusega. Paikneb A või E horisondi all. Siia toimub ainete sisseuhe. 5. Mulla lähtekivim (C) on mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud. Paikneb mullahorisontidest sügavamal. 6. Kui mullahorisontide all esineb massiivne kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustumisel ei osale, siis nimetatakse seda mulla aluskivimiks (D). Paepealne e. Loomuld Õhukesed karbonaatmullad, kõrge huumuse ja mineraalainete sisaldus, veepuudus, aluseline pH, keskmise viljakusega (A-BC-C-D). Leostunud (Ko) ja leetjad (Kl) liivsavimullad Viljakamad mullad Eestis, happelised, hea veevahetus ja õhustatus (A-(E)-B-C). Näivleetunud e kahkjad mullad (LP) Kahe lähtekivimiga (punakaspruun liivsavimoreen kaetud
Sangaste mõisa hoone fassaadi kaunistab kesaegsest linnusearhitektuurist inspireeritud neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni alakorrus on kujundatud lahtise võlvitud katusealusena, millel on huvitav akustiline efekt- ühes nurgas sosistatu on teises nurgas kuulda. (Praust, 2008) Lossilaadset punastest telliskividest hoonet ilmestab fantaasiarohke liigendus, tornikesed, erneva kõrgusega astmikfrontoonid ja eri kujuga aknad. Esifassaadil paikneb nelinurkne vaatetorn ja tagafasaadil massiivne rõdu. Samuti kui väliskujunduses, on ka sisekujunduses domineerivaks neogooti vormid. Lossi kujundati teemaruume: näiteks mauri dekooriga cabinet ja inglise stiilis söögituba. Kuppelsaali kõrval on mauri stiilis seinanissidega väike nn Hispaania saal, teasel pool ruumide traktis Inglise stiilis tammepuidust lae ja seinatahveldisega jahitrofeede saal, selle kohal teasel korrusel piljardisaal ja raamatukogu. Krahvi magamistuba asus esimesel korrusel, keldris oli tema töötuba
27. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor 3-70 km paksune, jaguneb kontinentaalseks (sette ja basaltne-gabro kiht ning graniitne happelistest kivimitest koosnev kiht, allub paremini plastilistele deformatsioonidele) ja ookeaniliseks (pealpool setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne kiht padilaavad, basaltne daikide kiht, massiivne gabro). Tahkes faasis. Litosfäär tükeldatud laamadeks, kuna kivimid kaotavad seal oma sidususe, allub habrastele deformatsioonidele nagu tahke terviklik keha, hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemist osa. Tahke faas. Astenosfäär litosfääri alumine osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, ei purune, vaid käitub nagu viskoosne voolav aines. Eristatakse ülemist (seismiliste lainete aeglase kiiruse vöönd LVZ low velocity zone) ja alumist piiri
heledust kuni 14 tähesuuruse võrra. Noovad on vanad kettapopulatsiooni tähed. Erinevalt supernoovadest säilivad noovad ka pärast purset kui tähed, kaotades vaid suhteliselt võikese osa oma massist. Kõik tuntud noovad on plahvatanud lähiskaksiksüsteemides, mille ühe komponendiks on külm punane hiid ja teine kuum, vähem massiivne täht, mis ongi ebastabiilsuse allikaks. supernoovad ja nende tähtsus, Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vähemalt 8-10 korda Päikesest massiivsemast üksiktähest või
lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. [redigeeri]Tornid Gooti stiilis ehitatud Toruniraekoda (Poolas) Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli Sisukord massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele [peida] kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub · 1 Gooti arhitektuur nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, · 2 Gooti skulptuur samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu
d) Lakid, värvid ja kaitsvad määrded. 19. Komposiidi purunemissitkus. Üks materjali tähtsamiaid omadusi on seista vastu pragude levimisele. Igas materjalis on sidedefekte. Need võivad juba väikeste koormuste juures mõjuma hakates viia materjali purunemiseni. Kõrge staatilise tugevusega materjal on väikese sitkusega ja tugevus ei soodusta materjali võimet takistada pragude levikut. Üks ja seesama komposiit võib olla sitke kui ta on õhuke ja habras kui ta on massiivne. Prao käitumine pinge all olevas materjalis oleneb 2 siseenergia vastastikusest bilansist (see peab olema min). Siseenergia vähenemisel kaotab materjal oma füüsilised omadused ja puruneb lõpuks. Prao käitumine oleneb sise- ja pinnaenergia omavahelise käitumise iseloomust. Pinge intensiivsuse tegur K iseloomustab pingete konsentratsiooni prao tipus (prao käitumine oleneb K suurusest).
• Kohalike sõprusvõrgustike tugevus; • Kuivõrd aktiivselt osalevad elanikud formaalsetes ja vabatahtlikes organisatsioonides. Durkheimi anoomiateooria Ühiskonnad läbivad kaks põhilist arengustaadiumi, mida ta nimetas vastavalt • mehaaniliseks (originaalis: society of mechanicalsolidarity) ja • orgaaniliseks (originaalis: society of organicsolidarity). Üleminek mehaanilisest solidaarsusest orgaanilisele • Kiire linnastumine ja massiivne tööstustumine lõhuvad ühiskondliku solidaarsuse endise aluse. • Ühiskonnas kaovad autoriteetsuse allikad. • Religioon kaotab oma mõju, areneb sekularisatsioon. • Taolistel perioodidel hääbuvad ühiskondlikud jõud, mis senini reguleerisid inimkäitumist. • Sellist ühiskonnaseisundit nimetaski Durkheim anoomiaks. Merton`i anoomiateooria Social Structure and Anomie. 1938
köetav kõrtsituba ning selle otsas ja taga kambrid. Mitmel pool on kõrtse peetud ka tavalises talumajas (rehielamus). Mõnel väikesel kõrtsihoonel oli kõrtsitoa ees sammastele toetuv ulualune. 18.-19.sajandil arenes kogus Eestis välja väga pikk (keskmiselt 30-50m) kõrtsihoone. Neil hoonetel oli kõrtsitoa ees lai kividega sillutatud sammasulualune. Keskel asus tavaliselt esik ja massiivne kivist mantelkorsten- köök, sellest ühel pool suur kõrtsituba talupoegadele ja teisel pool 1-2 kabrit sakstele. Hoone tagaküljel olid kõrtsmiku eluruumid, letikamber ja sageli nende all kelder. Hiljem tulid pisikeste akende asemele suurema ruuduga aknad. Kõrvalisemate teede ääres ja külades asuvad kõrtsid olid väiksemad, ühe talliga või hoopis ilma tallit, mantelkorsten puudus. Raudteeliikluse arenendes 4
teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija, lihtsalt kõrvalharu Homo sapiens e. tarkinimene 40 000 a.tagasi Aafrikas, Euraasias, Aasias, Austraalias, Ameerikas; arenenud aju, osavad käed, tegid täiuslikumaid tööriistu; neandertallased elasid nende kõrval; arvatakse, et võisid kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas Rändamisel kujunesid inimrassid negriidid, europiidid, mongoliidid Pronksiaeg 2500 a
125. Millistel juhtudel tuleb maantee äärde paigaldada pikisuunaline piire- maantee kõrge mulde korral; maanteeäärse takistuse korral 126. Maanteeäärse pikisuunalise piirde jagunemine- · elastne piire- sissesõidu korral läbipainduv metall-või trosspiire harvadel, nõrkadel postidel; · pooljäik- sissesõidu korral läbipainduv metallpiire tugevatel postidel; · jäik- massiivne betoonpiire 127. Mida kasutatakse teeääre tähistamiseks (5)- · helkuritega tähisposte; · helkuriga varustatud teekattemärgiseid; · Eesti Vabariigi standardi kohaseid teekatte- ja püstmärgiseid; · helkuritega varustatud piirdeid; · teisi liikluskorraldusvahendeid. 128. Tähispostide paigutus teel- tähispostidele pandud helkurid peavad jääma sõidukite sõidusuuna suhtes võimalikult risti
3) Foorid ja nende kasutamine EVS 615:2001 127. Millistel juhtudel tuleb maantee äärde paigaldada pikisuunaline piire Maantee kõrge mulde korral; maanteeäärse takistuse korral; 128. Maanteeäärse pikisuunalise piirde jagunemine Elastne piire- sissesõidu korral läbipainduv metall- või trosspiire harvadel, nõrkadel postidel; Pooljäik sissesõidu korral läbipainduv metallpiire tugevatel postidel; Jäik massiivne betoonpiire; 129. Mida kasutatakse teeääre tähistamiseks (5) Helkuritega tähisposte; helkuriga teekattemärgised; liiklusmärkidega; teekatte- ja püstmärgised; helkuritega piirded 130. Tähispostide paigutus teel Tuleb paigaldada teele, kus liiklussagedus üle 1500, kiirus 90 km/h. Kui sellel teel on kuni 2km lõigud väiksema liiklussageudse ja kiirusega, peavad ka seal olema tähispostid
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlusest. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadestumisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Tähtsamad settekivimeid moodustavad mineraaliderühmad on järgmised. 1. Kvarts (SiO2) on liivade ja liivakivide peamine koostisosa
selg- turja ja lande vaheline ala. iseloomulik on seljajoone sigus, selja laius ja ühtlane liitumine turja või landega. lanne ehk nimme- ühendab selga ja laudjat, lihaloomadel on landeosa hea lihastiku asupaik. õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude omavaheline nurk väga erinev, nõrgem lihastus on tüüpiline piimaveistele ja kiirushobustele. lihasigadel, -veistel ja raskeveohobustel katab õlgmikku massiivne lihastik. rind- mahutab kopsud ja südame. selgroog, roided, rinnak ja vahelihas määravad tema mahukuse. suheliselt suurt mahtu vajavad kiirushobused ja piimalehmad. hinnatakse mahtu, roiete pikkust ja asendit telgskeleti suhtes. roiete nähtavus iseloomustab looma toitumust. kere keskosa ehk kõht- mahutab siseorganeid, rohusööjatel on mahukad. jäsemed- peavad olema tugevad, hea seisuga nii eest,küljelt kui ka tagant vaates. pikendab produktiivlooma eluiga.
· Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. · Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. · Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). · Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. · Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. · Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadenemise ebaühtlusest. · Koostis
kloosterkirikuga Mont-Saint-Michel Kasutati ka kindlusena Keskajal, praegu on kloosterkirik ühendatud mandriga Pühendatud Püha Miikaelile Ka Lõuna-Prantsusmaal on mitmeid huvitavaid ehitisi, kuid lõuna-prantsusmaad tabas 13. Saj alguses samuti suur ristisõda (nagu Baltikumigi). Seal sõditi ketseritega (ehk albilased ehk kataritega), kes usuvad et maa peal valitseb saatana riik Lõuna-Prantsusmaal võib ka näha 1 läänefassaadiga kirikuid, kus torn on massiivne ja võimas Sinna ehitati ka suur paavsti loss (14.saj alguses), Avignoni vangipõlv Albi katedraal suure läänefassaadi torniga (2 torni koonduvad kokku üheks torniks) Avignoni lossis toimuvad tänapäeval teatrietendused Saksamaa ehitised Saksamaale on gooti arhitektuur jõudnud Strasbourgi kaudu Esimene suur prantsuse tüüpi gooti katedraal on ehitatud Strasbourgi Enamus Saksamaa gooti kirikuid on ühe läänefassaadi torniga, sellistest kõige
Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe. Erinevus: Egiptlastel oli detailne ettekujutulus surmajärgsusest ja sellel polnd midagi viga, erinevalt mesopotaamlastest, kes kartsid seda. Templid: Egiptus: Templid olid maapeale rajatud kojad, kus inimesed saaksid Jumalate eest hoolt kanda. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav paiknes templi otsaküljel. Tempi peaosa oli sammaskäigust ümbritsetud siseõu, mille taga paiknes sammassaal ning selle taga väiksemad ruumid, kus hoiti Jumalate kujusid ja kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Amon-Ra'le pühendatud Karnaki hiigeltempel, väiksem Luxori tempel. Mesopotaamia: Kuna tempel tähendas Jumala kohalolekut ja seega kaitses linna, rajasid linnad tavaliselt mitu pühamut eri jumalatele
Skorpion (lk 327) - soojamaine ämblikulaadne putukas, kes surmab saagi tagakeha tipus oleva mürgiastlaga, koolutades saba üle selja ettepoole. Skorpion on ka tähtkuju. Sükomoor (lk 324) sükomoorviigipuu - kõva, mädanemiskindla puiduga viljapuu troopilises Aafrikas. Püloon (lk 332) VanaEgiptuse templi kahe torniga väravehitis. Nüüdisajal hoone, pargi või muu sellise sissepääsu kaunistav torn; Võlvkaare, rippsilla või muu rajatise massiivne tugipost. Malahhiit (lk 352) vasemaagina tarvitatav roheline mineral, poolvääriskivi. See tekib vasemaagi murenemisel. Malahhiit kaitseb kurja silma, nõiduse ja kurjade vaimude eest ning on võimas tundekeha puhastaja. Malahhiit on vasemaak, mille liigne kogus võib osutuda mürgiseks. Kuid lihvitud kivi kandmine on täiesti ohutu, seega on toksilise annuse saamine välistatud.
põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 14. Settekivimid eriliigid, kasutuskohad Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Kasutuskohad: Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne
1917). o Vene revolutsioon on Saksamaale ,,taeva kingitus". Saksamaa taotleb separaatrahu sõlmimist idas. o Oktoobrirevolutsioon 07.11.1917. o Enamlased nõustuvad rahusoovidega ja sõlmivad separaatrahu keskriikidega. o Brest-Litovski ajutine relvarahu 15.12.1917. o Saksamaa läbirääkimised Ukrainaga. (Venemaa ärritub) o Algab Saksamaa massiivne pealetung idarindel: Veebruar 1918 okupeerib Saksamaa Põhja-Baltikumi. - 1918 kevadtalvel sakslased on vallutanud idas Poola, Baltikumi ja Ukraina.' Brest-Litovski rahuleping 3.3.-18 Sellega Nõukogude Venemaa: Loobus Poolast, Leedust ja Kuramaast. Lubas tühjendada oma sõjaväest Liivimaa ja Eesti kubermangud. Kinnitas Soome ja Ukraina iseseisvuse.
tähtkujutis. Stiliseeritud taimornamendis kasutati piiniakäbisid, ja granaatõuna vilju; geomeetrilistest motiividest eelistati sik-saki, lainelist joont ja spiraali. Esines ka tsikuraadikujutistest moodustunud friisi. Loetletud ornamendimotiive kasutati nii arhitektuuris, sisekujunduses, mööbli dekoreerimisel, vaibakunstis. Mööbel. Sumeritel üldiselt lihtsavormiline, assüürlastel ja babüloonlastel massiivne, materjaliks puit, kaunistatud vask- ja pronksilustustega. Troonid ja toolid sirge kõrge seljatoega ja käsitugedega, toolide ja troonide jalad lõppesid lõvijalgadega, mis omakorda toetusid viinamarjakobarale või seedrikäbile. Kasutati ka inim- ning loomafiguuridena kujundatud tugesid toolidel. Taburetid lihtsa selge konstruktsiooniga, puidust. Mööblit kaeti narmaste ja tuttidega kaunistatud kallihinnalisest materjalist patjadega.
ainuvalitseja ülistamine. · Kuningas Hammurapi ajal mesopotaamia tähtsaim kultuurikeskus babülon. · Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused templid, valitsetajate lossid ja linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud) · Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel. · Mesopotaamias olid templikompleksid - tähtsaim osa tsikuraat (kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee) · Kujutavas kunstis juhtiv ala skulptuur enamasti reljeefid ja kujud, loodi ka reljeeftahvleid- teele ja vabafiguure. · Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega).
tööorganiga nn võsaniidukid, mille tööprotsess sarnaneb tavalise heinaniiduki tööga. 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? TV lk 24 joonisel 2.5 on esitatud passiivse tööorganiga juurija. mille tööorgan 2 kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami 1 külge ja mille näide on joonisel 2.8. Sellise juurija tööorgan koosneb massiivsest teraskilbist 1, mille alumisse äärde on kinnitatus kihvad 3 ja ülemise ääre keskele massiivne sirm 2. Kilbi pikkus ei ületa tavaliselt 1,5 meetrit ja kihvade arv on kuni 5. Need näitajad sõltuvad otseselt baasmasina veojõuklassist 195-Millised on kobestite tüübid tööorgani kinnituselt baasmasinale? a) radiaalset kinnitus b) parallelogramm- kinnitust c) seadistatavat parallelogramm- kinnitust (vt joon 2.11). 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid, b) greiderid ja autogreiderid, c) skreeperid, d) greider-elevaatorid
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
4 c). Kuivad savimullad purunevad tükkidena (joon. 3.4, d), mistõttu vaopõhi jääb konarlik. 1 4. Silehõlmade tehnoloogiline iseloomustus. silinderhõlm väga hästi kobestab, halvasti pöörab. 5. Hõlmadra abitööseadised. Hõlmadra saha abiosad on pöid, tald ja säär (ankur, vannas). Adrasahk ühendub raamiga toendi vahendusel, mida olenevalt selle ehitusest nimetatakse kas: ankruks massiivne, keeruka kujuga stantsitud või õõnes terasvalikonstruktsioon, kinnitub raamile jäigalt, töötab paindele; vannaseks liigendiliselt raamiga ühendatud, lihtsa kujuga ümara või ristkülik ja ristlõikega, töötab tõmbele; sääreks sihvakam, lihtsa kujuga, toruja või ristkülikja ristlõikega, raamile jäigalt kinnitatud. 6. Ribahõlma eelised ja puudused. Eelised Muld ei kleepu hõlma kluge; viilu murendamine on pööramine on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
