laik, ta joonistus oli visandlik, kuid väga ilmekas. KORDAMISKÜSIMUSED 10KORDAMISKÜSIMUSED 11. KLASSILE KUNSTIAJALOOS KÜSIMUSED. 1. Kus ja millal sai alguse renessanss? 2. Tähtsamad renessanssajastu arhitektid ja ehitised. 3. Renessanss ajastu skulptuur. 4. Itaalia maalikunst 15.-16. sajandil. Sandro Botticelli ,Giorgione, Tizian, Leonardo da Vinci, Raffael. 5. Manerism – Tintoretto, El Greco 6. Mis tingis Madalmaades kunsti kiire arengu? 7. Maalikunst Madalmaades – Jan van Eyck, Hieronymus Bosch, Pieter Brueghel vanem. 8. Renessanss Saksamaal – poliitiline olukord, usu reformid,tähtsamad maalikunstnikud. 9. Renessanss Eestis 10. Miks arenes Prantsusmaal renessansskunst eelkõige kõrgklassi hulgas? 11. Iseloomusta Louvre i lossi. 12. Kuidas iseloomustad 17. sajandit Euroopas nii kunsti kui ajaloo seisukohalt? 12
Tekkisid ustele siseportaalid. Mööbel- riiulid, kapid. Baldahii voodi, Renessanss- kujunevad linn riigid, tekkis pangandus. Humanism, suurim on inimese vaba areng. Arenes käsitöö, kapiteeliga sambad, dekoratiivsed. Mõõblit säilinud vähe, kapp altarist sai mitme astmeline ülespoole ahanev altari sein. Sepistatud kaunistustega kirstud, paldahii ja lahti käivad voodid. Padjad täidavad polstri rolli. Esinduslikumad esemad ees ruumis ja elutoas. Nikerdusi palju. KODUTÖÖ- manerism. ( mis mööbel, mis stiilid) Barok- rahutu poliitiline elu, usu sõja, absoluutne monarhia. Liikuvus, rahutus, ülepaisutus, katoliku kiriku vägevus. Paleed. Ovaalsed vormid ja sambad. Maalikunst muutus tähtsaks. Valgusevarju kontrast. Skulptuurid- kaunistati hooneid ja parke. Muusika arenes. Esikohal rakraal ehitised. Kirikutel kuppel. Kiriku siseruum moodustas avara saali. Dekoratiivseid raame kasutati. Valgus allikaks aknad. Eesmärk on terviklik ruum. Mööbel suur ja massiivne.
Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstiga, kes olid tema kunsti peamised tellijad. Michelangelo ei lootnud oma kunstile abi teadusest ja üldistest reeglitest, vaid uskus oma isiklikku inspiratsiooni. Enamasti piiblist võetud teemade kaudu väljendab Michelangelo mitte ainult kristlikku sõnumit, vaid ka individualistlikku, ennastteostavat renessansiinimest ja kokkuvõttes iseennast. Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Manerism Itaalias 1. Eemaldumine renesanssi ideaalidest.Kõrgrenessansi suurmeistrid olid oma loominguga trotsinud kaasaaega ja kaitsnud usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ning maailma harmooniasse. 16 saj sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja eriti sajandi keskel alanud vastureformatsioon kõigutasid sellist usku. Juba 16 saj teisest veerandist alates loodi kunsti, mis hakkas erinema senivaadeldud renessansikunstist
Stiil Aeg Iseloomulikud Näited: jooned tuntumad esindajad Rooma kunst 8.saj e.m.a.-5.saj Rooma kunst avaldus Kapitooliumi m.a.j. kreeka templitüübi emahunt, Panteoni mõõtude suurendamises ja tempel, Colosseum ehitise üksikosade sidumises kindlamaks tervikuks, kusjuures alal hoiti põhiline selgus osade vahel. Barokk 16. saj lõpp-18. saj Hoogsus, liikuvu...
söömaaja. Tintorette söömalaud läheb diagonaalis üle pildi sügavusse. Esiritta on pannud teenijad. Doodzide paleesse maalis ta lõuendile maali mis oli 7x12 meetrit. Suurimaid lõuendile tehtud töid. Elgreco Tänapäeval peetakse kõige kuulsamaks maneristiks. Pärit on kreek saarelt. Õppinud kunsti veneetsias. Pärast õpingute lõppemist, suundus Toledosse, hispaaniasse. Elas seal elu lõpuni. Sellepärast peetakase teda ka hispaania kunstnikuks. Loomingu lähtekohaks on veneetsia manerism. Tema kehad on ka venitatud, huitavad vormivõtted, seletamatu valgus. Ta muutub ise ka kirglikuks katoliiklikuks. Oma värvivalikult püüab tõusta kõrgemale igapäevasest. Tuntuimaid maale on ,,krahv orgazi hauda panek". Kus on ta kujutanud keskaegset sündmust. Correggio tema töödes on julge fantaasia lend, teda ühendatakse maneristidena ja vahel nimetatakse ka barokkkunstnikuna. On teinud hästi suuri maale, põhiliselt seina ja lae. Üritab luua illusonistliku ruumi
1. PILET RENESSANSS Renessanss ehk taassünd on antiikkultuuri näidetel põhinev kunsti-ja arhitektuuristiil, mis sündis 14.saj. Itaalias ja nihkus kuni 16. sajandini Euroopas tasapisi põhja poole. Renessanss avaldus kõige täiuslikumalt maalikunstis ja skulptuuris. Renessanssi nimetati tihti humanismi sajandiks, Kuna moodi oli tulnud inimene (humanus lad.keeles) ühes tema inimlike, humaansete soovidega: süüa, juua, armastada, end üles lüüa ja varandust koguda. Neid, kes segasid soovitu teostamisel, hävitati ilma vähimagi kõhkluse ja kahetsuseta. Tapmine oli tol ajastul raha-ja võimutülides kaalukas argument. Manerism-nii nimetatakse renessansi allakäiku 16. sajandil. Manerismis pole harmooniat, pole ihumöllu, proportsioonid on käes ära, figuurid ebaplastilised ja ärevad. Maneristid kuulutasid esimestena, et nemad näevad asju nii ning loobusid looduse pimedast kopeerimisest, mille poolest nad olid lähedased impressionistidele. ...
Andaluusia looduse kirjeldamine. Igapäevane ja ,,madal" põimub tihedalt mütoloogiliste vihjetega. Gongora eesmärgiks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui igapäevases, n-ö tavalises inimelus. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis. Gongora stiili võõristati kaua, kuni see sai eeskujuks luule ,,1927. aasta põlvkonnale", eesotsas Garcia Lorcaga. 17. saj luules olid lähedased veel manerism (renes ja baroki vaheline stiil), marinism (itaalia luuletaja Marino järgi, tundeline ja sensuaalne stiil) ja pretsioosne kirjandus (aristokraatlik salongikirjandus 17.saj alg Pr-l); neid kõiki ühendas peen ja valitud kujundlikkus. QUEVEDO (1580-1645) oli hispaania luuletaja, kes sai juba varakult kuulsaks satiirikuna. Ta liikus ringi õukonnas, kus talle aga tõi rohkelt pahandusi satiir ja Hispaania allakäigu kriitika. See tõi talle pagenduse ja vangla
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
patte kahetsevale pühale Hieronymusele, kunagisele kirikuisale, keda sageli kujutatakse surelikkuse üle mõtisklemas. Kirjeldatud pilt on maalitud ühe portree tagaküljele ja peab an Gossaert "Vaikelu pealuuga", meenutama igaühele tema 1517 GIUSEPPE ARCIMBOLDO. MANERISM • Itaallasele Giuseppe Arcimboldole kuulub leidlik mõte ühendada vaikelu portreežanriga. • Kunstniku portreemaalidel koosnesid inimnäod mitmesugustest loodusandidest, puu- ja juurviljadest.
Kunstiajaloo kontrolltöö(2) 1. Mille poolest erines renessanslik maalikunst Madalmaades Itaalia maalikunstile? Itaalilikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont pole Madalmaades. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses.Madalmaade kunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena tihti isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Madalmaades esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õiguse ideed.Inimest ei peetud maailma keskpunktiks ja kõigi asjade mõõdupuuks sel määral nagu Itaalias. 2. Kes olid Madalmaades renessansliku koolkonna loojad ja nende looming? Jan van Eyck ja Hubert van Eyck olid koolkonna rajajd. Nende mõlema suurtöö on GENTI altar. Traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Nende värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks....
Teadus ja kunst 17.18 saj. 17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. ·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksi...
Renessansi tekkepõhjused Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kuns...
Michelangelo(14751564) tal oli võimas mõttelend. Tööd olid tal tohutult suured/suuremõõtmelised. Oli arhitekt, skulptor, maalija. Tal on lõpetamata töid võrdlemisi vähe.. Tema konstrueeris Rooma, Peetri kiriku kupli ; Vatikani lossi, Sixtuse kabeli laemaal ,,maailma loomine" , ,,Viimne kohtupäev" ; ,,Taavet" skulptuur (5,2 m) ; ,,Mooses" skulptuur. 16saj. Lõpul tekkis Itaalias kunsti langus(dekodents). Hakati matkima tuntud meistrite töid Manerism. Madalmaad: Iean van Eyck(1380 1441); Hubert van Eyck(13661426). Vendade kuulsaim töö oli Genti altar ,,Perekond Amalfüürid". Saksamaa: Albrecht Düres(14711528); vähe säilinud Eesti. Michel Sittow(14691524); esimene eesti kunstnik. Mööbel oli nüüdseks vabalt liigutatav. Kapid, puhvetid, kirjutuspuldid kaunistati sammaste ja simsikestega. Palju kasutati intarsvat mööbli pinna sisse asetatud, eri värve puutükkidest kokku pandud mustrid ja pildid.
**** 1. Neljas põlvkond. (Meistrid sündinud 1500. paiku, tegevusaeg 15201560). 2. Heliloojad Üks peamisi meistreid oli keiser Karl 5. Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert. 3. Muusika iseloomustus Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ikka rohkem ka keerukamat viiehäälset kompositsiooni. Muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks , sellele järgens siiski veel ilmekam ja jõulisem manerism sajandi algul. 4. Zanrid See ei puudute mitte üksnes peenemaitselistes haritlasteringide viljeldunud ilmalikku laulu, eriti madrigali, vaid ka parimate õukonnakapellide väljendusrikast ja komplitseeritud motetikunsti. ***** 1. Viies põlvkond. (meistrid sündinud 1520.1530. aastatel, tegevusaeg 15601600). 2. Heliloojad üks kuulsamais madalmaade muusikuid oli Philipp de Monte, Euroopa imetletuim muusik Orlandus Lassus. 3
Kaubandus käib ookeaniäärsetes linnades. Luterlus ei soosi usulise sisuga pilte->toimub pildirüüste. Kodanlus jääb põhiliseks kunsti tellijaks. Põhilised on olustikumaalid, natüürmordid ja maastikumaalid. Kuid osa kunstnikke jätkab ka endisi traditsioone. J.Patinir- kuulsaim maastikumaalija. Teeb vägevaid maastikumaale. Pildid jagunevad nö kolmeks vööndiks- pruun, roheline ja sinine. See on õhkperspektiiv. Romanistid on teine osa kunstnikke. Nende eeskujuks on manerism ja kõrgrenessanss. Sama temaatika ja üldistatud joon. Pieter Brueghel vanem- Madalmaade suurmeister. Maalide sisu on õpetlik, teeb olustikumaale.Valdab peenmaalitehnikat väga hästi. Teda eristab teistest oma ajastu probleemide tajumine, ta viitab neile ka piltidel (peidetud tähendus). Maalide peategelane on talupoeg. Kujutab neid ilustamata, vastandab talupoega kangelastega. ,,Ikarose langemine"- see oli üks tema esimesi kuulsaid maale. Kujutab inimesi tühistena, aga tunneb neile kaasa
meelde tuletama kõige maise kaduvust. · Pealuu kohal paberirullil on ladinakeelsed sõnad "Kes pidevalt surmast mõtleb, suudab maitse ära põletada". · Need sõnad kuuluvad oma patte kahetsevale pühale Hieronymusele, kunagisele kirikuisale, keda sageli kujutatakse surelikkuse üle mõtisklemas. · Kirjeldatud pilt on maalitud ühe portree tagaküljele ja peab meenutama igaühele tema surma möödapääsmatust. GIUSEPPE ARCIMBOLDO. MANERISM · Itaallasele Giuseppe Arcimboldole kuulub leidlik mõte ühendada vaikelu portreezanriga. · Kunstniku portreemaalidel koosnesid inimnäod mitmesugustest loodusandidest, puu- ja juurviljadest. · Mõned neist maalidest on tema tellijate portreed, teised aga täiesti kujutluslikud, nagu "Suvi", kus kunstnik on loonud lustliku profiili juurviljadest. · Suve hammasteks on pandud hernekaun ja põseks mahlane virsnik. · Figuuri kraele on kunstniks lisanud oma nime.
ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, on Firenze. Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: · Eelrenessanss, 1290-1400. · Varajane renessanss, 1400-1475. · Kõrgrenessanss, 1475-1525. · Manerism, 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu Taddeo Gaddi, Orcagna ja Altichiero. Varajase renessanssi tähistasid Masaccio, Fra Angelico, Uccello, Piero della Francesca ja Verrocchio tööd. Kõrgrenessanssi perioodi jäid Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Manerismiperiood hõlmas kunstnikke nagu Andrea del Sarto, Pontormo ja Tintoretto. Temaatika Katoliku kirik volitas või oli volitatud suurele osale renessansi maalikunstist
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
· Tintoretto (1518-1594) Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärasest kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi. · Veronese (1528-1588) Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,,Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu. 16. sajandi teisel kolmandikul on Itaalias täheldatav üleminekuperiood renessansilt barokile ehk manerism. Sellele on omane püüe suurte mõõtmete poole, rahutu kompositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid, liialdatud usulise härduse rõhutamine. Tüüpiline selles laadis maalinud kunstnik on Parmigianino /parmidzaniino/ (1503-1540). Saksamaa Renessanss on saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister · Albrecht Dürer (1471-1528) Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd (graafika tekkis alles 15. sajandil,
· Kunst sõltus juba loodud teostest, mitte loodusvaatlustest PETER BRUEGHEL VANEM · Peenmaalitehnikaga olestikumaalija · Peategelasteks talupojad (nimi Talupoegade Brueghel ), nt. ,,Talupoja pulm" · Võis olla ka üksik kangelane, nt. ,,Maastik Ikarose kukkumisega" · Hilisloomingus pessimism ja traagikus, nt. ,,Pimedad" · Lisaks on veel ,,Jahimehed lumes" aastaaegade tsükkel Skulptuur ja arhitektuur · Hauamonumendid ja ehitiste kaunistused manerism · Mõju Põhja-Euroopale CORNELIS FLORIS · Peateos Antverpeni raekoda renessanslik fassaad, gootipärane kõrge viil (maneristlik) · Autor mitmele sarkofaagikujulisele hauamonumendile · Omapärase ornamentika stiili looja puuviljavanikud, kartusid mustriraamat · Maneristlikule arhitektuurile olid omased ka detailid, nt vapid või medaljonid maskide või reljeefidega
Mõnda aega viibis inglise õukonnas, kus tegi pilte kuningast Henry VIII, ka aadlite perekonnaliikmetest. Erasmus Rotterdamist, 2 mehe portree? · Tuntumad kunstnikud olid veel Altdorfer, Baldung- Grien ja Burgmain. · Prantsuse maal: Tegemist oli peamiselt miniatuurmaaliga, st raamatumaal. Fouquet - Chievalier palveraamat, prk Glouet, isa Frank Glouet Francois I portree, poeg Francois Glouet Charles IX naise kuninganna Elizabethi portree. · Manerism: Osa kunstiajaloolasi käsitlevad seda omaette kunstivooluna, osad hilisrenessansina, osad baroki I staadiumina. Peamiselt Itaalias 16. saj teise kolmandiku alguses. Renessansi suurmeistrite looming oli neile normiks, proovisid jäljendada nende maneeri. Figuurid olid pikemaks venitatud, kompositsioon on liikuvam ja rahutum. Värvitoonid on mürgised, suur huvi on heleda, tumeda vastu. Tuntuimad meistrid olid Parnigionino- Pikakaelaline madonna
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
Mööbli valmistamisel oli mitmeid uuendusi – palju kasutati vineerimist, polsterdamist, saetud lauad ja tisleripink võimaldasid kujundada erinevaid vorme. Dekoreerimistehnikad. Renessansiajastu mööbli kaunistamistehnikate seas olid enimkasutatavad puunikerdus, intarsia (puupinna sisse lõigatud pesad, millesse asetati mõnest teisest materjalist ornament) , puitmosaiik (erinevatest puiduliikidest väljalõigatud osad kleebiti üksteise külge). Manerism. Manerism (16.sajandi lõpp, kestis umbes 25 aastat) - stiil Euroopa kunstis, mille põhijooneks oli uue, keskaja Taassünni ajastule järgnenud, maailma tunnetamise tulemuste kokkuvõtmine kunstis. Nimetuse manerism (tuleneb sõnast maneer ) andsid stiilile tolle aja kaasaegsed inimesed, kes tajusid seda aega kui maneeritsevat - pöördumist lähimineviku poole, selle parimate saavutuste kordamist. Manerism oli üleminekuetapp renessansilt varabarokile, kus viidi ellu renessansi interjööris
alt üles alustades kõige suuremate kividega ja lõpetades peente kividega. 38. Rooma Peetri kirik oli Itaalia renessansi uhkeim ehitis Donato Bramante Michelangelo Buonarroti. Kõrguselt võrdne Cheopsi püramiidiga. 39. Kolme Renessansi ajastu suurtegijat: 1) Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ,,Püha Õhtusöömaaeg" 2) Michelangelo Buonarroti ,,Sixtuse kabeli laemaalid" ,, Taavet" 3) Raffael ,,Ateena kool" ,,Sixtuse madonna" 40. manerism stiiliperiood, püüti jäljendada tuntud meistrite stiili. Sellest sai alguse barokk. 41. Madalmaade kunstis oli esiplaanis inimeste võrdsus ja õiglus, olid ainult tahvelmaalid , mis määrati kirikute ja elusolendite kaunistamiseks, peamiselt kasutati õlivärve , peen ja realistlik käsitluslaad. 42.Hieronymus Bosch armastas maalida inimest kui armetut looma, kes on määratud surmale. 43. Pieter Brueghel armastas talupoegade elu kujutada, vähe tõe ja loodustruult, tüüpide
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Juan de la Cruz (1542-91) · kasutas eriti 5-värsilist stroofivormi · võitles usupuhastuse eest · suleti kloostrisse, sealt põgenes, hiljem sai pühakuks · lüürika tõlkija · ,,Unico espiritual" · ,,Esposo/a" · ,,Noche oscuro" luuletus Barokkkirjandus · barokk kui vastandite kultuur · katoliiklik vastureformatsioon · ideaalide & reaalsuse kokkupõrge · taaselustatakse romaani vorm · surmateema · manerism, pretsioosne kirjandus: otsitud keeruline kujundlikkus · Gongora-gongorism: keeruline kujundirikas stiil · sotsiaalne langus ühiskonna arengus · ajaline-ajatu, kõrge-madal, kahesus · looduskultuur Gracian ,,Käsioraakel" · tragi-komöödiad · grotesk · Quevedo, Gongora Luis de Gongora (1561-1627) · 27- aasta põlvkond on nime saanud temat · õppis Salamanca ülikoolis, Madridis õukonnas vaimulik · tugev vastand Quevedole
- seotud tunnete ja mõtetega - teadus-kultuur ei olnud eristatavad - 16. ja 17. sajandi vahetusel tekkis anatoomia kajastub kirjanduses -> inimese psüühika analüüsimine - teravmeelsus - Gracian ütles, et kõik teemad on antiikajal juba läbi võetud, vaid inimene areneb edasi. Tema arvates puudus vaid teravmeelsus. Napolis(Marino): - kirjutas Venuse armastusest - mõjutused Boccacciost - rõhutab individuaalsust - kasvab välja manerism rõhutab maneere - maneristlik -> palju metafoore jne Kunst: - ülevoolav(kaunistused, liialdused) - sümbolid - Michelangelo - arhitektuur muutub populaarseks Selline kirjutamine hakkas kaduma, sest kirjanduse eesmärgiks on midagi öelda, kuid selline liialdustega kirjandus ei huvitanud enam. DRAAMA: Novell rahvajutust <-> romaan rüütliainelisest luulest Rüütliromaan-> kelmiromaan-> arenguromaan, seiklusromaan, kriminaalromaan
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid.
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...
teedrajavaks tööks: Maksuraha punast värvi kasutatakse heleda värvina tumedal taustal; religioossed: Maarja taevaminek e. Assunta Frahri kiriku jaoks, portreist: mees kindaga, Flora, mees linnuga, autoportreed, Paavst Paulus III nepootidega; alastimaalidest: Urbino Venus (Giorgione eeskujul); Danae; lõpus isel. kontuuride kadumine, kuldpruun toon, värvimaali asemel toonmaal, üleminek õlimaalile; kunstnike kõrg-renessanssist: Del Sarto, Bartolommeo, Correggio, Sansorino, Tintoretto. Manerism: Itaalias, väljendati kõrg-reness. kunstnike stiili, oluliseks tehniline virtuooslikus, sümmeertia ja harmoonia polnud olulised; omapärase stiili otsimine; värvid tumedad, mürgised, ebamaised; kehad pikaks venitatud; poosid ebaloomulikud; kuulsaim: El Greco sündis Kreeta saarel, õppis ja tegutses Veneetsias; pikaksvenitatud figuurid, ebamaised värvid; tööd: Krahv Orgazi haudapanek, Püha Martinus ja kerjus, Püha Maurizius ja Teeba leegion; Itaalia kunstnikest:
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
Skulptuurid-1) Taaveti figuur: 5,5 meetrine, Michelangelo kujutatud Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. 2) Moosese figuur: Mooses on kujutatud istuvana, kuid tema poosis ja näos väljendub raev usutagajate vastu ning otsustavus neid karistada. 27. Kirjelda maneristlikke maale, kus levis, sajand? Manerism ehk jäljendamine. 16.sajandi teine pool. Manerismis kujutati inimest ebaloomulikult, väljavenitatult. Kõik justkui peapeale pööratud, palju tegelasi. Maalidel puudus rahu. 28. Nimeta Saksa kuulsaim renessansikunstnik, millega tegeles, mis olid tööde teemad, kuidas kujutas? Sajand? Saksa kuulsaim renessansikunstnik-Dürer. Tegeles maalide ja graafikaga. Tööde teemad-Piibli tegelaste kujutamine, Kristuse kannatuslugu, Maarja elu. 29. Mida tead prantsuse 16.sajandi kunstist
Illustreeritud antiigisõnavara terminid ja pildid Kreeka tempel. Vanimad templid arenesid välja egeuse ajajärgul tollasest elamust, megaronist. Algselt ehitati templeid puust, 6. sai e. Kr. hakati puidu asemel järk-järgult kasutama kivi (lubjakivi, marmor, liivakivi). Arhailisest ajastust kuni hellenistliku ajajärguni kujunes väljas kümmekond erinevat templitüüpi, mida eristab üksteisest sammaste arv ja asetus. Templitüüpidest vanim ja lihtsaim on antidega tempel, mis on väga sarnane megaroniga. See oli põhiplaanilt ristkülikukujuline, nagu ka kõik teised templitüübid. Antideks nimetati kahte templi külgseintest eenduvat müürijuppi. Sellise templi ukse juures oli ka kaks sammast. Topeltantide templil olid antid ja sambad templi mõlemas otsas. Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Suurimad Kreeka templid,...
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
kontrastseid toone. Kui renessanssiaja maal oli ühteviisi sile,sis 17.saj sai pintslitõmme nähtavaks ja isikupäraseks ning tõstis pildi mõjujõudu. Kõik see muutis barokkmaali rahutuks,dünaamiliseks ja ekspressiivseks. Maaliti lahinguid,röövimisi, igasuguseid konfliktisituatsioone,aga ka märtristseene. Manerism-stiil,mis sai oma nime sellest,et võttis eeskujuks kõrgrenessansimeistrite käsitluslaadi e maneeri. Et manerism soodustas pealiskaudset jäljendamist,siis sai see termin hilisemal ajal halvustava kõrvaltähenduse.Andekamate maneristide loomingusse ilmusid siiski teatud eripärad: venitatud figuur,pikad sõrmed,aga ka palju sellist,mis kandus üle barokile(rahutu liikumine,ülekuhjatus figuuridega,ärev valgus) Barokiajastu Itaalias Andekaim ja mõjukam barokk-kunstnik oli Michelangelo da Caravaggio (1573-1610) [Tuntud oma sünnikoha,Milano lähedal asuva Caravaggi küla järgi
,,Suur maailmateater" tuntuim barokne looming. Selles enamasti usumotiive sisaldavas lühinäidendis kasutas C tihti ainesena Piiblit, kuid leidub ka näidendeid, mille süzee kuulub tervikuna temale endale. Luule, metafüüsiline, metafüüsika- käsitlus kogemusvälisest tegelikkusest. Metaf luule kasutab väga selget kõnekeelt. Ka keerukas kujundlikkus sünnib luuletekstis otsekui sundimatult, rääkimise käigus. John Donne ,,Luuletused" 1650. manerism: peen ja valitud kujundlikkus. Sai nime Marino järgi, tähistades Marinole omast tundelist ja sensaalset, tugevasti mütoloogiale toetuvat kujundlikkust. Manerismina on mõnikord mõistetud renessansi ja baroki vaheliset metafoorset stiili tervikuna. Marino ,,Adonis" (1623) John Donne. (1572-1631) Tema loomingus ilmneb lähedus barokile. Rõhutud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Metafüüsiline luuletaja. Hilisem luulelooming on peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga nt
Õigeusk, katoliiklus, protestantism, islam. Renessanss tähendab otsetõlkes taassündi, kuid tegelikult on ta antiigi vaimsuse edasikandumine. Tunduvalt laiened kunsti tarbijate hulk (linnakodanikud). Esile tõusis ka ilmalik arhit. Juhtiv osa läks Itaaliale (Firenze).Itaalia perioodideks 1) Eelrenessanss e. trecento (13. -14 saj) 2) Vararenes. e. quatrocento (15. saj) 3) Kõrgrenes. e. cinquecento (16. saj) 4) Hilisrenes ja manerism Arhitektuur Võeti üle antiikkunsti element. Kupliarhitektuur. Hooned ei pürginud enam kõrgusesse, vaid oli rohkem üksikute osade tasakaalustamine. Palju oli sambaid ja suuri kaari. · Itaalia teerajajaks Firenze, Medicite perekond. Kujunes välja lõplikult palazzode süsteem. Alumine korrus oli teostatud rustikas suurtest tahumata kiviplokkidest, maalähedane. Ülemised korrused läksid aste- astmelt pehmemaks ja õhulisemaks. Palazzo Pitti, Medici, Strozzi. 15
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
(reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstniku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj – eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Barokk-kunst Barokk-kunst (17.-18.saj) • 17.saj Euroopas kujunes välja absolutism. Euroopa jagunemine kunsti alusel: 1) Maad, kus absolutism oli tihedas liidus katoliku kirikuga, kunstis esikohal
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon. Jeesus ütles tema kohta emakeeles sõbralikult Keefas (aramea k. kivi, kalju). Et aga Uus Testament pandi kirja kreeka keeles, oleme meie harjunud suurt usumeest hüüdma kreekapäraselt Peetruseks (kreeka k. Petros, eesti k. Peeter, inglise k. Peter, prantsuse k. Pierre, vene k. Pjotr). Ka Peetruse noorem v...
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
**** 1. Neljas põlvkond. (Meistrid sündinud 1500. paiku, tegevusaeg 1520-1560). 2. Heliloojad Üks peamisi meistreid oli keiser Karl 5. Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert. 3. Muusika iseloomustus Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ikka rohkem ka keerukamat viiehäälset kompositsiooni. Muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks , sellele järgens siiski veel ilmekam ja jõulisem manerism sajandi algul. 4. Zanrid See ei puudute mitte üksnes peenemaitselistes haritlasteringide viljeldunud ilmalikku laulu, eriti madrigali, vaid ka parimate õukonnakapellide väljendusrikast ja komplitseeritud motetikunsti. ***** 1. Viies põlvkond. (meistrid sündinud 1520.-1530. aastatel, tegevusaeg 1560-1600). 2. Heliloojad üks kuulsamais madalmaade muusikuid oli Philipp de Monte, Euroopa imetletuim muusik Orlandus Lassus. 3
kuid seal ettevalmistatud pöörded saavad lõplikult teoks. Roomas. Rooma on kõrgrenessansi tähtsaim keskus, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Iseseisvuse säilitab Veneetsia, võisteldas maalikunsti alal paljuski Roomaga. Oluline on tugev paavstivõim, nende käsutatavate suurte varadega on võimalik elav ehitustegevus Roomas. Kõrgrenessansiks saab nimetada õieti ainult 16. sajandi esimest kolmandikku, sellele järgneb hilisrenessanss ja manerism. Manerismi ajaline kestvus on erinev ja piiri määramisel nende vahel esineb lahkarvamusi. 16. saj. lõpukümnendid tähistavad aga juba baroki algust. 2.2. Kõrgrenessansi arhitektuur Itaalias ● Vararenessanss oli katsetuste aeg . Uus vormitunne otsis uusi väljendusvõimalusi, toimis see igas kunstikeskuses enamvähem iseseisvalt. 16. sajandil toimub muutus – Rooma oli muutunud parimate kunstnike kogunemiskohaks ja siia asunud meistritele anti
tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. · Kõrgrenessanss: Itaalias, Saksamaal, Madalmaades 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismi suurmeistriks võib pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594). Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
