Kunstisuunad ja stiilid (0)

Stiil
Aeg
Iseloomulikud jooned
Näited: tuntumad esindajad
Rooma kunst
8.saj e.m.a.-5.saj m.a.j.
Rooma kunst avaldus kreeka templitüübi mõõtude suurendamises ja ehitise üksikosade sidumises kindlamaks tervikuks, kusjuures alal hoiti põhiline selgus osade vahel.
Kapitooliumi emahunt, Panteoni tempel, Colosseum
Barokk
16. saj lõpp-18. saj
Hoogsus, liikuvus, kirg , tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus, abatavalisus.
Claude Lorrain , Nicolas Poussin , Frans Hals , Rembrandt
Manerism
16. saj keskel
Peenutsemine, kunstlikkus, maneerlikkus
Jacopo Carrucci, Tintoretto , Parmigianino
Egeuse kunst (Kreeka-mükeene)
26.-12. saj e.m.a.
Haarav , peenemaitseline, heledad rõõmsad värvid. Inimesi kujututati Egiptusepäraselt
Knossose loss, vaas kaheksajalaga, Atense varakamber,
Mesopotaamia kunst
36.-6. saj e.m.a
Suurejoonelisus. Valitsejakujud: kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed, habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga.
Assüüria kuningas Assusbanipal lõvijahil, Lagaši linna valitseja Eudea
Merovingid
6.-9. saj
Lääne-Euroopa
Pael- ja põimornament, kaunistati tarbeesemeid, raamatumaal (pärgamendid)
Borgundi püstpalkkirik Norras, Karl Suure ratsakuju
Romaani kunst
10.-12. saj
Eeskätt avaldub arhitektuuris: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Miniatuurmaal , vitraažikunst
Madeleine kirik , Durhami katedraal, Pisa katedraal, viimse kohtupäeva stseen .
Historitsism
19. saj lõpp
Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.
Thomas Hope, George Smith, Charles Barry, Londoni Parlamendi hoone
Vana kreeka kunst
8.-3. saj e.m.a.
Arhitektuur , skulptuur , maalikunst . Arhitektuur-templiehitus, materjaliks marmor. Maalikunst-vaasimaal, erineva kuju ja ülesandega.
Herodotos , Pythagoras, Hippokrates , Kuningas Oidipus , Oresteia, Hera tempel
Klassitsism
18. saj lõpp
19. saj algus
Arhitektuurile olid omased : sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus, ranged ettekirjutused . Kindlate vormitunnustega stiil.
Jacques Louis David, Madeleine kirik Pariisis, Panteon Pariisis, Tartu Ülikooli peahoone
Varakristlik kunst
2.-5. saj
Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned . Maaalused matmispaigad -katakombid
Kolm meest tulises ahjus
Rooma Peetruse basiilika
Egiptuse kunst
31.-1. saj e.m.a.
Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul(püramiidid). Skulptuur-värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab väärikus.
Erinevad püramiidid vaaraodele nt: Hatšepsut, Ramses II, Tutanchamon . Vanim astmikpüramiid: Imhotepi tehtud vaarao Džoserile.
Rokokoo
18. saj
Õhuline, õrn, mänglev, intiimne ja kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega.
Francois Boucher, J.B. Simeon Chardin, A. Watteau
Bütsantslik kunst
4.-15. saj
Kupliga kaetud 4 nurkne ruum, basiilikud, ristkuppelkirik, tsentraalehitised , inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid, maalikunstis miniatuurmaalid ja ikoonid.
Hagia Sophia kirik
San Vitale
Vladimiri Jumalaema
Hellenistlik kunst
330.-30.a eKr
Kreeka skulptuuri ilmuvad tohutute mõõtmetega kujud – kolossid, skulptuure paigutatakse vabasse loodusesse . Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks.
Rhodose koloss , Milo Venus, Laokooni skulptuurgrupp
Karolingid
6.-9. saj Lääne-Euroopa
Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Looduslähedased kujutised.
Aacheni lossikabel
Renessanss
Itaalias 14. saj ja mujal 15. saj-16. saj
Toetuti elurõõmsale antiikkultuurile. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele.
Sandro Boticelli , Masaccio , Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael
Vanavene kunst
10.-17. saj
Omapärane ehitusstiil, kõige silmahakkavam välistunnus-sibulkuppel. Rikkalikud skulptuurkaunistused, põimuvast paelast ornamendid.
Theopanes, Andrei Rubljov, Sofia kirik
Romantism
19. saj esimene pool
Hinnati romantilist ainestikku kirjandusteostest. Romantistidel üksindus, erinevad stiilid ja vormid.
Eugene Delacroix, Constable , Turner
Gooti kunst
12.-16. saj Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil.
Metsik, barbaarne.
Teravkaarmotiiv . Seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaži viljelemist.
Yorki katedraal, Mitano toomkirik
Realism
19. saj keskpaik
Taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Romantismi vastand. Maaliti seda, mida nähti. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas.
John Constable, Camille Corot , Jean Francois Millet, Gustave Courbet, Honore Daumier
Etruski kunst
8. saj eKr
Etruski kunsti omapära: metall , sitke savi, freskod. Freskodele on iseloomulik motiivide vahetu ning lihtne edasiandmine, värvikontrastid, tegelikkuse realistlik edasi andmine ja tegelaste liikumatu kujutamine.
„Kapitooliumi emahunt“
Impressionism
19. saj
1860 aastatel sai alguse
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon , rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Paul Gauguin , Vincent van Gogh ja Paul Cézanne.