11.kl kokkuvõte (6)

1.LIIGID: Arhitektuur ( skalaar -,profaan-), Skulptuur (reljeef,ümarplastika), Maalikunst (seina, tahvel), Graafika (kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi)
2.ESIMESED ALGED: Koopamaalid , skulptuur on vanem(Willendorfi veenus ,luust kujud),arhit: dolmen . Leiuk: Lascaux , Altamira
3. EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid( Giza , Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud ). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel )
4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON : püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea.
5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria, joonia , korintos ). Kuulsaim: Ateena Akropol . Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid.
6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:vaatamiseks eestpoolt , vabalt seisvad kujud( kouros ,kore). Egiptuse kunsti mõju. Klassikaline:kaob tardunud poos ja naeratus, kujutati keerukamaid liigutusi, igast küljest vaatamiseks, näod tõsised ja rahulikud. Kontrapost:toetus ühele jalale . Pinge muutub, looduslähedus. “ Odakandja ”,“ Kettaheitja ”,”Sandaali siduv Nike ”,” Hermes Dionysuslapsega”. Hellenistlik:erinevate inimeste täiuslike joonte ühendamine, idealiseerimine , ülepaisutatud tunded, üledramatiseeritud, allegooriline kujutamine.”Nike”,”Milose Venus ”
7. ROOMA ARHIT: Hinnati praktilisust, jäljendati kreeklasi. Võeti kasutusele kaari, võlve,kupleid. Tähtsamad objektid: arkaadid, termid , amfiteatrid. Colosseum . Triumfikaar , atika -poolkorrus. Lammutati vanu, ehitati uusi sümmeetrilisi foorumeid (väljakud). Trajanuse foorum . Ühiskondlikud hooned. Basiilika -ehitustüüp, sambad jaotasid hoone 3ks lööviks, keskmine oli kõrgem. Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas.
8. ROOMA -KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast . Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud.
9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal . Maa-alused koopad - katakombid -matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid . Basiilika(lääs-ida). Reljeefikunst. Seinamaalid . Mosaiigid . Sümboolsed motiivid, piiblilood.
10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism , loomastiil, metall, filigraantehnika -traat, email eheteks, kärgsulatus.
KELDID: loomastiil, paelornamentika- skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne , looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING : kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks.
11.ROMAANI KIRIK : 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee , triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT. Clunys, Maria Laachi kloostrikirik, Hildesheimi toomkirik , Saint-Sernin, Poitiers .
12.ROMAANI KUJUT K: Reljeefid -ülesandeks Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale“vaeste Piibel ”, tinglikud sümboolsed kujutised, ähvardav süžee, imede kujutised. Seinamaal -pinnaline laad , ornamentika .
13. GOOTI KIRIK : 1144. Vertikaalsus, teravkaar , roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj- hilisgootika :võrk- ja tähtvõlvid. Chartres ’i katedraal , katedraalid Reimsis ja Amiens’is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal.
14. GOOTI KUJUT K: Ümarplastika, vabafiguurid, looduslähedus, realism. Inimese individualiseerimine. Võrreldes romaaniga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaanis oli hoiatav ja ähvardav, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndust. Vitraažikunst, tahvelmaal. Maarja kuulutus- ettekuulutus neitsist sündimise kohta. Neitsi Maarja lapsega.
15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi , tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste . Tähtvõlvid, teravkaar. Puudusid transept, kabelite pärg ja tugikaared .
16.EESTI KUJUT K: Seinamaalikunst. Valjala-ümarkaareline lääneportaal, romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Karja kirik-maagilised märgid, kolgata reljeef(ristiusu põhisõnumi kokkuvõtmine, kristuse ülestõusmine) paikneb lõuna eeskoja seinal , 14sj.
17.LÜBECK: Herman Rode, Bernt Notke. Tähtsaim toodang tiibaltarid. Surmatants-Notke, 7.5m pikk, elu kalduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema,surma ees on kõik võrdsed, peenmaalitehnika.15.saj lõpp.Tallinnas Niguliste kiriku Antoniuse kabelis.
18.ITAALIA MAAL 15.SAJ: Õpitakse tundma inimese keha ja seda loomulikult kujutama , järgneb arhitektuuri kujutamine maali taustal, teiste staatiliste esemete kujutamine- perspektiiv , õhu, valguse, vee, taimestiku kujutamine. NT. “ Aadama ja Eeva väljaajamine”. Aluseks on uut tüüpi suhted ja ellusuhtumine. Eneseteadvus . Humanism , isiksuse vaba areng.
19.MAALITEHNIKAD ITAALIAS 15.SAJ: Fresko - tempera märjale krohvitud pinnale. Tasapinnaline, hakatakse kasutama valgust ja varju, esimesed maastiku elemendid. Õlivärvid. MADALMAADES-peenmaaltehnika. Peale kirikute ehitati Itaalias Palazzosid-rikastunud patriitsideperekondade paleed. Vertikaalsus asendus horisontaalsusega, kindlusetaoline, rõhutati üksikosade funktsioone.
20.KÕRGRENESSANSI EESMÄRK: 16.saj. Suurejoonelise, tervikliku, harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks sai kompositsiooni täius kõigi üksikasjade asetuse sisemise põhjendatusega. Kolmnurkne kompositsioon. Harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Idealiseerimine.
21.ITAALIA KIRIK: Rooma Peetri Kirik- Bramante , jätkas Michelangelo . Kuppel . Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul.
22.LEONARDO DA VINCI:Püha õhtusöömaaeg, Mona Lisa, Madonna Grotis. Tähelepanu inimese sisemaailmale, täiuslik inimese välimuse jäljendamine, vaimne tasakaal, loomulikkus.
23.RAFFAEL: Sixtuse Madonna, Ateena kool.15.saj. Ülistab ilu ja emaarmastust.
24.KRUTSIFIKS: Ristilöödud Kristuse kujutisega rist . Sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. PIETA: Surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Kuulsaim Michelangelo Pieta.
25.MADALMAADE MAAL: 15-16.saj. Eeskujusid polnud, realistlik , pessimism, alalhoidlikkus, ei kujuta Piiblit , kuid olid usklikumad kui itaallased , oli võõras üksiku isiku imetlemine. Huvi meelelise maailma kujutamise vastu. Värviperspektiiv, tahvelmaal, peenmaal , õlivärvid.Kuulsaim Pieter Brueghel-talupoegade Brueghel-“ Maastik Ikarose langemisega”
26. MICHELANGELO BUONAROTTI: Kõrgrenessansi kuulsaim skulptor , tegeles ka maalimisega. 16.saj.Maalid: Sixtuse kabeli lagi ja idasein-motiivid Piiblist-maailma loomisest veeuputuseni, Viimne kohtupäev-sünge ja dramaatiline, on tunda uue stiili lähenemist( barokk ). Skulptuurid : Mooses , Taavet, Pieta. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu.
27. MANERISM :16.saj Itaalia. NT. Parmigianino “Pikakaelaline Madonna”, Tintroretto “ Jeesus vaigistab tormi Galilea järvel”.
28. ALBRECHT DÜRER: 15.saj. Madalmaade ja Itaalia kunsti süntees. Graafika: vase- ja puulõiked. Tähelepanu detalilidel. Kujutas kodumaa ja ajastu vastuolusid. Kahe poole vaheline võitlus. “Püha Hieronymus ”.
29.PRANTSUSMAA: Kindlustest ehitati ümber losse . Eeskujuks Itaalia. Louvre loss- Pierre Lescot-selge ülesehitus, peened kaunistused. Goujon tegi skulptuurid.
30.EESTI: Mustpeade maja, otsaküljega tänava poole, sujuv viil, skulptuuride kasutamine, etikukivid -Arent Passer . Michel Sittow .