Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajaloo kontrolltöö (2) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes olid Madalmaades renessansliku koolkonna loojad ja nende looming?
  • Kes oli üks Eesti kuulsamaid kunstnike?
  • Millal ja millest sai alguse renesanss-stiil Prantsusmaal?
  • Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest?
Kunstiajaloo kontrolltöö(2)
1. Mille poolest erines renessanslik maalikunst Madalmaades Itaalia maalikunstile?
Itaalilikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont pole Madalmaades. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses.Madalmaade kunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena tihti isegi kiiremad uuendajad kui itaallased . Madalmaades esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õiguse ideed.Inimest ei peetud maailma keskpunktiks ja kõigi asjade mõõdupuuks sel määral nagu Itaalias.
2. Kes olid Madalmaades renessansliku koolkonna loojad ja nende looming?
Jan van Eyck ja Hubert van Eyck olid koolkonna rajajd. Nende mõlema suurtöö on GENTI altar . Traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Nende värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks. Veel on Jan van Eyck'i teos- " Abielupaar Arnolfini portree"-(maalis iseenast ka sellele -peeglil)."Madonna kantsler Roliniga".
3. Žanri ehk olustikumaal , suuna esindaja ja näiteid?
Suured maalid.Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada oma kaasaegseid nende igapäevamiljöös. Pieter Brueghel vanem-"Jahimehed lumes ", "Talupoja pulm", Viljakoristus", " Pimedad ".
4. Renessanss stiil Eesti arhitektuuris?
Uus stiil kandus Saksamaa ja Madalmaade kaudu. Madalmaade kunst oli peamine eeskuju ka renessansikunstile Eestis. Arent Passer- Mustpeade vennaskonna hoone Tallinnas. Iseloomulik paekivireljeef.Kasutati kohaliku varamut.Mitmed hauamonumendid.(Toomkirikus).Samas stiilis ka Tallinna raekoda ja Pühavaimu kiriku kiiver .
5.Kes oli üks Eesti kuulsamaid kunstnike? Tema looming?
Michel Sittow - kuulsaim kunstnik. Pärit Tallinast. Sai tellimus erinevatest õukondadest. Peened teosed õlivärvidega ja peenelt viimistletud . "Aragoni Katariina" portree.
6.Võrrelda manerismi, kõrgrenssansi, erinevused ja sarnasused.
Täielikult erines kõrgrenessansist.Ennem otsiti iluideaali, aga nad pöörasid selja sellele.Renesansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas.Seda perioodi nimetatakse kunstiajaloo langusajaks.
7.Iseloomusta maneristliku maali.
Ekstavakantne kujutamisviis , kasutatakse jõuliselt heleda ja tumeda kontrasti.. Värvid muutuvad tumedamaks, süngeks. Iseloomulik tusatsev ja irooniline alatoon . Figuurid sagedasti pikaks venitatud ja asendid olid ebaloomulikud.Kompositsioonis paigutatakse S-tähe kujuliselt.Taheti et laed annaks kõrgust juurde. Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga .
8.Võrdle Tintoretto teost "Püha õhtu söömaaeg" da Vinci teosega .
Da Vinci teos on fresko tehnikas ehk otse krohvile ja soojades toonides ja reeglipärane. Tintoretto teos aga on tahvelmaal ja näeb välja nagu põrgu , tumedad värvid. Seega erinevused on jõulised.
9.Maneristlik skulptuur ?
Benvenuto Cellini- "Perseus".Üks tema tippteoseid.Täheldas Michelangelo mõjutusi. Teemadeks mütoloogia. Teos oli ilmekas ja kõnekas ja muidugi jõuline." Kullast soolatoos"( valmistatud Prantsuse kuningale -väga dekoratiivne).
10.Maneristlik arhitektuur ?
Arhitektuuriga ei tegeletud väga palju.Enamasti tehti siseviimistlusi.Firenzes paikneb Uffizi palee . Kahetiivaline hoone, ühendab portiussammassissepääs, mille kohal on galerii.Jõuline ja sümmeetriline.Vaade siseõuest on ilus.Villa d' Este . Hakati rajama parke, aedu, salaaedu. Purskaevud kuulusid aedade juurde. Kaunistatud pügatud puude ja mustade küpressidega, head vaated.
11.Millal ja millest sai alguse renesanss-stiil Prantsusmaal?
Hakab levima 16.sajand. Seda stiili aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse. Itaaliast toodi kunstiesemeid ja kutsuti kuntsnike kujundama moodsat elukeskkonda prantsuse ülemkihile.
12.Arhitektuur Prantsusmaal?
Hakatakse ehtiama losse .Lossidel säilib gooti pärane põhiplaan. Hoonetel on kõrge viilkatus , säilivad gooti pärased kõrged katusetornid.Ehitatakse aknaid üle katuse joone.Piiratud veega või ehitati üle jõgede, järvede keskele .Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe. Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud.Sisekujundus hästi rikkalik. Manerismile iseloomulikud jõulised värvid leiavad kasutust lagedel ja seintel . Kuldset kasutatud. Üldmulje on toretsev ja luksulik(eesmärk).Loveir'i loss, Fontainebleau loss.
13. Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest?
Palazzode ja losside samasus seisneb selles,et mõlemal on nelja kandiline põhiplaan.Eripärane on see, et lossidel on kõrged viilkatus ja ehitatakse aknaid ülespoole katusepiiri.
14.Prantsuse kujutav kunst?
Jean Claude Fracois- tuntud õuekunstnik.Peamiselt õukondlaste portreed.Portreed on külmad, staatilised, tegelikkust kujutavad detailid, siidiläige, ehete detailid-pisidetailid välja maalitud.
15.Trükigraafika levik, puulõige ja vasegravüür.
Kõige erilisem valdkond on graafika , puulõige.Avastatud hiinas 6.saj. ja kasutusele võetud vähesel määral.Põhilist kasutust leidis Saksamaal. Vasegravüür Itaalias ja Venetsiaas. Kõik need levisid enamasti Saksamaal või siis sakslased täiustasid.
16. Mathias Grünewald, looming?
Isnheimi altar-vähe teada elust ja loomingust. Teoseid vähe säilinud.Iseloomulik traakika ja haarav tunnete käsitlus. Rõhutas palju värvi ja valguse kujutamisele.(vaata juurde seda filmi töölehte!!!!!!!)
17. Albert Düüner (elu, looming, tähtsus trükikunstis)?
Sündinud Nündbergis, Ungarist sisserännanud.Õppis kohalike meistrite käe all.Täiendas end Šveitsis ja Itaalias. Avastab enda jaoks graafika.Graafikalehed ilmekad, tõepärased, fantaasiarikka. Puulõike puhul tegemist kõrgtrükiga(ei võimalda peeneid jooni).Peeneid jooniseid tehti vasegravüüriga. Sügavtrükk- emotsionaalsed mõttelised, kurvemad, allegoorilised teoseid, piibli illustratsioonidega.
18.Saksa kunsti seos Eestiga?
Tallinas Pühavaimu kiriku altar (1483).Niguliste peaaltar Tallinnas(valmis1482).Ehitati omaväelisi losse ja raekodasi ja kõrged viilkatused.
VAATA JUURDE MATERJALI VIHIKUS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Kunstiajaloo kontrolltöö-2 #1 Kunstiajaloo kontrolltöö-2 #2 Kunstiajaloo kontrolltöö-2 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor t2itsaolemas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Renessanss väljaspool itaaliat
3
doc

Renessanss väljaspool itaaliat

Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng ­ linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest.

Kunstiajalugu
KUNST 15 -16-SAJANDIL
12
doc

KUNST 15.-16. SAJANDIL

Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik ­ kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL (RENESSANSS MADALMAADES) 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi

Kunstiajalugu
Renessanss ja barokk
6
doc

Renessanss ja barokk

Jaotus: Ebaühtlase arengu tõttu suurederinevused euroopa maades- 1. Absolutism liidus katoliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), hisp, Austr, L-Saksamaa, L-Madalmaad, Poola, Leedu · Tellijaks oli kirik, kiriku huvid- usulisel teemal · Kunst- esinduslik, sümboliseeris ülevust ja jõudu · Kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · Barokk- kunst mõjutas rahvariideid 2. Absolutistlikud maad, kusilmalik võim oli kiriku allutanud · Pr, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640 a. · Tellijaks õukond · Klassikalised antiikkunsti mõjud 3. Kapitalistlik ja protestantlik Holland · Holland, revol järgne Ingl, Lutherlik P- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · Tellijaks kodanlus Arhidektuur Itraalias ja Saksamaal Tunnused:

Kunstiajalugu
Kunsti suunad
4
docx

Kunsti suunad

arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika.Romaani hooned olid sageli hiiglaslikud, rangeilmelised. Kõige raskemaks osutus ehitiste katmine vastupidava laega. Kirikutel olid erinevate kõrgustega tornid, väikesed laskeavataolised aknad. Skulptuurid skemaatilised, kehavormid tihti moonutatud. Kaunistamiseks kasutati reljeefe. Kirikutes kasutati ka maalitud ornamentikat, freskosid. Eestis on selle aja ilusaimaks näiteks Valjala kirik Saaremaal. Gooti kunst 12-16 (kohati) saj. Kui romaani arhitektuur on raskepärane ja sageli silmatorkavalt range, siis gooti arhitektuur on lendlevalt graatsiline.. See sai võimalikuks tänu uutele konstruktsioonielementidele, mis võimaldas seintesse rajada suuri teravate kaartega aknaid. Gooti maalis ja skulptuuris kohtame samuti peeneid, sageli väljavenitatud proportsioonidega figuure ja voolavat elegantsi. Nagu romaanika, nii seisis ka gootika

Kunstiajalugu
Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu
Madalmaade Renessanss
5
doc

Madalmaade Renessanss

3. Renessanss põhja pool Alpe, naturalism ja idealism - Madalmaad. Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks; -

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu - renessanss
2
docx

Kunstiajalugu - renessanss

13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid. Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon

Kunstiajalugu
Madalmaade kunst 15 saj
1
pdf

Madalmaade kunst 15.saj

MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 2. Mis oli madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine 3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale? Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid

Kunst




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun