Kultuurilugu (renessanss) (0)

Renessansi tekkepõhjused
Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon , vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses , kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus . Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled.
Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused
15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku ( keisrid ) ja kirikliku ( paavst ) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni ( Firenze ). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelisust. Pärast seda kui türklased vallutasid Konstantinoopoli, põgenes sealt suur hulk kunstnikke Itaaliasse, kuhu nad tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit.
Renessanss 15 sajandi Itaalia kirjanduses. Renessansi kirjanduse allikad
Renessansi kirjanduse allikad – Araabia + idamaad , antiik, keskaja kirjandus.
Francesco Petrarca (Firenze):
poeet , mõtleja, teadlane . Kirjutas armastusluulet (Laura). Väga hea antiigi tundja. „ Riimid “ (317 sonetti , 29 kantsooni).
Giovanni Boccaccio (Firenze):
suurkirjanik. Psühholoogiline romaan „Fiammetta“, „Dekameron“.
Dante Alighier (Firenze):
„ Jumalik komöödia“
Vararenessansliku maalikunsti iseloomustus. Botticelli
Itaalia linnades tegutses 15 sajandil tuhandeid kunstnikke, uutmoodi maalikunsti arenemis keskuseks sai Firenze.
Sisult religioosne, vormilt ilmalik. Pühalik ja ilmalik sulavad kokku. Levis freskotehnika. Freskosid loodi kirikute jaoks.
15 sajandi teisel poolel tulid kasutusele õlivärvid (traditsioon Madalmaades).
Tsentraalperspektiiv (15 saj keskel) – valguse ja varjude osava suunamisega luuakse ruumilisuse kujutlus.
Sandro Botticelli: Firenze 15 sajandi teise poole tuntuim kunstnik. Medicite suursoosik, liikus nende õukonnas. Suhtles kõrgharitlastega, huvitus antiigist . Maalidel näivad kujutatud isikud undlevat, ruumilisus pole talle oluline.
„Kevad“ (Cupido kinniseotud silmadega , naised, Chloris). „Veenuse sünd“, „Kristuse leinamine “.
Üldist 16 sajandi Itaalia maalikunstist
Kunstielu hakkas 16 sajandil koonduma Roomasse, 16 sajandi keskpaigaks kujunes Roomast kultuurikeskus. 16 sajandi kunsti nimetatakse kõrgrenessansiks. Kõrgrenessanss pole vararenessansi tipp, pigem uute eesmärkide ja rõhuasetustega kunst . Kõrgrenessanss tõi kaasa kunstniku isiku enneolematu tähenduse – kunstnikke hakati vastandama nn tavalistele inimestele. Loojateks hakati pidama nüüd peale jumala ka kunstnikke, viidati kunstnike inspiratsiooni jumalikule algele. See sünnitas kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse tahet. Perioodile on iseloomulik suur hulk lõpetamata kunstitöid – idee oli tähtsam kui selle teostamine . Inimese välimuse jäljendamisel püütakse saavutada eriline täiuslikkus.
Ülevaade Leonardo da Vinci loomingust
Tegutses Firenzes, Milaanos ja Roomas. Elu kaks viimast aastat Prantsusmaal. Töötas Milaano hertsogi sõjaväeinseneri ja pidude korraldajatega. Säilinud palju tehnilisi visandeid. Tegeles maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga. Oli andekas insener. Kasutas sfumaatot - pehmed värvus- ning sujuvad valguse ja varjuüleminekud.
„Madonna kaljukoopas “ – peetakse kõrgrenessansi esimeseks maaliks. Sisult religioosne, vormilt ilmalik töö. Kujutatud Jeesuse naist Maarjat ja nende 3 last. „Püha õhtusöömaaeg“ – mõõtmetelt suurim, loetakse ta peateoseks, „Mona Lisa“ – Euroopa portreekunsti psühholoogilise suuna looja. „Madonna nelgiga“ – kaitsev kolmnurk . 15 sajandil muutus nelk väga populaarseks. Nelk meenutab naela – Kristuse, kristliku armastuse sümbol. Laps ei vaata kunagi madonnale otsa, „Kuningate kummardamine “.
Dan Browni „Da Vinci kood“ ja Leonardo looming
Dan Brown väidab, et katoliku kirik on sündinud ja põhineb valedel , et kirik on hävitanud kristlusest naiselikkuse, et Rooma võimud kõrvaldasid terve rea evangeeliume ja koostasid Uue Testamendi oma suva järgi. Dan Brown usub, et Leonardo loomingusse on peidetud palju sõnumeid, mis kinnitavad tema teooriaid .
Tizian , Raffael, Michelangelo . Ülevaade loomingust
Tizian – esindab Veneetsia koolkonda . Veneetsia jaoks polnud kompositsioon nii oluline. Veneetslaste kaks lemmikvärvi – sügavsinine ja –punane. Tiziani kuulsus algas 19 sajandil. „Maarja taevaminek“ – võrdhaarne kolmnurk, spiraal . Punased toonid, sinakad sambad. „Kristuse kroonimine “ – kibuvitsakroon. Sünge. Sinised-mustad toonid. Tsentrisse suunatud valgus. „ Urbino Venus “ – pani aluse renessansi aktimaalile. Mitmeplaaniline. Jõukas daam , taustal teenijatüdrukud. Sülekoer. Taustal tükk loodust.
Teemad – kristlus , aktimaalid, portreemaal .
„Karl V portree“ – mitmeplaaniline. Aitab mõista rõivaajalugu.
Raffael – Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt . Raffaeli loomingut austati selge vormi ja lihtsa kompositsiooni tõttu. Peetakse koos Michelangelo ja Leonardoga kõrgrenessansi tippkunstnikuks. „Sixtuse madonna“ – kolmnurk. „ Ateena kool“ – avatud uksest tükk valgust, kunstnik paigutab ka ennast maalile. Maal otseselt suunatud antiiki.
Michelangelo - itaalia maalikunstnik, skulptor , poeet ja arhitekt. „ Kentauride lahing“ - tuntav vanarooma sarkofaagikunsti mõju. Vatikanis asuva Sixtuse kabeli laemaalil ja ümarmaalil "Püha perekond", mis asub Firenzes, on Michelangelo paljudes variatsioonides kujutanud üht oma lemmikteemat: jõulist noorukit. Tema Dionysose, Taaveti ja madonnade kujutistes on märgata antiigi ideaale. Michelangelo on skulptuuris kujutanud Dionysost, kentaure, Marsyast ja sibülle. Michelangelo esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusesse. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus kunstnikule, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem . Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad.
Manerismi üldiseloomustus
Manerism on periood Euroopa kunstis 16. sajandil, renessanssi järel ja baroki eel. Manerismi iseloomustab renessansi ilmalikkus, selgus ja harmoonia on asendatud müstika, rafineerituse, kunstlike efektidega. Maalikunstis on manerismile iseloomulikud väänlevad, üksteise haardes olevad ja üksteisega põimunud inimkehad.
Tintoretto . El Greco
Tintoretto oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto õppis ja töötas Veneetsias. Seal õppis ta lühikest aega ka Tiziani juures. Kuid juba kümne päeva pärast saatis Tizian ta koju. Kuulujuttude järgi nägi umbes 56-aastane Tizian umbes 15- aastases õpipoisis nii suurt annet, et sai tema peale kadedaks ega tahtnud teda õpetada. Tõenäolisemalt näitasid Tintoretto joonistused nii suurt iseseisvust, et Tizian otsustas, et kuigi Jacopo võib saada kunstnikuks , ei tuleks temast head õpipoissi. Tintoretto jäi kuni surmani Tiziani geeniuse austajaks, kuid sõpru neist ei saanud. Hoolimata sellest, et ta oli Tiziani õpilane, arendas ta kunsti omas suunas, välja kõrgrenessansi raamistikust. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat, valmistades teed barokile. "Püha Markuse ime", "Püha õhtusöömaaeg"
El Greco oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Teda tunti hüüdnime "El Greco" (Kreeklane) järgi, mis viitas tema Kreeka päritolule. Itaalias viibimise ajal lisandusid El Greco stiili manerismi ja Itaalia renessansi elemendid. Aastal 1577 asus ta elama Hispaaniasse. El Greco dramaatiline ja ekspressionistlik stiil tekitas tema kaasaegsetes nõutust, kuid 20. sajandil hakati tema kunsti kõrgelt hindama . El Greco stiili peetakse nii ekspressionismi kui ka kubismi eelkäijaks. "Viienda pitseri avamine "