FOVISM (0)

FOVISM .

1905. a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik , värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud ).
Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise illusioonist – ühesõna-ga peaaegu kõigest, mille eesmärk oli looduse jäljendamine.

HENRI MATISSE(1869-1954) / a(n)rii ma‘ tiss/ oli foovide rühmitu tähtsaim esindaja.Tema arvates pole kunstnikul vaja loodust “kopeerida” vaid lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda tekkinud meeleolu väljendada. Eelkõige on tähtis väljendus.Maalide kogu kompositsioon on väljendav, modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted. Värvide metsikusest hoolimata on Matissei tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunstniku põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm.

RAOUL DUFY ( 1877 -1953) / ra ‘ul düfii/ maalis muusika ja rahvapidustustega seotud motiive , mille kaudu ta väljendas elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum,

närvilisem.
ANDRE DERAIN (1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks.
GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele. Rouaut i loomingus oli nii sisult kui ka vormilt keskaegseid jooni. Ta püüdis klaasimaali värvipindade hõõguvust üle kanda tahvel-
maali. Kirkaid värvilaike ümbritsesid tumedad , rasked ja jõulised kontuurid nagu keskaegsetel kirikuakendelgi. Rouautist kujunes üks silmapaistvamaid 20. sajandi kirikukunstnikke.Ta jõudis foovidega küllalt sarnaste tulemusteni ja tegi ajutiselt ka koostööd nendega.

ALBERT MARQUET (1875-1947) / albäär markee / oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile. Ta maalis meelsasti merd ja teisi veekogusid, tema piltide koloriit oli suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad, piimjad toonid, mida elustab mõni tume kontuur või telliskivipunane laik, ta joonistus oli visandlik, kuid väga ilmekas.

KORDAMISKÜSIMUSED 10KORDAMISKÜSIMUSED 11. KLASSILE KUNSTIAJALOOS

                           

KÜSIMUSED.

 
Kus ja millal sai alguse renessanss ?

Tähtsamad renessanssajastu arhitektid ja ehitised.

 Renessanss ajastu skulptuur .

Itaalia maalikunst 15.-16. sajandil.
Sandro Botticelli , Giorgione , Tizian,  Leonardo da Vinci, Raffael. 
5. Manerism – Tintoretto , El Greco
        6. Mis tingis Madalmaades kunsti kiire arengu?
       7. Maalikunst Madalmaades – Jan van Eyck , Hieronymus Bosch , Pieter Brueghel vanem.
       8. Renessanss Saksamaal – poliitiline olukord, usu reformid ,tähtsamad maalikunstnikud .
       9. Renessanss Eestis
      10. Miks arenes Prantsusmaal renessansskunst eelkõige kõrgklassi hulgas?
      11. Iseloomusta Louvre i lossi.
      12. Kuidas iseloomustad 17. sajandit Euroopas nii kunsti kui ajaloo seisukohalt?
      12. Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem 17.saj. kunsti kohta?
      13. Iseloomusta barokk -kirikut.
      14. Kuidas iseloomustad Caravaggio maalide kompositsiooni?
      15. Barokk-skulptuur.
      16.  17.maalikunst – Diego Velazquez , Bartolime Esteban Murillo, Peter Paul Rubens ,
             Anthonis van Dyck.Frans Hals ,Jan Steen , Jan Vermeer van Delft ,
             Jan van der Heyden, Rembrandt Harmensz van Rijn