Vanavene kunst, Romaani stiil, Gooti stiil, Renessanss (0)

Vanavene kunst : Kümnenda sajandi abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. See oli üks põhjus miks Venemaa sattus tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille silmapaistvamaks välistunnuseks on sibulkuppel . (nt. Kiievi Püha Sofia kirik , Dimitri kirik Vladimir). Kasutati väga palju puuskulptuur kaunistusi, kujutati pühakuid, fantastilisi loomi. Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatari-mongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4’jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva . Ivan 4’jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast . Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst, mis oli seotud itaalia-vene stiil (arvestati vene iseärasustega). Tänapäevani on säilinud Moskva punasel väljakul Vassili Blaženõi peakirik. Ikoon - on pühapilt, mis tekkis juba Bütsantsi ajal. Neile kirjutatakse pühakuid tseene piiblist ja on väiksemõõtmelised. Neid paigutatakse kirikutesse, kodudesse. Euroopas pole levinud, ainult Venemaal. Bütsantsist tekkinud meister Theophanes ( kreeklane ; 1340-1410). Tema maalilaad on sünge, värvid tumedad . Tema õpilaseks sain Venemaal Andrei Rubljov(1370-1430)-kunsti isel. lüürilisus, õrnus, heledad toonid. Arenes ka ilmalik ehitus, mitte ainult sakraal kunst. Linnamüür Kreme, , karepmeke majad. Peeter 1’mene raius akna Euroopasse ennem seda püsis Venemaa isoleeritult.
Romaani stiil: 10-12saj. Feodaalajastu stiil. Lääne-Euroopa killunes väikesteks feodaal riikideks.Frangi riigi aladel tekkis 3 uut rahvust: prantslased , itaallased , sakslased . Linnu oli vähe. Madalal järjel oli kaubandus ja käsitöö. Kõik vajalikud valmistati feodaal mõistes ja talumajapidamistes. Lääne-Euroopas valitses ristiusk eesotsas Rooma paavstiga.Kõige ilusamteks ehitisteks sellel ajal olid kirikud ja kloostrid . Kõige selgemini avaldus romaani stiil ehituskunstis . Kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar(akna ja ukse avades). Romaaniajal ehitati kõige rohkem basiilikaid. Romaani ajal hakati ehitama kirikutele torne peale. Tavaliselt oli 2 läänes, sissekäigu juures ja üks piki-ja paikihoone ristumiskohas ehk nelitises. Tol ajal olid kirikutel kaitse eesmärgid. Sageli kiriku tornid andsid varjupaika. Romaani kirkud olid massiivsed, paksude kiviseintega ja lööve katsid ristvõlvid. Olid vajalikud ka tugevad sambad. Kiriku idaosas tekitati erladi kooriruum . Tol ajal oli kombeks saanud austada pühakuid – need olid inimesed kes olid usu nimel kannatanud või suuri tegusi teinud. Iga kiriku jaoks oli suur uhkus, kui nad said säilitada pühakute säilmeid – reliikviaid. Reliikvia kastikesed olid tolle aegse kunstkäsitöö tipud . Enamus tolle aegseid inimesi olid kirjaoskamatud. Reljeefkunsti plaadid , mis olid kirikute seintel , seal kujutati piiblisündmusi, pühakute lugusi . Neid on ka nim. vaeste piibel . Kaunistati kirikute esikülge ehk fassaade ja sissekäike ehk portaale. Kirikute akentele kujutati vitraažid. Kirikud mõjusid võimsalt ja majesteetlikult keskaegsete asulate, madalate majakeste kohal. Silmapaistvamad ehitused olid Prantsusmaal Cluny kirik. Itaalias Veneetsias on ka säilinud üks Püha Markuse kirik. Saksamaal püsis ka romaani stiil kaua. Bayeux vaip – sinna on tekitatud kogu William Vallutaja(Pr.maalt) retke lugu. Tikitud linasest riidest vaibale, siidi ja villasega. Oli 70cm pikk.
Gooti stiil: Tekkis linnakodanikud käsitöölised ja kaupmehed. Nii tekiski keskaja uus teine kunsti stiil Gooti stiil. Tekkis Prantsusmaal 2-16saj. Gootide hõimu järgi tekkis kuid isel. kui ülimalt peent kaunist . Suurimad kunstiteosed gootiajal olid seotud kirikutega. Kirikutes ei soovitud näha enam hämarust, muutus kogu ehituslaad.Väliselt oli kõige silmapaistvam tunnus teravkaar . Kirikud tõusevad kergete ja saledate tornilistena taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad ja vaba seina pinda peaaegu ei jöögi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu kokku köidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad völve toetavatekas roieteks. Seinad vajasid lisatoetust. Selleks hakati väljapool kirikuseinte vastu ehitama erilisi tugipiilareid. Tugipiilarite vahele laoti tugikaared . Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku. Järsu tipuliste läänetornide ülestõusu kordavad sale haritornike nelitse kohal pluss väiksed teravad ehitustornike mida nim fiaalid , mis mõnikord katavad kiriku katust lausa metsani. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivi kaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid. Gooti basiilikad ehitati enamus ladina risti põhiplaanina. Kõige toredam on lääne fassaad oma kaunistatud portaalidega. Tervate ehisviiludega portaalide kohal ning suure ümmarguse roos aknaga . Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni, mis olid sissekäigu kohal. Kirikus sees oli võimas kõrguse tunne. Erilise ja salapärase meeleolu andsid värvilisest klaasist aknad. Prantsusmaa kõige tuntumad: kõige vanem 12saj. alustatud Jumalaema ema kirik Notre Dame – 5lööviline. Pariisis: Chartres’i ; Reimsi ja Amiens’i. Keskaeg kinkis Prantsusmaale u.800 suurt katedraali ja sadu väikseid kirkuid ja kloostreid. Üks ilusamaid kllostreid: Mont Saint Michel ehk Ühtumaa ime. Inglismaal toredad lehviku , võrgu, tähe moodi kujutatud roided (võlvi). Oxfordi ja Cambridgeu ülikooli kabelid. Sakslased läksid lihtsustamise ja kokkuhoiu teed. Nemad andsid eeskuju baltimaade gooti stiilile . Itaaliale jäi gooti võõraks. Veneetsias: Doodzide palee , Franze toomkirik .tol ajal tekkisid maalilised feodaal linnused euroopas, nende juurde kuuluvad tornid, sakilised ringmüürid, tõstesillad üle veega täidetud kaitse kraavide, müürid ümbritsesid ka linne. Sellepärast ongi keskaegse linna tänava kitsad majad üksteise vastu tihedalt surutud, maja tavaliselt kõrge otsa viiluga ja ülemised korrused võisid veidi vendieeduvad.
Renessanss : (Itaalia 15.sajand) Itaalias tekkisid kiired muudatused – arenes pangandus, kauplemine , majandus. Tuli hakata väärtustama inimese oma võimeid, loomingulist, mõistust – kõike ei saanud jätta enam jumala hooleks. Renessanss – uuesti sünd antiigist. Vanarenessanss – Firenze , Kõrgrenessanss- Rooma ja Veneetsia . Loobuti kõigest gootilikust. Au sisse tõusis jälle kuppel . Tähtis ehitis: Peetri kirik Roomas. Kaunistused : sambad, pilastrid, lõvipead, puutod – väike alati lapsuke, kipsist puuvilla ja lille valikud , akantuse lehed, kuppelehitised, ümarkaar. Kui tekkis mõjukate inimeste kiht siis hakati rõhku panema mugavatele elamutele. Itaalias hakkas arenema Palazzo – uus elamutüüp, ruudukujuline, lihtne, esiküljed tänavapoole, sees oli tavaliselt siseõu mis oli ümbritsetus kaarkäikudega. Siseõus asusid skulptuurid ( 3D – alumine korrus töötlemata kunst – tombitud kivist, teine keskmiselt, viimane aga kõige rohkem – sile ). Skulptuurid kujutasid kuulsaid isikuid. Kõige rohkem Taavetit, Püha Jüri, Püha Georg. Vanarenessanssi kunstnikud : Donatello(1386-1466) varasem töö „Taavet“ nõtke, noor karjuspoiss. Maalikunstik Masaccio(1401-1429) tema hakkas kujutama lihtsaid inimesi nende tunnete avaldumisega, kuulsam töö : „Pesunaised“ ja „ Aadam ja Eeva “. Sandro Boticelli (1447-1510) „Veenuse sünd“ , „Kevad“ ehk „ Primavera “. Kõrgrenessanssi kunstnikud: Leonardo Da Vinci(1452-1519) tema huvide ringi kuulusid kõik tolle aegsed teadused : muusika ja kirjandus. Püüdis ehitada lennukit. Lahkas inimkeha selle tundma õppimiseks ning süvenes perspektiivi joonistamisele.Töötas Milano hertsogi juures inseneri, arhitektina ja kunstnikuna. Milano kloostri seinale maalinud „Püha söömaaeg“ ; „ Mona Lisa“ . Michelangelo (1475-1564) tal oli võimas mõttelend. Tööd olid tal tohutult suured/suuremõõtmelised. Oli arhitekt , skulptor, maalija . Tal on lõpetamata töid võrdlemisi vähe.. Tema konstrueeris Rooma, Peetri kiriku kupli ; Vatikani lossi, Sixtuse kabeli laemaal „maailma loomine“ , „Viimne kohtupäev“ ; „Taavet“ skulptuur (5,2 m) ; „Mooses“ skulptuur. 16saj. Lõpul tekkis Itaalias kunsti langus(dekodents). Hakati matkima tuntud meistrite töid – Manerism. Madalmaad: Iean van Eyck (1380-1441); Hubert van Eyck(1366-1426). Vendade kuulsaim töö oli Genti altar „Perekond Amalfüürid“. Saksamaa: Albrecht Düres(1471-1528); vähe säilinud Eesti. Michel Sittow (1469-1524); esimene eesti kunstnik. Mööbel oli nüüdseks vabalt liigutatav. Kapid, puhvetid, kirjutuspuldid kaunistati sammaste ja simsikestega. Palju kasutati intarsvat – mööbli pinna sisse asetatud, eri värve puutükkidest kokku pandud mustrid ja pildid.