Renessanss (0)

1. PILET
RENESSANSS
Renessanss ehk taassünd on antiikkultuuri näidetel põhinev kunsti-ja arhitektuuristiil, mis sündis 14.saj. Itaalias ja nihkus kuni 16. sajandini Euroopas tasapisi põhja poole.
Renessanss avaldus kõige täiuslikumalt maalikunstis ja skulptuuris. Renessanssi nimetati tihti humanismi sajandiks , Kuna moodi oli tulnud inimene (humanus lad.keeles) ühes tema inimlike, humaansete soovidega: süüa, juua, armastada, end üles lüüa ja varandust koguda. Neid, kes segasid soovitu teostamisel, hävitati ilma vähimagi kõhkluse ja kahetsuseta. Tapmine oli tol ajastul raha-ja võimutülides kaalukas argument.
Manerism -nii nimetatakse renessansi allakäiku 16. sajandil. Manerismis pole harmooniat, pole ihumöllu, proportsioonid on käes ära, figuurid ebaplastilised ja ärevad. Maneristid kuulutasid esimestena, et nemad näevad asju nii ning loobusid looduse pimedast kopeerimisest, mille poolest nad olid lähedased impressionistidele.
Kunstnikud
Kõik suured ja mõjuvõimsad inimesed- kardinalid , hertsogid, kuningad ja Rooma paavst -ihkavad end kunstiteostes igavesti jäädvustada ja hindavad kõrgelt loomeinimesi. Seetõttu ajavad viimased oma hinda teades nina püsti.
Skulptor , arhitekt ja kunstnik Michelangelo näiteks vihastas Sixtuse kabeli ehitamisega pikalt venitanud paavst Julius II peale. Ta sõitis Firenzesse ja teatas ülbelt, et et kui paavstil teda tarvis läheb, siis tulgu Roomast jala järele. Teadupärast lõpuks siiski kabel koos oma laemaalidega valmis.
Ajastu kuulsamad kunstnikud olid :
Leonardo da Vinci kuulsamad teosed on: Mona Lisa; Püha õhtusöömaaeg
Raffael: Ateena kool; Sixtuse madonna
Sandro Botticelli : Veenuse sünd;
Michelangelo Buonarotti: Püha Peetri kirik Vatikanis ; Taavet
Renessansiaja maalikunsti tunnusjooned:
1. Palju ilusat ja paljastavat ihu. Anatoomiat üritati võimalikult täpselt edasi anda
( vt. da Vinci ).

Tekkis geomeetriliselt õige perspektiiv : kaugemal asuvaid objekte kujutati väiksematena ja helesinises udus, lähemal asuvaid suuremate ja eredamatena.

Nägusid kujutati väga realistlikult ning ilustamata

Joonistus oli selge, figuurid ja esemed olid hoolikalt välja joonistatud.
Renessansiajastu skulptuuri tunnusjooned:

Ebatavaliselt väljendusrikkad ja loomulikud poosid .

Näojoonte ja muskulatuuri detailne kujutamine.

Ühesugune huvi nii naiste kui meeste keha vastu
Renessansiajastu arhitektuuri tunnusjooned:

Tekkisid erapaleed ehk palatsod. Seal elas tavaliselt aadel ja rikkad kaupmehed . Kirikud ei olnud enam linnade ilme kujundajad -nüüd olid nendeks palatsod.

Valitsesid lihtsad vormid-ruut, kuubik või ristkülik.

Balustraad -hoone karniisi ümbritsev äärisega rõdu

Rustika-kantkividest seinad, mille esikülg oli jäetud tahumata.

Ümarad ja maised kuplid .

Taaselustati antiiksed ideaalid-sambad
Renessanss Eestis
Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Üks varasemaid renessansi näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus. Teised tuntumad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, dominiiklaste kloostri ait Tallinnas. Paljudes meie kirikutes on säilinud kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid.
Eesti renessansi lõpuks peetakse aega, mil kogu maa langes Rootsi võimu alla.
----- NÜÜD VÕTKE ASJA LÕDVEMALT -JÄRGNEVAT EI PEA PÄHE ÕPPIMA!; KUID MIDAGI VÕIKSITE ÜLDISELT TEADA
Renessansiajastu mood
MEIK : Arvati, et naist kaunistab kõrge ümar laup kui tarkuse ja vaimsuse sümbol. Selleks tõsteti juustepiiri raseerimise abil kahe cm võrra kõrgemale. Peeneks peeti valget nahka ja seda püüti saavutada helelilla puudriga. Moodi tulid kaarekujulised kulmud ja pintsetid nende kujundamiseks,
SOENGUD : Juuksed tähendasid seksuaalsust ja neid ei kaetud enam mütsikestega. Aadlidaamid lasid lokitud juustelõlgadeni kukkuda või ehitasid keerulisi soenguid , põimides patsidesse pärleid. Lagedale ilmusid esimesed šinjoonid ja juuksevärvid.
Kuldsete lokkide samiseks tuli pähe panna sisselõigetega laiaäärne kübar. Juuksed tõmmati avaustest välja ja neile kanti söögisoodast valmistatud segu. Nii tuli paar tundi päikese käes istuda. Juuksed pleekisid,-omandades punaka tooni.
NAISTE RIIETUS: Riide värv ja kude oli lõikest olulisem. Kleit kaalus u. 25 kilo ja koosnes volditid sametist, villasest kalevist ning brokaadiga sobitatud siidist. Taljet rõhutati moodsa raudplaatidest valmistatud uudse korseti , rindu aga dekoltee abil, mis oli mõnikord täiesti paljastav, mõnikord kaetud aga õhukese siidiga. Moodi tulid kuni 30-sentimeetrise platvormiga kingad, millel daamid polnud suutelised ilma meeste või teenijate abita liikuma.
MEESTE RIIETUS: Valitseb ohjeldamatu küllus: kamisoole kaunistati kuld -ja hõbetikandite, pärlite ja kalliskividega. Kaelas kanti mitut jämedat kuldketti ning igas sõrmes sõrmuseid.
Lemmiktegevused
SÖÖMAAEG: Skulptuuride, vaipade ja maalidega kaunistatud saali kaeti pikk laud. Laua väliskülgedel istusid külalised. Kuni nad einestasid, esinesid saali keskel lauljad , tantsijad ja luuletajad .
KELLEGI MÜRGITAMINE: Aadlike lemmiktegevuseks oli üksteise mürgitamine. Seda tehti peenelt ilma kära ja tolmuta. Humanismi ajastu kasutatuimad mürgid olid valge kärbseseene tõmmis, käoking, mürkputk ja arseen. Viimast nimetati kuningate mürgiks.
JAHT : Selles hinnati ohtu ja hasarti. Jahiti ja tapeti saaki, kes võis end kihvade , sarvede ja küüniste abil kaitsta. Või vähemalt hirve kombel kiirelt eest ära joosta . Januselt jahiti ka metssigu-aeti koertega jälitades marru ning mindi nendega üks-ühe vastu võitlusesse, nuga või piik käes.
Sümboolika:

Amor- amorit kujutati rinnalapsest kuni raugaealise vibu ja noole ning tiibadega inglina. Füüsilise kire kehastusena.

Delfiin - sümboliseeris elujõudu, energiat, jõudu ja tarkust.

Teokarp-seda peeti naiseliku viljakuse sümboliks
Sisustusdetailid:

Tool -humanism oli jõudnud mugavuseni.

Klaasustega kapidja raamaturiiulid-kaubandus õitses ja inimesed rikastusid. Jõukust oli vaja ka teistele näidata. Külaliste kadedaks ajamiseks paigutati hõbe-ja kuldnõud klaaskappidesse, sest nii mõnigi kuldne soolatoos võis maksta terve maja hinna. Riiulitel olid raamatud, mida koguti ja pärandati kui igavesi väärtusi; või hoiti Uuest Maailmast ja Indiast toodud imeasju.

Tarbeesemed - suurte pidusöömaaegade jaoks oli tarvis taldrikuid, liudasid ja vaase. Lauatarbeid valmistati hõbedast, mõnikord ka kullast . Rikastes majapidamistes oli külaliste jaoks varuks vähemalt kakssada hõbetaldrikut. Matslik komme juua naabriga samast karikast ja süüa ühe lusikaga oli jäämas minevikku .