pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia. Välditi juhuslikku ja segast
Tähtis oli 3 ühtsuse printsiip. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Selge ja korrapärane. Välditi juhuslikku, segast,korratut. Töötati välja ranged reeglid (Boileau). Oluline oli moraalne üldistus e õpetlikkus. Barokk. Võrreldes renessasnsi luulega laieneb barokis mängulisus. Rõhutatult metafoorne, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline. See on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Levis kujund maailmas kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. B. Gracian(1601-1658) ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" (1642-8) Vaimuteravate vastandite ja äärmuste seostamine- kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna ühe peastiilina nähtud kontseptismi.
rahvalikuks lõbustuseks. Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendeid nimetati müsteeriumideks. Miraaklite teemadeks olid apostlite ja jumalaema imeteod. Kolmas keskaegse draama žanr: moralitee, õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule, vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused.
omased nii põhja kui lõunaiiri saagadele ja lauludele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagasid tunneme tänu XVIII sai soti kirjanikule James Macphersonile. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Romantikute seas saidki ülipopulaarseks ,,Ossiani laulud". Islandi eepika Kenning - vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund, nimisõna asendamine väh 2sõnalise ümberütleva ühendiga. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"(XI-XII saj, käsikiri XIII), millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest-
Vahelduvad pikemad ja lühemad värsiread (11 7 - 11 7) stroofid on mahukad, koosnevad 20 värsist. 27.sonett. ei ole armastusteema, on ühiskonnateema. Juttu on ristisõdadest, mis toimus 11.sajandil. 28.kansoon. selgelt patriootiline teema, kust ta unistab ühtsest ja tugevast itaaliast vana rooma eeskujul. 32.sonett. maise iha mahategemine. 53.kansoon. patriootiline teema. 70.kansoon. lõpp on mänguline, ta otsekui näitaks, kuidas uusaegse luule areng on toimunud. Iga salmi lõpetab reaga, mis on mõnelt teiselt luuletajalt või niisama tähtsalt isikult tsiteeritud. Esimese stroofi lõpetab Arnaut Daniel, teise Guido Cavalcanti, kolmanda Dante, neljanda Cino da Pictora(?). ja viimases võtab Petrarca oma teosest tsitaadi. Vahepeal on kirjutanud mitu sonetti järjest ühe teemaga. 102-104.sonett. järjest sarnased. 121.madrigal 128.kansoon. algus on kuulus "Italia mia". 165.sonett. väga konkreetne ja meeleline.(näitab kile pealt)
Chicano (eestipäraselt tsikano) kirjandus- hispaania ja inglise keel segunevad. Suurteoseid sellistes segakeeltes ei ole. Selliseid keeli on pea võimatu teise keelde tõlkida, tuleb ühte keelde tasandada. Kuulus hispaanlaste riim- assonantsriim (rima asonante/asonancia) Värsirea kohta võib öelda verso või linea. Kui edaspidi hakati kirjutama romansse 8 värsireaga, siis oli ,,a" üle ühe rea. Paarituarvulised jäävad ilma riimita, paarisread saavad riimi. See on päris sarnane araabia luule nähtusele. Ka prantsuse kangelaslaulud olid kirjutatud assonantsriimis. Prantsusmaal see aga õige pea hüljati, Hispaanias romansivorm järjest süvenes ja laienes läbi kogu renessansi, kuldajastu, kuni 20. Sajandini välja. Garcia Lorcal on terve tsükkel: ,,Romancero gitano". Ajalooliselt hispaania luule põhiline vorm. Keelele omane, toetab laulmist (kohaneb sellega) Romansse ju lauldi. 10. sajandil hakati kasutama esmakordselt stroofi (koosnes viiest värsireast). Stroof on
see pea täielikult. Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid Euroopa äärealadel Iirimaal ja Islandil. Keskaja kirjanduse tekkes ja arengus on määravad 3 faktori vastastikumõjutused: rahvaluule traditsioonid, antiikkultuur ning ristiusk. · Barbarite hõimudel, kes said Lä-Euroopa valitsejaiks pärast rännet, oli juba arenenud rahvaluule kujunes hilisema Euroopa kirjanduse aluseks. Luule vanim vorm on töölaul, mis kujunesid tööprotsessi saatvatest ja oma rütmiga reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim
Kõik kommentaarid